 |
| 28. nädal |
Nädal algas ilusa ilmaga, puhkus kestis, lõppes vihmaga. Trennid ei saanud päris sellised nagu olin planeerinud. Ma tunnen natukene puudust, et mul ei ole kellegi käest küsida, kuidas ma täpselt trenni peaksin tegema.. kui sõita lõike, siis milliseid?! kui teha tempotrenni, siis millist? kui teha pikka treni, siis kui pikka, mis tempoga? Aga mäkketõusud? Ja laskumised? Ja tehnika? Just see tehnika. meil kõik sõidavad vist tunde järgi...
Esmaspäev - puhkepäev. Käisime Abikaasaga natukene autoga sõitmas ja leidsime Luhasoo matkaraja. Ilm oli ilus, kuigi üsna tuuline. Käisin laukas ujumas. Hiljem ujusime kuskil järves ka, kui olime Karula rahvusparki jõudnud.
Vahva oli.
 |
| see vesi kohe kutsus :) |
Teisipäev - päeval kogusin natukene samme ja õhtul tegin tõuksiga natukene lõike. Natukene tähendab, et 3x1km. Miks? Sest juuli lõpus on Põlvas mingi üritus (vallamängud vms) ja seal on ka väike tõuksi võistlus. täpsemat infot ei ole ma leidnud, aga peaks olema 1km või 2km sprinti, eraldistart. Ja leidsin, et tuleks seda harjutada. Kõige pealt hakkasin mõtlema, kus ma seda sõitma peaksin, siis võistlus ise on sirgel ja tasasel teelõigul ehk pole mõtet kuskile künka jalamile minna. Otsisin lõiku, mis oleks kiire, üsna sirge ja kus ei liiguks väga rahvast. See viimane oleneb siis ilmast. Jäi kergliiklustee lõik enne Ihastet, sest see on piisavalt lähedal ja vastab suuremalt jaolt tingimustele. Luunja lõik oli ka idee, aga kuna seal tulevad erateed kergliiklusteele välja, siis välistasin selle - autojuhid ei märka alati ja nad ei taju, kui kiiresti tõukerattur võib liikuda.
Soojenduseks sõitsin viadukti alla ja tahtsin kella 4km peal kinni panna, aga oli kogemata juba 150m rohkem ehk esimene lõik tuli lühem. Võtsin uuesti suuna linna poole ja panin ajama. Arenguruumi ikka on. Esialgu saab tempo kenasti kuskil 25km/h peale või rohkemgi (kogu aeg pole aega kella vaadata), aga siis on see, et kui ma nüüd tõukan veel, siis see võib hoopis pidurdada... Esimesed 500m on ok, siis läheb ikka natukene raskeks. Kilomeeter läbi, siis sõitsin tagasi ja tegin uuesti. Just see kohalt minek peab olema kiire. Rapsida ei tohi. Korralik samm. Korralikult põlv üles, et tuleks tugev tõuge. Teine lõik oli kõige kiirem. Siis tagasi, aga tegin lisatiiru ehk 2km. Ja siis viimane lõik. Ja edasi koju.
Kokku kergelt 13km, mingi lõigu ajal max pulss 182x'. Keskmine täitsa 148x', sest vahepealsed kilomeetrid olid kulgemised.
Kolmapäev - ühistrenn Mammastes. Võtsin sõbranna kaasa, kes oli mu tõuksi proovinud, aga kilomeetreid sõitnud polnud. Sel korral olid trennis vaid naised ja väga palju meid ka polnud. Enne oli sadanud ja seetõttu välistati mets (libe). Võtsime kruusateed. Minu jaoks oli tempo rahulik, sest hoidsin sõbranna lähedale, aga trenn ikka, sest et hoopis teine ratas, teised tingimused ja kruusatee. Väsitas ikka.
Kokku 22,44km 1h33min, keskmine pulss 131x', max 169x' (mõni tõus oli ka ikka). Vihma ei saanudki.
Neljapäev - tahtsid uued lõigud sõita, sest vahepeal olin saanud infot, et ilmselt on rada ikka 2km (kui mitte rohkem), aga on tagasipööre! Kuivõrd rada kulgem kergliiklusteel, siis ei ole seal laiutada nagu lennuväljal ja pöörde ajaks tuleb hoog maha võtta ja siis uuesti kütma hakata. Ja sõita pikemalt. Lisaks on ju eelsõidud.. ja siis vist oleneb osalejate arvust, kui mitu sõitu peab kokku tegema.
