Veebruaris oli neli nädalat, aga raamatuid tuli natukene rohkem.
Kõige rohkem keskendumist nõudis järgmine "Kalendritüdruk'u" osa. Minu jaoks end ammendanud, aga samas taan sarja lõpuni lugeda, niisiis üks raamat veel jäänud.
Kõige rohkem hinge läks Tomi ja Ani Rahula "Tule meie juurde".
"Ööõde" oli vahepeal väga hirmus, kokkuvõtlikult hea raamat.
Mõnus oli lugeda Tammerti märkide märkamisest, mulle oli vaja seda meelde tuletada.
Märtsin jätkan nii nagu ikka. Raamatukogust tuleb ikka teateid, et mingi raamat mind taas järjekorrariiulil ootab. Kõige rohkem ootan praegu, et minuni jõuaks "Kuuõde", mis on sarja "Seitse õde" järgmine raamat. Kodus on oma järge ootamas ka kolm eneseabi raamatut, millest tarkust koguda, aga hetkel kisub rohkem ilukirjanduse poole. Mõni päev tagasi otsisin Rahva Raamatu kodulehelt mingit infot ja jäid silma uued põnevikud... ja siis ma seal surfasin ja salvestasin endale ramatuid, mida lugeda. Ja nüüd on mul seal kaustas 34 raamatut, suurem osa ilmelt põnevikud, kui ma midagi tellim asun, siis ehk midagi langeb ära kuskilt (st sisututvustus ei tundu nii hea enam). Kodus lugemist ootab kuus raamatut. Ja järjekorras olen seitsemele raamatule.
Kui keegi küsib, mida ma soovitaksin... siis selleks on endiselt "Mees nimega Ove" Fredrik Backman
No comments:
Post a Comment