Suveujumine

Sel aastal oli suvi minu jaoks mitmeski mõttes teistsugune. Mitte ainult sellepärast, et ma tõuksimise korrad saan äkki isegi ainult kahe käe sõrmedel kokku lugeda (vo on mõnda varvast ka vaja) ja ka mitte ainult sellepärast, et ma tegin tööd rõõmsalt, aga tunduvalt vähem kui eelmistel suvedel...

... vaid ma käisin ujumas rohkem kui viimastel aastatel kokku.

Algas sellest, et juunis olid mõnusad soojad ilmad. Tööpäevad olid lühemad kui muidu. Ja igapäevaselt jäid mu teele järved. Miks mitte siis aega ka vee ääres veeta?! 

Päris igapäevaselt ma end siiski ujumast ei leidnud. Kuid järsku käis mingi klõps ja mõte, et miks mitte igapäevaselt hakata ujumas käima. 

Mõte tundus hea ja nii ma peale hakkasin. Ma ei mäleta täpselt kas see oli juuni lõpp või juuli algus. Ja ega see väga oluline polegi. 

kuskil Jaanipäeva paiku Rahingel.

Kabinas üks päikeseloojang.
Ikka see mõnus soojalaine juunis.

Vahepeal sai soe otsa. Ilm oli pilves. Vesi ei tundnud siis veel soe..
hetk hiljem olin vees ja ujusin.
Elvas.

Ma olen sel suvel päris palju Elvasse sattunud, sest siin on päris toredad järves, kus ujuda.
Ja möödunud aastal tehti kesklinn ja Arbi järve ümbrus korda.
Kõik, kellele mainin, et Elvasse ujuma satun, räägivad kui ilusaks on Elva muutunud.
Minul puuduvad varasemad kogemused, sest Elvas olin kunagi käinud suve alguse peol (esines Terminaator ja väga külm oli), üks kord ammu ujumas (ilmselt Arbi järve ääres, sest Verev see polnud) ja möödunud suvel jooksmas ja siis sõitnud läbi, et jõuda sinna terviosespordikeskusesse.
A ja seoses Tartu Rattaralliga olin ka sõitnud.

Kui mõnusad olid hommikud, kui päike oli kõrgel ning sai enne tööpäeva ujuma minna.
Ühel hetkel rääkisid mulle Elva sõbrad, et metsas on ka järv.
Ja miksma seal ujumas ei käi.
Nad näitasid mulle koha ära. :)
Ja läksin ise ka sinna mõned korrad. Esimesel korral keerasin kaks korda mööda ja kolmanda korraga jõudsin kohale.
Sain teada, et seal ujuvad ainult kohalikud.
Kohalik ma pole, aga ujumist ja metsa nautisin.

Arbi järv.

Juulis käisime Abikaasaga Virumaal.
Esimene peatus oli Äntu Sinijärv, et mina ujuma saaksin.
See oli selle suve Top 1 vee jaheduse poolest.
Seal vees ei olnud ma ilmselt viit minutit, sest lihtsalt niiii külm oli.
Nagu sajad nõelad korraga torgiks..
Järv ise oli väga ilus. Ja vesi paistis läbi nagu ikka.
Mõnus hommikune värskendus.


Samal päeval käisime Eru lahes ujumas.
Samal ajal, kui suurem osa põhjarannikust olid juba sinivetikaid täis, oli Eru rand puhas ja mõnus.
Merevesi oli soe ja soolane.
See oli ka ainus suveujumine meres.

Järgmisel päeval läksime Tartusse tagasi ja peatus oli Äntu Valgejärve ääres.
Vesi oli soojem.
Ujumine mõnus.
Ilm imeline.

Tööpäevadel jätkasin ikka kuskil nende järvede ääres, mis teele jäid...
Arbi järve ääres sai minu lemmikohaks mitte rannapoolne osa vaid laululava juures olen puure. Mõnusalt privaatne, purdelt hea vette minna. Lisaks sai ka jalutada. 

Jahedam ilm.
Aga vesi soe.

