...on kurbus, siis kassid tabavad selle enne ära, kui ise teada saad.
Viimased ööd on nemad väga ligi olnud. Ja ka päevase ajal on lähemal kui tavaliselt.
Viimased ööd ronib Draakon mulle kõhule, vahepeal küljele, siis jalgade juurde, siis tuleb näo juurde... on seal, kus vaja... Ja Pisike niisamuti. Täna tuli lõpuks pea juurde ja sättis end kenasti sisse ning oli seal väga tasane, soe ja armas.
Kassid teavad.
---
Erinevatel põhjustel juhtus nii, et lähen tööle homme. Tänane juhtus tervisepäevaks, mida mul polnud üldse plaanis kasutada ja viimane emotsioon oli, et enne uut nädalat ma tööle ronima ei peaks. Aga eks näis... võib-olla on see millekski hea. Hiljem saab aru.
Ma ei tea, kuidas täna magama minna ja magama jääda, et hommik oleks värskem, selgem... parem? seda ei tasu vist praegu loota.
Trennidesse plaanin tagasi jõuda uuel nädalal. Tasa ja targu, alustan vaikselt. Kaaslane on ka siis järjest tööl neli päeva ja saan kõik need hommikut üksi (ma loodan, et üksi) jõusaalis kulgeda. Ja juurde kõndimine. Ma ei tea, mis tunne mul hommikul on, aga praegu olen mõelnud, et lähen hoopis jala tööle. Jõuan siis täpselt nii nagu vaja ja nii et üleliigseteks küsimusteks ei ole aega. Nii saaks ka päevased sammud vähemalt kokku.
Aga mõne mõttega on nii, et tundub hea, aga ei tea, kuidas see välja kukub.
No comments:
Post a Comment