Selgub, et novembris lugesin ka vähe. Kusjuures arvasin, et tuleb rohkem, sest vahepeal oli kodus päris palju raamatuid ootel... aga eks see aeg läks mujale. Oli ka paar raamatut, mida alustasin, aga ei saanud minema kuidagi, niisiis tõstsin need kõrvale, et ühel hetkel uuesi alustada. Üks oli pooleldi läbi, kui sain aru, et hetkel pole selle aeg.
Mõned nädalad tagasi käisin kohalikus raamatukogus ja võtsin endale hulganisti lihtsat lugemist (ehk rohkem nn naistekaid või kergesti haaravaid romaane). Seda seetõttu, et lugeda ma tahtsin, aga millegi sügavama ja keerulisema jaoks polnud aega ega tahtmist. Lugemine aga täidab tassi.
Üks viltune pilt.
Mõned päevad hiljem laenas sõbranna veel kolm raamatut mulle.
Aga nüüd, detsembri alguses, on hea tõdeda, et päris mitmed raamatud said siiski loetud (ja raamatukokku tagastatud ning uued laenutatud).
Novembri kuus raamatut:
- "Arm" Auður Ava Ólafsdóttir; 176 lk; 01.11.2020 ⭐️⭐️⭐️⭐️
- "Hertsoginna lugu" Tessa Dare; 304lk; 15.22.2020 ⭐️⭐️
- "Arthur Truluvi lugu" Elizabeth Berg; 208lk; 18.11.2020 ⭐️⭐️⭐️
- "Testament" Nina Wähä; 464lk; 19.11.2020⭐️⭐️
- "Üks teise järel" Ruth Ware; 358lk; 21.11.2020⭐️⭐️
- "Südamega" Tawna Fenske; 328lk; 29.11.2020 ⭐️⭐️⭐️
Minu lemmik oli esimene raamat, mille lugesin "Arm" (ma oleks seda nagu alles lugenud). Alguses tundus natukene kahtlane, aga lehekülg läks lehekülje järel (väga õhuke raamat oli) ja lõpuks mul oli, et oh, kui hea ja sügav ja mõtlema panev. Teine, mis teistest rohkem meeldis, oli "Arthur Truluvi lugu". Ilmselt need mõlemad raamatut natukene meenutasid mulle "Mees nimega Ove" ja seetõttu need mulle teistest rohkem ka hinge läksid.
Viimasena lugesin "Südamega", mis oli siis selline tavaline mõnus naistekas, aga minu jaoks üsna kaasahaarav, lugesin ruttu. "Hertsoginna lugu" oli okei, selline tõesti kerge lugemine. "Testament" pani vahepeal mitme skohas pead raputama, mõni kirjeldus oli minu (kui loomaarmastaja) jaoks väga õõvastav, esialgu ei saanud nimedest üldse aru, sest neid oli nii palju... ja minul seda wow momenti ei tekkinudki, mõtlesin korduvalt, kas üldse edasi lugeda.. v-o polnud lihtsalt õige aeg, ei saanud öelda, et "ei meeldi", ütleme siis, et "oli okei". Ja ühe põneviku lugesin ka "Üks teise järel"... ja sai ka ainult kaks tärni, sest ma äkki pole põnevike lainel hetkel. See nagu oli põnev.. aga ju olen selliseid hoogsamaid lugenud.
Eile olin nii tubli, et võtsin Tartu Lutsu Linnaraamatukogus lahti nimekirja, millistele raamatutele järjekorras olen, ning tellisin need kõik endale kohalikust raamatukogust. Kohal polnud midagi, aga järjekorras olin esimene. Viisin õhtul mõned raamatud ära ja haarasin veel mõne lihtsama lugemise. Tundub, et hetkel siis pigem ilukirjandust, sest teised raamatud ootavad oma aega.
No comments:
Post a Comment