Käime katuseid mööda...

Korralike summer mode on peal. Kuigi sel suvel ma ei puhka, siis on ikka selline trill-trall tunne. Kuumalaine tegi ka oma töö. Kui ma pärast Pärlijõed mõtlesin, et nüüd saan kenasti tõuksimas käia, siis kuumalaine pani selle asja pausile. Lihtsalt ei jaksa selle kuumaga. Meenutasin veel 2018 suve kuumalainet, mul oli sel ajal puhkus ja alguses käisin ikka päris mitmeid kordi tõuksimas (ja hüppasin ujuma), lõpu poole hakkasin varahommikuti sõitmas käima. Nüüd on aga tunne teine ja ei taha endale kuidagi liiga teha. 

Ja see jaanipäev. Milline SUVI! Ma mäletan, et neli aastat tagasi oli ka väga ilus ilm jaanipäeval. Ma käisin õe juures, käisin ka metsas maasikal, kohtusin põdraga ja pimedas tõuksisin tagasi linna. Ja siis mäletan veel ühte ilusat jaanipäeva, kui olin tööl ning viienda korruse aknast puges sisse sume suveöö ja grill. Samuti on meeles neid jaanipäevasid, mis ei olnud nii soojad ja sumedad.. aga need on on häguselt ühesuguseks vajunud. Tegelikult meenus, et kui Lihulas Terminaator esines, siis oli ka mõnus sume see jaanipäev... natuke jahe ainult. 

Ja kuumalaine tõi tõelise suve. Mulle meeldib soe. Ilmselt ka kuum. Natukene segab tõuksimist ja natukene segab, et majas pole kohta, kus end jahutada... Aga see on ju suvi. :) Kui polnud väga talve (mis minu jaoks okei) ja kevad jäi nõnda venima, siis üks soe suvi on väga mõnus. Tuleb juua piisavalt vett ja hoida ennast. Mul on hea meel, et olen ise ujuma jõudnud ja natukene ka päikest nautinud (ehk raamatut lugenud). Üldiselt on täiesti okei, kui päike hakkab peale sporti tehes, tööd tehes või lihtsalt õues liikudes. Samas päikese kätte unustada ka ei taha... Enne pühasid pühapäeval pidasime sõbrannadega piknikku. See oli üks üsna tuuline päev, sooja oli 18-20 C, ma võtsin veel õhukese jakikese kaasa, sest kohati oli tuul jahe. Linnas sõitsin rattaga ja jõudsin üsna varakult Raadile. Seal oli kuidagi tuulevaiksem, pikutasin ja lasin päikest ligi... Ja nii üsna mitu tundi. Kes oli õhtuks osaliselt punane kui tomat, kes ei saanud öösel eriti magada ega kehale kreemigi määrida, kellel kestis see päris mitu päeva? Nii et kui päev hiljem sõpradega jaanipäeva pidasime, siis sauna (ja leili) peale ei julgenud mõeldagi. Kreemi on kulunud hulganisti ja poest juurdegi toonud. 

Kiisudel on ka suvi. Tahavad õues olla rohkem kui kunagi varem... Kas see soov tuli neil lihtsalt uue ajutise koduga või sellega, et siin liigub nii palju võõraid kasse? Ma ei tea. Aga vahepeal on natukene raske ka. Kuuri ja aia vahele on tehtud barrikaad, sest see oli põhikoht, kust Draakon naaberaeda kihutas. Aga pole viga, ta leidis teise tee ka. Ja Pisike on endiselt terrassi all, kui vähegi tahab eest ära joosta. Samas ma olen hakanud nendega päevas 2-3x õues käima. Käigud on väga erineva pikkusega (sõltub natukene ka sellest, kas nad püsivad koos või jooksevad eri suundades laiali). Mõlemad on uudishimulikud. Draakonile meeldib ümber naabermaja tiir teha. Pisike jahib putukaid ja vaatab linde. Vahepeal hüppab aiale naabri kass ja siis tahab Draakon talle seltsi minna ning otsib kohti, kust üle hüpata (ja siis torman mina kohale, et ei lähe sa kuskile). Naabrite punane kass on vist väga hästi õpetatud, sest ma pole teda kordagi oma aiast väljaspool näinud (küll aga kutsub teisi oma aeda). Teiste naabrite Juss on meil igapäevane külaline, kui talle avaneb võimalus, siis jalutab ta saba püsti ka tuppa ja sööb krõbinatest kõhu täis, teistel päevadel peesitab terrassil. Kõik need kinnistud kuuluvad on tema jaoks osa tema kodust. Tema perenaisega jutustasin ühel õhtul, tal on kolm kassi ja üks koer. Ühtegi kassi pole ta ise võtnud, Juss tuli ise, teine kass tuli nii, et naabrid kolisid ära ja jätsid kassi maha (kes teeb nii?!?!) ja siis veel üks kassike. Nüüd on kassid rõõmsad, nad on hoitud ja hoolitsetud. 

