Saturday, February 15, 2020

Karlovas on kaks uut kassi

Pildil on kaks kassi.
Koos on neid üsna raske pildile saada,
sest siis nad kipuvad sahmima ja jäävad uduse. 
Ma ei oska seda kuskilt alustada. Korduvalt olen peas kõik lõigud läbi käinud, aga kirjutamiseni ja märksõnadeni pole jõudnud. Päris kirjutamata ka jätta ei taha, sest endal hea hiljem lugeda. 
Tegelikult ütleb pealkiri kõik - Karlovas on kaks uut kassi. Aga samal päeval kui kassid Jaamast ära kolisid, siis ei ööbinud seal ka meie. Tühi oli. 

Kui minna veidi rohkem ajas tagasi kui vaid 2019 aastasse, siis oli kaks olulist asja. 2016 tahtsin mina nii väga oma kodu. Otsisin oma murulappi, puumaja, ahjukütet. 2017 varakevadel ostsin selle ja sisse kolisime kolmekesi. See oli minu jaoks kodu, aga samal ajal ka vahepeatus. Süda tahab oma maja ja suuremat murulappi. Aga sel momendil oli see just see, mida ma otsisin. Meil oli plaan seal mõnda aega elada ja siis edasi vaadata. Mingi aeg pakkusime isegi vaid 2-3 aastat, siis vahepeal, et äkki 5 aasta pärast otsime midagi uut... Otseselt kiiret ei olnud. Meil olid seal tunduvalt suuremad remondiplaanid, kui me jõudsime teha. Põhjused olid erinevad, nii enda oskmatus, tahtmine, raha, teadmised.. ja lihtsalt teised huvid. Teada oli, et maja vajab väljast samuti remonti, aga selleks on vaja, et naabrid oleks ühel nõul ja kõigil oleks rahalised vahendid sellesse panustada. Ühe naabriga me väga läbi ei käinud, sest meie arusaamad olid veidi erinevad... kui ennast tutvustama minna ja saada vastuseks "siin pole midagi meeldivat", siis ega rohkem ei kipu ka minema. Teiste naabritega meil ikka plaane oli, aga teostus jäi ära... 2018 alguses rääkisime, et telliks aknad ära, saaks kevadel ära vahetada, aga sama aasta juulis oli endiselt see, et küll suve jooksul ära vahetame (aknad, mida polnud veel tellitud). Natukene hiljem leidsin nemad lõpuks ostjad ja müüsid oma korteri ära. Nii said nemad võimaluse oma maja linna lähedal valmis ehitada ja varsti sinna elama asuda. Meie saime endale väga vahvad uued naabrid, kes olid valmis maja ja kinnistuga tegelema. 2018 tuli ju uus korteriühistuste seadus ja nii oli riik meie eest KÜ juba valmis teinud, aga meie hakkasime siis tegelema. Veel jaanuari alguses kuulsime, kuidas mõned ei taha korteriühistus üldse olla ja loopisid sõnu, et meie (mina ja naabrid) selle ühistu tegime ja milleks küll... See selleks. :) Nii hea oli näha, et asjad on lõpuks liikuma hakanud. Mulle meeldib asjadega kaasa minna, aga endas ma seda osa ei leidnud, mis oleks tahtnud seal juhtpositsiooni võtta, asju uurida. Tegelikult sai aastaga tehtud rohkem kui eelneva 15 aastaga. Ja plaanid olid ka fassaadtööd ette võtta. Möödunud aastal selleni ei jõudnud, aga kinnistule sai tehtud parkla, et ei pidanud enam hoovis manööverdama, siis ei olnud see ka nii porine, hoovile sai ette värav, et igaküks sisse ei astuks, korstnapitsid said renoveeritud, pööning sai kogu sellest jamast ja prahist puhtaks (seda oli seal tonne), ühistus sai edukalt ära jagatud, kes mingid piirkonda kinnistuümbruses koristab ning nii oli sügis palju stressivabam, suur trepikoda sai ka uue ukse ja torud said soojustatud ning 2020 jõudsime ka kasutuskorra notariaalse kinnitamiseni (selleks lasime maa uuesti mõõta ja plaanid teha). Fassaadi ja katusetööd nõudsid rohkem läbirääkimisi ja muutusid seetõttu keeruliseks (lisaks rahaline pool). Sest oleks tahtnud teha küll korda, aga on olnud kuid ja päevi, kui raha oli vaja mujale paigutada. 
Möödunud aasta kevadel, kui oligi rohkem teemaks kogu maja remont, siis tuli Abikaasaga teemaks ja leidsime, et ... aga kui me tegelikult tahame elada linnast väljas, siis mis hoiab meid tagasi, et sellega juba tegelema hakata?! Vastus oli meie ise (ja ilmselt see ka, et korter vajas ostjat ja meie kohta, kuhu kolida). Käisime pangas nõustamisel ning saime enda jaoks pildi selgemaks. Korteri müügikuulutus läks siiski üles alles suve teises pooles ja kuigi me maaklerit ei tahtnud, siis lõpuks meil ikkagi üks tore maakler oli (seda "ei" ütlemist peaksin veel õppima). Abikaasa arvas, et talvel me küll kolida ei taha ja mida lähemale talv jõudis seda rohkem arvasin ka mina seda. Aga ei tulnud talve ja meie kolisime. 
Küll aga läksid asjad vahepeal veidi teisiti ja meie tegime oma plaane ümber ka. Näiteks lahkus ju meie ehitusmees... ja siis lahkus naabrimees. Ja siis sa leping läbi. Korteriühistuga ajasime asju, et saaks see notariaalne kasutuskord ometi paika. 
Ja siis läks nii, et järsku olid ostjad, notari ajad ja kolimine. Selline lühiversioon. 

