Imeline päev, kui see algab nii ilusa päikselise ilmaga, saad rahulikult mööda Tartut jalutada teadmisega, et see on imeline päev. Täis muutusi. Imelisi muutusi. Ma teadsin, et mind ootab üliägeda koolituse esimene päev ja et see avab palju uusi uksi ja iga võit* seal on tähistamist väärt. Ja kui head mõtted olid ka mõne kilomeetri kaugusel, sest... elu on imeline... ja elu toob vaid elu. Ja lõunapausi ajal oli ilm veel ilusam ja päikselisem, maandasin energiat, käisin raamatukogus ja (mis seal salata) astusin läbi ka Kalevi kommipoest. Kõndisin Tartu Loodusmaja aias (uskumatu, ma polnud seal varem käinud) ja saatsin head energiat sinna, kus seda vaja läks.
Silmad on täna niiskeks läinud mitmel põhjusel, pisarad on mööda põske voolanud, keha on kuumanud ja sõrmed-varbad külmetanud. Ja see kõik on vajalik. Ma olen kohtunud imeliste inimestega ja ometi on mõnega nendest tunne, et tean neid juba ammu. Ja see seltskond on nii hea, toetav ja kokkuhoidev.
Õhtuks väsisin ära. Aga ka see on okei. Self care'i aeg.
Täna on ka ühe minu väga kalli inimese sünnipäev... Ja mäletan ka päeva, kui see oli väga kurb päev.
Kõiksugu mõtted jooksevad peas ringi. Tänulikkus. Südamest rõõm. Iga sünd on millegi uue algus.
No comments:
Post a Comment