Sunday, September 22, 2019

Trennipäevik - 39.nädal 2019

39. nädal
Ei erine see nädal möödunud nädalast. Suurema osa ajast oli vihmane ja jahe. Minu jaoks alla 10 kraadi on ikka täitsa.. jahe.. pigem juba külm. Kannan juba mütsi, kindaid, salli. :) Ja kolmapäevast alates kanann ka paksu jopet (õnneks mitte päris-päris talvejopet). Täna, pühapäeval, on ilm küll palju parem... aga tõuksima siiski ei läinud. 

Esmaspäev - soojenduseks kõnd-ratas-kõnd ja siis jõusaal.  Täitsa mõnus oli. Ja see on kõik, mis ma mäletan. Lihasvalu ei tekkinud!
Õhtul kõnd-ratas-kõnd. Natukene tõuksisin ka (2km :D)

Teisipäevkõnd-ratas-kõnd nii hommikul kui ka õhtul.

Kolmapäev - soojenduseks kõnd-ratas-kõnd ja siis jõusaal
Õhtul kõnd-ratas-kõnd.

Neljapäev - hommikul tõuksiga (viisin kolleegile). Koju autoga.

Reede - läksin hommikul autoga ja siis trenni. Oli natukene unine. Vtsin 10 minutit aega ja pikutasin. :D Päris hea oli. Trennis on see juba mõnus, et videosid enam vaatama ei pea ja tean harjutusi. Aga see Jeffresoni kükk. Oeh, selle kõrvale oleks vist natukene abi vaja. Saan nagu hakkama, aga.. ma ei tea kui õigesti. 
Õhtul kõnd-ratas-kõnd, läksin läbi linna.

Laupäev - mõnus kodune :)

Pühapäev - jalutuskäik u 6km. Lisaks õues toimetamine ja riisumine. 
Lugesin hommikul läbi raamatu "Jooks elu eest" ja väga mõnus lugemine oli, tekkis kohe endal tunne.. aga läheks ikkagi jooksma. :) Ilmselt lähen ka, kas just täna, aga ikka :)



Saturday, September 21, 2019

Trennipäevik - 38.nädal 2019

38.nädal

Hommikul veel arvasin, et täna ma küll miskit kirjutama ei hakka, et tuleb siis kaks nädalat koos. Aga läks teisiti. Praegu on kell pool 6 õhtul ja mu kell näitab, et ma olen teinud alla 2000 sammu. Selline laupäev. :) Hommikul lugesin raamatut, harisin ennast, koristasin tuba, nunnutasin kasse, tegin praktikat, käisin pesus, panin kleidi selga ja tunnen end hästi. :) Kohvi olen joonud rohkem kui teistel päevadel... aga miks ka mitte? :)
Eelmisele nädalale mõeldes meenub mulle lihasvalu, mille siis esmaspäeval sain ja mis mind veel kolmapäevalgi segas. Pikemalt tõukerattatiirule ei jõunud, sest nädalavahetusel olin koolitusel... ja vihma kallas ka korralikult. 

Esmaspäev - soojenduseks kõnd-ratas-kõnd ja siis jõusaali. Algus läks kenasti, aga ühel hetkel hakkas halb ja võtsin hoo maha. Parem ei hakanud ja viimased harjutused jäid ära. Öösel kella 4 ajal olin korra iivelduse peale ärganud. Miks see oli, tuli ja läks, ei tea. Ülejäänud päev oli okei, aga juba pärastlõunal sain aru, et järgmine päev ärkan lihasvaluga.
Koju läksin ka kõnd-ratas-kõnd.

Teisipäev  autoga tööl. Õhtul 8km tõuksil. Siis oli veel soe ja mõnus.

Kolmapäev - soojenduseks kõnd-ratas-kõnd ja siis jõusaali. Alles kükkideni jõudes sain aru, et olin esmaspäeval teinud ära kolmapäevased küki harjutused. Ehk oleks lihasvalu muidu väiksem olnud, kui kükk oleks veidi teistlaadi olnud? Seda enam ei tea. Küll aga mäletan seda, et kui mingit harjutust põrandal tegin, siis oli väga raske end sealt üles saada... sest et see lihasvalu.
kõnd-ratas-kõnd 

Neljapäev - laenutasin fat'i välja mõneks ajaks ja selleks läksin sellega tööle - ainult 5km, aga aega võttis ja kerge ka polnud. Tallalaud on ikka natukene kõrge või olid reied veel valusad ja ei tahtnud kükkida. 
Koju ikka kõnd-ratas-kõnd 



Reede - hommikul läksin koos Abikaasaga, siis tegin soojenduseks jälle kalamängu. Jõusaalis oli juba täitsa okei... reedesed kükid pole veel lemmikud, tehnikat vaja veel ka lihvida.
Õhtul kõnd-ratas-kõnd, sõitsin vihmas, olin selle üle nii õnnelik, hüppas proilompides ja nautisin hetke, rõõmustasin enda sisemist last.

Laupäev - panin kleidi selga ja tatsasin koolitusele :) lõunapausil tegin kõnniringi. Kokku täitsa 6,5km
Koju jõudsin naeratus näol ja siis väisisin iga minutiga üha rohkem ära... Läksin väga varakult magama, aga und kohe ei tulnud. Nii palju uut infot... ja muud. Jalgades oli selline tunne nagu oleksin ühe väga pika tõukerattamaratoni läbinud. 

Pühapäev - võtsin vihmavarju ja läksin koolitusele, lõuna ajal ka kõndisin ja õhtul koju. Kokku kuskil 5,5km. Ülejäänud päeva sai istuda.
Õhtuks olin kutu.

Ja siis algaski väljas sügis...

Juuli ja august 2019

Üks põhjus, miks ma pole kuludest ülevaadet teinud (tulude ülevaade pole eriti raske :D) on see, et kõik läks sassi. Juuli lõpus vaatasin tabelit ja raha pidi justkui otsas olema, aga ei olnud. Samas teadsin, et ei ole raha, mida kuskile suunata ja suurema summa jaoks võtsin seda hoiuselt. August algas sellega, et hoiusele summa tagasi kanda ja läks hästi kuni tekkis jälle segadus. Kui ma asju kirja panin, siis tundus kõik väga loogiline ja ma kindlasti saan hiljem aru. Kuu lõpus polnud enam midagi loogilist, teadsin, et olen hoiustelt raha võtnud ja ei plaaninud seda üldse kuludetabelis kajastada, sest see on hoopis teine teema... aga segamine see asjad lõi. Loodame, et september tuleb selgem :)

Fondid-teised kontod-hoiused.
Kokku juuli 12,8%, august 4,57% (juuni 15,36%). Algas paljulubavalt :) Hiljem oli osa raha vaja, aga tundub, et teiste kontode ja hoiuste jaoks peaksin etegma eraldi tabeli, et neid asju korralikult träkkida. Augustis kandsin teise panak ühe summa ära, et oleks kantud... ja nii oligi.


Arved-laenud-maksud.
Kokku juuli 44,52% , august 47,34% (juuni 41,86%). Korstanpitsidil oli viimane osamakse, mis oli väiksem kui eelmistel kuudel, aga % suurendas see, et kuu lõpus tuli maksta ahju remonti. Ahjul oli kuskil ummistus ja meil vedas, et suvi oli küllaltki soe. Esialgu pidi tulema seda tegema üks teine mees ja ma mõtlen, et mul jagus seda kannatlikkust ikka mitmeks kuuks, lõpuks aga kui meil üks teine firma katusel oli ja korstnapitse ladus, siis vtsin ühendust nende ülemusega ja töö oli üsna varsti juba tehtud. Kuna oli kuu lõpp, siis ülejäänud summa lisandus hoiuselt (kuhu selle augustis tagasi kandsin). Lisaks ummistusele lasime ka ukse juurest korda teha, seal miskit oli liikuma hakanud. Nüüd ahi korras, süda rahul ja toa saab soojaks kütta. Augustis tavalised arved ja siis see ahju värk hoiusele tagasi, tundus nii õige. Prügiarve oli ka vahelduseks. Lisaks hakkasin tegelema, et saaks telefoniarve väiksemaks. 


Trenn, sport või muu sellega seonduv.
Kulu juuli 0,18%, august 4,08% (juuni 0%). Registreerimisi ei olnud juulis, ostsin uue pudelihoidja rattale. Augustis ostsin uue veepudeli, regasin end Salamaale ja Sõprade Sõidule. 

Kassid.
Kokku juuli 1,7%, august 6,02%(juuni 8,49%). Juulis oli märg toit ja allapanu. Augustis allapanu ja zooplus tellimus.

Toit (sh turul käigud)
Kokku juuli 6,68%, juuli 5,87% (juuni 11,53%) Kohe tunda, et maasika hooaeg sai läbi. Ja turul vist unustasin käia, sest tabelist vaatas sõna turg juulis vastu vaid korra (või unustasin kirjutada, sest seal tasun sularahas). Augustis sattusin poodi vähem, ilmselt ei olnud vajadust minna, turul käisin hakkliha ostmas, kolleegi käest kanamune ja kaks korda ostsin kultuurmustikaid 2kg. 

Ilu ja riided
Kokku juuli 4.02%, august 0% (juuni 3,88%).  Juulis kosmeetiku külastus ja šampooni jms. Seejärel tuli paus kosmeetiku külastustesse sisse ja see kestab veel praegugi. Kuidagi hakkasid karvad sisse kasvama ja seetõttu kasutan muid viise.

