Tõde ja õigus

Nädala alguses käisime sõpradega kinos filmi vaatamas. Ma ei vaata väga palju filme ja seetõttu on mul paljud Eesti filmidki nägemata. Mingi periood tundusid kõik tehtud filmid ühtemoodi depressiivsed... kui küsida, et mis filme ma silmas pean, siis ei oska ma midagi kosta, korraks meenub "Punne elavhõbe", aga mäletan sellest mõnd üksikut kohta. Komöödiate austaja ja ei ole ja kõik "Klassikokkutulek" osad on mul vaatamata. Aga helgimusega meenutab filmi "Lammas all paremas nurgas", see oli vahva. 

Aga "Tõde ja Õigus". Raamatut lugesin ma üle 10a tagasi, siis kui see oli koolis kohustuslik kirjandus ja pean ütlema, et kahjuks olen siiani läbi lugenud vaid esimese osa. (PS: on aeg see viga parandada). 

Kinno tahtsin ma kohe minna, minu jaoks on see Eesti klassika. 

Ja film oli ilus. Ma ei mõtle siin, et õnnelikult ilus. See oli väga kurb, masendav... aga see kõik oli ikkagi nii ilus. 

Eesti loodus on väga ilus. Silm puhkas nendel ilusatel vaadatel ja natukene võttis silma kissitama, kui oli maa valge. 

Mulle meeldis, et film on raamatu järgi. Nii nagu peab. Kuigi raaatu lugemisest on mul nii kaua möödas, siis neid kõiki pidepunkte ma mäletasin ja hea oli jälgida. Lühem ei oleks see film kuidagi saanud olla, pikem aga küll.. sest võtta see osa kokku nii lühikesse ajaperioodi on ka meistritegu.

Mulle väga meeldib milline muhe mees oli Andres, kui ta Vargamäele elama asus. Ja nii kurb oli vaadata seda kibestunud meest filmi lõpus. 

Pisarad tulid silma, kui Krõõt suri. Kui maad laastas haiguspuhang. Kui koerale liiga tehti. Kui tütrel enam kodu ei olnud. 

Ja selline elu oligi sel ajal. Valgets pimedani tööpõllul. Lapsed sündisid nii nagu tulid. Haigus võttis, kelle võttis. Kuidas peremehed ootasid poegi, aga olid pettunud, kui tuli aina tütreid... (ei teadnud sel ajal keegi, et lapse soo määrab siiski meesterahva seemnerakk ja on juhuse asi). Kuidas pandi mehele ja mindi mehele. Kuidas lapsed kasvasid paljugi ise. 

"Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus."

Aga alati ei tule. 

Mina läksin sealt kinosaalist ära selle mõttega, et .. kui teha sellist tööd, mis ei tee õnnelikuks ja näed, et see ei vii sind mitte kuskile... siis tee midagi muud. Tee seda, mis on hingele hea. Jaga armastust oma lähedastega. Kui on lapsed, siis ära unusta neid, nad tahavad tähelepanu, mõistmist, armastust, hoolivust, et sa näeksid, kuidas nad kasvavad ja kes neist sirguvad, et annaksid edais need õiged põhitõend. 

Ja kui teed midagi, tee armastusega. 

Ja filmi vaataks ma veel.