Esimesed korrad

Ma olen püsivalt erialasel tööl käinud alates 2011 aasta märtsist. Täna oli esimene kord, kui ma sõitsin tööle maakonna liinibussiga. Ma saan aru küll, et ma olen alles viimased 2,5 kuud töötanud Tartust kaugemal, et ühest Tartu otsast teise liinibussiga ei sõida, aga siiski tundus mulle, et see on justkui midagi teistsugust. 

Ma olen üsna kindel, et olen lapsepõlves tuharasse süsti saanud, aga täna oli esimene kord, kui ma ise seda teadlikult küsisin. Ja seda tegin sellepärast, et olin tööl ja ühel hetkel ei saanud enam toolilt püsti.

Pühapäeva hommikul hiilis ligi seljavalu, millega olen tegelenud erinevat pidi. Oli momente, kui see oli juba kadunud, aga siis tuli uue hooga. Ja täna tahtis päris maha niita. Samas on see teistsugune seljavalu kui need, mis varem on olnud, ei löö kuskile jalga ja on kohe eriti alaseljas. Kusjuures täna hommikul vingerdasin vodis ühtepidi ja teistpidi ja mõtlesin, et päris hea on olla... seda hetkeni, kuni ma pidin voodist välja tulema :) 

Ja homme on jälle üks esimene kord - selline esimene kord, et ma ei saa osaleda tõukeratta Salamaa krossil. Siiani olen võistlustel alati kohal käinud. Reganud olen end ka homseks, aga annan endale aru, et ... ma ei saa hetkel isegi asfaldil tõukamisega hakkama, kõndimine on ka valus ja ebameeldiv... mida ma siis seal Taevaskojas teekisin? Autosõit (st istumine) ei sobi ka eriti. 

Esimesed korrad, kuid ma täiskasvanuna vette minnes kohe ujuma hakkas. Isegi kui naba juures on natukene külm ja kõdi... Esimene suvi, kui ma olen nii palju ujumas käinud. (ja samas ka esimen suvi, kui mul on nii vähe tõukerattakilomeetreid). 

Oli ka esimene kord, kui ma märkasin autol vasakul ühte halli nuppu "-" ja paremal "+" nuppu ning küsisin Abikaasalt, mis asi see veel on. No ma ei arvanud ära..

Aga ma rõõmustasin, et suudan Abikaasalt küsida küsimusi, mis teda hämmelduma paneb.. ;) (Tema küsis vastu, et kui kaua ma selle autoga siis nüüd sõitnud olen...)

Esimene tööinimese suvi, kui ma käin tööl, aga ometi tunnen, et ma ka puhkan ja mul on aega. 

Vahepeal oli ka esimene kord, kui ma leidsin autolkojamehe vahelt hoiatuse, mida ütles, et ma enam nii ei pargiks. Nimelt ei tohi siin justkui autorattaid kõnniteele panna, jalakäijatel peab olema 1,5m ruumi (olen sellega nõus). Aga olete Karlovas ringi liikunud? Mul tekkis küsimus, miks ei rakendata seda Kesk tänaval? Miks ei ole seda hoiatust ühelgi teisel autol näinud, mis samal tänaval argib ja pidevalt on rattad kõnniteel... (Siin on kõnnitee lai, aga kuna tee kipub kitsaks minema, siis olemegi nii parkinud.. mina suurem osa ajast alates jaanuarist... märkuse sain nüüd... )

August 2020 oli esimene kord, kui ma tegin väärtpaberite tehingu ehk ostsin aktsiaid. (See oleks rohkem sobinud mu 2019 a rahajuttudesse... aga siis ma selleni ei jõudnud). 

Esimene kord kui käisin Kaagjärvel (sest et kollane aken).