Vaba aeg
Kokku juuli 0,34%, august 0,41% (juuni 0,35%). Kohvikakao ja lõuna juulis. Augustis kaks lõunat. 

Kütus/auto/transport 
Kokku Juulis 0%, august 0% (juuni 0,4%). :)

Pere/kodu, kingitused
Kokku juuli 5,14%, august 10,75% (juuni 2,69%). Juulis kohimasinale vajalikku kraami (ostan ikka siis, kui kohvisemu.ee's on soodukat) ja üks sünnipäev. Teine sünnipäevalaps saab elamuskingituse, aga realiseerima uuel aastal. Augustis oli minu jaoks kingituste osa suur väljaminek... kaks sünnipäeva ja beebipidu. Rohkem kui 4x väiksem osa läks ehituspoes.

Tervis (sh ravimid)
Kokku juuli 0%, august 1,02% (juuni 0%). Kolleegile tellisin D vitamiini, võtsin siis endale ka.

Ja muu.
Kokku juuli 25,26%, august 11,97% (juuni 8,08%). Juuli.. uh. Koolitused, annetus, läpaka osa, mida sulas polnud. Augustis ikka ühe koolituse osamakse ja muu alla panin ka ühe raamatu ja mõne märkmiku ostu. 


Nüüd on käes sügis. Väljas läks juba nii jahedaks, et esikus panin radiaatori sisse (taimeriga, et oleks norm temperatuur lihtsalt). Natukene väiksemaks sain telefoniarve. Enne selle kirjutamist otsustasin, et ei taha enam koolitusel osamakseid tasuda ja vaatan, kuidas see summa kokku saada, et sellega oleks korras. Vahepeal panin fb marketingil kingad müüki. Kuni üks meesterahvas mulle muudkui kirjutama hakkas, kingi ta osta ei tahtnud... ja tal oli vist 5 erinevat kontot, mille alt ta kirjutas. Lõpuks võtsin kuulutuse alla, sest kuigi ma ta ära blokkisin, siis ta ikka ilmus. Ei olnud tore.
Alates novembrist võin homemade piparkoogitaigent müüa... aga kus pakkuda, et õige inimene üles leiaks?

Friday, September 20, 2019

Vana tervendaja / The old healer:

Jäi Internetis silma ja oli kõnetav



"See ei ole sinu selg, mis valu teeb, vaid kandam.
Need ei ole sinu silmad, mis valu teevad, vaid ebaõiglus.
See ei ole sinu pea, mis valu teeb, vaid sinu mõtted.
Mitte kurk, vaid see, mida sa ei saa väljendada või öelda südametäiega.
Mitte kõht ei tee valu, vaid see, mida hing seedida ei suuda.
Mitte maks, vaid viha.
Mitte sinu süda ei tee valu, vaid armastus.
Ja armastus iseenesest on kõige võimsam ravim."

Autor: Ada Luz Marquez



The old healer to the soul:
It's not your back that hurts, but the burden.
It's not your eyes that hurt, but injustice.
It's not your head that hurts, it's your thoughts.
Not the throat, but what you don't express or say with anger.
Not the stomach hurts, but what the soul does not digest.
It's not the liver that hurts, it's the anger.
It's not your heart that hurts, but love.
And it is love itself that contains the most powerful medicine.
Author: Ada Luz Marquez

Foto internetist. Autor teadmata.

 
 
Mõnes kohas oli, et nende ridade autor teadmata, siis oli aga autor ja pildi kohta oli, et autor teadmata...



Saturday, September 14, 2019

14092019

Imeline päev, kui see algab nii ilusa päikselise ilmaga, saad rahulikult mööda Tartut jalutada teadmisega, et see on imeline päev. Täis muutusi. Imelisi muutusi. Ma teadsin, et mind ootab üliägeda koolituse esimene päev ja et see avab palju uusi uksi ja iga võit* seal on tähistamist väärt. Ja kui head mõtted olid ka mõne kilomeetri kaugusel, sest... elu on imeline... ja elu toob vaid elu. Ja lõunapausi ajal oli ilm veel ilusam ja päikselisem, maandasin energiat, käisin raamatukogus ja (mis seal salata) astusin läbi ka Kalevi kommipoest. Kõndisin Tartu Loodusmaja aias (uskumatu, ma polnud seal varem käinud) ja saatsin head energiat sinna, kus seda vaja läks.
Silmad on täna niiskeks läinud mitmel põhjusel, pisarad on mööda põske voolanud, keha on kuumanud ja sõrmed-varbad külmetanud. Ja see kõik on vajalik. Ma olen kohtunud imeliste inimestega ja ometi on mõnega nendest tunne, et tean neid juba ammu. Ja see seltskond on nii hea, toetav ja kokkuhoidev. 
Õhtuks väsisin ära. Aga ka see on okei. Self care'i aeg. 
Täna on ka ühe minu väga kalli inimese sünnipäev... Ja mäletan ka päeva, kui see oli väga kurb päev. 
Kõiksugu mõtted jooksevad peas ringi. Tänulikkus. Südamest rõõm. Iga sünd on millegi uue algus.


*võit on juba see, kui avastad teemasid, millega tuleb tegeleda.

Friday, September 13, 2019

13092019

Täna oli selline imeline päev, et töönädal sai jälle läbi. Päev oli toimekas ja aeg läks ruttu. Enne tööpäeva lõpu soovisin küll, et ehk koju minnes vihma ei saja, aga läks natukene teisti ja sellest polnudki midagi. Ma oleksin võinud autoga koju minna, aga valisin kõnni+rattaringluse. Ja ma täiega nautisin seda vihmas liikumist, peaaegu läbimärg olin juba u 500 meetriga ja siis ei olnud tõesti vahet, kui palju seda vihma veel sajab või kui sügavast lombist ma läbi peaksin minema. Sain ratta (väga positiivne, et sellise ilmaga on üsna kindel, et sa selle ratta ka saad) ja kimasin läbi lompide nägu naerul, see oli lihtsalt nii vahva! Märja sadula pärast ka ei muretsenud, sõitsin ja naeratasin. Pidin veel poest läbi minema, et lambipirn osta (unustasin :D, ostsin hoopis banaani ja kiisudele pehmet toitu), ja poes ma ilmselt tilkusin. Seljakott oli ka üsna läbiligunenud. Pärast poeskäiku hüppasin veel porilompidesse, mis koduteele jäid, nii vahva oli. Riided said kohe pesumasinasse ja ise sooja duši alla, ühe lonksu jõululist Vana Tallinnat võtsin ka (kui töölt ära jalutasin, siis Abikaasa helistas paar korda ja küsis,kas ma olen hull, et sellise ilmaga autot ei taha :D et ma jään haigeks. Ma kinnitasin talle, et ei jää haigeks ja saan väga hästi koju). Ja ahju tegin veel tule (kui toas riideid kuivatada, siis igati mõistlik tegu) ja tahtsin tegelikult ühte klaasi veini nautida... aga ks punane kiisu arvas, et täna pole see päev ja nüüd diivan siis kuivab (mitte et me kaks nädalat tagasi poleks just tekstiilipesuriga diivanit puhastanud...). Polnud põhjust kassiga pahandada ka, mina panin klaasi sinna, kus tema teeb naabrivalvet. :)
---
Nädala alguses oli see päev, kui ratatringluses sai tasuta periood läbi. Muidugi oleks võinud uue pileti osta nädalavahetusel, aga minul jäi see hommikusse. See tahtis mu hommiku parajalt vussi keerata. Mõtlesin, et avan äpi, võtan piletid ja sealt saan uue osta... Ei saanud. Logisin veebi kaudu sisse ja otsisin seal kohta, kus oleks "osta pilet", ei leidnud. Googeldasin, lugesin KKK, kirjas oli, et saad osta, aga ei leidnud kohta, kus saaks... Olin natukene juba ärritunud, vaatasin kella, olin sellega juba 10minutit jännanud ja ajaliselt oleks pidanud juba kodust lahkuma. Tahtsin juba minna Abikaasat äratama, et ta mu trenni-tööle viiks, kui veebi versioonil vajutasin kuskil piletite juures "vaheta (pilet)" ja lõpuks ometi jõudsin kuskile, kus sain pileti osta. Kohe oligi korras ja paar minutit hiljem kiirustasin kodust välja. Mõtlesin tükk aega, et kas mina olin sel momendil natukene rumal, lihtsalt unine või oli süsteem imelik. Arvasin, et ju need kaks esimest. Aga ma tõesti eeldasin (ei tasu eelada!), et seal on selline loogline koht, et "osta pilet". Ja siis teisipäeval või kolmapäeval jäi mul veebis silma:

Pane tähele! Kui Su tasuta pilet on aegunud, siis palun uuenda oma piletit logides oma kontole sisse ja valides Pilet ja Vaheta. Kui Sinu isikustatud bussikaardil on kehtiv perioodipilet (10 päeva, 30 päeva või 90 päeva), saad rattaringlust kasutada selle alusel. Bussikaart tuleb siduda rattaringluse kontoga valides Kaartide nimekiri ja peale seda valida Pilet ja Vaheta.

