Detsembri suplus 2020

 Juhuu! 

Aasta tagasi (või lausa 3-5 kuud tagasi) ei osanud ma üldse mõelda, et ma kirjutan siin, et olen viimased kuud igapäevaselt käinud kuskil veekogus.. alguses ujumas, siis jääaugus suplemas. Maolin tõeline külmavares. Oh kui palju imelisi muutusi see aasta tõi! Aasta kokkuvõtted tulevad järgmistes postitustes (neid on plaanis nüüd päris mitu järjest kirjutada), nüüd aga võtan kokku detsembri suplused.

Püüdsin endajaoks asja lihtsamaks teha ja enam-vähem iga kajastuse juurde ka kuupäeva lisada. 

01.12.2020

Täpselt nii pime see suplus oligi, aga vees sai käidud.

Telefonis oli taskulamp täitsa olemas, et vette ei kukkunud ja ühegi juurika otsa ka mitte.

02.12.2020

Ootamatult külm hommik.

Miks ma Tartus käisin.. ei mäleta..

Aga vesi jääs polnud ja usun, et oli mõnus.

03.12.2020

Juures olev kiri võtab kõik kokku.

Sain keset äeva ujuma... olin üllatunud, et juba jää peal!

Purdele lähenedes oli seal üks meesterahvas, kes otsis magnetiga metalli...

ja juhuuu, ta oli jää katki teinud.

Metalli ta ei leidnud, aga mina olin tänulik.

Natukene ootamatu oli, et jää vastu tuli ja ujuda nagu ei saanudki...

03.12.2020

04.12.2020

05.12.2020

Heh, see oli see kord, kui üks väike tüdruk küsis oma isalt talisupluse kohta ja tahtis näha, kuidas tädi ujuma läheb..

mul ei jäänud muud üle, kui pidingi vette minema. 

(heh, muidu oleks ka läinud ikka)

06.12.2020

Ja vesi läks kohe soojemaks! 6 kraadi oli ikka väga soe.

Pärit palju küsitakse minu käest, kas ma olen juba vana talisupleja...

Well.. alles selgus, et olengi talisupleja, nii äge!

07.12.2020

Võtsin kodust Abikaasa hommikumantli, nii mõnus.

See oli esimene puhkusepäev, kui läksin Tartusse asju ajama ja tööd tegema.

Tagasi koju jõudsin kella 18 paiku..

päris sellist plaani just polnud.

08.12.2020

09.12.2020

10.12.2020

Sain aru, et jääga tuleb ikka ettevaatlik olla..

Jää on terav, libe... ja kui on tugev jää, siis kõva ja valus ka.

11.12.2020

Jääauk läks väiksemaks. 

Püüdsin ikka jääd välja korjata, et oleks parem sulistada seal.

Ja väga tänulik esimestele ujujatele, kes öösel tekkinud jää lõhkusid.

12.12.2020

Ma ei teadnud täpselt, mis ajal ujuma minna. 

(pooled päevad tegelesin kodus piparkoogitaignaga).

Abikaasa oli Tartus sõbraga ja tõid meile kuivbetooni.

Ja siis oli järsku selle sõbra naise auto meil õue peal (kui mina just enda auto poole liikusin)

ja nii sain pildistaja kaasa. 

Tagasi teel helistasid mehed ja küsisin, kus oleme...

"Käisime ujumas" ajas neil juhtme kokku.

13.12.2020

kes suples, kes uisutas eks...

14.12.2020

Nii hea oli telefon jääaugu kõrvale jääle panna ja filmida.

Millegi tõttu jäid too päev õlad veest väljas.

Sõrmede hakkas ikka kiiresti külm... aitab see, et  kui veest väljas ja trikoo seljast, siis ruttu sõrmikud kätte. 

aga natukene libe oli purdele pääseda...

15.12.2020

16.12.2020

Käisime Draakoniga arstil. 

Autosõitu ta väga ei naudi... 

aga järve ääres ei teinud piiksugi, oli rahulikult ja uuris. Välja ma teda ilmselgelt ei lasknud.. aga autosse kaei tahtnud jätta niimoodi.

17.12.2020

Selle videolõigu peale kirjutati mulle, et näost aru saada, et vesi on ikka külm.

Heh, ei hakka üldse vaidlema, et ei ole külm... on ikka.

Aga see on selline hea ja ergutav külm. 

Nii külm, et üldse olla ei kannata, ei ole ju (sest no.. alla 0 läheb ju jäässe.. ja üle 0 on täitsa talutav)

Ja tulebki rahulikult hingata. Pea tühjaks. 

