26022019

Ma tahaksin elda, et kevad tõesti tuleb, sest õhus on seda soojust ja kõrvu jõuab linnulaul... aga ma pelgan, et tuleb veel märts oma lumetormide ja väga külmade miinuskraadidega. 

Ma tahaksin kirjutada, et hea on palju rohkem kõndida ja päevas samme teha, aga see on rohkem trennipäeviku teema. 

Ma tahaksin kirjutada, kui imeliku une peale ma keset ööd üles ärkasin (või oli lõpuks nii suur pissihäda, et pidi lihtsalt ärkama) ja et see uni on mind mingil määral kummitanud nagu tahaks mulle midagi öelda, aga ma ei tea mida... see oli lihtsalt nii veider, aga täis otsustamist ja kindlustunnet, kuigi tundus, et on ka raske. Head aega?

Ma tahaksin kirjutada, mis mõtted mul seoses tööga on, aga ma ei tea, mis nendst mõtetest saab. 

Ma tahaksin kirjutada, et lähme järgmine nädal "Tõde ja õigust" vaatama, aga siis on cinamon teinud sellise asja, et yes day päeval seda filmi ei tulegi... ja vajame uut plaani. Telia videolaenutuses on Merkuri film vaadatud ja see oli tõesti suurepärane. Nüüd ootan märtsi ja vaatan ära "A star is born" (märtsi ootan sellepärast, et meil on kuus 1-2 filmi tasuta). 

Või tahaks kirjutada hoopis sellest, et küsisin Kaaslase käest, et kui vana ta viiekümne aasta pärast on (tegelikult oskan ma ise ka arvutada) ja mõtlesin, kuidas vanasti jõudsid inimesed palju rohkem viiekümnenda pulmaastapäevani, sest abielluti noorelt (ja oli rohkem aeg, kui katkiseid asju parandati, mitte ei visatud minema). Et praegu küll ei tundu, et ma veel 29 eluaasta sees mehele lähen, aga kui see juhtub näiteks aasta või kahe või kolme pärast ja sinna juurde liita 50, siis ma peaksin selleks ajaks olema üle 80 aasta vana, et tähistada 50. pulma-aastapäeva... meeste eluiga on lühem, aga Kaaslane on õnneks minust kolm aastat noorem. ;) See on ikka hirmutav. Aga kust selline mõttekäik? Me käisime laupäeval pulmas. Hõbepulmas! Ja minu meelest oli noorpaar niiii noor... ehk neiu oli 19, kui ta mehele läks ja siis saabki enne 44. sünnipäeva tähistada juba hõbepulma. Pidu oli imetore, inimesed nii toredad, lõbu oli laialt. Üks väga tore õhtu oli, see oli ikka korralik pulmapidu. Pruudipärg mängiti taas kord maha, nii et sportlikke hüppeid selle poole teha ei saanud... Aga pulmas oli mul roll ka - ädaabi. Nagu hiljem teada sain, siis Kaaslane oli öelnud, et tema rolli ei taha, aga minule ikka võib mõne anda. Haha, ei jäänud ka tema tegelikult rollita, sest osad poisid olid toredad ettekandjad ja tõid toidu kõik lauda. Ilus oli vaadata :) Kui saab aastaid tähistama hakata, siis ühel hetkel võiks peo küll teha, sest esialgu tahaks selle tähtsa päeva hoida vaid meile kahele. Selliseid mõtteid mõlgutan ma juba mitu aastat ja kuigi on palju, kes minuga ei nõustu, siis mina jään selle juurde, et pulmapäev on nende kahe inimese päev, kes abielluvad ja kuidas nad seda teevad on täiesti nende asi. Kindlasti on pidu väga tore (oh, ma olen nüüd juba kolmas pulmas käinud ja tõesti kõik olid väga toredad ja ilusad, eriti heldimus tuleb peale kui möödunud aasta juunit meenutada), aga ka kahekesi päev on imeilus ja romantiline. Inimesed on erinevad.

Hm see lõik läks nüüd pikaks.