Esmaspäeva hommikul seda seal ei olnud. Sellest järeldan, et mina ei olnud sugugi ainus, kes segadusse sattus. Lisaks on huvitav see, et pileti saab osta vaid veebist? Äpis mul sellist varianti "vaheta" ei olegi (hetkel vähemalt mitte, aga logisin just veebi kaudu sisse ja seal on).
Nüüd on aasta hooleta. Mul ei olnud plaanis kohe seda aastapiletit osta, aga... ma olin enda peas teinud loogikat, et kuupilet on 10 eurot, see oli aga nädalapilet ja kuupiletit polnud. Et 10 eurot nädala eest või 30 eurot kuu eest, ei tekkinud küsimust. 
---


Wednesday, September 11, 2019

Salamaa tõukerattakross 2019

Antud üritus oli juba üle kuu tagasi ja sellega lõppes ametlik tõukeratta võistlushooaeg (meil hetkel vaid neli selist võistlustki ongi, millega hooaja tabelis punkte kogud). Peaksin hiljem lugema oma esimeste aastate emotsioone, sest mul on kuri kahtlus, et siis oli seda entusiastlikku liikumist seal Taevaskoja radadel kuidagi rohkem.  Mida rohkem ma tõukerattaga sõidan, seda rohkem armastan ma asfalti. Metsa ja maastikku võiksin ma niisama nautida, aga seda kunsti pean veel õppima. 
Treeningpevikus kirjutasin, et käisime õega ka rajaga tutvumas. Just sadanud vihma tõttu oli rada pehme, porine, libe ja suured vihmad olid ka metsateedele trepid teinud. Tõusud olid sellised nagu Taevaskojas ikka... ja laskumised ka. Rada oli ka eelmiste aastatega võrreldes tagurpidi ja nii ei olnud võimalik nautida enam ühtegi head laskumist... Kogemuse sai kätte ja järgmiseks päevaks otsustasin ära, et ma lähen sõitma vaid ühte ringi. Esimest korda nende aastate jooksul. Isegi kõige esimesel aastal sõitsin seal kaks ringi ja siis too aasta, kui meil oli üks ring 18km ja kaks ringi siis 36km ja seda rada oli killer. Möödunud aastal, kui olin enne 2 päeva juba Eurocupi sõitnud, tahtsin minna lühemale distanstile, aga ei lubatud enam ümberregistreerida. Siis oli ka see rada killer, sest keha oli lihtsalt väsinud. Päris sportlastel on lihtsam, nad on harjunud andma endast mitu päeva järjest võistlustel, aga kui oled harrastaja, võistled keskpäeval iseendaga, rajaga, ilmaga (+30 oli), siis see nõuaks rohkem trenni, rohkem intensiivsemat trenni. Aga see selleks. Mäletate ikka, et järgmisel aastal on tõukeratta MM Põlvamaal ja on aeg harjutama hakata! Mõelge, nii äge, saab osaleda kuskil maailmameistrivõistlustel, lihtsalt tule, tõuka ja osale.

10. august 2019
Salamaale sõitsin ise ja tädi oli ka auto peal. Nii mahtus ratas ka peale. Jõudsime piisavalt vara kohale ja tädi sai valida endale väga mõnusa ratta - äkki oli cross fix? minek oli väga hea, palju kergem ja lahedam kui cross maxil. Mina olin valinud natukene helda riietuse (särk, põlvikud, ajlanõud), et hiljem oleks hea vaadata, kas ikka poriseks ka sai. Vaikselt rahvas kogunes ja sai juttu ajada ja end hästi tunda. Erilist ärevust ei olnud, kuigi võistlus oli teistmoodi - esimest korda sain minna sõitma vaid ühte ringi, mis pidi tähendama, et peaks saama kohe endast kõik anda, sest teiseks ringiks ei pea end hoidma. Mõte oli hea, teostus natukene vähem.
Kell 12 startisime ja kuigi trennis oli juttu, et tiirutame veidi heinamaal, siis rada suundus ikka natukene mööda heinamaad, aga üsna ruttu üle maantee metsa, kus oli juba kitsas, libe ja piisavalt juurikaid. Kohe-kohe oli ka esimene laskumine ja kõik olime puntras koos. Ei saa öelda, et seda nautisin. Järgmine laskumine oli veel järsem ja lihasem ja paar cm jäi puudu, et oleksin ninali käinud. (ja neid momente oli veel) Lihtsalt oli nii libe, et tagumine rehv tegi, mis tahtis, kui rada on ise veel kaldu ja allamäge, siis .. mkm, polnud koht, kus oleksin soovinud kukkuda. Võtsin kohe rahulikumaks ja läksin edasi. Otseselt ei olnud mul kuskile kiiret, sest kõik tublid olid ikka maratonirajal ehk läbisid kaks ringi. 
Nüüd on juba nii kaua aega möödas, et emotsioonid on ka kustunud. Ähmaselt mäletan neid tõuse ja laskumisi, kõik oli raske ja keeruline. Laskumised olid järsud ja libedad, ei saanud turvaliselt nautida, et saaks puhata. Tõusud olid ka järsud, libe oli ja jalg vajusära, tõukamine oli raske ja kõndimine kergem. Eks esialgu oli ka jooksusammu, aga mitte eriti kauaks. Metsatee, kus muidu ratas liikus kiirelt, oli samuti pehme, treppis, ei läinud ka ratas seal edasi. Joogipaus oli juba pärast 4 km, mis oli natukene vara, mina sellest ei hoolinud, sest mul oli pudel kaasas. Kruusatee, millel teistpidi oleks saanud nautida laskumist, oli nüüd kergelt tõusvas joones ja tuli edasi rühkida. 
Ma arvasin, et mul läheb raja läbimiseks tunduvalt vähem aega. Läks rohkem. Ja ikka oli raske. Kuigi tempo oli aeglane (eriti kui võrdlen, mis ajaga parimad naised esimese ringi lõpetasid ja siis läksid veel teisele). Võib-olla ei olnud ka võistlusvaimu, teadsin, et õde tuleb kuskil minu taga ja et minu ees naisi pole.
Ma ei tea. Lõpetasin, siis oli tore küll. Ma olin õnnelik ja tänulik, et olin võtnud vaid ühe ringi ja et see läbi sai. See oli õige otsus.

Nautisin korraks sauna. Ja sõime suppi. Ajasime juttu ja oli autasustamine. Ilm oli ilus ja päike läks aina kuumemaks. Koju jõudes oli tunda, et päev oli pikk ja keha on väsinud. 

enne sõitu
tegelikult ma hoidusin poriloikudest.. kuni viimase sirgeni :D 


keskel.

nägu näitab emotsiooni

Juba mõne nädala pärast on meil hooaja lõpetamine. Sel aastal Taageperes. Tuleb kindlasti üks väga vahva päev! Ma juba ootan.
Lisaks loositakse välja üks tõukeratas... väga põnev!