Kui notariaeg oli paigas, siis oli aeg pakkima hakata. Lihtne on kolida ühest kohast teise. Natukene keeruline on kolida osaliselt ühest kohast teise ja ülejäänud asjad kuskile mujale paigutada. Ma olen väga tänulik õele, kelle juurde saime viia kõik need, mis võivad olla välitemperatuuri juures (ei karda niiskust ega miinuskraade) ja sõbrannale ning tema isale, kelle linnamaja ühte tuppa viisime muu kraami. Nipet-näpet sai ka mujale hoiule (näiteks sõbranna naudib kohvimasina kohvi). Jäätmejaamas käisime korduvalt. Taaskasutusse viisin asju kottide viisi. Ja ise kolisime Karlovasse, kus meil on oma tuba. Võtsime kaasa kassid ja riided ning natukene pudipadi, mida vajame, aga kõik ülejäänud tuli ära pakkida. Kui Pisike neid vaakumkotte oma küüntega disainis, siis sai selgeks, et lihtsam on pakkida, kui kiisud juba mujal elavad ja nii ka neil stressi vähem - segadus oli tohutu. Samuti oli soov mõned asjad maha müüa, mida teadsime, et edaspidi enda koju ei soovi. Paar mööblieset tuli meiega ka siiski kaasa - mõlemad kummutid ning tehnikast külmkapp (ja teler muidugi). 
Abikaasal oli üks esmaspäev vaba ja siis kolis ta kiisud (ja enda tehnika) ära. Kassidest kirjutan eraldi. :) Niisiis tuli päeval tööl käia, õhtul pakkida-kolida, veel veidi tööd teha, veel kolida ja magama minna, et järgmine päev oleks samasugune. Oli üks väga väsitav nädal (ja tegelikult ka nädal enne seda ja nädal pärast seda). Ka notaris sai too nädal kaks korda käidud - minu müük ja järgmisel päeval korteriühistuga, sest kuigi oli mainitud, et järgmine päev on KÜga käik, siis midagi jäi vist kirjutamata ja kinnistusraamatusse polnud andmed samuti nii ruttu jõudnud ja nii pidin ka mina kohal olema. Müügi jaoks oli ka Abikaasa kohal - korter oli täitsa minu oma, aga kuna see oli meie perekonna elupaik, siis Abikaasa nõusolekuta ei võinud ma seda müüa (perekonnaseadus). 
Pärast notarit tahtsin võtmed võimalikult kiiresti üle anda, sest see periood oli lihtsalt väga kurnav. Sama nädala laupäeval mõtlesin, et panen siis viimased asjad kokku ja koristan, et siis on kõik. See päev venis 13h pikkuseks. Ja kurb oli küll õhtul vaadata seda tühja korterit ja uks viimast korda lukku keerata...



