Minna blogi: Rõõm ja tänulikkus

Monday, March 1, 2021

Rõõm ja tänulikkus

Täna sõitsin autoga Tartust kodu poole ja imetlesin seda imelist päikeseloojangud. Silmad läikisid tänupisaratest. Nii ilusad värvid. Nii ilus vaade. Oh. Ja tundsin nii suurt tänulikkust - et sain seda näha ja kogeda ja et oskan tunda seda tänulikkust. Olen viimasel ajal nii palju rõõmustanud, et nüüd ma jälle näen, kuidas loodus ärkab, kuidas talvest saab kevad, kuidas paistab aknasse kuu või kuidas lähed õhtul õue ja vaatad tähistaevasse ja kuidas hommikul päike tõuseb seal nõlva tagant ja selle esimesed kiired langevad majale. Igas selles hetkes on nii palju ilu ja nii palju tänulikkust. Imeline maailm, imeline loodus. Ja talv oli samuti imeline, kõik need külmakraadid ja see kohev lumi või kui läksid puid tooma ja külm veidi põske näpistas. Ma ei mäleta, millal ma viimati talvest nii palju rõõmu tundsin. Ja kütmisest, see on ju puhas rõõm. See õhk, mis tuleb ahju ja pliidi kütmisest on ikka hoopis teine. Ja see maaõhk. Ka see on teine. Kuidas aeg läheb justkui natukene teistmoodi, see aeg, mis on meie endi väljamõeldud ja mida suures maailmaruumis ei eksisteeri. Nii hea on pärast tööpäeva või koduvisiitide ringi koju jõuda. Kõik linnakära jääb selja taha ja mina olen kodus. Vaatangi loojuvat päikest või säravaid tähti... või vahel tunnen riietel või nahal lumehelbeid või vihmapiiski. See kõik on nii ilus ja hea. Mul on nii hea meel, et ma näen, kuidas loodus muutub. Ja ma näen seda igapäevaselt. Ja ma tunnen seda. Ja ma saan olla selle keskel.

Ja mul on nii hea meel, et mina näen ja mõtlen täpselt nii nagu mina seda teen. Oh kui imeline on see maailm.