Päris kirjeldav tekst sai. Polnud plaanis.. aga olemine nii väss, et hetkel jääb nii. Nüüd, pea nädal hiljem, on suurem osa emotsioone ka lahtunud. Aga oli üks mõnus sõit toredate inimestega. Soovitan kõigile. Järgmine aasta juba viies ehk juubeliüritus!
-------------------------
Esimest korda käisin Sõprade Sõidul kaks aastat tagasi, siis sõitsime peaaegu 54km (pausideta u 3h ja keskmine kiirus 17,72km/h). Ma ei mäleta täpselt, miks möödunud aastal ei läinud, aga ilmselt jäin regamisega kuidagi hiljaks ja hind läks liiga kalliks. Sel momendil läks raha igale poole mujale. Sel aastal ei olnud ma ka just valmis minema.. aga kolleeg, kellel olen ikka tõuksi laenanud, veenis ümber, võiksime ju tõuksidega minna ja ikka kõige pikemale distantsile. Uh, üksi just 101k sõitma ei lähe ju. Nii regasime end ära ja tuli teisigi - lõpuks oli 101km distantsil kirjas seitse tõukeratturit, aga stardis oli meid kaheksa (lõpuüritusel rääkisin ühega, kes ütles, et on rattaga kirjas, aga ma siis veensin teda (kuuldes kui sportlik ta on), et rattaga ei ole see talle eriline pigutus enam, et tulgu ikka tõuksiga. =) ) ning lisaks rullsuusatajad (nende arvu ei tea).
Pikimal distantsil olid põhiliselt ikka ratturid, nemad said hiljem startida (ja kauem magada, nad möödusid meist Tammelinnas ja Ropkas). Meie olime kõige rahulikumas grupis (tempo 13-15km/h) ja seetõttu startisime juba 08:30 hommikul. Eellugu veel nii palju, et möödunud nädalal kallas ju vihma peaaegu iga päev ning mina muudkui vaatasin ilmateadet. Ma lihtsalt ei kujutanud ette, kuidas ma lausmvihmaga peaksin suutma pea 7h rajal olla. Või kui hommikul on miinuskraadid ja sooja tuleb vaid paar kraadi, mida siis selga panna? Kas see liiga pikk distants pole üldse? Möödunud päevad olid kuidagi kiired ka olnud ja olemine oli väss. Laupäeval õhtul vaatasin veel ilmateadet ja see oli paranenud! Okei, olenes ka sellest, millisest portaalist seda jälgida. Õhtul võtsin veel ratta tuppa, et tallalaud kõrgemale seada ja rehve pumbata. Viimasega oli natukene probleeme ja mul tekkis vaikselt paanika... aga Abikaasa sai kuidagi selle asja ikka korda ja rehvid said täis. Läksin võimalikult vara magama, et saaksin piisava une. Ei ole just palju pühapäevi, kui ärkan juba enne kella 7.
Hommikul olin riietuse osas ikka nõutu. Lisaks ärgates kuulsin, et vihma sajab :| Lootsin, et ilmateade ei valeta ning see lõppeb. Riietuse osas olin nõutu just ülemise osas, sest noh vihmakindlaid pükse mul niikuinii pole. Suviseid tosse ei saanud panna, sest nendel oli taldadel õhuaugud (jooksuttossudel mingi mood? kuidas siis vihmase ilmaga jooksma peaks?). Panin mugava pesu, pikad sinised jooksuretuusid, jooksutossud, mõnusad sokid. Üles siis tavaline spordirinnakas, see hall pluus, mis pildil, ja peale tõukerattaliidu särk. Linna minnes oli veel jakk peal ja oli selge, et sellega hakkab palav. Vihmakindlat jakki polnud, mis õhku läbi laseks. Torusall kaela ja peapael pähe, et kõrvadel külm poleks, kindad kätte. Telefoni pakkisin alguses kreppkoti sisse ja panin siis tasku (sp mulle need liidu särgid nii meeldivadki, et seljal ju taskud nagu ratturite särkidel ikka ja sinna saab igast kraami panna). Ja ratta külge kinnitasin vihmakeebi (see oli mingi pallikese sees, rippus mul). Linnas jätsin seljakoti tõuksisõbra autosse. Stardimaterjalis oli uus peapael, panin hoopis selle pähe, tundus palju soojem. Kogunesime üsna ruttu, jõudsime enne starti mõne pildi teha ja siis täpselt 8:30 startisimegi.