...võtmed andsin üle järgmisel päeval. 

Ja nii me jõudsimegi Karlovasse. Praegu on päris vahva siin istuda ja mõelda, et olen täitsa laenu(võla)vaba :D 
Kuigi on ajutisi asju, mis jäävad püsima, siis see on tõesti meie ajutine elupaik. Kui pikalt see ajutine periood kestab, ei oska ma hetkel öelda. Eks ma siis kirjutan uuesti, kuhu meie kassid kolisid. :)


See oli üsna lühiversioon kõigest sellest. 
Õppetund: lase Universumil* toimetada, anna vabaks ja kõik laabub (ja ole ise muutustele avatud. Usu, et muutused on lihtsad ja head.)





*kuidas keegi nimetab

Saturday, February 1, 2020

Jaanuar 2020 raamatud


  • "Minu Alaska. Kasvatamas kelgukoeri ja iseennast." Maria Kupinskaja; 272lk; 03.01.2020
  • "Le Rhino" Liisi Õunapuu; 197lk; 04.01.2020
  • "Le Rhino 2" Liisi Õunapuu; 184lk; 04.01.2020
  • "Teekond iseendani" Liis Velsker; 136lk; 08.01.2020
  • "Mees sinises vihmamantlis" Nora Ikstena; 184lk; 09.01.2020
  • "Rikas isa, vaene isa" Robert T. Kiyosaki;  232lk; 17.01.2020
  • "Agathe" Anne Cathrine Bomann; 144lk; 17.01.2020
  • "Tundelukud: Vabane tunnete võimusest" Kimmo Takanen; 312lk; 18.01.2020
  • "Tunne ennast hästi just praegu! Kuidas kasutada afirmatsioone" Louise L. Hay; 125lk; 18.01.2020
  • "Väike Prantsuse külalismaja. Suvi" Helen Pollard; 392lk; 27.10.2020

Jaanuaris lugesin 10 raamatut. Ma ei arva, et seda on palju, sest vahepeal oli päevi, kui mul polnud mahti ühtegi raamatut kätte võtta või olin lihtsalt nii väsinud. Lisaks vähemalt kaks raamatut olid väikeses formaadis, nii et need 100+ lehekülge läksid väga kiirelt. Kokku lugesin 2178 lehekülge. 

Mulle meeldis lugeda kelgukoertest, seetõttu lugesin "Minu Alaskat". Erilist minu-raamatute vaimustust peale pole tulnud, aga ilmselt leian veel mõned, mida soovin lugeda. "Rikas isa, vaene isa" väga asjalik raamat ja soovitan teistelegi. Minu jaoks oli väga huvitav ka "Tundelukud" - selline raamat mida ühe hooga ei loe, vahepeal on vaja mõelda ja seedida. Louise Hay raamatutest oli see "Tunne ennast hästi just praegu" lugemata, midagi väga uut ma sealt ei saanud, aga mõned afirmatsioonid pildistasin ikka üles. "Mees sinises vihmamantlis" pikemat muljet kuskile ei jätnud. Liis Velsker'i "Teekond iseendani" meeldis, samuti meeldis ka "Agathe". "Väike Prantsuse külalismaja" oli sama hea nagu ikka :) :) aga jaanuar 2020 said lemmikuks Liisi Õunapuu "Le Rhino" raamatud. 

