29012021

Esialgu tahtsin pealkirjaks panna maaelu rõõmud, aga tegelikult nimetame selle väikeseseks lobapostituseks, mida tähistabki siis see, et pealkirjaks on kuupäev. :)

Ma arvasin, et jõuludga saab see orav rattas tunne läbi. Aga tegelikult on hoopis hullemaks läinud. Tore, et hetkel piparkoogitaigna hooaega pole, sest seda peaks küll enda uneajast tegema. Aga hetkel tunnen end väsinuna ka siis, kui olen öösel 8h maganud ja hommikul mind mõni mõnus karvane ja nurruv loom üles ajab. Nädalavahetustel magan võimalusel pikemalt, aga samas ei taha seda valget aega raisku lasta. Mingil tööpäeva õhtul jäin juba pool kümme magama. Selle kõige kõrval olen ma ometi raamatuid lugenud, sest tean, et see täidab minu tassi. Tööl on kiire ja päevad pikemad kui olid muidu, koduvisiite on mul rohkem, kui oli sügisel, seda teen ma hea meelega, lihtsalt... enne sain nende visiitidega varem alustada ja jõudsin varem koju. Nüüd jõuan koju nii, et olen 12h või rohkem juba ära olnud. Noh tore, et väljas veel talv on ja aiatoimetusi pole. Sest kodus on veel planeerida koolitööd. Uh. See ilmselt ongi päris palju stressi ja pinget tekitanud. Hetkel on juba tuju parem. Meil on väga tore rühm. Ja seal õpib ka. Lihtsalt.. tuleks ehk sujuvamalt ja lihtsamalt, kui praeguse ameti staaži oleks rohkem. Jaanuari alguses tegin kenasti liikumist ja nautisin seda, aga siis tuli muu kõik peale ja uneajast ma seda enam ei teinud. Aga iga päev on selleks uus võimalus. Suplus on siiski osa minu igapäevaelust.

Maaelust ka! Maal on nii tore! Päriselt. Isegi kui meil vahepeal on natukene mõne asjaga probleeme, sets info pole liikunud. 

Näiteks talihooldustööd erateedel. Vald korraldab seda, kui on tehtud avaldus. Sügisel ma just avaldusega ei kiirustanud, sest .. millal viimati nii palju lund oli? Aga kui enne detsembri keskpaika oli vallalehes teade siis saatsin avalduse ära ja jäin ootama, et nüüd lükatakse vajadusel meie tee ka lahti.Tulid jõulud ja esimene suurem lumi... ja ei lükatud lahti. Okei, mõtlesin, et ju siis nad ei ole veel meid nimekirja lisanud, et uueks aastaks ikka lisavad. Lükkasime ise nii palju lahti, et saime sõidetud. Kas see oli see raske lumi? Vahepeal olid ka mõned tööpäevad, et oleks võinud vallaga ühendust võtta, aga ei hakanud. Äkki ei tule rohkem lund. Aga tuli ja sadas maha teiseks jaanuariks. Noh mul oli vaja Tartusse sõita nii 26.12 kui ka 02.01 ja mõlemad olid pühade järgsed päevad ja need teeolud olid mõlemad korral üsna kehvad. Meie esimene suurem tee lükati ühel nendest kordadest lahti alles õhtuks. Ühel nendest kordadest sain Otepää maanteel pirueti tehtud, aga jäin teele. Uh. 2. jaanuaril helistasin ka inimesele, kes vastutab meie piirkonnas teehoolduse eest. Küsisin, kas tulevad meile ka, nad ütlesid, et siia külla tulevad õhtul ja kui nimekirjas oleme, siis tulevad.. Ütlesin talu nime. Lükkama ei tuldud. Kas tõesti pole meid nimekirjas? Toimetasime siis taas ise. Ja esimesel tööpäeval helistasin valda, lubati ühendust võtta, sest avaldus oli olemas ja olevat nimekirja ka lisatud... aga miks lükatud pole?! Sain vallalt mõned tunnid hiljem vastuse, et ilmselt ei ole meie teed seni üles leitud ja seetõttu pole lahti lükatud, aga et neile saadeti täiendav kaart ja juhtiti tähelepanu. Tuli siis uut lund ootama jääda. See polnud ka eriti tore, et meie väikesele teele lükati ka vall ette, mida käisime korduvalt kühveldamas. Lõpuks tuli ka uus lumi ja mina jõudsin pärast kella 18 koju. Ei olnud lükatud. Helistasin siis uuesti. Öeldi, et meie külas on juba käidud. Ütlesi uuesti talu nime ja küsiti, kas see on see uus. Selgitasin, mida vald ütles. Lubati, et traktor tuleb. Selgitasin ka uuesti, kus meie tee on. Kuna 1,5h hiljem polnud veel traktorit näha, sisi saatsin igaksjuhuks smsi teatega, et Waze'i tasu kasutada seal teed pole, aga Google Maps teab ja näitab. Läks veel tunnike mööda ja sain smsi et äkki lähen tee äärde ja näita ette (olin selle ettepaneku teinud). Kappasingi siis ruttu õue, taskulamp kaasas ja levitasin sellega seal maantee ääres. Trakorist ütles, et näeb seda teed esimest korda ja et temale pole seda teada antud.Seda kas ja kuidas see info liikus nüüd ei teagi, aga pärast seda sai kõik korda. Oli lihtsalt veidi asja ajamist ja taskulambiga tee ääres lehvitamist. 