11092019

Ei olegi enam oranž? Tundub võõras? Muutused on vajalikud. Ja head. See on mul vist algusest peale oranž olnud (2013 dets?) ja see meeldis mulle, lausa väga. Juba mõni kuu tagasi mõtlesin, et sügisel vajab see korrastamist, aga täpsem plaan on veel paika panemata. Küll aga eile või täna päeva otsisin mingit loetud raamatut ja siis kasutan ikka seda nimekirja siin blogis (on plaan kolida nimekirjaga ka goodreads'i, et saaksin tutvuda, mida teised loevad ja inspiratsiooni), ja see oranž häiris mind. Ilmselt ikka väga, sest tulin nüüd siia ja lihtsalt vahetasin selle ühe väga tavapärase tausta vastu. Las praegu olla nii, seni kuni plaan minu peas settib. Täna tekkis isegi mõte, etehk peaksin uuesti wordpressi proovima, sest võimalusi on justkui rohkem... aga miski koputas veel õlale ja meenutas, miks mulle see ei meeldinud. Eks näis. 
---
Tegelikult hakkasin nn lobapostitust kirjutama laupäeva õhtul, aga see jäigi avaldamata. Ilmselt seal midagi väga olulist ei olnud, sest muidu oleksin seda edasi kirjutanud. Tänaseni oli septeber väga ilus, mitmed hommikud soojemad kui suvel. Päikesekiired ei olnud küll enam need, mis juulis, aga mõnus ja hea siiski. Mul on hea meel, et sain ikka tõuksimas käia. Tänaseks on sügistuuled kohal, aga kui natukene ära tuulutavad, siis ootan, et tuleks soe ja kuiv sügis kõikide oma värvidega. Eelkõige panustan sellele, et 13. oktoober, kui Tartu vahel 101km tiirutan, on see lihtsalt nauditav. Möödunud nädalavahetusel riisusin juba aias. Tamm on selline vahva puu, et sealt sajab pidevalt ka väikseid oksakesi alla. Tammetõrusid ja kastaneid tuleb sel aastal ikka vähem, aga eks seda riisusmist ja koristamist ikka tuleb. Mul on hea meel, et ühistus said meil koristusterritooriumid nüüd võrdselt jagatud ja kõik jõuavad riisumiseni, nimelt kord koosolekul selgus, et justkui peaksid kõik hooldama (riisuma, lund lükkama), aga on neid, kes polegi seda teinud. Jaotuse tõmbasime loosiga ja meie territooriumil on osa tamme ka, aga pole kastan+2tamme. Ühed naabrid on rääkinud, et võiks ju lehed niidukiga lihtsalt purustada, et pole vaja kottidesse panna. Mina olen seda meelt, et riisun ikka kokku ja prügikottidesse, sest siia kolides ma nägin, mis juhtub, kui seda ei tee - kevadeks pole enam muru. Ja neid lehti tuleb meeletult, meil ei ole kinnistul kohta, kuhu võiksime need kokku panna. 
---
Meil on uus pesumasin. Ei olnud planeeritud, aga igati vajalik ost, kui vana katki läks. Esimene häire oli juba mõned nädalad tagasi. Järsku lõi pesumasinast äravooluvooliku lahti. Natukene imelik oli, et selline asi juhtus, aga sai tagasi pandud. Siis tekkis kuskile äravoolu ummistus, mis sai ka likvideeritud. Ja kui möödunud nädalal pesumasin nagu jõulutuled oli (sel korral oli vähemalt pesutsükkel läbi saanud), siis sai jälle voolik lahtiühendatud, juhe ka seinast välja, aga uuesti voolu taha ei võtnud. Ma ei tea täpselt, kui vana see masin oli, aga ju ikka oli, mina ostsin selle korteriga vist, maksin äkki 100 eurot? Sel hetkel tundus mõistlik otsus ja ilmselt oligi. Pesu see pesu ja 5kg oli täitsa piisav. Igal juhul oli selge, et peaks siis uut pesumasinat vaatama. Varem või hiljem (pigem hiljem) oli see plaanis niikuinii, no tuli siis väheke varem. Internetis oli natukene keeruline ja läksime hoopis OnOffi, saab vaadata ja küsida ja siis googeldada ning uurida, et milline koht oleks ostu jaoks kõige mõistlikum. Kiiret iseenesest polnud, sest mustapesukorv oli just tühjaks saanud ja kapis on riideid piisavalt. Kui ma nüüd järele mõtlen, siis ei olnudki vist Abikaasaga koos ühtegi suuremat tehnikavidinat ostmas käinud. Nii et ma ei osanud sellega arvestada, et me tuleme juba uue pesumasinaga koju ka. Mul meenus kohe see, kuidas Ürgmehes mees poodi särki läks ostma - mees läheb poodi, vaatab särk, ahaa, särkkäes, läheb koju ja särk olemas. Poes tuli müügimees, ütlesime, mida tulime vaatama ja mis on hinnapiir ja et ega tegelikult väga masinatest midagi ei tea. Kuivatiga koos masinat ei soovinud, sest ühel päeval tuleb kuivati eraldi. Näitas meile erinevaid masinaid, rääkis funktsioonidest, energiakulust. Abikaasa kuulas ka huviga, mõnel masinal ju isegi wifi olemas ja saad seda ka eemalt juhtida. Eks meie põhimõte oli see, et osta korralik masin ja võiks olla ikka uuenduslikum (vana oli vist Whirlpool'i oma). Masin, millega koju tulime, oli tegelikult allahindlusega (ja natuke saime sealt veel alla), aga sel momendil oli summa natukene suur, nii maksime ära 2/5 ja järgmised 3 kuud maksame veel (intress tuli kuskil 7 eurot). Jap, veebipoest oleks sama masina saanud odavamalt, aga Abikaasa oli väga rahul, et saime kohe masinaga koju minna, jääb ära suhtlemine kulleriga, ootamine, meil on korralik garantii ja nii. Võib-olla müüs teda natukene ka see wifi funktsioon.. ehee :P See LG masin on eestlaetav, kuni 8kg (nüüd tundub see varasem 5kg ikka väga vähe), pausiga saab pesu peatada ja esemeid lisada, mtrummel liigub mitmes suunas, on mingi auru funktsioon, müratase on madal. Ja see on ka hea, et ees on see mingi kohake, mida aeg-ajalt avada ja vaadata, mis sodi sinna on tekkinud (nt meie karvapallide karvad). Mõned korrad on masin juba oma tööd teinud ja siiani väga hästi, pesu on kohe teistmoodi, pehmem, vähem kassikarvu (üks päev kuivati on, siis pole neid enam üldse), pesu jääb kuivem. Siiani väga rahul. Ja Pisike on ka ilmselt rahul, kipub ikka vaatama seda. 
---
Augusti viimase nädala lauapäeval käisin ühel naiste kodukinoõhtul. Oli imeline augustikuu õhtu. Sume, pime, soe. Terassile ja hoovile olid tehtud nii armsadpesad, oli snäkilaud, kohv ja tee, sai teha vahukomme, rippusid kaunistused. Ja film oli ka väga hea.
---
Eile juhtusin Instargammis storysid vaatama. Varsti saab aasta, kui Pisike meie ellu tuli (manifisteerimine õnnestub!) ja ta oli ikka niiiii pisi. No ta ei ole vist viimased 5-6 kuud kasvanud, aga saabudes oli ta ikkagi nii pisi-pisi. Nii vahva oli vaadata. Olen mõelnud, kuidas me kõik kujuneme ikka välja selle keskel, mille keskel sünnime ja elame. Hoiakud, uskumused, kogemused... kõik see kujuneb välja vastavalt sellele. Kuidas on lapsi, kellele juba väga väiksena öeldakse, et ta ei oska seda või teist, teadmata, et just siis laps enam ei oskagi, ei taha osata, sest talle öeldi nii ja see uskumus on nüüd osa temast. Ja loomad ju samamoodi. On justkui teada ju tuntud see, et kassidele ei meeldi vesi, ma ei tea, kuidas nad selle teadmise edasi annavad, aga ilmselt olete kõik näinud vahvaid videosid, kuidas on kasse, kes naudivad vett. Ja kui ma mõtlen nüüd meie Pisikese peale, siis teda ei petatud vett kartma, ja see on nii vahva. Kuigi ta vahel mind oma hüpete ja küüntega ehmatab (ta harrastab vahel ikka mööda säärt või selga üles liikuda või teeb hüppeid eriti kaugelt ja peab kõik küüned appi võtma, et ta ei kukuks), siis ta on ikka nii tohutult armas ja hea kass ning olen südamest nii tänulik, et ta meie ellu tuli, ilmselt tuli temagi meile midagi õpetama (Draakonile ka) ja ta on lihtsalt nii vahvake! Ja Draakon ka, temal saab kodus juba varsti 3 aastat! Et siis varsti puhume küünlaid ;) 

Sunday, September 8, 2019

Trennipäevik - 37. nädal 2019

37. nädal

Olen nii tubli jõusaalis käija, et kui on puhkus, siis ei vaadanud isegi selles suunas, kus jõusaal on. Ja minu jaoks on see täiesti okei. Ma olen rahul, et igapäevaselt hingasin värsket õhkuja kolm korda jõudsin ka tõuksima. Seda oleks vaja nüüd kuskil 2x nädalas jätkata, et oktoobris ka jõuaks. Taotlen imeilusat sooja ja kuiva sügist, et õues oleks rõõm liikuda ja näha neid kõiki värve meie ümber.

Esmaspäev - tõuks 16,5km. Mõtlesin Ülenurme ringile minna, aga Ringtee viaduktil keerasin lenksu uuesti kodu poole.Põhjust ei mäleta, aga tundus hea mõte ja ilmselt oligi.

Teisipäev - kõndisin. Ilmselt esimene päev, kui selle 5km läbisin. 

Kolmapäev - kõndisin ka, aga kuskil poole vähem.

Neljapäev - läksin tõuksiga sõbranna juurde 10,7km. Minek oli ikka raske, juba linnas ei liikunud ratas üldse ja see tundus üks väga pikk tee olevat.... Maanteel läks asi kuidagi sujuvamaks. Sain õnnelikult kohale ja mitu tundi jutustada ja kuskil kolm kohvi juua. Abikaasale kirjutasin, et hakkan kell 14 koju tulema, siis olen 30min pärast Tartus ja jõuame õigeaegselt järgmisse kohta. Olin selle 5,3km juba tagasi sõtnud (tuul oli vastu, täiega pingutasin, sest oli kella peale minek) ja siis näen, et sõidab üks ilus sinine Kia... Abikaasa tahtis minu jutust välja lugeda seda, et tema peaks hakkama kell 14 mulle järgi tulema (esialgne plaan oli, et tuleb ja lähme sealt järgmisse kohta), nojah :D Pakkisime ratta autole, viisime selle koju, mina sain riideid vahetada ja läksime uuesti sõitma. Kui tõuks on auto peal, siis saab sõita küll, aga kõrvaliste peab väga ees olema ja eriti mugav see ei ole. Ühtegi pikemat sõitu ma nii ette ei võtaks (ohtlik ka, kui nt äkkpidurdus teha).

Reede - kõndisin vist kuskil 5km. Rattaringluse ratast kasutasin ka, viisin Taaskasutuskeskusesse asju.

Laupäev - kõndisin jälle. Käisin laadal ja šokolaadal (reedel ei teadnud, et see on ja sellest möödudes ei vaadanudki poe poole).

Pühapäev - ilus ilm! Läksin tõuksima, panin liiga palju riideid selga... kui olin 7,5min sõitnud, siis võtsin liidu särgi pealt ära, sõitsin veel 5min ja siis võtsin hoopis pikakäisega ära ja panin liidu särgi selga. Nii oli juba okei. Läksin Ülenurme-Tõrvandi ringile, vaatasin tuult ja otsustasin, et esimest korda teen ringi nii, et Ülenurme ja siis Tõrvandi. Oli hea mõte! Tuul oli vastu, kui uuesti Ringtee tänavale jõudsin. Koju jõudes näitas kell, et olin sõitnud sutsu üle 23km. Täitsa okei. Pulsivööd ei kandnud. 