Friday, January 31, 2020

31012020


Jaanuar saab kohe läbi ja mul nüüd meenus, et tahtsin alustada selle asjaga:


Tegelikult pole viga, ainult nelja nädala kohta tuleb ära täita ja siis saab jätkata.
Tänulikkuse märkmik on mul kuskil peidus. Selle peale siiski mõtlen ja teen teisi harjutusi. Hetkel tegelen, et hommikust harjumust muuta - äratus 10-15 minutit varem ja valmistan ennast päevaks ette alustades hingamisega, taotlusega, tänulikkusega, enda energia hoidmise ja tõstmisega. Selle tegemiseks tasub voodist välja tulla, sest võib juhtuda, et muidu jääd lihtsalt magama :) Täna pidi suurepärane stressivaba päev olema.. aga paremaks saab ju alati minna, eks?
 


Näiteks sain ma täna vestid kätte! Ikka Tõukerattaliit ja nimi peal. Aga nii kiire oli, et viskasin need autosse ja lähemalt uurin alles õhtul. Täna tulin autoga jah, sest kohe pärast tööd on kaks sõitu ja polnud mõtet Abikaasat järgi kutsuda (sest ühes kohas võib ka 45min minna). Aga peab ütlema, et ma väga naudin neid hommikuid, kui olen tööle kõndinud. Lihtsalt mõnus. Ma alguses mõtlesin, et hakkan hommikuti ikkagi midagi kuulama (näiteks Lemmet ja Andyt), aga peab tõdema, et minu jaoks on see enda mõtetega vaikuses jalutamine olulisem ja ma pigem naudin seda. Nende saadet pean siis mingil muul ajal kuulama.
Täna on Püssirohukeldris Terminaator ja tüdrukutega lähme sinna ka. Saime oma lemmiklaua ning saame seal toredasti mõned tunnid veeta. Ma veel ei tea, kas jõuan enne uinaku ka teha.. või pean vastu. Homme hommikul kuskile kiire ei ole ja saan puhata... et siis koristama hakata.
Täna helistati mulle Õtulehest ja küsiti, et kas ma eelistan uudiseid lugeda paberilt või Internetist. Ma ütlesin, et ma ei loegi uudiseid. Püüti ikka mõne ajakirja poole ajada, et seal ei ole tavapärased uudised, aga ma ütlesin, et ei tarbi meediat. Njah, facebook viskab mulle ikka uudiseid ette ja ju sõbrad loevad delfit, et seda ma uudisvoos esineb, aga ikkagi on väga hea tunne, kui ise ei kirjuta aadresiribale mõne uudiste portaali nime. Kui seda ei tee, siis jääb see aeg "üle" ja selle saab suunata kuskile mujale (vanasti lugesin ma lõunapausi ajal uudiseid). Ja uudised, mis päevad minuni jõudma, jõuavad nii ehk naa.

Detsember 2019

Enne kui jaanuar 2020 läbi saab, tuleks see möödunud aasta viimase kuu kulude kokkuvõte ka kirja panna. Ma tean, et sel aastal on kõik hoopis teisiti... vähemalt esimestel kuudel... ja täpselt nii kaua kui nii on. 2019 aasta kohta tean, et aasta lõpus oli seis ikka palju parem kui aasta alguses. Esimestel kuudel läks apteegis nii palju raha... et kuskile hoiustele ei olnudki midagi kanda. Ja oligi ka teisi suuremaid kulutusi. Vajalikud kulutused. Eks raha on ka energia - tuleb kuskile suunata, et see liiguks, kasvaks, muutuks. Mulle meeldib aeg-ajalt ka sularaha kuskil hoida või koguda, aga aastatakse seda seisma jätta - pole ju mõtet. Piparkoogitaigna raha lõin kokku ja kandsin enda LHV kontole, investeerimiseni pole jõudnud... aga pole ka rohkem sellesse süvenenud, sest tähtsamad teemad on vahele tulnud. Aga nüüd on kuskilt alustada ja käesoleval aastal laekub sinna arvele kindlasti rohkem raha kui möödunud aastal.