Üks päev oli ka hetk, kui ma ujuma ei läinud. See oli päev, kui läksin Pühajärvele tõukerattatiiru tegema. Väljas sadas vihma. Temperatuur oli 12-14 kraadi. Ja niii külm hakkas. Ei olnud mul veekindlat riietust... ja ega tõuksimisel see väga ei aita ka. :) vesi pritsib ju üles. 

Kui raja lõpetasin, siis ühel momendil oleksin tahtnud minna ujuma, aga jäin liiga hiljaks... ja siis hakkas mul külm. Võtsin suuna koju. Tol päeval jäi ujumiseks, siis vihmas sõitmine. 

Ma vaatan seda pilti ja mõtlen, mis järve ääres ma käisin..
Oli ehk Rahinge? Tartu lähiümbruses on see minu lemmik. 

Juuli lõpus ja augusti alguses oli sõpradele koduhoidja.
Tööalaselt oli kiire, nii jäid minu ujumised päris õhtusse.

Tegelikult esimesel õhtul, kui Elvasse jõudsin, siis käisin ujumas Verevis ja ei saanud aru, miks see nii populaarne on.
Ilm oli jahe, vihmane, vesi soe.
Vette läksin, aga taimed olid kogu aeg kõhu all.
See oli mu esimene ujumine Verevis. Ja mõtlesin, et rohkem ei lähegi...
sest ei taha ujuda taimed kõhu all. EI näinud ma selles midagi erilist.

See  õhtu, kui käisin Kiivitaja talus Terminaatorit kuulamas sõbrannaga. Aga olin endiselt Elvas.
Päeval oli tööalaselt kiire, sest asendasin kolleege teises kohas ja sõitsin päris mitu tundi autoga.
Vahepeal said ka mustikad sügavkülma.
Ja kanad tahtsid süüa. Ja jänes. Ja kass.
Ja siis mõnus muusika Kiivitaja talus, mida kuulasin istudes (vana)talvejopega.
Õhk oli jahe..
aga see vesi, see vesi oli niii mõnus.
(ainult pärast hakkas autosse kiire)

Veel üks päev, kui asendasin kolleege ja lõpetasin oma ringi kuskil Raadil.
Tahtsin ujuma ka minna ja võtsin suuna Kõrvekülla.
Seal oli ka rohi kõhu all, aga vähem kui Verevis.

Vihmaga on tegelikult väga mõnus ujuda.
Ainult seda peab vaatama, et vahetusriided ja rätik võiksid kuskil varjus olla.

Need päevad ja hetked, kui olin ainus ujuja. 

Üritasin praegu välja mõelda, et kuidas ma sinna Pangodisse ujuma sain.
Ja tuli meelde ka :)

Käisime Valgas ja KaagJärvel ja Sangastes.. ja siis oli vaja mul kuskile ujuma ka minna.
teele jäi Pangodi.
Vesi oli hea.

Enne tööpäeva paus Elvas.

Minu lemmik Elva kandis.
Vaikne.
Näete kui ilus?

Arbi järv.

Augusti keskel käisin Virumaal.

Mõlemal päeval ujusin Äntu Valgejärves.

Üks päev sõitsin hoopis Külitsesse ujuma.
Rahvast oli.
Ilm oli augusti lõpu kohta mõnusalt soe ja päikseline.

Kõrvekülla sattusin veel.
Jäin tukkuma ka.
Päike oli soe.

Ühe nädalavahetuse õhtu, kui päeval sadas vihma ja sadas veel vihma.

Õhtul viis Abikaasa mind ujuma.

Me ei olnud sugugi ainsad.

Vesi oli niii mõnus.

Ja vaikselt tutvusin uuesti Vereviga.
Olen tänulik ja rõõmus, et andsin teise võimaluse.
Sest kui ujuma minna hüppetorni poolelt, siis on palju mõnusam - pole mingeid taimi kõhu all, vesi mõnusalt sügav.

Ja ujuda sai üksi.

verevis käik on minu jaoks üks kiiremaid ujumisi, sest jätad auto tee äärde, jooksed vee juurde, lähed ujuma, vahetad riided ja hüppad autosse.
Kui ma mujale satun, siis on need teest eemal ja tahaks seal kohe rohkem aega veeta. 

Kui vihma sadas, siis vihmavari kaitses mu kuivi riideid.

