Vaatasin ja lugesin, et ma pole ammu kiisudest pikemalt kirjutanud. Ning tahaksin seda teha. Hetkel magab Pisike minu lähedal ehk kummuti peal oma pesas, mida ta vahepeal kuid ei kasutanud (ju oli liiga palav?) ja Draakon on alumisel korrusel (aknalaual, kus on tema päevane pesa). Nii et oleme kõik rõõmsalt ikka veel siin, aga see ei tähenda, et vahepeal ei oleks olnud hetki ja päevi, mis ei olnud nii rõõmsad.
- Nädala alguses oli Draakon üksi ja märkamatult majast välja saanud. Keegi ei teadnud, mis kell täpselt. Mina olin just tööpäeva lõpetanud ja sõitsin Tartu poole, kui Abikaasa ütles, et ta Draakonit otsib. 35minutit hiljem ei olnud ta teda leidnud. Mina panin enda meeled ja muud salapärased trikid tööle ja olin loetud minutite pärast Draakoniga kodus. Jooksis ta ikka aia alt läbi Lootuse tänava poole kuskile aeda... Võõraste suhtes ikka kartlik ja hirmunud oli ka, kui ta leidsin. Aga eks talle see ringi jooksmine meeldib.
- Augusti alguses istusime naabrite aias ja pidasime ühte sünnipäeva. Ühel hetkel käis üks põnts ja vaatasime meie maja poole... Kass lendas taevast alla. Või noh hüppas ülemise korruse aknast välja, ÕNNEKS maandus täpselt jalgratta ette, mis oli akna alla seisma pandud. See andis kinnitust, et ta tõesti hüppabki niimoodi aknast alla. Ta oli teiste magamistuppa kinni jäänud... ja kuna aken oli natukene lahti, siis ta lükkas selle rohkem lahti ja hüppas alla.
- Ühel õhtul, kui pimedaks läks veel kella 22 ajal, läks Pisike terrassi alla. See on tema peidukas, sest ta teab, et teda ei saa sealt kätte. Muul ajal ju istuks ja ootaks, sest ta tuleb välja, aga kui endal on juba uneaeg, siis tahaks ta sealt ära võtta ja magama minna. Tegime kõiksugu imetrikke.... algsues meelitasime maiusega, meelitasime nööriga... hiljem kallasime vett mõne laua vahelt sisse. Lõpuks ta kätte saime, aga ei teagi kuidas. Peitu püüab ta sinna ka hiljem minna ja aeg-ajalt ka õnnestub, aga siis oleme lihtsalt oodanud... peaasi, et ta teisele poole ei lähe ehk naabrite aiast ei välja ja seal jooksu ei pane.
Aga üldiselt käime kassidega väljas välisukse kaudu (mitte terrassiukse kaudu nagu alguses) just sellepärast, et nad nii ruttu plehku ei paneks või peitu ei läheks.
- Aeg-ajalt käib meil ikka naabrite Juss ka, kes ilmselt lihtsalt moe pärast süüa tahab. Tegelikult on ta hoitud ja toidetud, aga ju tahab teiste krõbinate maitset. Pisike endiselt uriseb ta peale ja hoiab eemale. Draakon nuusutab ja uudistab, ükskord pani ka käpaga... Vahepeal kippus terrassile ka üks teine kass, paraku palju kurjema iseloomuga, tahtis meie õuele kakleme tulla. Meie seda meelt ei olnud. Viimane kord ajas Abikaasa ta ära ja rohkem ma teda näinud ei ole.
Aeg-ajalt üritab Draakon üle aia saada, sest seal on nn pruut (ma tegelikult ei tea, kas on üldse emane kass aga minu meelest emase nägu küll), ilus punane kass, selline pikakarvaline.
- Pisike sai herilase/mesilase käest nõelata naabrite maja juures. Ise ta suskis... nõela sai kõrva, selle sain alles hiljem ära. Ta hiljem kippus ka sinna pesa lähedale, aga kui nägi siis sumisemist, siis tegi end väga madalaks, ajas kõrvad longu ja põgenes. Tore, et ta natukene õppis. Paraku maamesilaste vastu tunnevad nad mõlemad veel liialt suurt huvi.
- Eile oli üks juhus, kui süda korra löögi vahele jättis. Olin kiisudega õues olnud ja ajasin neid toa poole. Uks oli pärani lahti tehtud. Pisike jooksiski tuppa (mis oli nagu wow, sest tema on see, kes hakkab naabrite aias jänesehaake tegema ja mina teda siis taga ajan...) ja siis jooksis Draakon ka, aga millimeeter enne tema sisenemist lõi tuul pauguga ukse kinni. See oli lihtsalt niiii napikas. Ja korralik ehmatus meile mõlemale. Välisuks ju küllaltki raske ja tuul oli tugev...