Fondid-teised kontod-hoiused.

Kokku 12,64% (november 14,45%). Ma tegelikult arvan, et see summa oli suurem (olen kindel), aga mul puudub täpne ülevaade, mis summa kõrvale läks, mille kuu jooksul sularahana välja võtsin...

Arved-laenud-maksud.

Kokku 39,63% (november 40,67%) ehk praktiliselt sama mis novembris. Ega see ilm ka väga ei erinenud (külmadel kuudel see elektriradiaator ikka elektrit võttis ja seda arvet muidu kasvatas.. aga sellise talve puhul lausa rõõm neid elektriarveid vaadata).

Trenn, sport või muu sellega seonduv.

Kokku 0% (november 0%). Ei ostnud midagi vajalikku ja kuskil ei käinud ka sportimas... (nagu üldse ei käinud).

Kassid.

Kokku 3,34% (november 3,5%). Kirburohtu ja allapanu. Viimast sai tegelikult mitu korda ostetud (soodukas), aga üks kord maksis vist Abikaasa, sest minu tabel seda ei kajasta. Ja Draakoni vaktsiinid ka, sai ju arstil käidud. (praegu kui ma seda kirjutan, siis mõlemad kiisud magavad nii armsalt siin minu juures).
Toit (sh turul käigud)
Kokku 12,2 % (november 9,4%). Noh.. seda piparkoogitaigent tegin ma ikka kilode viisi ja ostsin ju mune ja võid ja maitseaineid ja jahu ja suhkrut.. Mõned korrad sattusin ka turule ja ostsin poest muud kraami. 

Ilu ja riided

Kokku 6,26% (november 9,1%). Kosmeetik ja juuksur (need lisasin tabelisse alles nüüd... nii et kes teab, mis veel tabelist puudu on) ja pesu oli ka vaja. 

Vaba aeg

Kokku 6,25% (november 0%). Nimelt tegelesin meie väikese puhkusega. 

Kütus/auto/transport

Kokku 0% (november 0%).

Pere/kodu, kingitused

Kokku 5,46% (november 6,10%). Esimene kategooria oli null, aga kingitusi natukene ikka oli seoses jõulude ja mõne sünnipäevaga. 

Tervis (sh ravimid)

Kokku 1,01% (november 0,45%). Mingit vitamiini oli vaja.

Ja muu.

Kokku 5,07% (november 16,0%). Selle alla läks raamatuvahetus ja eneseareng. 

Tundub, et iga kuuga jäi kokkuvõte aina väiksemaks...  Aga üks kuu hiljem ei ole ka suurt midagi kirja panna. Tore on tabelit vaadata ja näha, et seal ei ole mitte midagi kollast (tähtsamad asjad või suuremad väljaminekud, mida alati polnud, tegin kollaseks). 
Kulutabelit täidan ma edasi ja olen kuidagi paika pannud ka selle, kuidas kajastada muid asju, mis ei jookse arveldusarvelt maha (kui on vaja mõnelt teiselt kontolt raha võtta, sest eks igal kontol on mul oma eesmärk, aga samas tahan, et ülevaade oleks olemas). Ja tuletan endale meelde, et teeksin sellised märkused, mis endale meelde ka jäävad... nii on hulga lihtsam. 

Rahakass.

