24072020

Reedel jõudsin oma toimetuste ja tööga niimoodi valmis, et olin kell 16 kodus. Täitsa mõnus. Olin jõudnud käia ka raamatukogus ja saanud kaks uut raamatut, viisin lõpuks kuldketi parandusse, olin käinud ujumas. Ja kodus olin täitsa omaette (st koos kasside, kalade ja krevettidega). 

Mina olen seda tüüpi inimene, et mingi aja möödudes on mul väga vaja seda omaette olemist. Iseenesest ei tee ma mitte midagi sellist, mida ei saaks teha, kui keegi veel kodus on, aga mulle meeldib olla vaikuses, kulgeda tasapisi, teada, et nt kui ma meditatsiooni kuulan, teen, siis keegi ei sega mind. Kui ma tean, et keegi kodus on, siis olen ma ikkagi kuidagi valvel, et äkki keegi ikkagi tuleb tuppa (isegi kui olen öelnud, et ärge segage) või tulevad kassid uksele kraapima ehk ma ei suuda ennast täiesti vabaks lasta ja siis ei ole asjasse 100% pühendunud. Samas see kohal olek, hetkes olek, on väga oluline, kui on soov positiivse energiaga tegeleda. Ja eks omaette kodus olen ma ju varemgi olnud, aga samas ei ole siis ma kunagi teadnud, kui kaua see omaette kestab ehk ikkagi on valvel olek. Niisiis oli sel reedel teistmoodi, ma jäin üksi ja teadsin, et olen vähemalt 24h omaette, kui mitte lausa peaaegu 48h. 

Ma juba mõtlesin, et mida kõike ma jõuan reede õhtul ära teha (see üldiselt tähendab, et võtan oma märmikud välja, loen midagi harivat, teen harjutusi, olen vaikuses iseendaga...) ja et äkki joon isegi veini. 

Mida ma siis tegin?! 

- käisin kiisudega õues. 

- andsin kaladele süüa.

- tegin tassi kohvi.

- avastasin, et mul on päris mitu Blacklisti osa vaatamata ja vaatasin neid kolm tükki järjest ära.

- aga ühel hetkel panin valge pesu pesema.

- ja tegin veel ühe tassi kohvi.

- panin pesu kuivama, kolm osa oli vaadatud, tegin süüa (praetult noor kartul ja kurk, no mida veel tahta?).

- kiisudele andsin ka süüa.

- tegin natukene kirjutamist ja harjutusi.

- vaatasin veel ühe osa Blacklisti.

- kirjutasin ära päeva tänulikkuse.

- hakkasin lugema raamatut "Veel üheks päevaks".

- sain aru, et olen väsinud ja mõtlesin, et puhkan 15 minutit.

- mõistsin, et olen ikka väga väsinud, pesin näo, pesin hambad ja ronisin teki alla.

- panin tööle une-eelse audio ja jäin magama. 

Ärkasin 11h hiljem :) 

Arvasin, et kui nii vara magama jään, siis ärkan varem ja olen hommikul toimekas. Ei olnud. Tegin mõnusalt pika hommiku. Andsin kiisudele süüa. Tegin kohvi. Hakkasin raamatut lugema... ja nii kaua olingi voodis, kuni see raamat läbi sai. Õues oli ilm nii muutlik, et ei tahtnudki sinna minna. 

Tegin natukene kirjatööd ja harjutusi.

Ja siis tuli tuhin koristada - võtsin tolnu, pesin põrandaid, koristasin mõned kapid ära. 

Õhtupoolikul tegin uuesti praekartulit, mida sõin värske kurgiga (ma olen niiiiii suur värkse kurgi fänn! Ma üldse ei saa aru, miks peab nii palju tegema mingit soolakurki sellest, kui võiks lihtsalt niisama juba kurki süüa?!). Ja keeksi tegin ka :)

Ja siis käisin ujumas - läksin kuskil kella 19 paiku, olin terve päev olnud toas, mul oli veel välisuks isegi lukus, sest ma polnud isegi kiisudega õues käinud. Läksin Rahingele, sest see oli minu jaoks kõige lähemalasuv, kust saan purdelt redeli kaudu vette minna ja ujuda. Mõnus, ujusin kuskil kilomeetri.

Kodus lasin kiisud ka õue, aga Draakon polnud eriti rõõmus, et ta seal väga pikalt olla ei saa... ja sai minu peale kurjaks :( pärast andsin talle vorsti ja otsisin lepitust. 

Ja siis ma hakkasin raamatut lugema ("Brockwelli ujula" - nii mõnus lugemine oli, aitäh Tikker!). Tänulikkuse kirjutasin ka ära ja jõin isegi klaasi veini ja lõpetasin raamatut kell 23.59, panin kõrvadesse mängima uneeelse audio ja jäin magama. 

Eh, nüüd tuli siit lihtsalt üks ülevaade, kuidas reede õhtupoolik ja laupäev olid. Tegelikult tulin siia mõttega, et kirjutada, mida kõike tahtsin ma reedel teha (st kogu see koristamine, mida tegin laupäeval, kui hoog peale tuli), aga mida ma ei teinud.

Ma lihtsalt olin reedel. Nautisin seda omaette kassidega olemist. Nautisin seda, et vaatasin suurelt ekraanilt sarja (kusjuures ma ei mäletagi, millal ma viimati telerit vaatasin... äkki enne jaanipäeva? sest kui "Kirgede torm" läks suvepuhkusele, siis pärast seda ma ei olegi vaadanud.. Netflixi poole pole ma isegi piilunud, seal on kindlasti sarju, mida vaadata, aga ma lihtsalt eelistan teha midagi muud). 

Ja see on täiesti okei. Võtta aega enda jaoks. Ja teha just seda, mida sa sel hetkel tahad teha. Need nõud saab ära pesta ka järgmisel päeval, samuti ei kao see tolmurull kuskile. 

Kas olete olnud kunagi kellelgi külas ja märganud siis, et kuskil on mingid tolmurullid või miskit on pesemata või on kardsin korstsus või seinal olev maal viltu....?

Ja see häirib teid. 

Aga teate mis. Kui see teid häirib, siis vaadake enda sisse, miks see teid häirib. Ei ole vaja kontrollida :) See, et miskit on segamine, kortsus, see on ainult teie enda TUNNE. Ja enda tunnet ei ole vaja teistele inimesele ette heita. Enda tundega tuleb ise tegeleda.

Kui see majarahvast ei häiri, kui neil on seal hea olla, siis on kõik väga chill. Ükskõik mis teistes silma jääb häirivalt, alati tuleb vaadata enda sisse. Põhjus, miks see häirib, on enda sees. 

Ja laske lastel ka ise teha. Koristada. Ja kui ei olegi päris nii korras nagu ise tahaks, siis las ta olla. Las lapsed teevad ise. Pole vaja kontrollida. Keelamine võtab lastelt selle rõõmu ära. Jätab lastele uskumuse, et nad ei ole piisavad. Kui laps tahab, et mängumaja on segamini, las see olla, kui ta tahab oma nukul juukseid lõigata, sodida, siis las ta teeb seda, see on tema nukk ja tema õppetunnid. Äkki ta õpib juuksuriks :) 

Üks päev avastasin Instagramis sellise lehe nagu Jesslapsed. Soovitan vaadata. Kahjuks ma ei saa siin neid insta pilte jagada niimoodi.