 |
| selline sõit |
Esimesena võtsime suuna kesklinnas Annelinna servast Ihaste poole. Minu jaoks oli tuttav tee, aga ei mäletanudki, kas olin seda ka vastupäeva sõitnud. Siis mööda Kabina teed Luunjasse ja tagasi mööda kergliiklusteed. Tagasi linna jõudes pöörasime ka kergliikusteele ja suundusime sealt alla Ihaste ringi poole, tegime väikese põike ja olime Annelinnas kergliiklusteel tagasi. Varsti jõudsime esimesse teeninduspunkti Sõpruse puiestee Olerexi.
 |
| Sõpruse puiestee Olerex |
Sõit oli üsna mõnus olnud. Oli isegi päikest, aga vahepeal ka kuidagi külma tuult. Kohati oli tee lehtede tõttu libe. Edasi suundusime mööda Jaama tänavat Roosi tänavale, seat ERMi juurde ja edasi linnast välja Kõrvekülla. Kohale jõudes suundusime mööda maanteed Jõgeva mnt poole. See polnud lemmiklõik, sest pidime sõitma hanereas, tuul oli ka külm. Tempo oli selline üsna rahulik ja vahepeal hakkas isegi jahe. Linna jõudes tiirutasime veidi Kvissentali piirkonnas ja mööda kergliiklusteed suundusime linna. Varsti olime Ujula tänaval ja Kroonuaia silla ületasime autoteel sõites. Võtsime suuna Kassitoomele, edasi Näituse tänav ja Veeriku Selveri juures ootas meid järgmine teenindupunkt.
Seal võtsin juba kummikommi ka. Lisaks mõnusat sooja teed. Ja ühe geeli sõin (pakuti, enda omad olin maha jätnud), sest kõht hakkas tühjaks minema. Natukene remonditi mu ratast, tagumine ratas oli veidi lahti... ehm.. õnneks sai kinni. Pidurid oleks tahtnud ka timmimist, aga seda aega meil polnud.
Kui sealt ära sõtsime, siis hakkas vihma sadama. Paarsada meetrit sõitsin (Veeriku Maxima suunas), aga siis jäin seisma ja panin keebi peale. Mul oli kaasas täiesti tavaline vihmakeep, mis tekitas väga korralikku õhutakistust, aga hoidis mu kere vähemalt soojana. Mul polnud aega ka seda kuidagi siduda, sest ei tahtnud teisi silmist lasta. Maxima juurest pöörasime Betooni tänava poole ja läksime Maaülikooli ühiselamute vahelt Gardesti poole ja suundusime ka kohe tagasi linna Vaksali linnajao poole, aga uuesti Näituse tänavale. Olerexi me uuesti ei läinud, aga Veeriku Maximast möödusime küll. Rahinge ringilt võtsime suuna Lõunakeskuse poole ja Viljandi ringilt suundusime Haage poole. Vihma sadas ja siis ei sadanud. Tänavad, teed olid märjad. Vesi pritsis üles ja jalanõude sisse (paaril tõukeratturil oli rattal porilaud ja oli näha, et nemad on kohe palju kuivemad kui teised, lisaks olenes see rattatüübist). Tossud lirtsusid. Ühel hetkel jäi mul tagumine pidur kinni - oli porine ja natukene liiga lähedal. Sain aru, et edasi peaksin sõitma nii, et kasutan vaid esipidurit. Linnast väljas oli tuul üsna tugev, tempo oli tunduvalt tõusnud (vahepeal tegid vist tõukeratturid rullsuusatajatele tempot). Haagel oli järgmine teeninduspunkt. Jätsin keebi veel selga, sest ... tuul, aga kere oli soe. Ja lõpuks sain seda natukene siduda, et vähendada tuuletakistust.
 |
| Haagel |
Järgmine teenindupunkt oli Fi Olerex.
 |
| Fi Olerex.. jäi bussi taha. |
Viskasin keebi seljast, päike oli välja tulnud. Sel hetkel ma lihtsalt ei näinud neid tumedaid pilvi ja mõtlesin, et kui ka tuleb vihma, siis nüüd on üle poole tee juba läbi ja võib märjaks ka saada.
Sealt läksime Tammelinna, õnneks olime vaid korra Aardla tänava kõnniteel, sest suundusime kohe väikesematele tänavatele ja jõudsime raudtee kõrval oleva kergliiklusteeni. Jõudsime Tamme staadioni juurde, läksime Riia mnt juures raudtee alt läbi ja tagasi kergliiklusteele ja Ülenurme tänavalt jõudsime Võru tänava juurde, tegime põike Võru-Aardla risti (sinna ehitatakse Olerexi) ja suundusime uuesti Võru tänava väikese ringi juurde (Postimaja juures), sest seal oli järgmine teeninduspunkt. Viimane. Mingi hetk olime vihma saanud, aga mitte väga palju. Jalad ei lirtsunud ka enam kogu aeg.
 |
| Peaaegu Aardla risti Olerexi juures. |
Pärast seda läksime Tõrvandi-Ülenurme ringile. Minu jaoks oli see väga tuttav kant, sest aeg-ajalt ju sõitsin ka seda teed. Mõnus. Tempo oli tegelikult üsna korralik. Kui ma alguses vaatasin kella, siis me sõistime tõesti 15-16km/h, aga hiljem oli pigem 18-20km/h (eks see keskmine 13-15km/h oli arvestatud koos pausidega, pikematel pausidel panin mina kella kinni, aga lisaks teeninduspunktidele oli meil vahepeal väikeseid pause, siis tiksus kell edasi).