Tahaksin öelda, et loen ikka ühe raamatu nädalas, aga tegelikult ei vasta see tõele. Loen nii nagu juhtub... ja juhtub nagu juhtub. Ilmselt pikemate päevade ja soojema välisõhuga see muutub. Nimekirjas on üsna palju erinevaid eneseabiraamatuid... vms. On neid, kus kogu jutt on tuttav ja minu jaoks kordab ennast, aga kui ma neid ikka loen, siis järelikult ma midagi sealt otsin... et küll ma selle ka siis leian. Ja tuli uus trükk raamatule "Saladus", mille plaanin osta. Alguses jäin mõtlema sünnipäeva peale, aga see on liiga kaugel.. Kirjastuse kodulehel oli see kõige odavam, aga kui postikulu juurde liita, siis enam ei olnud... ja muid raamatuid tellida ei soovi.

Ja täna ma lõpuks hääletasin valimistel. Möödunud nädalal vaatasin neid erakondasid ja nimekirju ja miski ei olnud sümpaatne. Ega eriti ei ole siiani, aga valiku ma tegin ja homse õhtuni saan seda veel muuta. 

Ma tahaksin kassidest ka kirjutada. Draakon tuleb endiselt minu juurde magama ja vahel ajab Pisike ta vastu hommikut ära. Kella nelja ajal läheb Pisikesel kõht tühjaks (kausid on krõbinaid) ja siis tuleb ta voodisse kõndima ja nurruma ja kareda keelega kõditama... mina eriti ei reageeri. Pisike on nüüd jälle üsna musta värvi karvaga, beebikarva on veel mõnes kohas ja see on selline pruunikam. Ja eriti pikk ta karv hetkel ei ole, natukene pikem küll kui Draakonil, aga mitte nüüd selline nagu oli mul Tüüp. Kuna puidugraanulid said otsa, siis nüüd käivad mõlemad kassid mõlemas liivakastis ja tundub, et nad on väga rahul. Draakonil on ikka mingid hormoonid, mis teda vahepeal natukene segadusse ajavad, sest viimasel ajal on kuulda tema suust rohkem häält. Kui Pisike ta ära tüütab (või tüütavad nad meid, sest kõik vaibad on rullis ja nad jooksevad nad tuulispask ringi), siis läheb Draakon üles ahju otsa ja on seal eluga väga rahul. Alla saab ta ise ka, aga vahel me ikkagi aitame. Pidime vaatab endiselt üles ja pole veel teed sinna leidnud. 

Saime maja korstnapitsidele kolm pakkumist. Esimene u 1800 eurot, teine u 2300 eurot ja kolmas... natukene üle 7000 euro. Selle viimase peale vajus ikka suu lahti ka, vaataisn kuidas pakkumine on lahti kirjutatud.... nojah. 

Trennipäevik - 8. nädal 2019

Trennide kohta kehtib mul nüüd see, et kuskilt peab ju alustama. Sest täpselt nii on. Ja tundub, et see algus ei saa olema teps mitte lihtne. Ju ei olnud mul erilist vormi, mida kaotada, sest see vorm kadus ikka väga ruttu... nüüd on eg seda parandada ja mdagi kuskilt uuesti üles ehitada. Jõusaalitrenne oleks mul rohkem plaanis, aga kõik sõltub Kaaslase graafikust, sest hetkel ma tõesti eelistan trenne teha hommikuti, kui graafik ei klapi nagu tahan, siis vajan teist plaani ja vajadusel tuleb miskit kodus teha. Olen mõned päevd kütmiseks puid toonud tuppa, kasutanud tavalist puukorvi ja seda on olnud ikka väga raske vedada... sest noh raske. 

Esmaspäev - praktiliselt kuu oli möödas ja läksin hommikul jõusaali. Plaani mul ei olnud, mõtlesin, et vaatan jooksvalt ja teadsin, et kuskile kangi alla kükke tegema ei roni. Sooja tegin wattbike'il ja seejärel võtsin hantlid kätte ja kükid & väljaasted. Alustuseks sobib küll. Kükkidel erinevad variatsioonid. Jalapressini jõudsin ka lõpuks. Väljaasteid oli ka erinevaid. Harjutuste blokke oli kolm ja tegin ka kolm korda läbi. Kell tiksus nii, et sõtma rohkem ei jõudnud, aga venitasin... ja juba siis sain aru, et ülejäänud nädal muutub valulikuks. Jõusaalitrenn 55min.

Õhtul kõndsin koju 5km. 

