Kasside elu Karlovas

Kiisud on Karlovas elanud üks kuu ja üks päev. Pätikud. 

:) 

Mina ei saanud juures olla, kui nemad siia kolisid, keegi pidi tööl ka olema. Mina arvasin, et Pisikesel läheb kergemalt ja Draakon põeb rohkem, aga tegelikult oli hoopis risti vastu. Esialgu viis Abikaasa nad saunaruumidesse, et nad veidi uute lõhnadega harjuks ja siis laskis neil uudistama hakata. Draakon hakkaski uudistama, aga Pisike oli hirmul ja ronis kõige kaugematesse nurkadesse. 

Pärast tööpäeva sain korraks koju ja otsisime Pisikest päris kaua. Lõpuks saime ta kätte, oli kõige tolmusema koha leidnud ja ennast imepisikeseks teinud. Vaikselt suunasin neid ka liivakastidesse, sest stressiga nad kipuvad unustama, et seal on ka vaja käia. Jaamast tõin õhtul kaasa nende pesad, millel tuttav lõhn. 

Ja vaikselt sai terve maja uudistatud ja kiisud muutusid aina julgemaks. Minul oli hirm, et äkki nad leiavad, et akvaariumi peale oleks tore hüpata... seda nad siiski ei tee :) Küll aga uudistavad üsna korralikult, Pisike on ikka ninapidi juurde ja kui ühel väiksel polnud katet peal, siis pistis ikka pea ja käpa sisse. 

Draakoni ajaviide. 

Vahepeal pidi kaks kala olema ravivees ja oi kuidas kassid siis uudistasid - kes see seal ujub ringiratast läbipaistvas ämbris. 

Liivakastides käimisega probleeme ei tekkinud. Söök on alumisel korrusel, vesi on mõlemal korrusel ja Pisike käib igas kraanikausis ka. 

Draakon magab mul ikka jalgade juures ja Pisike kuskil pesas.. või viskab end põrandale pikali. Riidekapist leiab neid ka. Hommikuti tulevad ikka äratama (eriti siis kui krõbinakauss on tühjaks saanud) ja suur kassitoidu kott on saanud päris mitu auku, sest Pisike on vahel natukene kärsitu. 

kui Pisike ei suuda otsustada, kas magada voodi all või mitte.

 Kõik aknalauad on uudistatud. Kõiki taimi, mis vähegi maitsevad, on kuskilt otsast söödud, näritud... aknalauad on mullased (ja kassidel ninad ka). Põrandal jääb jala alla kassiliiv (ja seetõttu on meil nüüd akuga käsitolmuimeja, väga mugav!). Draakon üritab küüsi ka elutoa diivani küljes teritada.. (v-o ka vaiba peal), aga see ei ole väga sobilik, kui ta vahele jääb, siis ta saab sellest aru ja paneb jooksu. Eile ostsin kiisudele ühe mati juurde (ja palderjaniga tegin nad sõbraks), lisaks ostsin ühe pihusti, millega siis diivanit pihustada - see peaks nad sellest kohast eemale hoidma (kui seda igapäevaselt kasutada), aga samal ajal ei peleta kasse päris minema, sest diivani peal Draakon ikka magab. 

Kõik aknaklaasid on täis nina jälgi ja eriti uudishimulik on Draakon. Nimelt elab siin Karlovas päris palju kasse, kes uudistavad aedades ringi. Ja siis Draakon tuiskab ühelt aknalaualt teisele. Vahepeal jutustab tuvidega ka, aga pigem harva, Pisike on tuvid enda peale võtnud. 

Möödunud nädala laupäeval äratas mind mingi kolin. Kell oli pool 7 ja kõrvatropid olid kadunud. Vaatasin ringi ja midagi kahtlast ei märganud.. siis nägin juukseharja maas ja kuulsin tilkumist. Ilmselt oli uni silmas, sest siis sain aru küll, et vaas on kahtlaselt kummuli. Tegin kiir koristuse laual ja põrandal. Olin kindel, et Pisike teeb pättusi. Aga täna hommikul avastasin Draakoni. Nüüd ei teagi :) Mõlemad on pätikud.

Pisikesega oli üks ehmatav situatsioon ka. Pühapäeva õhtul oli kass kadunud. Mul oli sõbranna külas, istusime üleval. Draakon ei julgenud magamistuppa tulla, sest ühe naerusuise beebipoisi lõhnad olid. Pisike aga kadus kuskile. Avastasin selle, kui sõbranna oli ära läinud. Selgus, et vahepeal oli rõduuks lahti olnud, aga ka välisuks - klõps ei olnud käinud ja tuul ja/või kass võisid selle lahti saada. Siis läks otsimiseks. Väljas oli kottpime, sadas vihma. Polnud kindel ka, millisest uksest kass välja läks ja kas ta üldse läks. Kappasin juba kõikjal ringi... aga otsi musta kassi kottpimedas. Olin lähimate naabrite murul ja hüüdsin kassi ning lõpuks kuulsin kuskilt vaikset piiskumist-mjaugumist. Üldse ei saanud aru, kust see tuleb, aga kassi saime lõpuks heki seest kätte. Hääleta ma teda ei näinud - tihe hekk, sna laialt ja mahtus sinna alla. Tuli natukene porisena tuppa, tõi ühe molluski ka. Aga oh, kuidas ta ehmatas. Paljud kassid liiguvad siin ringi, aga oma kiisukesi omapäi me välja lasta ei taha - liiga palju kohti, kuhu peitu minna või ehmuda või olla lihtsalt uudishimulik. Nad ei tea veel sellest elust siin nii palju. Aga mõlemad kassid on ninaga ukse juures, kui keegi välja läheb. Ja rõduukse lükkavad lahti ka. 

Ja ega muud polegi. Pisikesel lõikame pusasid ära ja homme lähme vaktsineerima.
Kassid on rahul. Palju aknaid, palju jooksmist ja uudistamist (kalad, kassid, linnud). Ja samal ajal on nad hoitud ja armastatud. :)