11092019

Ei olegi enam oranž? Tundub võõras? Muutused on vajalikud. Ja head. See on mul vist algusest peale oranž olnud (2013 dets?) ja see meeldis mulle, lausa väga. Juba mõni kuu tagasi mõtlesin, et sügisel vajab see korrastamist, aga täpsem plaan on veel paika panemata. Küll aga eile või täna päeva otsisin mingit loetud raamatut ja siis kasutan ikka seda nimekirja siin blogis (on plaan kolida nimekirjaga ka goodreads'i, et saaksin tutvuda, mida teised loevad ja inspiratsiooni), ja see oranž häiris mind. Ilmselt ikka väga, sest tulin nüüd siia ja lihtsalt vahetasin selle ühe väga tavapärase tausta vastu. Las praegu olla nii, seni kuni plaan minu peas settib. Täna tekkis isegi mõte, etehk peaksin uuesti wordpressi proovima, sest võimalusi on justkui rohkem... aga miski koputas veel õlale ja meenutas, miks mulle see ei meeldinud. Eks näis. 

---

Tegelikult hakkasin nn lobapostitust kirjutama laupäeva õhtul, aga see jäigi avaldamata. Ilmselt seal midagi väga olulist ei olnud, sest muidu oleksin seda edasi kirjutanud. Tänaseni oli septeber väga ilus, mitmed hommikud soojemad kui suvel. Päikesekiired ei olnud küll enam need, mis juulis, aga mõnus ja hea siiski. Mul on hea meel, et sain ikka tõuksimas käia. Tänaseks on sügistuuled kohal, aga kui natukene ära tuulutavad, siis ootan, et tuleks soe ja kuiv sügis kõikide oma värvidega. Eelkõige panustan sellele, et 13. oktoober, kui Tartu vahel 101km tiirutan, on see lihtsalt nauditav. Möödunud nädalavahetusel riisusin juba aias. Tamm on selline vahva puu, et sealt sajab pidevalt ka väikseid oksakesi alla. Tammetõrusid ja kastaneid tuleb sel aastal ikka vähem, aga eks seda riisusmist ja koristamist ikka tuleb. Mul on hea meel, et ühistus said meil koristusterritooriumid nüüd võrdselt jagatud ja kõik jõuavad riisumiseni, nimelt kord koosolekul selgus, et justkui peaksid kõik hooldama (riisuma, lund lükkama), aga on neid, kes polegi seda teinud. Jaotuse tõmbasime loosiga ja meie territooriumil on osa tamme ka, aga pole kastan+2tamme. Ühed naabrid on rääkinud, et võiks ju lehed niidukiga lihtsalt purustada, et pole vaja kottidesse panna. Mina olen seda meelt, et riisun ikka kokku ja prügikottidesse, sest siia kolides ma nägin, mis juhtub, kui seda ei tee - kevadeks pole enam muru. Ja neid lehti tuleb meeletult, meil ei ole kinnistul kohta, kuhu võiksime need kokku panna. 