Homme siis tööle, aga tööpäeva alustan trenniga. Enne tuleb veel ratatringluse pilet osta, et kuidagi trenni jõuaksin.
:)

Saturday, September 7, 2019

Joogipudelid

Minu lemmikjook on vesi. Minu jaoks on hea ja puhas joogivesi väga oluline ehk siis ma tahan, et kodus oleks hea kraani- või kaevuvesi, mida saab südame rahus juua ka ja kaasa võtta. Minu arvates on Tartu vesi üsna okei, linnas ma mingit kõrvalmaitset ei tunne (eks oleneb ka, mis olukorras on torud), kare on küll, aga see häirib pigem vannitoas ja valamu juures. Tööl ma paraku kraaniveega nii rahul ei ole, linnas oleme küll, aga soopealsel alal ja ilmselt on seetõttu vee maitse kuidagi teistsugune. Kui mul ikka väga janu on, siis ma võtan sealt kraanivett, aga üldiselt mitte (kui külma panna, siis päris külmana on see üsna okei, aga kraanist jääbki seda päris külma vett ootama). Saku Läte vesi on töölt kadunud juba mitu aastat, muidu jõin tööl seda, kuigi eelistasin kodust kraanivett. Saku Läte vesi on alles veel jõusaalis ja trennis käies võtan seda, muidu vajaksin veel ühte pudelit. 

Päevas joon ma vähemalt 1,5 liitrit vett ja tegelikult rohkemgi. See on minu normaalsus. Sellele lisaks siis kohvi ja vahel teed. Viimastel kuudel on minu uus harjumus see, et hommikuti joon sidrunivett (ja tegelikult enne magama minemist ka). Kui ma esialgu seda proovisin, siis ma ei olnud rahul - oli küll vees sidrun, aga polnud seda õiget maitset. Siis jäi mulle kuskil silma, et parem variant oleks sidruniviiludele peaaegu keev vesi peale kallata ja seda siis hiljem juua. Ja nii ma teengi. Õhtul kallan vee peale ja hommikuti joon mõnusat sidrunivett, mis on täitsa jahe. Hommikul panen uued viilud ja uue vee ningõhtul saan seda juua. Selline vesi tundub mulle toatemperatuuril külmem kui tavaline vesi. Olen varem kirjutanud, et eelistan kogu aeg juua külma vett, siis see harjumus on praeguseks natukene kahanenud. 

Tööl ma kohvi ei joo, teed teen siis, kui on mul on seal jahe (kevadel ja sügisel pea igapäevaselt :D) Ehk siis joon vett. Seda vett, mis mulle tööl ei meeldi, mis tähendab, et vesi tuleb tööle kaasa võtta. Üldse ei imesta, et mu seljakott siis 6kg-8kg hommikuti kaalub. Mul on olnud erinevaid plastikpudeleid, spordipudeleid, mingi aeg kasutasin klaasist pudeleid ja siis tavalised veepudelid poest, mida oli mul alati kaks, sest üks külmkapis ja teine kasutuses ja vahetada tuli neid ka ikka... Samas oli juba ammu mõte, et oleks üks hea korralik joogipudel, mis on ka keskkonnasõbralik, vastupidav, hea, kui hoiaks joogi jahedana, oleks piisavalt suur, veele ei tuleks kõrvalmaitset, on lihtne puhastada. Erinevaid pudeleid erinevate firmade poolt olen ikka aastate jooksul uurinud ja kuigi tegelikult ei ole nende hind nii kõrge (eriti kui mõelda, et ma kasutasin kogu aeg aktiivselt kahte 0,75l veepudelit), siis ostmiseni ma ei jõudnud. 

Aga üks kord õe juures jäid mulle silma Laken therm pudelid, mida nemad olid ostnud Bio4you-st. Tikriga sai ka nendest räägitud, sest eks tema käsi on ka mängus, et neid just sellest ökopoest osta saab. Õega sai selline diil, et kingib mulle ühe pudeli sünnipäevaks. Sel hetkel soovisin spordipudelit ehk spordikork. Pildil siis oranž. Vajutad nupule ja see kork pääseb valla, väga mugav juua, sees on tegelikult kõrs ka, nii ei peagi seda kallutama (ja kõrre puhastamiseks oli kaasas vastav hari). Hakkasin rõõmsalt seda pudelit kasutama ja kui mõned kuud hiljem märkasin, et vähemalt Rakvere Bio4you kaupluses on mingi soodukas, siis palusin õel juurde osta teise pudeli, sest ühest on mulle tegelikult ju vähe. Teise võtsin tavalise korgiga. 

Ja ma olen niiii rahul!
Pudelid näevad ilusad välja, mõlemad on 0,75l. Eks kaalu on rohekm kui plastikul, aga tunduvalt turvalisem kui klaas ja sõbralikum kui pastik. Spordikork on väga mugav, aga teine kork on ka mugav. Lihtne hooldada - kasutan ikka äädikalahust ja soodat ning kuuma vett. Lekkimist ei ole. Oranžil ma vahel proovin, et ega lekkima hakka. Ja mis eriti hea - vesi püsin täitsa jahe! Öösel hoian neid küll külmkapis, aga tööl ma neid enam külmkappi ei pane, võtan kohe enda laua juurde, kallal aga kruusi ja naudin head külma/jahedat vett. Ja see vesi püsib selline tööpäeva lõpuni. Lihtsalt suurepärane. Samuti suvel hoidsin vett nii autos, kui mõnus!
Täiega kiidan!


Laken therm pudelid :)
Ja kui kui pudelitest rääkisin, siis räägin ka selle termostassist. :)
Mul on olnud mitmeid termostopse, olen neid ise ostnud, olen saanud kuskil auhinnaks, on kingitud, aga kõikidel on olnud minu jaoks samad probleemid - jook ei püsi kuuma/soojana; tunnen mingit plastiku maitset; lekib. Niisiis sai ühel hetkel kõik need kodust ära likvideeritud, sest kasu ei olnud. Aga samas on soov, et oleks ks olemas, mida vajadusel kaasa võtta. Kohv mulle maitseb, aga kodust võtan seda harva kaasa. Aga küll on tore näiteks sidruni teed (ehk sidruniviilud ja kuum vesi) kaasa võtta või kuuma õunamahla. Ja eks paar korda ole ka kohvi võtnud - sellisel juhul läks termostass enne kuum vesi, et see soojaks läheks selle arvelt mitte ei jahutaks jooki.
Minu termostass on pärit Kohvisemust ja on The Mighty Mug. Ostetud mingi aeg kevadel, kui seal jäi silma sooduskampaania. Vaatasin, mida seal pakutakse ja siis tegin Internetis veidi uurimistööd, et kas ikka tasub osta. Valituks osutuski punane Mighty mug. Olen järgi katsetanud, kui vastu minna, siis pole tõesti seda eriti lihtne ümber ajada.. aga tugevalt tõugates ikka õnnestub. Kirjas on, et hoiab jooki soojana kuni 6h, eks päris soojana on pigem 2-3h ja oleneb, kui soe jook sinna läks. Külma ma seal hoidnud ei ole, aga usun, et 12h on täiesti reaalne. Lekkimiskindlust ma tavaliselt kontrollin, sest kaas tuleb väga õgesti ja hästi peale panna, et see ikka toimiks. Niisiis päris niisama seda kotti ei viskaks, aga kui on kontrollitud, siis on see mul turvaliselt kotis teiste asjade keskel ja ka kummuli (peaasi, et see väike kork siis lahti ei lähe).
Olen rahul!


--
Ostsin täna lõpuks uue arvutihiire. Vanal andis juhe otsad ja nüüd on juhtmevaba. Hiirete on arvutis tegutsemine natukene tüütu. Ja pikema jutu kirjutame on telefonis tüütu.

Sunday, September 1, 2019

Trennipäevik - 36. nädal 2019

36. nädal
Nädal ei erinenud eriti viimastest nädalatest. Mul on hea meel, et jõudsin ka tõuksima ja samuti on mul hea meel, et august läbi sai. Kuivõrd ma ei tahtnud augusti väljakutsesse rohkem punaseid kastikesi, kui see üks hooletuse tõttu, siis tuli igapäevaselt see 5km ära liikuda. Mõni päev oleks aga soovinud end sõrmenipsuga töölt koju toimetada. 

Esmaspäev - soojenduseks kõnd-ratas-kõnd. Ja siis jõusaal. See oli äkki see päev, kui ma polnud saalis üksi ja hiljem kolleeg kirjutas mulle ja küsis, et kas mul ikka kõik korras, ma nii vaikne... Sain talle öelda, et ma hommikuti olengi selline. Kui me Abikaasaga koos tööle tuleme, siis me ütleme tere hommikust, kas lähme ja tsau. Ja vahel mul autos midagi meenub ja tahaks öelda, aga ega ma väga vastuseid ei saa. Ja eks see vaikus oma omaette olemine on üks põhjus, miks mulle meeldib hommikuti trennis käia.
Õhtul kõndisin koju 5km.

Teisipäev - kõndisin hommikul tööle 5km, koju kõnd-ratas-kõnd. 

Kolmapäev - Ei erinenud esmaspäevast. Soojenduseks kõnd-ratas-kõnd. Ja siis jõusaal.
Õhtul kõndisin koju 5km.

Neljapäev - kõndisin hommikul tööle 5km, koju kõnd-ratas-kõnd. 