Teisipäev - hommikul sain veel voodist püsti, aga mida tund edasi, sda rohkem tundsin tuharalihaseid ja reielihaseid. Trennis oli õnneks planis ülakehale miskit teha. Soojendus tehtud ja läksin ikka rinnalt surumise pingi juurde, raskust võtsin hooga vähemaks, kui mäletasin viimasest trennist (mitte et mul seal erilisi raskusi oleks :D) ja alustasin tuttavate harjutustega. tegin jälle kolmesed blokid ja kõike kolm korda läbi. Kõikide harjutuste juurde ei jõudnud, mis mul enne haiguslehte kavas olid, aga esimeseks korraks oli piisavalt. Ja lõpetasin kõhulihastega. Jõusaalitrenn 55min.

Jalutasin koju 5km ja lootsin, et see annab lihasvalule leevendust. 

Kolmapäev - kõndisin tööle, valu lihastes ei teinud seda just kergeks, lisaks oli ilm jub üsna kohutav. 

Pidin õhtul ka koju kõndima, aga ilm oli eriti hull ja sõbranna ütles, et läheb linna... nii vähenes minu jalutamine kuskil 5km võrra (sest ma ise oleks ka pidanud linnast läbi minema). Muide Kalevi kommipoes oli lahtise komeedihind 2.99 eurot/kg.. ja mina sinna ei sattunud. :(

Meenub, et enesetunne oli ka väga kehv.. terve hommikupooliku ja siis hiljem jälle. Ilmselt oli mingi kerge viirus (sest hiljem kuulsin, et polnud ainus) kuskil, aga edasi ma seda ei andnud ja ise oksendamise-kõhulahtisuseni ei jõudnud. Aga koormas ja väsitas keha ära, õhtl olin kella 7st juba horisontaalis ja pärast kella 8 läksin voodisse.

Lihasvalu püsis, lisandus lihaseid ülakehalt.

Kõnd 7km. 

Neljapäev - õues oli libedust vähem, aga olid miinuskraadid ja korralik tuul. Õnneks on jope soe ja riiietus oli vastav. Kõndisin tööle ja koju - kokku 10km. Kodus tegin youtube järgi mingid kõhulihaste trenni, sest olin vastanud, et kõhulihastes on ka jõud kadunud... Lihasvalu püsis, aga sain juba edukalt püsti ja istuma. 

Reede - taaskord 5km + 5km. Hommik oli päris külm, aga õnneks sukkpüksid pükste alla andsid päris hea kihi juurde ja mulle nii meeldib, et jope on mõnusalt pikk.

Laupäev - päeval toimetamine ja õhtul läksime hõbepulma. Sõime, jõime, lõime tantsu ja mängisime mänge.

Pühapäev - läks untsu, sest oli magamata öö ja nii suur väsimus. Praegu on kell pool kuus, aga ma üritan veel kasvõi mõne kilomeetri õues kõndida. 

edit: kõndisin poodi 2,5km, hingasin vähemalt värsket õhku. 

Uuel nädalal on nii, et püüan ikka jala tööle ja koju käia ja alates teisipäevast jõusaal, vist päris neli päeva järjest ei lähe, aga kolmel hommikul võiks minna küll. 

Ta polnud ammu juba kastis istunud, aga näe, mahub ikka! Natukene hiljem uli Pisike ja võttis koha endale. 

Kiisuke jäi udune, aga ta oli sellest teelõhnast üsna vaimustuses. Põhjuseks polnud muu kui palderjan mis seal sees on. Nii tore oli neid vaadata. Hiljem tuli Pisike ja lõi hambad külge. 

Ja natukene hiljem, kui olin endale tee ära teinud ja see mul voodi kõrval jahtus, siis oli jälle mõlemad kassid kohal ja tahtsid seda uurida.
Ja see tee aitab tõesti magada. Soovitan.

Piduline. Pulmapitsat ka näol.

PS:

---
Lõpetasin eile raamatu "Küsi ja sulle antakse" Triin Katariina Tammert.

Vahepeal olen unustanud kõiksugu lihtsad asjad, mis igapäevaellu rohkem rõõmu toovad. Just sellised lihtsalt märgid, see märkamine, see tänulikkus, see tunne, et on hea päev ja homme võib olla veel parem.

Raamatus oli palju tuttavaid tsitaate, aga otsustasin, et kirjutan need siia ümber ja lisan tõlke, kuidas oli raamatus tõlgitud.

Paulo Coelholt "The darkest hour of night comes just before the dawn" ("Öö pimedaim tund tuleb vahetult enne koitu.")

