Kassielu

 Kuigi mu telefon on suures osas ikka kassipilte täis, siis suurem osa need on udused või on taust selline, et väga ei kõlba.. ja lõpuks kustutan need ära. Möödunud talvel alustasin ju google photo korrastmist ja siiani korrastan... sest see võtab aega, aga siis leian mina, et teeks midagi muud. Samuti oleks aeg uuesti gmail üle vaadata ja siis google drive, sest google saadab muudkui meeldetuletusi, et varsti on ruum otsas.. tundub, et varem või hiljem tuleb hakata ruumi juurde ostma. Samal ajal ei taha ma seal hoida selliseid asju, mida ei vaja, nii et kord olgu ka. Aga nüüd kassidest.

Kiisud on eluga rahul. Hetkel istun mina köögis laua ääres, üks kass magab voodis tekkide sees ja teine teises toas kset lauda. Meie ei õpetanud kasse lauadadel käima, aga ometi nad teevad seda. Aeg-ajat saavad aru, et kui meie ruumis oleme, siis ei peaks seda tegema... 

Draakoniga tuleb lähiajal vaktsineerima minna. Loodan enne jõule minna, enne on lihtsalt see ussirohu manustamine talle.. ja kuna pole veel apteeki jõudnud, siis pole ka veel ussirohtu. Aga loomakliinik on mul paar maja töökohast edasi, nii et varsti on aeg. Pisikesel veel paar kuud aega.

Kassid kolisid koos meie 3. oktoobril. Enne seda olid nad mõned päevad segaduses, sest toimus üks korralik pakkimine.. ja tuttavaid asju jäi Karlovas aina vähemaks. Meil oli selline plaan, et kui hommikul viime kõik enda asjad ära ja minul on vaja ni ehk naa linna tagasi tulla, et sünnipäeval käia, siis pärast sünnipäeva pakime kassid ja nende asjad autosse. Täpselt nii oligi. Ostsin ise ühe transportpuuri ja teise laenasin. Minemise ajaks oli õues juba pime. Panin mõlemad kassid kõrvalistujaistme ette põrandale ja hakkasime sõitma. Ajaliselt pidi kuluma kuskil 25minutit. Draakon oli üllatavalt vaikne... tavaliselt on tema see, kes laulab, ning Pisike naudib sõitu. Draakon oli aga üsna kuss, aga Pisikesel hakkas vist hirmus... ainult mjäus. Ei saanud teda kuidagi läbi puuri paitada ja rahutada ka, sest oli vaja autot juhtida. Kui kuskil 2/3 teest oli läbitud, siis sai Pisike puurist välja (mina aitasin kaasa) ja liikus autos ringi kuni puges istme alla peitu, ju oli see siis turvalisem koht talle. Kohale jõudes oligi meil tükk tegemisest, et teda kätte saada, sest et seda, et ta siis kottpimedas võõras kohas kuskile kuuri alla jooksu paneb, me ka ei soovinud.

Kassid said tuppa ja läksid voodi alla peitu. Voodi oli turvaline ja tuttav. Aga ega nad seal kaua polnud. Sättisime nende pesad kuskile, panime liivakastid paika, söögikausid ja jooginõud. Koht oli võõras, aga asjad ju tuttavad. Ja ilmselt nad harjusid ruttu, sest on olnud ainult paar ööd, kui Draakon pole minu jalgade juures maganud. Pisike magab nii erinevates kohtades.. kõige sagedamini vist kapi otsas lambanaha peal.

Nii vaatab Draakon magamistoa aknast õue.

See kapipealne on Pisikese lemmikkoht magamiseks, sel momendil, kui pilt tehti, oli Draakon ta veidi eemale müksanud. Vahel magab Draakon ka seal, aga pigem harvem. 

Ja siis ta magab laua peal ja võimalusel kuskil korvide sees..