---

Meil on uus pesumasin. Ei olnud planeeritud, aga igati vajalik ost, kui vana katki läks. Esimene häire oli juba mõned nädalad tagasi. Järsku lõi pesumasinast äravooluvooliku lahti. Natukene imelik oli, et selline asi juhtus, aga sai tagasi pandud. Siis tekkis kuskile äravoolu ummistus, mis sai ka likvideeritud. Ja kui möödunud nädalal pesumasin nagu jõulutuled oli (sel korral oli vähemalt pesutsükkel läbi saanud), siis sai jälle voolik lahtiühendatud, juhe ka seinast välja, aga uuesti voolu taha ei võtnud. Ma ei tea täpselt, kui vana see masin oli, aga ju ikka oli, mina ostsin selle korteriga vist, maksin äkki 100 eurot? Sel hetkel tundus mõistlik otsus ja ilmselt oligi. Pesu see pesu ja 5kg oli täitsa piisav. Igal juhul oli selge, et peaks siis uut pesumasinat vaatama. Varem või hiljem (pigem hiljem) oli see plaanis niikuinii, no tuli siis väheke varem. Internetis oli natukene keeruline ja läksime hoopis OnOffi, saab vaadata ja küsida ja siis googeldada ning uurida, et milline koht oleks ostu jaoks kõige mõistlikum. Kiiret iseenesest polnud, sest mustapesukorv oli just tühjaks saanud ja kapis on riideid piisavalt. Kui ma nüüd järele mõtlen, siis ei olnudki vist Abikaasaga koos ühtegi suuremat tehnikavidinat ostmas käinud. Nii et ma ei osanud sellega arvestada, et me tuleme juba uue pesumasinaga koju ka. Mul meenus kohe see, kuidas Ürgmehes mees poodi särki läks ostma - mees läheb poodi, vaatab särk, ahaa, särkkäes, läheb koju ja särk olemas. Poes tuli müügimees, ütlesime, mida tulime vaatama ja mis on hinnapiir ja et ega tegelikult väga masinatest midagi ei tea. Kuivatiga koos masinat ei soovinud, sest ühel päeval tuleb kuivati eraldi. Näitas meile erinevaid masinaid, rääkis funktsioonidest, energiakulust. Abikaasa kuulas ka huviga, mõnel masinal ju isegi wifi olemas ja saad seda ka eemalt juhtida. Eks meie põhimõte oli see, et osta korralik masin ja võiks olla ikka uuenduslikum (vana oli vist Whirlpool'i oma). Masin, millega koju tulime, oli tegelikult allahindlusega (ja natuke saime sealt veel alla), aga sel momendil oli summa natukene suur, nii maksime ära 2/5 ja järgmised 3 kuud maksame veel (intress tuli kuskil 7 eurot). Jap, veebipoest oleks sama masina saanud odavamalt, aga Abikaasa oli väga rahul, et saime kohe masinaga koju minna, jääb ära suhtlemine kulleriga, ootamine, meil on korralik garantii ja nii. Võib-olla müüs teda natukene ka see wifi funktsioon.. ehee :P See LG masin on eestlaetav, kuni 8kg (nüüd tundub see varasem 5kg ikka väga vähe), pausiga saab pesu peatada ja esemeid lisada, mtrummel liigub mitmes suunas, on mingi auru funktsioon, müratase on madal. Ja see on ka hea, et ees on see mingi kohake, mida aeg-ajalt avada ja vaadata, mis sodi sinna on tekkinud (nt meie karvapallide karvad). Mõned korrad on masin juba oma tööd teinud ja siiani väga hästi, pesu on kohe teistmoodi, pehmem, vähem kassikarvu (üks päev kuivati on, siis pole neid enam üldse), pesu jääb kuivem. Siiani väga rahul. Ja Pisike on ka ilmselt rahul, kipub ikka vaatama seda. 

---

Augusti viimase nädala lauapäeval käisin ühel naiste kodukinoõhtul. Oli imeline augustikuu õhtu. Sume, pime, soe. Terassile ja hoovile olid tehtud nii armsadpesad, oli snäkilaud, kohv ja tee, sai teha vahukomme, rippusid kaunistused. Ja film oli ka väga hea.

---

Eile juhtusin Instargammis storysid vaatama. Varsti saab aasta, kui Pisike meie ellu tuli (manifisteerimine õnnestub!) ja ta oli ikka niiiii pisi. No ta ei ole vist viimased 5-6 kuud kasvanud, aga saabudes oli ta ikkagi nii pisi-pisi. Nii vahva oli vaadata. Olen mõelnud, kuidas me kõik kujuneme ikka välja selle keskel, mille keskel sünnime ja elame. Hoiakud, uskumused, kogemused... kõik see kujuneb välja vastavalt sellele. Kuidas on lapsi, kellele juba väga väiksena öeldakse, et ta ei oska seda või teist, teadmata, et just siis laps enam ei oskagi, ei taha osata, sest talle öeldi nii ja see uskumus on nüüd osa temast. Ja loomad ju samamoodi. On justkui teada ju tuntud see, et kassidele ei meeldi vesi, ma ei tea, kuidas nad selle teadmise edasi annavad, aga ilmselt olete kõik näinud vahvaid videosid, kuidas on kasse, kes naudivad vett. Ja kui ma mõtlen nüüd meie Pisikese peale, siis teda ei petatud vett kartma, ja see on nii vahva. Kuigi ta vahel mind oma hüpete ja küüntega ehmatab (ta harrastab vahel ikka mööda säärt või selga üles liikuda või teeb hüppeid eriti kaugelt ja peab kõik küüned appi võtma, et ta ei kukuks), siis ta on ikka nii tohutult armas ja hea kass ning olen südamest nii tänulik, et ta meie ellu tuli, ilmselt tuli temagi meile midagi õpetama (Draakonile ka) ja ta on lihtsalt nii vahvake! Ja Draakon ka, temal saab kodus juba varsti 3 aastat! Et siis varsti puhume küünlaid ;)