Trennipäevik 03.12. - 09.12.2018

49. nädal trenn

Selline nädal, et plaanipärased trennid said tehtud, aga aeroobset ikka väga vähe ja lulli löömist kuidagi palju... Kui ma reedel mõleisn, et teperatuuri mõttes kannatab laupäeval jooksma minna, siis laupäeval sain aru, et ma oleks kohe kuskil siruli, kõik kohad olid ikka meeletult libedad. Tänaseks ilmselt olukord parem, aga täna polnud enam seda aega 

Esmaspäev - trenn u 70min. Alustasin jõusaalis enda ülakehakavaga, siis tuli treener ja lülitusin tema kavale ümber ehk kokku oli ikka kogu kehale miskit. Trenn oli tore. 

Teisipäev -  õhtul olin lapsehoidja, nii et "trenniks" oli töölt koju minek 5km. 

Kolmapäev - kõndisin palju linna peal ringi - kokku u 7km. Ja siis pärastlõunal spaasse...

Neljapäev - ... ja spaa jätkus. 

Kodus oli toimetamist ja kassidega arstil käimist ja sejeärel läksime kaaslasega koos trenni. Mina jätkasin nende ülakehaharjutustega, milleni ma esmaspäeval ei jõudnud, tegin juurde natukene jalgu, tuharat ja lõpuks kõht. Kokku täpselt 60min, nii oli planeeritud. 

Reede  - hommikul varatrenni ja jalapäev oli juba enne 8 tehtud. Kui möödunud korral oli nii varahomikul natuke kehv trenni lõpuks, siis sel korral seda ei olnud. Pärast tööd sain kohe koju ja õhtu oli pikem. 

Jalapäev 75min. Vasak põlv ikka korralikult ragiseb paljude harjutuste ajal... valu ei tee, ebamugav, ebameeldiv ei ole, aga see ragin...

Laupäev - jooksmiseks oli liige libe, kui ma selle 6km linnas ära kõndisin, siis oli mitu korda, kui oleksin juba peaga vastu tänavakivi lennanud. Uh. 

Kodused toimetamise,d koristamised, küpsetamised ja raamatu lugemine. 

No nii ei saa lugeda ju.
Kivirähk, mida loen juba teist kuud... loen natukene ja siis loen mõne teise raamatu läbi. 95 loetud, 5 veel.

Pühapäev - korralik ööuni ja tegemist täis päev. Trennini ei jõudnud. 

Järgmine nädal on jõusaalipäevad nagu ikka, reedel teen jälle varahommikuse trenni. Teisipäeval pena koju kiirustama, siis ei saa kõndida.. ja mõtlema, mis neljapäeval. Äkki ka varem tööle ja varem koju. Või vara trenni ja "õigeaegselt" koju. 

Vaatasin tükk aega, mida ta selle küünlaga teeb (ja et ta põlema ei läheks) ja lootsin, et saab aru, et see pole koht, kus mängida.
Tõstsin ta korduvalt ära, tema ronis tagasi. vehkis käpaga, pistis nina võimalikult lähedale..
Ta on üsna soojalembeline... kui ahju tuld teha, siis tahab ka väga lähedal olla ja võimalusel peesitab seal...
Ta kõrvetas mõne karva ära, aga tundub, et õppetundi ei saanud. Mul ei jäänud muud üle, kui küünal ära kustutada ja meelde jätta, et üksi teda kuskile jätta ei saa.
Armas rumaluke.