Sunday, January 26, 2020

26012020

Vaatasin, et siin on viimasel ajal päris korralik vaikus. Aasta alguses on enda elutempo olnud nii kiire. Täna võtsin alles esimest korda sel ädalal raamatu kätte ja tundub, et olen rooste läinud, sest lugemine eilähe nii ludinal. Ilmselt on vahepeal mõtted veel hajevil, aga tänase päeva võtsin nii palju puhkamiseks, kui vähegi võimalik, sest mul on seda vaja. Raamatuid olen ikka lugenud (hetkel siis 10. raamat), aga need on sellised õhukesed :) et lihtsalt läksidki väga kiiresti). 
Jõusaali ei ole veel jõudnud, tõuksima ka ei ole. Viimane on pigem nädalavahetuse teema, aga kõik nädalavahetused on olnud liiga täis muid asju, et saaks sellele mõelda. Jõusaali ei jõudnud alguses ajapuudusest, siis ei olnud trenniluba, siis ma libisesin-kukkusin ja oli liiga valus ja siis oli jälle liiga kiire. Küll aga olen võtnud aega, et kõndida. Sel nädalal kõndisin jala tööle kõikidel päevadel ja alates jaanuari algusest on see olnud üsna tavaline. Kui ma nüüd jõusaali ka naasen, siis pean mõnest hommikust ikkagi loobuma... eks näis. Kõige pealt taastusin sellest ära, mis hetkel nii kutuks on teinud. Kukkumise kohta nii palju, et pärast koolitust saime Vspas olekut nautida, mina läksin kergeid saunarõõme nautima, sest polnud päris kindel, kas võin veel... Eriti kaua ma seda ei nautinud. Hakkasin saunamaailmas trepist alla minema, plätud olid jalas, rahulikult läksin ja siis olin pool treppi alla libisenud. Plätud lendasid jalast, vaevu sain end püsti, sest nii valus oli, selg oli kriimustatud, ise sain põrutada. Natukene püüdsin seal veel olla, aga erilist rõõmu enam polnud. Mis teha, kui ise ei osanud minemata jätta, siis tuli mind sealt ära ajada. Järgmine päev oli vasak käsi ka veel üsna valus, aga pigem oli see põrutus, mis möödus. Nädal enne oli mul seal kanüül olnud, mille paigaldamise ajaks mul kõik veresooned plehku panid (paika see siiski saadi), aga see koht oli samuti turses ja valulik (hematoomi polnud, ei olnud tunnet, et naha alla oleks miskit läinud, möödas oli ka tükk aega). Ja siis ma olin sinine - alaselg, tagumik, reied. 
Kuidas kass kammiga sõbraks teha? Pisike on meil tõeline kohevake ja oleme pidanud tal mõned pusad juba ära lõikama. Kammid, mis on olnud, talle ei sobi. Ja ega ta ei arva ka sellest suurt. Preili tahab end ise korras hoida. Mis meenutab, et küüsi tuleks ka lõigata... Sellega meenub, et temaga oleks ka aeg nüüd loomaarstile minna. Uh, tuleb ussirohi ära anda ja aeg kirja panna (esimene asi on veidi keerulisem).

väga rahulolev, et raamatute kõrvalt ka temale koht jäi.

numpsid
Ma olen vahepeal päris korralikult ka asju sorteerinud ja neid müüki pannud. Osad on väga kiiresti läinud, osad mitte. Üsna palju on seda olnud, et kirjutatakse, küsitakse midagi, tahetakse lisainfot, öeldakse, et korra mõeldakse.. ja siis on vaikus. Täiesti OK on öelda, et ei soovi või ei sobi vms. Aga kui mõnele pakkusid aja, et tule vaata siis üle ja sellele ka ei vasta.. siis on natukene kummaline. Samas on ka inimesed, kes arvavad, et kohe kui telefon häält teeb, siis peaks seda vaatama ja see mõte, et telefon ei teegi messengeri sõnumite peale heli, ei ole üldse mõeldav. Mul on telefon viimased nädalad kõik hääletu! Super! (messengeri jm sotsiaalmeediast pärinevad helid on mul nii ehk naa väljas). A telefonile oskan vastata selle pärast, et ükskord ma kogemata lubasin kellale teavitused sisse ja tundub täitsa okei lahendus. Kell annab märku, kui telefon heliseb (näitab küll vaid numbrit ja mul pole kellegi number peas.. nimi ilmub siis, kui vastamata kõne on) ning ma saan selle hääletu telefoni kuskilt üles leida. Aga kui sorteerimisest rääkida, siis usun, et riietega teen teise ringi ka veel. 
Vahepeal on õetütar saanud aasta vanemaks ja ema sai 2x nii palju vanust, kui mul on. Pakkus meile kontserdi ka - Naised köögis laulsid meile mõnusaid laule.