Kui Ringtee tänava algusesse jõudsime, siis nägin, et just jõudis sinna ka 65km mingi ratturite grupp ja mõned tõukeratturid (kolm oli seal). Meil tõukeratturid, kes olid hakanud tempot tegema, jõudsid neile sappa ja jõudsid foorist rohelisega üle. Rullsuusatajad ja mina ning mõned teised tõuksijad, jäime täpselt punase tule taha ja võisime teistele lehvitada. Nende tempo oli päris korralik. Sõitsime mööda Ringtee tänavat alla ja otse Ihaste sillale, et sealt suund Annelinna ja siis keskusse võtta. Mõtlesin omas peas, et huvitav, kus me veel tiirutame, sest päris palju kilomeetreid jääks justkui puudu... Minu üllatuseks aga pöörasime kesklinnas jalakäijate sillal Raekojaplatsile ja sealt juba Küüni tänavale finišisse.
Kilometraaž oli kuskil 95,5km. Ma olin natukene pettunud. Sest ma tahtsin 101km täis saada.
Sain medali, alkoholivaba õlle, tegime pilti, panime kirja aja (pausidega 6h34min, pikemate pausideta 6h1min), ajasin veel paar sõna juttu, aga siis võtsin suuna koju.. ringiga... sest et need puuduolevad kilomeetrid oli vaja täis saanud.
See on raske. Juba poolel Sõprade Sõidu distantsil hakkas parem säär kuidagi krampi jääma. Oli paremaid ja halvemaid tõukeid, aga üsna kange oli. Aga mul oli vaja veel kuskil 5km sõita ja tõugata selle jalaga, millega ma ei suutnud seda teha. See parem säär oli nagu kivi. Tiirutasin väga aeglaselt ja vaikselt jõudsin kodule lähemale.
Ja jõudsin koju! (5km mingi 25min)
Sain täpselt 101km täis ja siis panin kella kinni.
 |
| rõõmsalt kodus |
Kodus panin riided pessu. Pakkisin ennast kokku ja läksime Karlovasse. Abikaasa hakkas sauna kütma, mina üritasin kuppudega neid säärelihaseid tööle saada. Oi see oli valus. Reied ka muidugi. Kuputasin kuskil tunnike, siis sai saun valmis. Pärast sauna oli olemine üsna hea, aga samas ka väga väsinud. Jalad olid kanged.. väga kanged. Oli üsna selge, et järgmisel päeval ma trenni ei lähe.
Nii et ma sõitsin kokku 101km (juhuuu!)
Keskmine kiirus 15,68km/h.
Keskmine pulss 152x' - see üllatas, arvasin, et madalam.
Max pulss 181x'
Minu aeg pikemate pausideta 6h26min.
 |
| ja siis kell ütleb, et ega sa kõndinud küll ei ole... |
42. nädala trennid.
Möödus natukene mingi pisikuga.
Esmaspäev - Abikaasa oli haigeks jäänud, võttis haiguslehe. Mina läksin siis autoga tööle ja alustasin profülaktikaga, et haigeks ei jääks. Jõusaalis olin kuskil 55min, ju päris super see enesetunne polnud.
Teisipäev - käisin autoga tööl, trenni ei teinud. Tööl oli kehv olla. Kodus hea. Und jagus.
Kolmapäev - kodus oli hea.. tööl ei olnud. Tõsiselt halb oli olla. Trenniplaanid olin juba eelmisel õhtul ära jätnud, et lasta kehal taastuda. Tööl käisin autoga.
nn puhkepäev viiruse tõttu.
Neljapäev - puhkus, olin koolitusel. Sõitsin rattaga. Enesetunne oli juba väga hea. :)
Reede - puhkus, olin koolitusel Sausti mõisas.
Mina kaalul ei käi, aga Abikaasa võttis selle kapist välja.
Laupäev - puhkus, olime Rakveres.
Pühapäev - Sõprade Sõit 101km.
Ma tahtsin veel mõnda asja kirjutada.. aga see o juba mammutpostitus ja ma sätin end hoopis magama. Jah, on laupäevaõhtu ja kell on pool 10.
No comments:
Post a Comment