Reede - läksin autoga ja olin varakult trennis. Soojenduseks alustasin sõudeergomeetril ja kuna niisama tundus see nüri, siis mängisin 4minutit kalamängu ja endasi läksin hoopis mäkkekõndi tegema. Soojendus on nii vajalik, aga juba jõusaali jõudes tundub see mulle tüütus, seetõttu on kergem teha soojendus sinna minnes. Trenn oli hea, Jeffresoni kükk edenes juba paremini (lihas jäi hellaks). 
Õhtul koju kõndisin. Nii ruttu kui jõudsin, 5km ja natukene peale.

Laupäev - tegin linnatiiru, et 5km täis saada. 
Esimene mõte oli ka tõuksida, aga tulid teised tegemised. 

Pühapäev - jõudsin tõuksima pärast kella ühte. Vahepeal jõudsid külla tulla punased külalised, keda-mida ma tõesti ei lootnud järgmised kuud kohata, positiivses võtmes vaadatuna aga ei ole ma enam kramide tõttu voodisse aheldatud, suudan liikuda ja olla, valuga tuleb veel natukene tegeleda, et see vähesest-mõõdukast jääks väheseks ja üdse ära, täna ma ühe dolmeni siiski võtsin.
Tõuksisin Luunja poole ja pöörasin Kabina poole, käisin sõbranna juures jutustamas ja natukene aitasin õunamahla tegemiseks ettevalmistusi teha. Siis jutustasime veel ja sõitsin edasi. Tegin Ihastes ka tiiru ja olin tänulik, et seal on mõnus kõnnitee (kas ma tõesti polnud seal nii ammu sõitnud? või lihtsalt ei mäletanud). Koju jõudes täitus 20,2km ja oli selline mõnus kulgemine (ei pannud isegi pulsivööd peale) pärast pausi. Et siis 1,5 kuu pärast tuleb sõita ainult 5x sama distantsi. Ehk reedel sai Sõprade Sõidule ära regatud ja linnukese sai 101km. 


Täna, 23 aastat tagasi, läksin ma esimesse klassi. Ema rääkis, et oli nii soe, et õhtul käisime veel meres ujumas. Ma ei tea, kas mul on mõni päris reaalne mälestus sellest või olen mälestused loonud tänu fotodele ja ema jutustustele. Aga vahva on see igal juhul. 

Uuel nädalal on mul puhkus. Plaanin rohkem tõuksida ja hetkel jääb jõusaal vahele. 
Septembri väljakutsel osalen nendel päevadel, kui niikuinii liigun 5km või peaaegu 5 (siis pingutan puuduoleva juurde), ekstra ei hakka miskit tegema, sest on uued tegemised ja tuuled ja mõtted. 


Raamatud august 2019


Nimekiri jätkubki täpselt nii. Sel kuul vähem ilukirjandust ja rohkem muud. Kui ma need teised muud raamatud kiiremini kätte saaksin, siis loeksin järjest. Mina usun energiatesse, kõrgemasse jõusse/Jumalasse/universumisse/allikasse (kuidas keegi nimetab) ja niisamtu ka ingleid. Inglite maailm on nii vahva. Aga kõik inimesed ei jõua sinna punkti, et hakkavad otsima midagi muud. Ja see on ka täiesti okei. Minu soov on see, et mõlemad oleksid avatud ja aktsepteeriksid teisi sellistena nagu nemad on.
Esimene raamat oli noorteromaan, selline kiire lugemine, kirjanduslikult meeldis. Natascha raamatust ma lootsin rohkem lugeda seda, kuidas ta suhtles oma tuleviku minaga, aga seda tundus kuidagi vähe või ji minul miski töhelepanuta. Filmi tahakasin ka lugeda. Valguslapse ema päevik oli minu jaoks väga huvitav, aga ilmselt oli veel palju arusaamatut ja tahaksin seda tulevikus uuesti lugeda. Inglite saadetud unenäod lugesin ma läbi, aga natukene õhukeseks jäi see. "Painav söögiisu" pani mõne asja söömisele hoopis teisiti vaatama, pildistasingi nii mõnedki kohad üles, et vajadusel mõnda asja uuesti seedida. Seda ma küll soovitan neil lugeda, kes leivad, et söövad erinevate emotsioonide ja tunnete ajel. "Väärt mees" olevat justkui "Uhkus ja eelarvamus" tänapäevane variant. Kuivõrd ma seda viimast pole lugenud, siis ei oska paralleele tõmmata. Lugemine oli kerge (kui lõpuks nimed meelde jäid) ja kõik õid olid isemoodi, üllatusi oli lõpuni välja. Alustasin ma seda raamatut vist juunis, aga vahepeal oli palju muud teha, kui neüüd uuesti lugema hakkasin, siis sai väga kiiresti läbi. 

Septembrikuu esimene raamat sai täna juba läbi, järjekorras oli see 70.

seltsiline Draakon. Vahel oli Pisike ka. 


Wednesday, August 28, 2019

Trennipäevik 35. nädal 2019

35. nädal
Mul on heameel tõdeda, et jõusaalitrennid lähevad ladusalt. Kuigi ärgata on veel natukene raske, siis sinna jõudmisega ärkab keha üles ka on trenniks valmis. Harjutustega olen endiselt rahul ja usun, et varsti saab ka raskusi suurendada. Natukene häirib see, et randmelt pulsi lugemine ei jõua järgi...  aga eks siis tegelikult tean, et numbrid peaksid olema teised. 
Augustiga saab mul rattaringluse tasuta periood läbi ja pean mõtlema, et mismoodi edasi toimetan. Esialgu ei ole bussiliiklusest huvitatud ja mõtlen, et ostan siis kuupileti ratta jaoks... teisest küljest kui osta juba kolm kuud järjest seda kuupiletit, siis võiks kohe aastapileti osta, aga samas võib-olla hakkan hoopis bussiga sõitma või veel rohkem jala käima... või...
Augusti väljakutse 5km iga päev hakkab lõppema. Septembris läheb samas edasi, aga siis ma ei plaani liituda. Kui õhtud on pimedamad, siis tahan trennipäevadel kiiremini koju jõuda ja tegeleda enesearengu poolega, siis on see kuni 60minutit ajalist võitu väga suur. Isegi kui rattaid kasutan, siis liigun ka jala. Ja kui trennihommikut pole, siis plaanin ikka jala minna. Ausalt öeldes mulle see tjala tööle minek on kuidagi kergem ja parem ja rõõmsam kui õhtune kõnd. 
Ma ei ole pärast Salamaad tõuksinud. Vaatan seda ainult kaugelt... kui sedagi. Ma ei tea miks. Nädalavahetusel oli ilus ilm küll, aga veetsin selle teisiti. Septembris puhkan nädala ja usun, et siis ikka tõuksin ka, sest et 13. oktoober ja 101km ei ole enam sugugi kaugel. #sõpradesõit

Kokkuvõtlikult midagi erilist kirjeldada pole.

Esmaspäev - hommikul läksin Abikaasaga tööle, et soojendus jõusaalis teha, enne seda tegin juba natukene tööd. Ei meeldinud eriti see sõudmine või kiirkõnd kallakul... õnneks sain trenniga ka alustada. Kuivõrd harjutused olid juba teada, siis oli ka tempo kiirem ja pausid olid sellised lühikesed, treening 65minutit. Venitusi tuleks harjutada. Lihased olid ööjooksust valusad ka.
Pärast tööd kõndisin 5km. See tegi lihastele head.

Teisipäev - hommikul kõndisin 5km, koju läksin kõnd-ratas-kõnd.

Kolmapäev - soojenduseks kõnd-ratas-kõnd. Seejärel treening 60minutit
Pärast tööd kõndisin 5km.

Neljapäev - hommikul kõndisin 5km, koju läksin kõnd-ratas-kõnd.

Reede - soojenduseks kõnd-ratas-kõnd. Seejärel treening 70minutit. Reedest plaani tegin esimest korda, sest eelmine reede olin eemal olnud. Kõik tundus arusaadav ja jõukohane ja siis jõudsin selle Jeffersoni kükini. Video järgi ju täitsa okei värk, aga hakkasin seda tegema ja... no kehale oli see ikka VÄGA võõras. See hoidmine ja jalgade asetus... ja siis oli kang liiga raske, võtsin jälle kettad ära, lõuks jäid alles vaid 1,25kg kettad :D Korduseid jõudsin siis teha, aga võõras oli ikka. Ja järgmise päeva lihasvalu tuharas ütles ka, et kehale sai tehtud miskit võõrast,
Pärast tööd kõndisin 5km.

Laupäev - kõndismise jätsin päris õhtusse, tegin ka natukene sörgisamme, aga mitte eriti. Ikka täpelt 5km kokku.

Pühapäev - teadsin, et õhtul ei viitsi kuskile minna, niisiis tuli 5km teisiti ära teha. Läksin turule hakkaliha ostma, seejärel edasi ämma juurde, seal sai süüa (Abikaasa tuli ka söögi ajaks ja siis jäi rallit vaatama) ja mina jalutasin veel koju, aga mingi ringiga, et kokku sain 6,6km.
Olin oma tassi ka piisavalt täitnud, et oli tahtmist kodu koristada. Tore.

Tahaks kirjutada oma joogupudelitest, niisama ja Salamaast...

Nii vahva, et ta minuga jälle lugemas käib.

Teismeline...

