17022019

Siia kolides juhtus nii, et Draakon läks läbi vannitoas oleva luugi kahe seina vahele. Siin on kunagi mingi selline kiirremont tehtud, et selle asemel, et vana seina renveerida, siis on jäeud vahe ja pandud ise uued (kips?) seinad püsti. Vannitoas näiteks ja kraanikausi all on koht, kus veenäitu vaadata ja filtrile ligi pääseb jne. Ja kui see lahti oli, siis Draakon läks sinna. Rohkem kui korra. Vahepeal oli kuulda, kuidas ta seal seinavahel kuidagi ronib... õnneks pääses ikka välja. Ma ei tea, kas ta enam sinna mahuks, sest noh.. eriti ta kasvanud ei ole, aga kaal on ikka natukene kogunud. Ja tuleb välja, et Pisike on ikka samasugune.. samas.. ta ronib igale poole, kuhu vähegi võimalik on ja kui pole võimalik, siis ta ikka läheb. Nüüd ta on õnneks natukene suurem, aga alles see oli, kui ta kuidagi end köögikappide ja seina vahele pressis ja seal siis kuidagi edasi liikus. Mingi aeg koristasin vannitoas ja äkki olin veenäitu ka vaadanud? ma ei mäleta, aga olin selle uksekese seal lahti jätnud.. a vee keerasin vahepeal kinni. Sain seal ühelepoole ja teadsin, et varsti pidi sõbrad läbi tulema, et otsiks siis kakssid üles. Draakon oli olemas, aga Pisike oli kadunud. Ja lõpuks kostis vaikne piiksumine sealt seina seest... oeh. Aga see ei tähenda, et ta oleks tahtnud välja tulla, tundub, et talle päris meeldis seal. Õnneks ei suutnud ka rohelistele sulekestele vastu panna, mis tema eest ära jooksid ja nii ta ka välja sai. Eile avstasin, et talle meeldib kardina otsas rippuda. Õhukese päevakardina. No ma aimasin seda, sest need kardinad ei näe just eriti eeskujulikud enam välja, on näha, et keegi on seal küüntega kallal käinud... aga seda pisikest pätti ei takista ka see, kui sa tal kõrval seisad, ta ikka hüppab kardina külge. Ilmselt tahaks ta akna vahel välja ka hüpata, aga õnneks on aknad piisavalt kõrged, et kui need ülevalt lahti teha, siis sealt vahelt ei suuda kassid end välja pressida. 

Pisike piilub.

Tööle läksin nagu plaanisin jala. Ja homsest proovin siis trennidega alustada. Kaks päeva peaks kombes olema hommikustega, aga siis vajab see asi natukene mõtlemist, sest meil ei ole hetkel autot ja vahepeal laename sõbra oma, aga alates kolmapäevast seda enam ei saa. Et kui ma näiteks neljapäeval veel trenni tahan minna, siis ilmselt pean ikka bussiga koju sõitma, sest muidu läheb päev ikka väga pikaks (hommikul läheksin ikka jala). Pikemaks ajaks ma bussikaarti hetkel siiski osta ei planeeri, püüan jala hakkama saada ja eks siis vahel ostan neid ühekordseid pileteid. 

Neljapäeval oli õhtu sõbrannadega. Tegime koos caesari salatit, jutustasime niisama ja viimasest raamatust (Kersna "7x7"). Nüüd oleks vaja järgmine raamatuklubi raamat välja mõelda, aga hetkel puuduvad ideed...

"Aitäh, et olemas olete!"

ühine kokkamine

Tegime eile kodus ka salatit. Muide oli super, aga kastmes pingutasin sinepiga üle, ei hakanud poest djoni sinepti ostma ja tegin tavalisega... a noh see on veits tugev ja ma panin seda ikkagi nii nagu retsept ette nägi. No mis seal ikka. Järgmine kord targem. Maitsev ja hea oli ikka. Täna oli plaan juba grillida, aga poes ei olnud ühtegi sellist lihatoodet, mis oleks meeldinud üldiselt või hinna poolest ja nii jäi see plaan katki. 

Kõik tööpäevad jätkasin ma parema meelega vahele.

Vahel joon kohvi ka. Vahel leian, et see on liiga kange (kõige lahjem), vahel leian, et see on liiga lahja. Vahel joon pool tassi ära ja viskan ülejäänud minema. Ja siis ei joo üldse ja puudust ka ei tunne. Ei mäleta, millal viimati väljas olles kohvi ostsin (no jah, väljas ma eriti ei käi ja pole ka enam pikki sõite autoga olnud, aga siiski... olen neid hindasid vaadanud ja mõtlen, et aga miks peaks ostma? pole vaja, vesi on hea).

Täna ajas Pisike meid üles. Oli väga püüdlik ja enesekindel oma nurumise, ronimise ja kareda keelega ja küll ajasin mina ta Kaaslase poole ja tema ajas Pisikese jälle minu poole. Draakon oli ta varem ära ajanud, õhtul tuli ta ikka minu juurde ja varahommikul oli ka veel platsis... Kass teab. 

Eks see valu ja kurbus läheb ühel ajal väiksemaks ja õpuks ehk mööda... 

Ma saan kahe kuu pärast 30. Ma ei tahaks enda sünnipäeval tööle minna, aga ma ei leidnud, et mul oleks ühtegi vaba päeva, mida siis välja võtta ja ühtegi puhkust ei raatsi sellele nädalale paigutada. Oeh. Ja see on veel esmaspäev. Pere kutsun ikka külla, aga mingist suuremast peost sõpradega ei ole ma üldse huvitatud. 

Ja nüüd algab majakoosolek.