Plaan oli mul hea, aga trenni jätsin katki. Tunne oli raske, peavalu ei olnud kadunud... jalg ei liikunud. Esimest lõiku hakkasin sõitma ja poole peal sain aru, et täna pole see päev. Keha tahab puhata (tööl pidin ka olema üle mõne aja). Tõuks 7,5km.
Hommikul läksin jala tööle 5km, koju 2,5km jala, siis natukene rattaga, siis veel jala.
Reede - suvepäevad Pühajärvel. Oli ilus suvine ilm.... nope.
Ma tundsin mütsis puudust (miks ma küll ei vaadanud koti esitaskusse, kuhu selle pannd olin), aga mul olid kindad kaasas! Ja kihiline riietus. Me ei plaaninud ööbida ja seetõttu polnud tuba, kus vihma ja jaheda eest peidus olla või lihtsalt olla. Seminar toimus suures telgis, aga niiskus tegi olemise jahedaks. Vahepeal paistis päike ka. Täiskasvanutele oli tegevust natukene vähe (lastele ikka oli, aga seda rikkus ilm). Nii et erlisi emotsioone ei jäänud. Abikaasa oli aga väga rahul, sai jutustada ja niisama olla, näha inimesi, kellega tööl nii tihti või üldse ei näe. Minu osakonna inimesed vajusid pärast õhtusööki laiali. Ise jõudsime enne keskööd koju ja siis ka veel aina kallas.
Aga kõndimas käisin ikka. Sõbrantsiga käisime ühel matkarajal ja õhtul tegin ise ka veel ühe tiiru. Kokku kuskil 7km ikka. Teine käik kadus kuidagi ära ja sisestasin selle niisama.
Laupäev - tervise- ja trenniblogijatega Alatskivil. Kuigi ma kirjutan ka teisi teemasid, siis see osa minus, mis tõukerattasporti tahab reklaamida, ütleb mulle, et olen täitsa trenniblogija. Selline vaikne. Ma olin lugenud küll, et nad plaanivad kohtuda, aga mõtlesin, et mis ma seal ikka lähen... Ja siis kirjutas mulle
Margit, et võiksin ju. Arutasin Abikaasaga laupäeva plaanide osas ja päeva esimeses pooles neid polnud, siis sobis see mulle. Võtsin grupis sõna, sain
Katilt infot, et autos vaba koht ka olemas (aitäh!) ja nii sai plaan paika.
Startisime kella 10 ajal Tartust. Olin vaadanud ilmateadet, mis ütles, et ei saja. Veekindel üleriie oli mul kaasas ja varupluss ja sokid ka, aga oleks võinud ka jalanõudele mõelda või keebi võtta. Ma ei mäleta, kas ma niisama olin varem Alatskivil käinud... ei meenu küll, aga võib-olla lapsena. Planeersime läbida matkaraja ja siis Kivi kõrtsi sööma minna. Mina olin väga rõõmus, et tuli võimalus ka üks kollase akna pilt saada (ja kodus oli Abikaasa rõõmus, et tema ei pea nüüd selle akna juurde minuga minema :D). Jalanõude osas oli kõige ettenägelikum
Mariliis, sest tal olid kummikud. Tossud olid mul märjad esimese kümne minuti jooksul, aga ka sellega harjub, kui jalg jalanõu sees lirtsub. Kohati oli vihm matkaraja libedaks teinud, aga jäime kõik püsti. Seltskond oli tore, huvitav on inimesi ka ikka päris elus näha. Marliis ei ela minust väga kaugel, aga ikkagi olen teda Tartus näinud vaid üks kord ja see oli raamatukogu juures.
Crissi nägin Elva Südaööjooksul (kui ta minust mööda jooksis) ja
Katit nägin seal rahva seas.
Kristel aga ütles, et alles oli mind näinud tõuksimas.
Getter tuli mulle kohe tuttav
eestiblogijate instragammi lehelt ette, sest enne ei olnud ma tema blogisse sattunud. Üllataval kombel oli kogu seltskond päris Tartu lähedalt, nii et teinekordki võib kohtuda nii, et ei pea väga pikalt ette planeerima, on palju toredaid matkarajasid ja kui ilm kuivem on, siis oleks piknik väga vahva. Koosveedetud tundide jooksul võttis grupipiltide tegemise enda peale Mariliis (aitäh!). Rada algas vihmaga, siis läks ilusaks ja lõppes jälle vihmaga. Aga kerge vihm trenniblogijaid ju sega.