Teine teema on pakendid. Ma olen väga rõõmus, et saan lõpuks prügi paremini sorteerida. Nii tore on kompost otse kopstihunnikusse viia, taara läheb niigi taaraautomaati. Meie olmerpügikast on 140l ja see ei saa 28päevaga täis isegi (no kui rohkem jälle II korrusel asju sorteeriime, siis ehk saab...). Pakendikonteiner on meil külas, aga seeon pidevalt täis. Ja natukene halb on nii ringi sõita, et pakendite kotid muudkui auto peal. Kui prügiveo lepingut tegime, siis oli valikus ka pakendivedu. Mõni aeg tagasi leidsin taaskasutusest 240l prügikonteineri 30 euroga, väga hea hind ja korralik asi. Oli Tartus, niisiis ostsime ära. Ja lasi lepingut sõlmida.. aga kuskile ei tekkinud seda varianti, et millal siis äravedu on. Mitu korda sai läbi tehtud. Lõpuks võtsin nendega ühendust ja lubati päringule vastata. Noh.. on küll võimalik, aga pakkuda on vaid 660l konteiner ja äravedu kas 28p või 84p järel. 

Selline on meil olemas ja tundus mõistlik.

Pakutakse aga sellist.. toomine ei maksa midagi, muidu tasuks kuus renditasu ja tühjendamiskorra eest.

Ma ei ole sellele kirjale veel vastanud, sest ma tegelikult ilmselt tahaksin kodus rahulikultpakendit koguda. Aga kuhu see mürakas panna?

Et koolitööd ja tööl paberitööd vähe oleks, siis on erinevaid asju veel. Veebruarist hakatakse hajaasustuse projekti raames taotlusi vastu võtma, sellega soovime saada toetust septiku paigaldamiseks. Varem või hiljem plaanin registreerida koduköögi, seal on paberitööd. Natukene veel kevade poole, siis tahan kanadele "majakese" ja aia valmis teha, aga kohe algab ka see aeg, et näpud mulda. No need viimased ajad paberitööd ei nõua, aga sellist uurimist küll natukene. Ja ma ei tea veel, kust ma kanad koju saan. :D Ja millised kanad ma võtan (Abikaasa ütleb, et see minu minu projekt. Aga ma olen üsna kindel, et kanad hakkavad talle ka meeldima :P või vähemalt kukk. )

Temal on viimasel ajal kaks lemmikkohta. Kas külmkapi otsas kastis või elutoas diivanil.. see viimane eriti juhtul, kui Abikaasa ka diivani peal on. Siis ta kohe eriti naudib.

Ta on hetkel loobunud öösel voodis magamast.. vaid naudib omaette olemist elutoas.

Hetkel pole Abikaasat kodus ja ta lepib diivanil minuga ka, naudib, et saab pai.

Ja tema on meie turnija. Tagaplaanil näete meie vannituba. :)

Vahel ta kotti ei pääse, siis piisab koti peal olemisest ka. 

Eile sadas lund ja paistis kuu. Ja nii valge oli.

Täiskuu.

Me saime endale linnukesed!