Tony Gaskins "If you can't do anything about it, then let it go. Don't be prisoner to things you can't change." ("Kui sa ei saa midagi muuta, siis lase lahti. Ära ole nende asjade vang, mida Sa ei saa muuta.")

"Every single thing that has ever happened in your life is preparing you for a moment that is yet to come." ("Iga asi, mis on Su elus kunagi juhtunud, valmistab Sind ette hetkeks, mis on veel ees.")

"I think we like to complicate things when it is really quite simple; find what it is that makes you happy and who it is that makes you happy and you are set. Promise."

("Mulle tundub, et meile meeldib asju keeruliseks ajada, ehkki tegelikult on kõik päris lihtne; leia, mis see on, mis teeb sind õnnelikuks, ja kes see on, kes teeb Sind õnnelikuks, ja sa oled paigas. Lubadus").

Kristin Amstrong "When we focus on our gratitude, the tide of disappointment goes out and the tide of love rushes in.." ("Kui me keskendume tänutundele, läheb pettumuslaine välja ja armastuselaine kiiirustab sisse."

"Don't give up. All of your hard work will pay off soon, stick with what you're doing no matter how hard it gets." ("Ära anna alla. Kogu su raske töö tasub varsti ära, jää selle juurde, mida teed, ükskõik kui raskeks läheb.")

Martin Luther King "Take the first step in faith - You don't have to see the whole staircase, just take the first step." ("Astu esimene samm usus. Sa ei pea nägema kogu treppi, lihtsalt astu esimene samm.")

Ralp Waldo Emerson "Write it on your heart that every day is the best day of the year." ("Kirjuta oma südamesse, et iga päev on aasta parim päev.")

"Stop acting like you live twice." ("Lõpeta käitumine, nagu Sa elaksid kaks korda.")

"5 by 5 rule: If it's not gonna matter in 5 years, don't spend more than 5 minutes being upset by it." (5 ja 5 reegel: kui see ei ole oluline 5 aasta pärast, ära kuluta rohkem kui 5 minutit selle pärast ärritunud olemisele.")
"97% of the people who quit too soon are employed by the 3% that never gave up." ("97% inimestest, kes annavad liiga vara alla, palgatakse nende 3% poolt, kes iialgi ei loobu.")

Tundmatu "When the world says "Give up." hope whispers, "Try one more time."."("Kui maailm ütleb "Anna alla," sosistab lootus: "Proovi veel üks kord!".")

(NB. ma jäin väga pikalt mõtlema, kuidas siin need jutumärgid peaksid käima... Google ka ei aidanud või ma ei osanud googeldada. Et kui lause lõppeb niigi osaga, mis on jutumärkides, aga samal ajal tuleks ju ära lõpetada ka tsitaat? Kuidas on õige?)

"Never regret a day in your life: good days give happiness, bad days give experience, worst days give lessons, and best days give memories." ("Ära kunagi kahetse ühtegi päeva oma elus: head päevad annavad õnnetunde, halvad päevad annavad kogemuse, halvimad päevad õppetunni ja parimad päevad kingivad mälestuse.")

"You're always one decision away from a totally different life." ("Sa oled alati ühe otsuse kaugusel totaalselt erinevast elust.")

Tony Gaskins "When a man realizes that his woman is a teammate not an oponent, that's when his life changes. Don't breake her down. Build her up and let her help you win'" ("Kui mees mõistab, et tema naine on meeskonnakaaslane, mitte vastane, siis ta elu muutub. Ära murra teda maja. Ehita ta üles ja lase tal aidata Sul võita.")

Südant ei tohi kaotada.

@happyandpassionate instagramis "What feels like the end is often the beginning." ("Mis tundub nagu lõpp, on sageli algus.")

@secret2success "Heal yourself, first. The rest will come later." ("Tervenda ennast kõigepealt. Muu tuleb pärast.")

"Heart knows when the search is over." ("Süda teab, kui otsingud on läbi.")

"If you ever feel like giving up, just remeber there is a little girl watching who wants to be just like you... don't disappoint her" ("Kui Sul on kunagi tunne, et annaks alla, siis pea meeles, et kuskil on väike tüdruk, kes vaatab Sind ja tahab olla täpselt nagu sina.. Ära valmista talle pettumust.")

"When the power of love overcomes the love of power the world will know peace." ("Kui armastuse võim saab suuremaks kui armastus võimu vastu, saab maailm tundma rahu.")

