Draakon & Pisike

Kassid on ikka rõõmsad. Võimalusel lipsavad ukse vahelt välja ja siis peab neid õues taga ajama. Pisikesele meeldib kuuse alla peitu minna ja sealt on teda üsna raske kätte saada. Draakon aga teeb hoovis jänesehaake ja õpib uusi trikke. Praegu on neil jälle periood, kui ajavad palju karva. Vahel õnnestu neid ka kammida, aga mitte nii, et nad pikali visakavad ja siis neid kammin, pigem ajan neid kammiga taga ja vahepeal saan paar korda tõmmata. Pisikesel tuleb veel seda pruuni karva ära ja vaikselt kaovad ka karupüksid. Draakon ei tundu üldse karva, aga karvu lendab. Karvapallikesi oksendavad ka mõlemad välja, Pisike hakkas seda alles hiljuti tegema.

Möödunud nädalal käis Pisike operatsioonil. Tahtsime selle küll sügisesse lükata, aga hormoonid ikka piinasid teda ja nii ma kliinikusse helistasin, kui mul puhkus algas ja üks ust karvapall kuidagi häälekam oli. Aeg sai muidugi nii, et jooksuaeg oleks läbi. Uute uuringute järgi ei tohi kassi näljas hoida, juua peab ka andma, lihtsalt krõbinaid ei tohi 6h enne oodatavat operatsiooni anda (sest need ju paisuvad maos). Tol hommikul panin siis endale ööseks äratuse, et krõbinad kiisudelt ära võtta ja panin neile hoopis konservi-pasteeti. Pisike on küll viimastel kuudel pigem krõbinate sõber, aga tol korral sõi ka pasteet. Viisime ta kella 10ks kliinikusse ja kuskil kella 15 ajal läksime järgi. Hommikul olime pleedi ka ikka kaasa võtnud, et tal tuttav lõhn oleks juures. 

Ja siis kui arst ta meie juurde tõi, väikese Pisikese, ta vist võttis kõik oma jõuvarud kokku, sest kohe kui ta Abikaasa lähedale sai, siis ta võttis kõik oma küüned ka appi ja haaras tast kinni, sai kohe õlale ja sinna ta jäi. Seda oli nii armas vaadata. :) Teab hästi, kelle kiisu ta on.

Lisaks opile sai Pisike ka kiibi ja registris sai Abikaasa nimele. 

... ja kodus ootas meid üllatus. Draakon tegi sellise näo, et näeb Pisikest esimest korda elus. Ehk siis mitte eriti hästi. Urises. Jooksis minema. Oli kuri. Oli pahur. Oli solvunud. Elas mitu tundi voodi all. 

Pisike oli väike ja väeti. Paigal eriti püsida ei tahtnud, aga tegi paar sammu ja kukkus jälle ümber (seda enam üllatas mind tema hüpe Abikaasa õlale). Tegime talle pesa. Ta toibus vaikselt. Sõi, jõi vett. Magas. Draakonist ei teinud suurt välja, ilmselt oli tal endaga tegemist. 

Mina püüdsin Draakoniga lepitust otsida. Ei tea, kas tõesti olid Pisikesel nii võõrad lõhnad või ajas see vestike Draakoni ärevaks... ? Seda ei osanud kuidagi ette näha. Õhtuks sain Draakoni voodi alt välja, aga kõndis siiski kaareg mööda, hoidis eemale, sises ja urises. Kuskil kolm päeva läks, et ta leebuks (ehk kogu protsess käis ikka kiiremini kui novembris), lõpuks aitas Pisikest natukene pesemisega ka. Ühes kohas neid magamas siiski näinud ei ole.

Ja Pisike on niii... rahulik. Ma ei tea, kas tal on vestikesega ebamugav, või mis.. aga ta on rahulik. Ei roni muudkui õlal ja seljal ja ei tee hüppeid. On kuskil pesas, vaatab aknast välja ja magab. Söömas käib ka tublisti ja juhuu, sest sööb ka pehmet toitu. Tubli on! Paar korda on vestikest veidi seljast ka ära saanud ja ühel korral olin ma üksi kodus ja see vesti selga saamine oli üsna raske. Aga sain hakkama. Ma ütlen, et ta on vestiga rahulik, ei siple, ei tiri seda. Vahepeal saab kuskilt midagi lahti, aga kuna ta ennast pesta tahab, siis on see täiesti arusaadav (umbsõlmesid pole peale teinud).

Draakon on öösiti jälle selline nunnukas... õhtuti ja hommikuti ka. Puhkuse ajal lugesime palju koos raamatut. :) (aga kui väga palavad ilmad olid, siis ta ei tahtnud kuskil tekil magada).

Pisike sai vahepeal vurrud ka valgeks. Jooksis rõõmuga vastu värvitud seina. Käpad said ikka puhtad pestud.

Akna peal vaatavad nad linde. Eriti vareseid või harakaid, kes meil siin ikka ringi liiguvad. Täna hommikul olid kajakad kuuri katusel. Õues käies jahivad ka vareseid ja siis ma pigem ajan kiisud toa poole, sest tundub, et linnud on nendest suuremad. 

Ja mõned pildid ka:

Tegime loomakliiniku ees aega parajaks. Pisike nägi koera.
Sel korral püsis ta auosõidu ajal väga tublisti õiges kohas, mõne mjäu ikka tegi, aga ei pistnud pealmisest luugist pead välja ega miskit.

Draakon vaatas Pisikest, kes sõi.

Käpp püsti.

.

Pikutas päikese käes.

Preili.

Esimesed päevad oli sellises pesas. Ilmselt tundis end seal kõige turvalisemalt. Lambanaha viskas välja.

öösel laiutab.

Täna öösel oli ta ii vahvas asendis, aga selleks ajaks, kui ma jõudsin pilti teha, oli ta end juba muutnud. Pilti tegin ikka.