Kivi kõrtsis sõin ma kanasalatit. Aega oli meil veel üle ja siis sõitsime Alatskivilt Kolkjasse ja käisime vanausuliste majamuuseumis. Alguses ütles Getter, et ta ei mäleta suurt midagi, aga lõpuks viskas meile palju väga huvitavaid infokilde, tema ema samuti. Aitäh! Minu jaoks olid palju uut ja huvitavat. Samuti olin ma esimest korda Sibulateel ja kohvikutepäeval tahaks ka sinna minna (
Mesi tarest meie tee veel ei möödunud, aga Varjasse jõudsime küll). Tartusse jõudes sadas vihma eriti kõvasti ja Getter tõi mind kodu juurde ära ja võtan seda komplendina, et ma üle 22 aasta vana ikka ei ole. :)
 |
| Foto: Mariliis |
Matkarada tuli mul 4,5km.
Õhtul läksin tõuksima. Tahtsin neid lõike sõita, mida neljapäeval ei sõitnud. Jõudsin õue, kui jälle sadas, aga ei hakanud tagasi ka minema. Ise jätsin hilja peale. Ja olin enne alles söönud. Tee oli libe, lombid, jalanõud olid head, aga tallalaud oli ikkagi libe. Niisiis erilisi lõike sellest ei tulnud, pigem vast sellised kiirendused. Vesi tegi ettevaatlikuks. Ma ei ole väga palju märja ilma ja vihmaga sõitnud, sest see ei ole eriti vahva (porilauda pole ja pritsib kohe märjaks), aga järele mõeldes ei tea ju kunagi, mis ilm võistlustel ootamas on (siiani on olnud üks võistlus, kui sadas terve aeg ja üldse neid soojakraade oli väga vähe. See oli 2016 juuni alguses (2.juuni?) ja Tõuka üles Põlvas). Sõitsin oma sõidud ära ja läksin koju.
Tõuks 12,13km.
Sest pärast vihma tuleb ALATI päike.
Pühapäev - päeval olid teised tegemised ja siis jäi trenn õhtupoolikusse. Ilm oli juba kuiv, tuult eriti ei olnud, minu torusall ja peapael olid täiesti üleliigsed (õnneks mõistsin seda juba ratast võttes ja jätsin need asjad kuuri). Mõtlesin ühe ringi teha, et sõita veidi üle 20km. Lihtsalt. Minek ei olnud väga hea, sest kuigi ma veel valuvaigisteid ei pidanud neelama, siis kõht oli hell, ebamugav ja mingil määral valutas ka (aga vähemalt mitte nii, et ma voodis oleksin pidanud olema). Sõitsin 10km ära ja siis tuli meelde, et vaataks oma tehnikat ka ja ma sain aru, mida A. mulle öelnud oli. Vasak jalg tüukas imeilusasti kohe tallalaua kõrvalt, v-o 2cm oli seda vahet. Parm aga elas oma elu, ka siis kui ma jälgisin ja proovisin selle suunata lähemale.. no ei läinud. Ilmselt olen seda tõesti palju ära löönud. Samal ajal jäi mulje, et kui proovisin tehnika paremaks saada, siis läks pöid hoopis viltu ja ei saanud tõugata nagu peaks... Jälgisin seda päris kaua ja niimoodi oli sõit ka üsna raske. Vahepeal tuli laskumine - tehnika vajab veel harjutamist... otsest juhendamist oleks vaja, endal pole ju peegleid ega filmilinti raja kõrval. Siis tuli mäkketõus, millest pool tegin jalavahetuse hüppega iga 3 tõuke järel ja teise poole siis iga 4 tõuke järel. Jalavahetus hüppega tuli välja. Siis oli suund kodu poole ja proovisin ikka seda paremat jalga vaadata. Teen asja korda.
Koju jõudes oli kõhuvalu ikka selline, et võtsin valuvaigisti (alles teisel päeval!).
Tõuks 25,5km 1h26min, pulss 142x', kiirus 17,59km/h.