"She lost him. But she found herself. And somehow that was everything." ("Ta kaotas ta. Aga ta leidis ennast. Ja kuidagi oli see kõik.")

"What is truly yours will eventually be yours, and what is not, no matter how hard you try, will never be." (Mis on päriselt sinu, saab lõpuks Sinu omaks, mis ei ole, ei saa, ükskõik kui kõvasti sa üritad.")

Albert Einstein "But if you judge a fish by its ability to climb a tree, it will live its whole life believing that it is stupid." ("Igaüks on geenius. Aga kui sa hindad kala tema võime järgi puu otsa ronida, elab ta terve elu uskudes, et on loll.")

Lennon "If you do good and have fun, the money will come."("Kui sa teed head ja lõbutsed, siis tuleb ka raha.")

Neli akordi

Eile käisin õega ERMis ilusat muusikat kuulamas. Nimelt Ott Lepland ja Jaagub Kreem tuuritavad. Detsembri lõpus käisime Terminaatori akustilist kontserti kuulamas ja siis Jaagub rääkis, et teevad Otiga ka tuuri ja seal tekkis huvi... aga sel hetkel see väljaminek kuludesse ei mahtunud ja mõte jäi soiku. Siis aga ütles õde, et teeb välja ja lähme. Muidugi lähme!

Isekohad saime keskele ja üsna ette. Ja muusika osas oli kõik hea, juttude ja naljade osas oli hea. Väga mõnus. Ma ei ole Ott Leplandi laule eriti kuulanud, tutumaid ikka tean, mis raadiotest on tulnud (nii palju kui ma seda raadiot kuulan), aga ise mäletan, et mulle eelkõige on meeldinud duett Lennaga "Sinuni" 

Mulle väga meeldis, et sai kuulda laulu "Tuli aknas" ja muusikalist Romeo&Julia "Sõbrad nii ei tee". Olin täitsa unustanud, kui väga need lood mulle meeldinud on. 

Ja see "Lambarock", lõbus! Lapsena sai ikka saadet "7 vaprat" vaadatud, aga vot seda laulu ma küll ei mäleta. 

Ja ilmselt üks mu lemmikosasid oli ikkagi see neli akordi... see kui palju neid laule on (suurem osa popp laule on kirjutatud neljal akordil samal järjestusel) ja tõesti olid kõik need tuttavad ja nii mõnega sõnad täitsa pähe jäänud... nii kuulis ka natukene laulu "Annika" (Smilers).

Kui kirjas oli, et muusikat saab nautida 1h20minutit, siis reaalselt oli seda headust hoopis 1h50minutit. Eks juttude peale läks ka aega, aga kõik oli hea. Nii mõnus.

Nii tore, et õde tahtis minna ja minu kaasa võttis.

17022019

Siia kolides juhtus nii, et Draakon läks läbi vannitoas oleva luugi kahe seina vahele. Siin on kunagi mingi selline kiirremont tehtud, et selle asemel, et vana seina renveerida, siis on jäeud vahe ja pandud ise uued (kips?) seinad püsti. Vannitoas näiteks ja kraanikausi all on koht, kus veenäitu vaadata ja filtrile ligi pääseb jne. Ja kui see lahti oli, siis Draakon läks sinna. Rohkem kui korra. Vahepeal oli kuulda, kuidas ta seal seinavahel kuidagi ronib... õnneks pääses ikka välja. Ma ei tea, kas ta enam sinna mahuks, sest noh.. eriti ta kasvanud ei ole, aga kaal on ikka natukene kogunud. Ja tuleb välja, et Pisike on ikka samasugune.. samas.. ta ronib igale poole, kuhu vähegi võimalik on ja kui pole võimalik, siis ta ikka läheb. Nüüd ta on õnneks natukene suurem, aga alles see oli, kui ta kuidagi end köögikappide ja seina vahele pressis ja seal siis kuidagi edasi liikus. Mingi aeg koristasin vannitoas ja äkki olin veenäitu ka vaadanud? ma ei mäleta, aga olin selle uksekese seal lahti jätnud.. a vee keerasin vahepeal kinni. Sain seal ühelepoole ja teadsin, et varsti pidi sõbrad läbi tulema, et otsiks siis kakssid üles. Draakon oli olemas, aga Pisike oli kadunud. Ja lõpuks kostis vaikne piiksumine sealt seina seest... oeh. Aga see ei tähenda, et ta oleks tahtnud välja tulla, tundub, et talle päris meeldis seal. Õnneks ei suutnud ka rohelistele sulekestele vastu panna, mis tema eest ära jooksid ja nii ta ka välja sai. Eile avstasin, et talle meeldib kardina otsas rippuda. Õhukese päevakardina. No ma aimasin seda, sest need kardinad ei näe just eriti eeskujulikud enam välja, on näha, et keegi on seal küüntega kallal käinud... aga seda pisikest pätti ei takista ka see, kui sa tal kõrval seisad, ta ikka hüppab kardina külge. Ilmselt tahaks ta akna vahel välja ka hüpata, aga õnneks on aknad piisavalt kõrged, et kui need ülevalt lahti teha, siis sealt vahelt ei suuda kassid end välja pressida. 