Sunday, January 12, 2020

Mõh...(blogi)

Ma olen segaduses. 
Kui siin on keegi, kes oskab nõu anda, siis loeksin hea meelega.
Aastate jooksul olen teinud mõne parooliga postitused. Kuivrd blogger seda ise ei toeta, siis olen kasutanud Encryption and Decryption. Mul on olnud üks parool ja siiani on kõik OK olnud. Aga täna statistikas lõi ette, et keegi on klikkinud ühele parooliga postitusele ja mõtlesin, et vaatan, mis ma seal siis ka kirjutasin. Väga tore aga... mul isegi ei tulnud seda kastikest ette, et sinna parool sisse tippida. Mitte midagi. Proovisin rebases, chromes, edges. 
Läksid mõned tunnid mööda ja mõtlesin, et "teen" need positused üle. Ehk otsin endal üles, vaatan neid html formaadis, võtan dekrüteerimise lahti ja teen lahti ning lisan seejärel uuesti.
Plaan oli hea...
aga lahti krüpeerimine ei õnnestu, sest ütleb, et mul on vale key. Kogu aeg on üks olnud ju...
Mis värk on? 

edit:
proovisin täiesti suvaliselt uue proovipostitusega. Ja siis ka ei tekkinud kastikest, kuhu parool toppida...nii et olen segaduses.

no okei... html ei saagi decryptida, aga varem ma pääsesin ligi... 
miks mu lehel see paroolivärk ei tööta?! Ma vahetasin siin tausta jm, aga ma ei leiutanud ise midagi, võtsin selle, mis bloggeris oli.
minu mõistus ei võta.

Sunday, January 5, 2020

Goodreads

Jõudsin minagi lõpuks selleni, et lugemisstatistakt jälgin nüüd Goodreads.com'is. 
Sisestasin sinna ära 2019 raamatud ja 2018 omad nii samuti (kuupäevalise täpsusega... ainult et 2018 on veel mingi ebakõla ja pean nimekirja kontrollima). Ja siis sisestasin alates 2015 kevad raamatud aasta täpsusega. 
Nii olen lugenud 359 raamatut (kolm nendest sel aastal). Käesolevat aastat alustasin "Minu Alaska'ga" ja eile oli nii vahva päev, et lugesin läbi nii "Le Rhino" kui ka "Le Rhino 2 " (aitäh Tikker!). Raamatud oli sellised kerged, aga nii ütlemata mõnus ja soe lugemine. 
Nii et kui keegi soovi mu lugemist paremini jälgida, siis võib vaadata mu goodreads'i profiili - Minna.



2019
Äpp mulle eriti ei meeldi... v-o pole lihtsalt harjunud, aga kuidagi kohmakas. Samas mulle meeldib ki rohkem Internetis uudistada arvutiga... suurem ekraan, kiirem trükkimine, hiirega mugavam. Et ju asi minu mugavuses lihtsalt. Ja selles, et ma ei ole kogu aeg nutitelefoni juures, töökoht, kus pole telefonile ligipääsu, on oma jäljejätnud. 


Wednesday, January 1, 2020

Imelist uut aastat!


2020

ehk 
senise elu parim aasta.