Möödunud nädala neljapäeval olin Äksi kandis.
Mulle näidati Saadjärve ääres ühte mõnusat kohta, kus saab üksi ujuma minna.

Saadjärves läks tasapisi sügavaks... aga kuna ilm oli üsna jahe ja tuuline, siis hakkasin ruttu ujuma.

Lainetas ka. 

Ilmselt oleks see pilt ilusam, kui poleks seda üleliigset tausta.
Aga kuna kõik pildid on mul võetud Instagrammist.. siis ongi kõik sellised.

Üks ilus (karge) hommik sooja veega Verevi ääres.
28.08.2020

Ja tegin endast ka pilti, et käisin ikka ujumas.

Kusjuures suve alguses tellisin ühed ujumisriided endale.
Ma ei ole neid veel kätte saanud.
Nii et ehk tuleb ujumisega jätkata.

Üks päev jõudsin Vasulasse. 
Olin päeval sõbranna pool Luunja vallas ja hiljem oli asja Vasulasse. 
Tegelikult oli ujumine plaanis Kõrvekülas, aga oli rulluisumaraton ja ma ei tahtnud sõita Kõrvekülla ja siis tagasi Vasulasse, et võtta suund Jõgeva mnt poole ja Tartusse pääseda. 
Parem variant tundus minna Vasulasse Amme jõkke ujuma.

Viimati ujusin seal 2016, kui deitsime Abikaasaga.
Juhtus vihmane päev.
Ja ilm oli tegelikult täiega külm... vesi vist külmemgi.

Aga ilus koht ja mõnus ujumine.
Taimi oli ka.

29.08.20
Pangodi
Abikaasa tõi.
Ujusin üksi.

Möödunud nädal.

30.08.2020
Ainus ujumine Tartus.
Hommikul pool 9. Ootasin, et turule saaks.
Hommikul käisin rabas, aga Valgesoos pole laukaid...

Vesi oli... no mitte just nii puhas.
ja vool oli ka.
Läksin ühest kohast vette ja ujusin justkui edasi, aga liikusin linna poole.
Edasi püüdsin lihtsalt ühel kohal püsida.

Aga ujumine Tartus sai linnukese kirja.

31.08.2020
Augusti viimane ujumine.
Üksi.
Vesi oli +18.

Ja täna on 1. september 2020. Kas ma plaanin veel ujuda? Kalendrisuvi alles kestab ju. Tegelikult plaanin küll, aga ma ei ütle, et igapäevaselt. Oleneb sellest, kuidas ma oma aega planeerin ja millised toimetusi veel teen. Kui ma kolm eelmist kuud töötasin E ja K kella 18ni, siis nüüd septembris olen T ja N 18ni. Võtab natukene harjumist. 

Ujusmiriided on mul kaasas, rätik samuti. Miks mitte esimesel septembril üks kiire ujumine teha. 

Ma olen teada saanud, et mulle tõsiselt meeldib vees. Ma ujun sellist konna ja koera vahepealset asja, üldiselt püüan hoida end nii, et juuksed väga märjaks ei saaks (ja krunni teen võimalikult kõrgele). Ma ei lähe vette sporti tegema. Ma lähen naudin seda momenti seal. Veel juunis oli mul raske esimese hooga kohe vette minna ja ujuma hakata, sest no nii külm oli, kui vesi kuskile nabani jõudis. Nüüd lähen sups vette ja ujun (seetõttu eelistan ka purdelt minekut). Kui vesi on oodatudst jahedam, siis tuleb hingamine paika saada ja muutudki rahulikuks. Keha harjub, meel harjub. Keskendud muule. 

Ma tahaksin väga sellise aeg-ajalt ujumise jätkata ja teha seda terve talv ka. Aga eks paistab. Praegu, kui ilmad on juba jahedamad, siis on mul probleemiks see, et kuidas ma enda keha kiiresti ja korralikult kuivaks saan ja uued riided selga, et kui autos istmesoojenduse tööle panen, siis hakkab päriselt soe. Tunduvalt mugavam oleks ujuda kuskil täiesti privaatses kohas, siis lähedki näkina vette. 

V-o kolme kuu pärast teen postituse sügisujumine