Pisike piilub.

Tööle läksin nagu plaanisin jala. Ja homsest proovin siis trennidega alustada. Kaks päeva peaks kombes olema hommikustega, aga siis vajab see asi natukene mõtlemist, sest meil ei ole hetkel autot ja vahepeal laename sõbra oma, aga alates kolmapäevast seda enam ei saa. Et kui ma näiteks neljapäeval veel trenni tahan minna, siis ilmselt pean ikka bussiga koju sõitma, sest muidu läheb päev ikka väga pikaks (hommikul läheksin ikka jala). Pikemaks ajaks ma bussikaarti hetkel siiski osta ei planeeri, püüan jala hakkama saada ja eks siis vahel ostan neid ühekordseid pileteid. 

Neljapäeval oli õhtu sõbrannadega. Tegime koos caesari salatit, jutustasime niisama ja viimasest raamatust (Kersna "7x7"). Nüüd oleks vaja järgmine raamatuklubi raamat välja mõelda, aga hetkel puuduvad ideed...

"Aitäh, et olemas olete!"

ühine kokkamine

Tegime eile kodus ka salatit. Muide oli super, aga kastmes pingutasin sinepiga üle, ei hakanud poest djoni sinepti ostma ja tegin tavalisega... a noh see on veits tugev ja ma panin seda ikkagi nii nagu retsept ette nägi. No mis seal ikka. Järgmine kord targem. Maitsev ja hea oli ikka. Täna oli plaan juba grillida, aga poes ei olnud ühtegi sellist lihatoodet, mis oleks meeldinud üldiselt või hinna poolest ja nii jäi see plaan katki. 

Kõik tööpäevad jätkasin ma parema meelega vahele.

Vahel joon kohvi ka. Vahel leian, et see on liiga kange (kõige lahjem), vahel leian, et see on liiga lahja. Vahel joon pool tassi ära ja viskan ülejäänud minema. Ja siis ei joo üldse ja puudust ka ei tunne. Ei mäleta, millal viimati väljas olles kohvi ostsin (no jah, väljas ma eriti ei käi ja pole ka enam pikki sõite autoga olnud, aga siiski... olen neid hindasid vaadanud ja mõtlen, et aga miks peaks ostma? pole vaja, vesi on hea).

Täna ajas Pisike meid üles. Oli väga püüdlik ja enesekindel oma nurumise, ronimise ja kareda keelega ja küll ajasin mina ta Kaaslase poole ja tema ajas Pisikese jälle minu poole. Draakon oli ta varem ära ajanud, õhtul tuli ta ikka minu juurde ja varahommikul oli ka veel platsis... Kass teab. 

Eks see valu ja kurbus läheb ühel ajal väiksemaks ja õpuks ehk mööda... 

Ma saan kahe kuu pärast 30. Ma ei tahaks enda sünnipäeval tööle minna, aga ma ei leidnud, et mul oleks ühtegi vaba päeva, mida siis välja võtta ja ühtegi puhkust ei raatsi sellele nädalale paigutada. Oeh. Ja see on veel esmaspäev. Pere kutsun ikka külla, aga mingist suuremast peost sõpradega ei ole ma üldse huvitatud. 

Ja nüüd algab majakoosolek. 

Kui ...

...on kurbus, siis kassid tabavad selle enne ära, kui ise teada saad.

Viimased ööd on nemad väga ligi olnud. Ja ka päevase ajal on lähemal kui tavaliselt.

Viimased ööd ronib Draakon mulle kõhule, vahepeal küljele, siis jalgade juurde, siis tuleb näo juurde... on seal, kus vaja... Ja Pisike niisamuti. Täna tuli lõpuks pea juurde ja sättis end kenasti sisse ning oli seal väga tasane, soe ja armas. 

