19052021

Tere roheline aastaaeg! Alati, kui see aeg kätte jõuab, siis ma tunnen, et see on mu lemmik (aga tunnen seda ka suvesooja ning sügisvärvide keskel ja ka pakalisel talvepäeval järvevees). Aga minu meelest on lihtsalt imeline, milline on loodus meie ümber, kuidas sa võisid vaadata mingit taime ja peaaegu et näha, kuidas see kasvab. Lappasin just galeriis fotosid ja 7. mai oli meil veel kõik raagus, 10. mai oli toomingas lehete läinud ja 12. mai hakkas itsema. Täna oli õues toominga õite sadu ja viimased päevad on ka kirsiõite sadu olnud (lisaks vihmasajule). Ja toompihlakas õitseb ka. Ma olen nii tänulik, et meil on siin toomingas, mulle nii meeldib see lõhn, samuti ütleb see mulle, millal on aeg kartul mulda panna. 

Samuti kasvasid mühinal rabarberid. Ühe korra olen kooki ka teinud. Aga kuna ma ise soovin suhkrut ja nisujahu küllaltkivähe tarbida, siis on see koogi tegemine ja tarbimine natukene raske. Ja kui alju tulpe meil on! Ilus punane tulp! Tänaseks on vihm ja tuul juba liiga teinud.. aga imeilus. Nartsisse oli ka. Mulle tundub, et mingi teine sort tulpehakkab ka õitsema.. äkki homme, kui päikest on? Meil on maja juures üks selline lillepeenar, et ega ma ise ka ei tea, mis seal täpselt kasvab. Ise olen sinna veel sinililli ja nartsissisibulaid pannud. Aias on ka pojenge. Ühe sain ära antud, aga kaks annaks veel ära. Kaevamine oli üsna raske, sest juurikas oli suur. Ise olen istutanud mustikaid ja vaarikaid. Vaarikaid on tagumise kasvuhoone juures ka, aga mulle tundub see nurk nii pime, et ma tahtsin mujale tuua (sinna jäi ka alles). Mina hetkel ikka seda tüüpi, et aias võiks kasvada sellised asjad, mida ma saan ise tarbida. Ja siis mõned iluasjad. Ma nii soovin ka natukene maad juurde. 

Vahepeal on kõiksugu asju toimunud ja juhtunud (lisaks sellele, et kevad tuli). See pikk koolitee (okei, täiendkursus, aga see kestis 7 kuud ja mul oli tunne, et ma käin koolis, sest see lõppes ju eksamitega) sai läbi. See oli tohutu pingelangus. Kuivõrd tööl olid ka kiired ajad, siis tööpäevadel oli see õppimine üsna raske. Minged teemad said täitsa selgeks, aga mõned olid sellised... et ehm.. arstile saadan ju patsiendi. Enne eksameid sain kaks vaba päeva ka, millest üks oli nii tohutult sinine, et ... njah. Too päev läks kõik metsa. Järgmisel päeval ärkasin ka vasaku jalaga.. aga õnneks ennelõunat sain aru, et minul on võimalus seda muuta. Ja muutsin. Eksam läks hästi. Kirjalikus pooles oli vaja valida kõige õigem vastus... mis oli nagu... kust mina tean, mida teie õigemaks peate, kui mitu õiget vastust on?! Suuline koosnes kolmest osa, millest esimeses puterdasin üsna palju, sest närv oli sees, teine oli lihtne ja selge, kolmandas sain lihtsa situatsiooni ja oskasin kenasti lahendada, aga tuli üsna palju lisaküsimusi ja mõne asja juures jäin mõtlema ja olin ebakindel. See tuleneb ka sellest, et antud valdkonnas on lihtsalt vähe töökogemust. Aga kõik sai tehtud! Rühmakaaslastega tahstime siis sööma minna, sest nädala alguses avati väliterassid. Aga väljas sadas lund ja vihma. Ostsime toidu kaasa ja sõime minu autos.

Siis algas jälle tööaeg ja läks keeruliseks, sest selgus, et asendaja ei soovi meile tööle jääda. Ja üks kolleeg läks veel puhkama. Nii et möödunud nädala lõpuks olin ma nii kurnatud ja väsinud, et mõtlesin, et ei saa voodist väljagi.. tükk aega ei saanudki ja mul oli füüsiliselt niiiiii halb olla. Praeguseks on tööl mingi lahendus leitud, aga kuidas see graafik jooksma hakkab ja mis-kuidas saab.. ei tea. Hetkel on põhitöökohast puhkust ja teen vaid kodukülastusi. No täna olin näiteks 7h kodukülastustest (hah, ilmselgelt seda ma 8h päevatöö kõrvalt ei teeks). 