Monday, August 19, 2019

Trennipäevikud 32. - 34. nädal 2019

32.-34. nädal

Viimati panin blogisse kokkuvõtte juuli raamatutest. Sellest on möödas umbes kaks nädalat. Peas tiksus mõte, et tahaksin need trenni jutud ikka kirja saada, aga ilmselt olid teised asjad tähtsamad. Viimase kolme nädala sisse on mahtunud Põlvas väike sprint, Salamaa tõukerattakross ja Rakvere ööjooks. Eraldi positust väärib neist see keskmine, sest teiste osas pole nii suuri emotsioone või muljeid. Milliseid mõtteid ma kaks või kolm nädalat tagasi mõtlesin, ma samuti ei mäleta. Numbrid panen kirja kella abil... ja jah. 
Alates augustist vaatab iga kord vastu 5km. Nimelt võtan ka osa väljakutsest, et augustis iga päev 5km #jooksonlahe. Sellised jõukohased väljakutsed on toredad. Jooksnud olen vaid korra, aga ehk sügisel kui on pimedam, siis vaatan, kas saan selle jooksusammuga veel sõbraks. Üldiselt kõnnin ma seda tempokalt (näiteks on seljas veel ka u 6-7kg kott) ja üksikud korrad, kui pean seda kulgema, sest pole olnud sihti (või on väsimus liiga suur). On olnud paar päeva, kui need kilomeetrid on tulnud raskelt, sest... tahaks hoopis voodis magada, aga olen ikka läinud (näiteks pärast Salamaad või eile). Kuus on neli päeva, kui saad "puhata", mul on üks päev tabelis punane, aga seda seetõttu, et kui kuvatõmmise tegin, siis sinna ei jäänud kuupäeva peale... ja märkasin seda alles päev või kaks hiljem. 
Tõuksima pole oma lõbuks jõudnud. Pole vist tahtmist ka olnud. Ei oska nagu kommenteerida. Aga sügisel tahaks näiteks Sõprade Sõidule minna. 
Olen tagasi jõusaalis. Kavad meeldivad. Tuli ka korralik lihasvalu.
Hetkel on mul ööjooksu tõttu lihasvalu... et ikka juhtub, kui korra aastad jooksed (okei, sel aastal jooksin Elvas ka... ja siis oli see valu palju hullem). 
Kõik oluline sai nüüd öeldud. 

32. nädal
Esmaspäev 29.07 - kõnd-ratas-kõnd ja õhtul tõuks 10km

Teisipäev 30.07 - kõnd-ratas-kõnd

Kolmapäev 31.07 - väike tõuksi sprint Põlva lähedal kergliiklusteel. Ilm ei olnud vihmane, aga udutas. Ja tuulas. Sõita just lihtne polnud... tõmbas ikka hinge kinni ja jalad kinni, tagasipööre võttis hoo täitsa maha ja meeletult aega. Pingutus oli ainult 4minutit ja 23sekundit, aga andis pikalt tunda. Põhiklassi II.

Neljapäev 01.08 - meil oli koolitus Tartust väljas väga ilusas kohas. Päeval olime asjaliku,d õhtul sain paadiiga Ahja jõele, sauna, ujuma... Mul oli vaja ka 5km kõndida ja kolleegid tulid kampa. 5,6km

Reede 02.08 - mõtlesin, et kui hommikul uni ära läheb, siis kõnnin ära selle 5km... Uni ei läinud ära (kõrvatropid ja silmaklapid), mõned kolleegid aga käisid kõndimas (nii tublid!)
Õhtul koju jõudes tegin oma tiiru ära 5,33km.

Laupäev 03.085km

Pühapäev 04.085km

33. nädal
Esmaspäev 05.08 hommikul 5km; koju tõuksiga. 

Teisipäev 06.08 - hommikul kõnd-ratas-kõnd, õhtul 5km koju

Kolmapäev 07.08 - hommikul 5km. Õhtu Salamaalühistrenn ehk sõitsime raja läbi 12,7km. Olimärg, pehme, porine, libe... Metsas eriti vihma ei sadanud. 

Neljapäev 08.08hommikul 5km; koju kõnd-ratas-kõnd

Reede 09.08 - hommikul 5km; koju kõnd-ratas-kõnd

Laupäev 10.08 - Salamaa tõukerattakross. Sel aastal sõitsin esimest korda vaid ühe ringi. Kergemaks see seda ei teinud. 12,17km, 55min. Naistes I koht.
Õhtul vedasin end kõndima 5km, see oli raske.

Pühapäev 11.08 - tegin mingit hoogsat kõndi 46minutit 5km.

34. nädal
Esmaspäev 12.08 - tööle kõnd-ratas-kõnd ehk soojendus. Üle mitme kuu olin jõusaalis! Mõnus oli teha midagi kava järgi, iga harjutuse juures oli ka video, mida enne vaatasin, et kindel olla, et loen õige asja välja, lisaks kontrollisin tehnikat. Väga mõnus 70minutit oli.

Teisipäev 13.08 - hommikul kõndisin 5km, koju läksin kõnd-ratas-kõnd.

Kolmapäev 14.08 - hommikul läksin tööle kõnd-ratas-kõnd. See oli juba korralik soojendus. Tegin trenni 78minutit jõusaalis . Õhtul kõndisin koju 5km
Reite olid kinnituskohad valusad ja kõhulihased niisamuti.

Neljapäev 15.08 - ilus õhtu Nelijärvel. Kõndisin 3km ja leidsin pohlad! Lõpuks korjasin taskud pohli täis, eksisin natukene metsas, olin tänulik, et sellistel radadel meil tõuksimist ei toimu... ja leidsin puhkekeskuse ka üles. Kõndisin 6,8km.

Reede 16.08 - ärkasin Nelijärvel, olin tänulik kõrvatroppidele ja silmaklappidele, sõin kiirelt ja läksin 5km kõndima, sest teadsin, et hiljem pole mahti. Niiii soe oli! Lõpus korjasin pohli ka.

Laupäev 17.08 - Rakvere ööjooks. Minul neljas aasta ja erilisi emotsioone ikka pole. Oli plaan Abikaasaga koos minna, aga tema pidi ootamatult öötööl olema. Nii läksin ise hommikul juba Virumaale ja ilusa päeva veetsin maal, jõudsin isegi metsa pohlale. Rakveres parkisin auto Tallinna tnava lähedale teatripargi juurde. Võtsin särgi ja numbri ja veetasin aega vanaema juures. Võistluspaika läksin tagasi kella 9 paiku ja kõige pealt olin wc järjekorras, siis liikusin staadionile. Ma kirju just ei lugenud ja ei saanud eriti aru, kuhu poole peaks hoidma. Kui 21 ära startis, siis sai aru ja püüdsin kuidagi ettepoole saada, aga väga ei õnnestunud. Kui start käis, siis läks 2minutit, et jooneni jõuda ja veel 2 minutit, et saaks mingisuguse jooksusammu sisse. Seal on ikka kitsas olnud, aga nii kitsas pole mul olnud, joosta oli võimatu, slaalomgi oli võimatu, kui kõikjal inimesed on, eriti palju, kes kõndisid ja ikka kambakesi.... Kuskil poole distantsi peal läks asi paremaks, aga slaalom oli ikka (eelmistest aastatest mäletan Jaama tänavat, kui sellel sirgel nägi väga vähe inimesi... sel aastal sellist momenti ei olnud). Minu teine 5km oli esimesest kiirem. Esialgu said mul kellal kilomeetrid kiiremini täis, siis aga jooksin kurve sirgeks (no kui teel ruumi ei olnud, siis olin ka kõnniteel) ja läks natuke teistmoodi. Staadionile jõudes läksin väliskurvi, et ikka 10km kätte saaks. 
Aeg oli parem kui eelmine aasta ja parem kui juunis Elvas (südaööjooksule ma rohkem ei lähe). Olin rõõmus, et jooksin terve tee ja tegin lõpuks ka jooksusammu. Nii head sammu ja jooksu, kui oli 2016, siiski ei olnud. 

Pühapäev 18.08 - olemine oli üsna väss. Õhtupoolikul kulgesin oma 5km ära, ilm oli ilus. Õhtul nägin sõbrannat, kes oli Inglismaalt Eestisse käimas, see oli väga vahva.

Läks köögikapi otsa magama.

Monday, August 5, 2019

Raamatud juuli 2019

Juulis lugesin 2 raamatut rohkem kui oli plaanis. Võtan korraks mõttepausi, et meenutada, mida ma üldse lugesin.
Backmani vanaema raamat oli selline nagu ootasin, kuigi algus kuidagi venis ning Ove kõrgustesse ei saanud see kuidagi. Kohe üldse polnud minu maitse saja-aastase lugu, mis oli mulle väga üllatav, sest seda soovitati mulle mitmest kohast (sest kui Ove meedib, siis kindlasti ka see). Mul oli teine raamat ka kodus, aga tähtaeg kukkus ka viisin ära, pole kindel, kas oleksin lugenud.
Kuu esimene ja viimane raamat ei olnud ilukirjanduslikud, kuid väga huvitavad. Soovitan.
"Elu valedes" oli selline tavaline, seiklust ja armastust ja ei jätnud nii sügavalt jälge, et oleksin seda mäletanud (googeldasin praegu ja vaatasin üle, mis raamatuga tegemist oli).
"Ekraani taga" oli väga tore ja kaasahaarav noortekas, mis läheb ka sinna ulmekirjanduse alla, sest... hetkel on need asjad veel ulmelised. Mõnus lugemine oli.
"Väikesed tulukesed" oli samuti põneviku moodi noortekas, armastust oli ka küllaga.