- Pisike joob endiselt palju vett. Kaussidest, kraanist, tassist, akvaariumitest. Kraanist joob vähem kui alguses, nüüd tahab ta, et kraanist jookseks vesi klaasi/tassi ja tema jooks siis tassist. Vahel teeb akvaariumis pättust ka ja üks päev ülemise korruse fuajee ujus, sest nina oli filtri paigast ära nihutanud. Joomas kib ta õnneks nendest akvaariumitest, kus on vihmavesi. Toiduga on ta endiselt selline, et tahab krõbinaid ja värsket liha. Kui mazooplusist toitu tellin, siis tellin talle maiust ka... (siis saab ta katuselt tagasi meelitada). Ja kuigi need maiused on ammu otsas ning Eestis müüdavad talle väga ei meeldi, siis ometi on nii, et kui miskit ülemisel korrusel krabiseb, siis on ta kohe kohal, sest äkki nüüd on see tema maius. Varsti ongi, sest kõrbinad ja konservid on otsa saamas ja tuleb juurde tellida.
- Draakon. Vahepeal oli keerulisemaid aegu, ilmselt oli see siis juuli. Draakon oli stressi, ta oli tige, kuri, ta sõi küll ja magas ka, aga ta oli kuidagi õnnetu. Siis hakkasingi nendega mitmeidkordi väljas käima, mis alguses tundus, et aitas, aga ta oli ikka kuri. Iga kord kui oli aeg tuppa tulla, siis ta urises, tahtis mind ka hammustada ja käpaga lüüa. Mingil hetkel pissis ta kord päevas terrassiukse ette vaibale. Nunutamisest, kaisutamisest ei hoolinud. Teisel korrusel praktiliselt ei käinud, teise korruse liivakasti ei astunud üldse. Oli Pisikese peale kuri. Ma alguses ootasin, et see läheb mööda, aga ... kurb oli vaadata. Alustuseks ostsin talle No stress kaelarihma ja No stress maiused. Ja tõesti - muutused tulid väga ruttu. Ta muutus ise rahulikumaks, ta tahtis pige Pisikesega mängida, kui käpaga virutada, õues oli temaga hea rahulik käia, ta tahtis ise rohkem paisid. Vaibale pissimist ka ei esinenud. Nüüd möödunud nädalal märkasin, et hakkab jälle rohkem stressi minema ja meenus, et tal on see kaelarihm juba tükk aega ju olnud ja ilmselt ei toimi enam.Kõik tuleb ikka kalendrisse kirja panna. Ja mis veel vahva on - juba mitu nädalat käib ta taas minu jalgade juures magamas. Vahel magab kogu öö, vahel poolikult. Aga nii tore, et ta tunneb end nüüd jälle terves majas turvaliselt, ta käib liivakastis nii üleval kui ka all, sööb hästi. Kui tuju tuleb, siis tahab paisid ka. Pisikesega mängivad, aga vahel on suhted ka tervamad, samas ega ei saa aru, kumb seda siis alustab... kord ajab üks üte taga ja siis non vastupidi.
Hiljuti oli aeg ussirohuks ja kirburohuks. On ka lihtsamalt läinud. Pisike on väga osav tableti väljasülitaja. Draakon jättis mulle korralikult kriimud. Kirburohtu tujrale panna oli aga hulga lihtsam.
- Jtin vahepeal ootele, et telefonist pildid pilvesse läheks. Ja pidin õues käima. Ja Draakon jooksis õue. Mõtlesin, et okei, oleme siis natukene... ta hakkas juba über naabrite maja jooksma, kui järsku läks hoopis aia tagant läbi ja oli järgmises aias. Nende naabrite aias, keda ma teretan kül, aga kellest ma suurt midgai ei tea. Nende aias, kellel on koer... Jooksis natukene ringi, tahtsin värava kaudu nende aeda minna, ags eal oli koer. Aga siis lähedasem naabrinaine nägi mu jooksmist, tuli õe, andis mulle tooli, hüppasin üle aia, Draakon sülle ei tulnud, vaid pani uuesti jooksu (aga õiges suunas), hüppasin uuesti üle aia. Sain Draakoni enne kätte, kui ta terrassi poolt püüdis jooksu saada. No on alles kassike. Naabrinaine arvas, et paneb mingi laua sinna ette, et kassid sealt teise aeda ei saaks..
Mul on eilsest õhtust terve seeria fotosid.
No comments:
Post a Comment