Kassid teavad. 

---

Erinevatel põhjustel juhtus nii, et lähen tööle homme. Tänane juhtus tervisepäevaks, mida mul polnud üldse plaanis kasutada ja viimane emotsioon oli, et enne uut nädalat ma tööle ronima ei peaks. Aga eks näis... võib-olla on see millekski hea. Hiljem saab aru. 

Ma ei tea, kuidas täna magama minna ja magama jääda, et hommik oleks värskem, selgem... parem? seda ei tasu vist praegu loota. 

Trennidesse plaanin tagasi jõuda uuel nädalal. Tasa ja targu, alustan vaikselt. Kaaslane on ka siis järjest tööl neli päeva ja saan kõik need hommikut üksi (ma loodan, et üksi) jõusaalis kulgeda. Ja juurde kõndimine. Ma ei tea, mis tunne mul hommikul on, aga praegu olen mõelnud, et lähen hoopis jala tööle. Jõuan siis täpselt nii nagu vaja ja nii et üleliigseteks küsimusteks ei ole aega. Nii saaks ka päevased sammud vähemalt kokku. 

Aga mõne mõttega on nii, et tundub hea, aga ei tea, kuidas see välja kukub. 

11022019

Mul on nii hea meel, et see lumi sulab. Ma tean, et kindlasti tuleb veel külma, sest ole see märts enam mingi kevadkuu, aga kui seda lund plaanib juurde tulla, siis seda on vähemalt vahepeal veidi ära sulanud. See osa, et kõik on vesine, libe, see ei meeldi. Aga ehk saavad mõned kõnniteed puhtaks ja kui on vaja kõndida, siis ei pea enam sumpama. Vaatasin praegu ühte pikema aja ilmaennustust ja see ubaba vastlapäevaks -14C (ja ööseks siis -19 C) ja see on ju märtsis. Aga lühema aja ilmaennustused on mulle oma plusskraadide poolest väga meeltmööda (kuigi kolmapäevaks lubab korra miinust). 

Päeva on öödunud üsna raamtute seltsis. Mõnel päeval rohkem ja mõel päeval vähem. Küll aga palju rohkem, kui aasta lõpus ette kujutasin. Plaan oli lugeda ju üks raamat nädalas...

jaanuari seis

Praeguseks on mõned lisandnud, aga eks nüüd läheb tempo aeglasemaks. Vahepeal mõtlesin, et äkki jõuan ka sorteerida ja koristada, aga selleks polnud kuidagi jõudu. Tundub, et seda väsimust niisama lihtsalt välja ei maga. 

Hea on see, et kui kogu aeg kodus olla, siis saab ka kodu kogu aeg soe olla. Kütmine lükkus kenasti hommikupoolikusse ja nii oli õhtulgi soe. Kuigi kui jaanuari lõpus need külmad olid, siis sai mõel päeval ka kaks korda tuld tehtud. 

Kiisud on ikka tublid. Pisike käis viimast vaktsiini saamas ja oli kaalus kenasti jälle 500grammi kosunud, aga kui teda vaadata, siis on ikkagi tunne, et ta on nii pisi-pisi. Ta on paras naaskel ja röövik, küüned ja hambad on endiselt väga teravad ja kriimustavad. Eile õhtul tõin Draakoni enda jalgade juurde ja ta jäi rõõmsalt magama, siis uinusin ka mina. Ärkasin kella kolme ajal ja sain aru, et mul on jalgade juures lausa kaks kassi ja mõtlesin, et tualetti võib ka alles mõne tunni pärast minna, mis ma neid kasse segan. Kui Kaaslane tööle läks, siis mõnda aega mängiti tagaajamist, aga mina jäin uuesti sügavalt magama ja ärgates olid taas mõlemad sõbrad minu juures. Vahel mahuvad nad kenasti ära, vahel o kosta urinat ja vahel läheb üks nendest minema. Arvasime, et Draakon enam ise ahju otsa eriti ei saa, aga kus sa sellega, üks päev oli sinna põgenenud ja Pisike piiksus kurvalt all... Ja alla saab ka ise, kuigi ta eelistab häält teha ja märku anda, et tahaks nüüd sealt ära tulla (aga kätte end ei anna). 

aknalaual

vahel poeb teki alla ka