Esimesed pevad hoidsime kasse veel sees. Et nad harjuks. Mina olin ju üksi kodus ja sättisin asju. Väga kaua neid samas toas hoida ei saanud, sest oli ilus sügis ja mina tahtsin tube tuulutada... ehk aknad lahti. Õnneks ülevalt käivad aknad nii lahti, et kassid sinna vahele ei ulatu..

Vaikselt hakkasime neid õue laskma ja üritasime silma peal hoida. Alguses piiras hoovi veel viirpuuhekk (sellel pildil seda enam pole), see oli kassidele lemmikoht, kuhu peitu pugeda, sest ise sinna okaste keskele ei läinud. Alguses hoidis Pisike maja ligi ja Draakon käis pikematel tiirudel...

siis hakkas Pisike julgemaks ja uudistas rohkem ringi.

Nüüd, kui väljas on ikkagi talv ja miinuskraadid, teeb Draakon pisikesi visiite õue ja küsib seejärel tuppa. Pisike on vahel aga tunde kuskil kadunud. Õue saadas lippab ta kohe kuuseheki poole ja vaatab sealt, mis naabrinaine ja tema koer teevad? Ja siis on aida-tööruumi alla või sealse katuse all.. vahepeal oli küünis. Ja siis õpetasime neid aknast sisse-välja käima, paraku ei saa hetkel aknad kogu aeg lahti olla. Kui vihmased ilmad olid ja Pisike just aida alt tuli, siis tähendas see seda, et porised käpajäjed olid ka kohe kohal... Aga no ise õpetasime. 

Ööseks tulevad kassid tuppa. Täna ärkasin kell 10 ja Draakon tuli jutustama, et tema tahab õue.. sai ka, aga tundub, et tema karv on ikka õhem ja tahtis sooja. 

Lisaks käivad nad toas liivakastis, nad ei ole aru saanud, et terve õu oleks neile üks suur liivakast.. Ja las see ollagi hetkel nii, sest siis ma tean, et varem või hiljem tulevad nad tagasi tuppa. 

Mõnd päevad tagasi olid mul aknad pärani, sest ajasin küünlavaha pliidile ja kõik oli tossu täis (ise olin enne maja soojaks kütnud eks..). Draakon hüppas aknast välja. Ja mõni minut hiljem tahtis uksest sisse saada, endal oli hiir suus. Ta oli väga õnnelik oma saagi üle. Mategelikult usun, et nad on siin enne ka mõne hiire saanud, aga pole näitama tulnud... nüüd hakkas vist õues külm ja tuli tuppa. Majas pole veel ühtegi hiirt kuulnud ega näinud.

Mõni aeg tagasi sain Pisikesele mõnusapesa, kraapimispuu ja ülaval pallike. Draakon ei tundnud huvi ja ajas kõik käpad vastu, et sinna minna. Pisike läks hea meelega. Ja maagb seal kõiksugu imelikes asendites. 

Pappkaste liigub meil ka ikka ringi..

Lugemistunnid.

Vahel liigub siin ringi üks lühikarvane must kass. Draakonil oli temaga üsna alguses kokkupõrge. See kass arvas, et tuleb justkui oma õuele. Ilmselt läksid ka käpad mängu, sest Draakon oli üsna šokis. Veidi hiljem aga tuiskas Pisike selle musta kassiga mööda hoovi ringi. Alles mõned päevad tagasi tulisees kass jälle mööda kive ukse suunas, andsin alle märku, et ei-ei, kassid mulle meeldivad, aga siin on bossid meie kassid. Hiljem istusid nad kolmekesi õues ja silmitsesid. veel hiljem püüdis must kass heki alt majale läheneda. 

Kuhu meie Pisike ka ei roni?

Vahepeal magab nii, et pea ripub välja...

Sellised need kassi lood tänaseks on. Kiisud põõnvad, toad on soojad, süda on rõõmus. Veekausid on mites toas, toit olemas (ja uus toit Saksamaalt teel). Elu on hea.