Aga puhata on hea, sest ma saan teha neid asju, mis mulle päriselt meeldivad. Kuigi eelmisel nädalal olid väga ilusad ilmad, siis pärast tööd jõudsin ma õues toimetada kuni 45minutit. Siis sai jaks otsa. Nädalavahetustel toimetan ka muudkui. Peenrad on tehtud, tomatid-kurgid on kasvuhoones. Kõiksugu asjad on külvatud. Ja nüüd ootan, et saaks neid tarbida. Tegelikult tahaksin veel natukene maasikaid kuskile istutada (enne oleks vaja osta) ja kaalikat ostsin ka. Kartul sai ka maha pandud - aeda, väike kartulipeenar. Tulevikus soovin seda teise kohta, sest sinna kasvataks hoopis muru. Ja see kartulimaa läbikaevamine ei olnud üldse nii lihtne. Kindlasti on meil kuskil kuuri all või aida all mõni abivahend, aga me ei ole seda veel leidnud (ega otsinud). 

Muidu autoga sõita ei taha, aga kui uksed lahti,

siis kohe autosse.

Ilus oli vaadata.

Mustikad.

Tegelikult tahan neile kõrgema mätta teha, aga selleks

tahaksin turvast tellida autoga

või ise käruga järgi minna. Poest ostsin nii palju,

et kõik said endale turbapesa.

Osad vaarikad.

Natukene jäi põõsast ka teisele poole.

Tikripõõsaid on NIIIIII palju.

Ujumas käin ma endiselt. Sellest kirjutan pikemalt, kui on jälle üks kuu läbi. Aprilli alguses alustasin kõndimisega... aga see jäi soiku, kui tuli õppimine ja õuetööd. Praeguseks on seis see, et enam ei ole kõndimas käinud. Miks? Sest kui oled kodus 15 000-20 000 sammu ära teinud, siis enam ei jõua ja arvan, et organism ei taha ka. Keha väga naudib seda õues toimetamist. Kahjuks ei ole ka tõukerattaga sõitmas käinud (esimene üritus muide 5. juuni JÕGEVAL ja siis 19. juuni on Pärlijõe). Talvel ja selle õppimise ajal läks keha väga stressi ja maandasin end magusaga (ju ujumisest ei piisanud), kehakaal tõusis 5-7kg selle 7 kuuga. Praegu on hea tõdeda, et enda keha kuulamine on taas lihtsam. Üleliigse magusa sain menüüst välja. Ja organism tahab nii rohelist ja värsket. Kahe nädalaga on paar kg kaalu juba alla läinud. Ja las ta läheb vaikselt edasi. Kusjuures isegi kohvi ei ole enam väga palju joonud - täna näiteks kaks tassi ja mõne päeval vaid ühe. Vesi on endiselt mu lemmik. 

Kiisud naudivad tohutult päevi, kui me kodus oleme ja uksed lihtsalt lahti on. Nad käivad sisse-välja nagu ise soovivad. Mõlemad turnivad üsna palju puudel. Pisike on kasel endale mõnusa koha leidnud. Õunapuudel käib ka nii kaugel kui vähegi saab. Lisaks ei ole ta enam hiiri mängimiseks toonud, vaid on nad maha murdnud. Mnel päevad toovad nad neid võidu. Draakon püüab ka sisalikke. See mind väga ei rõõmusta... ja kui ta tuleb sisalikuga, siis ma üritan sisaliku ära päästa (siiani on õnnestunud). Ja natuke kurb on see, et üks päev tõi Pisike linnu tuppa. Linnukese sain kätte, ta sai ka lennata ja sain ta välja lasta. Pisike ei saanud aru, miks ma pahandan. Linnukesed on ju nii kiired, palun lennake kasside eest ära!

Üks õhtu tõid mõlemad kassid ühe suure hiire. Aeg oli hiline ja hiired jäid trepile, et nad hommikul auku ära viia. Aga hommikuks olid hiired kadunud... Tuhkur? Nirk?

Ma ei tea endiselt, kes meil siin elab. Mul on isegi kaamera, mis ootab seadistamist, aga .. ei ole tehnikaga nii sina peal olnud. Vahel magama jäädes kuulen, et keegi kõnnib katuse all. Ja hommikul on murul väljaheiteid - kusjuures googeldasin nii nirgi kui tuhkru omasid, aga minu meelest välimuselt ühesugused!

Kanu meil veel ei ole, aga tegelen sellega. Vahepeal sain aru, et kanad ei saa kuidagi kõrvalhoone taha aeda, ma ei näe neid seal ja päikest hommikul ka ei ole. Niisiis tuleb nende aed hoopis kõrvalhoone ette, kus enne oli mingi puukuur. Selle kuuri lõhkusime eile ära, vend oli abis. Esialgu saavad nad lihtsalt aias ja aias olevas majas olla. Ning sügiseks on oluline, et saavad siis lauta oma aia ja maja. Aga korralik aed ja võrk ka peale jne. Hiljem tuleb käik aknast, sest kanaluuk oli ju maja taga. 

Eile viisime ka vanarauda ära - 430kg, suurem osa oli vana aed. Praegu on ju nii puidu kui ka metallihind tõusnud, nii et metalli on tunduvalt targem ära viia, kui mõni aeg tagasi, kui hind oli seal 60-70 eurot. 

Lambakesed.

Abikaasa ei arva veel, et meil oleks ka veid vaja.

Et siis ei peaks ise muru niitma. 

See sisalik tuli puude vahelt välja.