27052019

Täna on ilus kuuäev. :) Kaks aastat tagasi käisime minu sõbranna pulmas (imeilus pulm oli!) ja täna võime tähistada endal esimese abielukuu täitumist. :) 

Esialgu lootsin küll olematu trennipäeviku ja Pärnu tõukerattaralli postitusteni jõuda hiljemalt täna, aga läks väheke nihu. Näiteks see, et loengut hakkasin ettevalmistama alles eile... kuigi mõtted olid liikunud viimased 1,5nädalat, siis keset puhkust ei olnud seda meeleolu. Mõtted said slaididele eile, lisaks tuli statistika kokku lüüa... ja vahepeal otsisin asendustegevusi. Ja mõtlesin, et kuidas ma selle 50minutit ikkagi ära täidan, sest see on päris pikk aeg. Natukene jään lootma ka sellele, et ehk küsitakse ka küsimusi :) Ja eks homme bussis saan veel vähemalt 2h mõtteid mõlgutada. Selle esitlusega oli see tore asi ka, et mul enda läpakas ei ole powerpointi (ega wordi või excelit...), aga faili sain valmis ja hoidsins eda enda google dokumentides. Ja siis tööl tahtsin selle arvutisse salvestada, et viimased kohendused teha ja see teele saata. Laadis alla küll, aga vot ei avanenud... mitte kuidagi. Tuli siis kogu tekst uude faili ümber tõsta, võtsin ühe vana loengu põhja alla, sest nii oli mul vähemalt õige taust juba olemas. Töö kõrvalt ei olnud seda nii lihtne teha ja viimase lihvi andsin lõunapausi ajal (selleks ajaks oli peavalu juba kohutav). Sain kõik valmis ja tahtsin selle slaidiesitlusena läbi vaadata ja sain aru, et animatsioonid on peal... Oeh. No ei meeldi. Püüdsin, mis ma püüdsin, ma ei saanud neid maha! Sest programm isegi ei näinud, et need peal on. Et siis jah.. tee veel midagi vanale materjalile... ma kahtlustan, et see oli juba siis nii, kui ma selle faili kuskilt ühisdokumentidest arvutisse võtsin, et lisaks taustale olid ka animatsioonid peale pandud... Noh lahti ma nendest ei saanud ja enam polnud aega ka, et seda jälle ümber tõsta... Leppisin siis sellega (ehk kulubki kauem aega :D) ja no 12:45 lugesin kirja, et loengud saata ära kella 12ks. 

Aga see peavalu. Algas kuskil 10-11 vahel ja läks ära kell 19. Alguses kahtlustasin suhkruvõõrutust, aga pigem tabas vist mingi migreen, kui ma sellele helitundlikkusele mõtlen ja iiveldusele, mis tööpäeva lõpus kulmineerus oksendamisega. Küll aga jääb mulle arusaamatuks, miks pärastlõunal oli mul maos veel eelmise päeva õhtusöök?! Pärast teistkordset oksendamist läks enesetunne tsipake paremaks, aga pea lõhkus ikka. Ma ei tea, kas ravimid ei mõjunud või olin needki välja oksendanud. Natukene läks paremaks koju jalutades ja kodus tegin uinaku ja ärgates oli enesetunne päris okei. Niisiis sain lõpuks ka süüa, sest koju jõudes sain aru, et tegelikult ei ole ma päeva jooksul midagi söönud (õuna sõin, aga seegi ei jõudnud maost kaugemale). Selle enesetundega läks küll nässu see plaan, et homseks end ette valmistada, aga sellise enesetundega ei olnud see lihtsalt võimalik. Aga sellepärast ma hetkel veel üleval istungi :D tegelikult juba ammu ju uneaeg, aga eks see väike uinak andis natukene jõudu juurde ja homme ei pea kell 6 ärkama. Draakon juba tükk aega ootab, et ma voodis enda uneasendi sisse võtaks, et tema saaks ka end siis ära sättida.

Tervisest veel rääkides, siis on mul endiselt tunne nagu ma oleksin käinud jõusaalis esimest korda elus. Kõik on valus. See on laupäeva tagajärg. Laupäevast kirjutan ehk homme. Kõhulihased on täna juba selliseid okeid, aga käsi on endiselt valus tõsta. Jalad on nagu pakud ja paistes ka... tööpüksid olid täna nii ümber (ja enne puhkust oli väga lohvakad :D ). Hea, et ma sel aastal rattarallil kirjas ei olnud, eile poleks minust mingit sõitjat olnud. Praegu on nii, et kui toolilt või voodist püsti saada, siis parema meelega kohe uuesti ei istuks, sest uuesti liikuma saamine on väga raske. Täna tööle minek ja koju tulek olid tunduvalt aeglasemad kui muidu, aga vähemalt olid lihased nii valusad, et mul polnud aega sellele paremale puusale mõeldagi. Püüdsin kuidagi ühe jala teise ette tõsta ja ühestki lisatreist üles ei läinud. 

tuduvad.

Pisike hüppab selga ja laseb end nii mööda elamist transportida... et mõnes sobilikus kohas kuskile hüpe teha.

kui tahtsin hakata märkmeid tegema, siis oli kiisuke platsis ja ütles, mis ta sellest arvas...

ja kui ta ära läks, siis ma mõned märkmed ikka tegin