Monday, July 29, 2019

Trennipäevik - 31. nädal 2019

31.nädal 2019
Äärmiselt tühi nädal. Kõige pealt oli võistlusjärgne nädal (alatespoolest nädalast ka võistluseelne nädal, aga see ei muutnud mu paane). Oli väsimus, oli töö, oli suvi. 
Mõne nädala pärast lähevad kokkuvõtted sisutihedamaks... ma ise usun seda vähemalt :)
Unustasin täielikult lihashoolduse.


Esmaspäev - kõdisin tööle 5km.
Koju autoga.

Teisipäev - ühe otsa kõndisin 5km, teise otsa kõnd+rattaringlus.

Kolmapäev -kõnd-rattaringlus-kõnd-kõnd-rattaringlus-kõnd.
Õhtul sõitsin 10km tõuksiga. Vähemalt oli soe, aga putukaid lendas palju. Tahtsingi teha lühikese otsa ja samas ei olnud mul ka pudelihoidjat, et pikemat sõitu teha.

Neljapäev - kõnd 6km, lisaks ratatringlus.

Reede - hommikul kõndrattaringlus-kõnd, koju oli vaja autoga minna... aga hiljem viisin auto tagasi abikaasale ja ise läksin koju kõnd-rattaringlus-kõnd.

Laupäev - esialgne (nädala alguses) plaan oli tõuksida Saadjärve äärde (u 20km), seal natukene ilma nautida ja sulistada ning tagasi tõuksida. Reede õhtuks ja laupäeva hommikuks sain ma aru, et väljas on ikka vääääga palav ja ma ise olen väga väsinud. Möödunud aastal see palavus mind ei hirmutanud, mul oli kuumalaine ajal kaks nädalat puhkust ja käisin pidevalt sõitmas, keha harjus, sel aastal on aga teisiti olnud. Mingi sodu tahtsin ma ikka teha ja läksin Lähte poole, siis Vasula poole ja siis Kõrveküla poole, viimases tegin ujumiseks peatuse (vesi tundus alguses väga külm, kui keha oli nii kuumaks köetud päikese käes) ja tagasi koju. 
Tõuks 26,5km sellise ilma kohta keskpäeval on päris okei. Eks see tempo oli ikka selline kulgemine ja ma ei proovinudki särtsakamat sammu teha. Vasula mäest tõukasin ikka üles, ei mingit kõndimist, sain ikka pigi jalatallale ja tallalauale. Päike tegi seljale randid. Ma ei ole sel suvel päevitanud (pole seda plaanigi võtnud) ja randid mind ei häiri, olen täpselt nii jumekas nagu päike on liikudes peale hakanud. 
Sõitsin 1h41minutit.

Pühapäev - mõned tõukeratturid olid tublid ja läksid jälle Tartu Rattamatkale, ma olin juba enne ära öelnud, et ei tule... 
Jalutasin küll ja olin rõõmus, et koju sain, sest kui laupäeval oli tuult olnud, siis keskpäeval ei tundunud seda üldse olevat. 
numpsik

Täna on esmaspäev. Õhtul teen väikese tiiru. Homseks on teised plaanid. Kolmapäeval on sprint. Neljapäeval olen töökaaslastega motivatsioonipäeval. 
Mõtlesin, et oleks tore augusti väljakutsest osa võtta (iga päev 5km). Aga ma ei ole kindel... sest ma olen hommikuti unine ja tahan magada, siis see hommikune kõndimine võib natukene untsu minna. Joosta ma ei kavatse, öööjooksust piisab. Ja kahe nädala pärast olen tagasi jõusaalis, aga ma ei ole veel plaani välja mõelnud, kuidas ma suudan sinna hommikul nii vara jõuda... Kõndida võiks muidugi ka õhtuti 5km. Eks näis. Mulle meeldib, et kokku võib kuu jooksul olla viis päeva, kui ei pea seda numbrit täis saama. 

Sunday, July 28, 2019

... eilse jätkuks

Tänase päeva olen veetnud sarnaselt eilsega ja tunne on kohe palju parem. Hommikut alustasin juba varem, aga ikkagi siis, kui oli tunne, et nüüd on aeg.

reede vastu laupäeva
laupäev vastu pühapäeva... sügavat und näitab vähe, aga üsa palav oli ka. Abikaasa äratust ei kuulnudki näiteks.
Hommikul tundsin, et tahan täitsa korra linnas käia ja tegin selletiiru ära. Viisin raamatud kogumiskasti ja käisin turul ning poes. Ostsin hakkliha ja tomastipastat, et õhtuks lasanjet teha, loodan vaid, et see viimane liiga tšilline ei ole, sest alles kassas avastasin, et olen sellise versiooni võtnud ja tagasi ei hakanud minema. Ma olen väga tänulik, et Abikaasa ei eelda, et ma talle süüa teen ja ütleb ka, et ära täna miskit tee, küll ta ise vaatab. Ja et ta ise süüa teeb. Nii et siis on täitsa tore süüa teha ja talle rõõmu valmistada :)

Tahtsin korra tagasi tulla see jõuetuse ja väsimuse juurde. Mul on raske mõista, kuidas ma sel aastal pärast mingit rahvaspordivõistlust nii läbi omadega olen. Nõustun, et on okei olla sel päeval läbi, aga mul on see järgmisse päeva üle kandunud. Mõistaksin ehk kui kõik oleks Salamaa krossid 30+ km distantsidel või see Raua tõukerattasõit, mis oli kohe eriti esktreemne raja ja ilma poolest, aga ei. 30km aja peale sõita ei ole tegelikult väga pikk maa. Pingutad muidugi rohkem kui üksi sõites, aga kas on tõesti keha nii ära kurnanud, et olla ka hiljem täiesti audis? Ma ei kujuta ette ka praegu, et ma kolm päeva järjest võistleksin, aga eelmisel aastal sai seda tehtud ja kuigi esimesel päeval sain kerge kuumarabanduse ja viimaseks päevaks olin täitsa kutu, aga sõitsin ära, siis puhkasin ja olin jälle vormis. Sel hooajal puhkan küll. Pikemalt. Sügavamalt. Aga.. ?!?!
No palju pole enam jäänud. Aga sellised mõtted ikka mõlguvad, et mis on muutunud...

Usun, et sain madalseisu seljatatud ja nüüd läheb jälle kõik stabiilselt ülesmäge ja jääbki kõrgemale sagedusele. Tööstress oli (taas) see lüliti, mis negatiivsuse päevadesse tõi. Mul on päris hästi läinud selles vallas, et ma ei taha negatiivsetest asjadest rääkida, neist kuulda, lugeda (sest kõike seda tõmbad ligi). Aga see peab olema teadlik valik, kuni sellest saab harjumus. Ma tööl hoian niigi omaette juba ammu, esialgu sellepärast, et töö kasvas üle pea ja ma ei viitsinud ega tahtnud kellegagi rääkida või näha seda, kuidas on neid, kes kohvitavad ommikul tund aega ja lõuna ajal kauemgi, et no keegi teine teeb sel ajal ju tööd. Praegu ma võin seda kirjutada, aga see ei too minus enam neid emotsioone esile. Ja kui ma nüüd hoian omaette, siis pigem seetõttu, et see mida rääkima tullakse on negatiivne. Mul on üks tore kolleeg, kes on neid talviseid madalseisakuid ikka lähemalt näinud ja sai talle tol ajal piisavalt räägitud, et ma ei taha siin olla, siia tulla jne... Mul läks tükk aega arusaamisele, et mida rohkem ma seda välja ütlen, seda rohkem ma kõike seda ligi tõmban. Kuskil tuli pidurit tõmmata. Eks teised asjad ka. Nii et mul ei olnud siis mitte midagi öelda. Küsis, kuidas mul läheb, ütlesin, et kenasti, ma ei osanudki midagi pikemalt vastata. Varsti sain küsimuse kas kõik on korras ja kas olen millegagi teda pahandund. Ei ole, mul lihtsalt ei ole midagi öelda. Ma ei rääkinud enam nendest negatiivsetest asjadest. Võisin küll paari sõnaga öelda, et ma ei taha negatiivsest rääkida, aga ei peatunud sellel, kuidas ma ise enda teed hetkel leian. Ta küll nõustus minuga, aga ometi käis minu juures istumas ja ikka rääkimas sellest negatiivsest küljest. Ma ei emotsioneerinud ega lasknud end kaasa tirida, aga ilmselt see kuulamine oli samuti üks trigger, mis jälle sinna keerisesse tõmbas. Aga vead on head asjad, sest me õpime nendest. Ja kui keegi järgmine kord tuleb tööl niimoodi rääkima, siis ma ütlen, et ei soovi seda kuulata ja küsin, kuidas tal hästi läheb. Kui ta sellest viimasest ei soovi rääkida, siis sel momendil pole meil midagi rääkida. Ma teen nüüd nii, et teoorias oleks see sama lihtne kui praktikas!

Sain täna uuesti lainele oma koolitustele. Märkmikusse sai taas mitu lehekülge kirjutatud ja on mille kallal töötada.

Seltsiks on mulle sellised sõbrad:
On ju vahvad kiisud.

Rahakass rahakoti peal.
Ja diivan on tema teine lemmikkoht. 

Aknalaual kahe väikese padja vahel on üks nende lemmikkohti.