Mul on 2020 aastaks plaan. Korralik aastaplaan on tehtud. Unistustetahvel nii ekraanil kui ka olen joonistanud. Olen paberile kirja pannud kõik olulised märksõnad ja nende juurde kirjutanud väekad laused. Kuidas saaks midagi tulla, kui ei ole teada, mida sa tahad? Need soovid tuleb välja öelda, kirja panna ja lendu lasta. Ning hoida silda. Uskuda. Tegutseda (inspired action), aga lasta asjadel juhtuda. Kui seeme on maha pandud, siis ei ole vaja seda üles kaevata või kahelda, tuled uskuda ja usaldada. 
Ning oluline on tunnetada, et see kõik, mida sa tahad oma ellu, on sul juba olemas. Saada kätte see õige tunne ja sellest joonduda. Meie alateadvus on tark. 

Ma olen tänulik...

... et ma olen füüsiliselt, emotsionaalselt, hingeliselt terve. 
... et mul on mu armas, vahva perekond. 
... et mul on mu unistuste kodu.
... et ma olen enda ideaalkaalus* (antud ajahetkel).
... et ma liigun ja olen rõõmuga aktiivne, tegelen enda lemmikaladega. 
... et ma magan igal öösel piisavalt ja uni on alati kosutav. 
... et ma annan oma kehale vajalikke toitained tervislikul kujul.
... et ma rõõmustan pisikeste asjade üle.
... et ma tean, et suured asjad saavad alguse väikestest asjadest.
... et ma usun. 
... et ma loen täpselt neid raamatuid, mida mina soovinlugeda ja mis annavad mulle midagi (lihtsalt meelelahutust või isiklikus enesearengus või silmaringi laiendamiseks)
... et ma veedan aega sõpradega. 
... et mu lemmikjook on vesi.
... et mu sissetulekud on igakuiselt suuremad kui väljaminekud. 
... et ma teen tööalaiselt seda, mis teeb mu südame soojaks. 
... et ma olen 10x rohkem oma aja peremees kui 2019. aastal
... et ma vähemalt kord kvartalis täiendan oma unistuste tahvlit/universumi kirja.
... et me reisime kas Eestis või välismaal.
... et ma käin metsas marjul. 
... et me käime mere ääres.
... et me käime mõne uue Kollase Akna juures (ja teeme pilti).
... et me käime matkarajal. 
... et me jätkame sõbrannadega raamatuklubi.
... et ma tean, self care on minu jaoks alati olulisel kohal ja teen seda.
... et ma olen oma naiselikus energias ja naudin seda.
... et ma võtan aega, et käia lihtsalt jalutamas. 
... et ma räägin armastavalt ka siis, kui mul ei ole teis(te)ga sama arvamus. 
... et ma tean ja usun, et muutused on kiired ja lihtsad (ja vajalikud).
... et ma täidan kirjalikut (või mõttes) oma tänulikkuse kaustikut.
... et ma naudin päikesepaistet ja soojust, et ma naudin vihma ja seda värsket lõhna.
... et ma käin kevadel sinililli korjamas.
... et ma usaldan enda sisetunnet.
... et ma märkan märke, sõnumeid.
... et ma inspireerin kedagi millegagi.
... et ma ostan vaid vajalikke, läbimõeldud asju/esemeid vms.
... et ma sorteerin prügi.
... et ma vaatan ja naudin mõnda päikesetõusu.
... et ma kuulan metsas linnulaulu.
... et ma koristamisel-sorteerimisel-vms mõtlen läbi ja loobun ebavajalikust.
... et ma täidan ma kulu(ja tulu)tabelit.
... et ma hoolitsen meie kiisude eest (ok, vajadusel kutsun neid korrale ka :D)
... et ma otsin, vaatan, naudin vikerkaari.
... et ma tean, et ma olen hoitud ja kaitstud.
... et ma olen armastatud ja armastan ise (ja väljendan seda).
... et I allow the love from my ow heart to wash through me and cleanse and heal every part of my body and my emotions. 
... et ma olen mina.
... et ma olen tasakaalus.
... et ma usaldan progressi, et iga moment elus on ideaalne.
... et ma muudan endas mustreid, mis vajavad muutmist.
... et ma tean, et kõik on hästi.


... ja et kui üks peatükk saab läbi, siis algab uus, veelgi parem, imelisem. 




-täiendan