18.12.2020

Abikaasa viis mind suplema. 

19.12.2020

Teate, see oli nii ilus udune hommik.

Pigem nagu sügis.

Polnudki aru saada, et jää peal on vesi..

Udu oli selline müstiline.

20.12.2020

Ikka jäaugus, ei läinud edasi jääle..

21.12.2020

Üks imeline pööripäev, kui energiad vahetusid ja algas uus ajastu. 

Enne seda olid energiad üsna sassis..

tehnikas (ja internetis) võisid seda kõik kogeda.

Inimeste emotsioonid olid ka...teistsugused. Ja eks need muutused jätkuvad.

Meie ise valime, kus suunas me liigume.

Ujumine oli pimedas.

22.12.2020

Nii ongi.. kerge pluss teeb kuidagi niiskeks selle ilma.. ja tundub külm.

23.12.2020

Läksin hommikul enne tööd.

Varbad lumes.

Oli selline pikk tööpäev, sest kuigi olime 12ni lahti, siis edasi oli mul Tartu tiir.

Ja mõned koduvisiidid.

Ja mõned taigna asjad.

Ja isegi poodi pidin minema.

Koju jõudes istusin plidii kõrvale pingile ja mõtlesin, et enam ei jaksa midagi teha.

24.12.2020

Jõulusuplusele viis Abikaasa.

25.12.2020

Tegelikult ei olnud paljastav pilt, aga lisasin need südamekesed siiski.

Käisime Virumaal. 

Sõitma hakkasime, siis oli maa valge.. aga 200km hiljem enam ei olnudki.

Maal sai sauna ja pereringis süüa ja päkapikud käisid ka. 

Ja siis oli aeg koju sõitma, sest sinnagi oli jõudnud lumi, aga üsna tiheda sajuga. 

Teeolud olid sellised ... mul on hea meel, et Abikaasa roolis oli. Me valisime ka pikema tee (st läbi Rakvere), sest neljarealine maantee tundus parem variant kui kurviline väiksem metsatee.

Väike-Maarjast alates teeolurd paranesid, seal oli isegi sahk käinud.

Pärast Jõgevat oli sadu jälle tihe, aga siiski olid teed sahka näinud.

Koju sõit võttis 3h. 

Esialgu oli plaan käia Äntu Valgejärves, aga ma ei teadnud, kas see järv on jääs (allikad?), kui oleks jääs olnud, kas seal oleks auk olnud...? Ja siis need teeolud. Elva tundus turvalisem kui niikuinii möödume.

Ja kui me vahetult enne kella 9 õhtul järve äärde jõudsime ja seal üksi olime, sisi polnudki mõtet mingit trikood selga panna.

Vesi oli selline lumesupp.

26.12.2020

Imeilus lumine päev.

See nii tore polnud, et kuigi üks tee Tartusse oli lahti lükatud, siis minul oli vaja Elvast läbi minna 

ja see tee polnud sahki näinud..

nagu ka suurem osa Elva tänavaid. 

Ja kuna tagasi jõudes tahtsin vette minna, siis sõitsin jälle läbi Elva ja sealt kaudu koju...

ja see tee polnud ikka sahka näinud.

Meie eratee ka mitte. 

Abikaasa lükkas kurvini tee puhtaks, siis sain autoga välja.

Enne jõule saatsin valda avalduse, et palun ka meie tee lahti lükata. 

Külavahelt lükati tee lahti alles õhtul või järgmisel päeval

ja maantee sai ka alles õhtul lahti. Ju siis too hooldusmees pidas kuskil jõule ja ei olnud arvestanud, et järsku lumi maha tuleb. 

Uuel aastal uurin vallast, kas edaspidi ka meie tee lahti lükatakse. 

27.12.2020

mitte tige, aga *tihe

Ja terve olemine on loomulik

Väga hea uskumus, mida endale võtta.

28.12.2020

Kui olin hommikul esimene.

29.12.2020

Ilus onju.

30.12.2020

Müstika, kuidas pimedal hommikul see mets ja taevas leekima lõi..

31.12.2020

Täna oli jälle lühem tööpäev.

Sellised mu lemmikud!

Sain nii ujuma, et parklas oli üks auto.. ma ei olnud seal üldse kaua, 

aga tagasi auto juurde jõudes oli juba kuus autot juures.

Ilmselt kõik sportimas. 

Selline oli detsember!

Ja mis seal salata ->

homme lähen jälle.