Viimasel nädalal ärkasin kahel hommikul ehmatusega. Nädal tagasi oli hommikul I korrusele minnes maja kuidagi nii jahe (kui on püsivalt 29-30 C, siis 25 C tundus ilmselt jahe), et miski tundus kahtlane. Ja nii oligi. Elutoas oli aken keset ööd palavuse tõttu lahti tehtud (kuigi oli korduvalt juttu, et me ei tee aknaid lahti, kui järelvalvet pole) ja kas ma nägin kuskil mõnda kassi?! Ei. Ajasin Abikaasa üles, otsisime maja läbi, aga ei midagi. Kes see ikka palavas majas on, kui sul on aken lahti ja saad maailma uudistama minna? Esimese tiiru tegin hommikumantlis. Siis läksin panin riidesse midagi, otsisin veel. Pisike oli kuskil läheduses ja tuli täitsa vabatahtlikult peidust välja ja tuppa. Aga Draakonit ei olnud näha. Polnud ka aimu, kuhu ta minna võis. Kuna mina pidin end ka tööle sättima, siis sättisin end nii korda, et olen valmis minema, aga miekuni kõndisin naaberkrunte läbi, samuti tänavaid. Liikusega tänavad on ju vaid murulapi taga. Ja meil on kassid, kes ei tea autode liikumisest suurt midagi. Kutsumise peale nägin vaid hulganisti Karlova teisi kasse. Kell oli varajane, paljudel oli pühade-eelne päev vaba, nii et polnud ka kellegi käest küsida. Ja lõpuks polnudki ka kuskilt otsida. Ümberringi palju põõsaid, kuure, varjualuseid... Tegin kõiksugu imetrikke. Ja kui olin teel autosse, et tööle sõita, siis jalutas Draakon terrassile. Meel oli tal rõõmus ja käpad porised. Mul oli veel mõni minut aega ning võtsin kassi kaenlassi ja pesime käpakesed puhtaks (ehk suurde kaussi vesi ja kiisu käpakestega sisse... ta ei ole meil eriline veelembeline). Ülejäänud päeva olevat ta maganud. 

Minul tekitas see erinevaid emotsioone väga erinevatel põhjustel. Aga need on ühe teise positituse teema. 

Ja siis tuli üks järgmine hommik. Abikaasa ärkas varem. Ükski karvapall meid äratama polnud tulnud. Asi tundus kahtlane. Juba öösel olin märganud, et teise magamistoa uks on lahti ja mõtlesin, et ju kassid seal aknalaual vaadaet ja õhku naudivad. Läksin piiluma ning Draakon istuski seal. Aken oli küllaltki lahti ning pikem otsing näitas, et Pisikest ei ole kuskil. Niisiis... käime katuseid mööda ...

Aknavahe oli selline, et ju Pisike puges sealt läbi (ei ole see nurgaline vahe, kuhu kassid kinni võivad jääda), ronis katusele ja vaatas edasi, mis saab. Jälle õue minek ja otsimine ja hüüdmine. Hüüa kassi, kes tuleb nime ja kss-kss peale vaid siis, kui tal tuju on. Ei näinud teda kuskil... Ja läksin taaskord riideid vahetama, et paremini otsida. Uuesti õue minnes oli ta ukse ees, tormas tuppa ja otse liivakasti. Preili ei tea, et õues on muld ja liiv, mida teised kassid kasutavad suure liivakastina. 

Vahepeal oli siis tunne, et ärka hommikul tund varem, et veenduda, kas kassid on olemas. 

Sellised jutud täna. Mul tuli uneaeg juba üle tunni tagasi, aga ju siis unegraafikus ka summer-mode peal. Oleme toatemperauuri hetkel 26 C peale saanud, nii et tuleb täitsa hea uni. Tuuletõmmet on siin II korrusel aga üsna raske teha, et korraga kõik ära jahutaks. 

Pisike ja korvid.

Kui see oli üks kõige jahedamaid kohtasid majas.
Vahepeal magas Draakon ka saunas lava peal, sest sealgi oli jahe.