21. novembri postituse lõpetasin lausega:
Äkki ma järgmine kord kirjutan, kuidas siis nii läks, et juunis ütlesime, et soovime seda talukohta, aga ostsime alles septembri lõpus.
Vahepeal on olnud talv ja kevad, hetkel juba südasuvi. Meie elame rõõmsalt maal ja toimetame nii nagu soovime (ja seejärel kuidas jõuame). Kiiret ei ole. Kõik on, kõik tuleb, kõik saab. Sel aastal on olnud esimene kevad aias ja nüüd esimene suvi. O olnud üllatusmomendid, kus midagi kasvab (või ei kasva), milline on muld, kui palju on musti sipelgaid, kui palju on erinevaid kahjureid... Nii tore oleks püsivalt märkmeid ja pilte teha. Märkmeid ei tee üldse (kuisiis vahel instagrammis ja see blogi o ka minu märkmik), pilte ikka teen, aga rohkem kassidest. Viimati tegin väikese video mai lõpus, kui kõik oli roheliseks läinud (isiklikuks tarbeks), nüüd kui mõnes kohas juba kõik kuivab, siis peaks ehk uue tegema.
Vahepeal oli juuni keskpaik, 14.06.2020 võis olla seepäev, kui käisime seda talukohta vaatamas. (ma olen endiselt üsna üllatunud, et mul seda kalendris kirjas ei ole... kui ometi kõik muu on seal). Novembris ma ilmselt mainisin, et me ei olnud päris kindlad, kuidas meil pangaga läheb, sest mina olin vahetanud töökohta, mis võib tuua kaasa nõude, et pool aastat tuleks oodata. Abikaasa oli väga positiivselt meelestatud ja kindel, et probleemi ei tule, sest mina olen ju meedik ning kuigi piirangute järgselt oli riigis keeruline aeg, siis meedik ju ikka tööta ei jää, kui ta tahab tööd teha. Ma endiselt VÄGA kiidan meie laenuhaldurit (K. Lehtmem, SEB), sest ta tundis oma tööd, oskas pakkdua meile sobilikke lahendusi, tema silm säras, kui ta oma tööd tegi ja info liikus!
Kui meieolime ühel laupäeval talu vaatamas käinud, siis enne esmaspäeva olin kirja teele saatnud (et leidsime koha, mida soovime, kuidas edasi..). Ta oli nii kiire, mind ta telefonitsi ei tabanud, sest olin tööl, aga helistas Abikaasale ja minule saatis meili, et tähtsad asjad oleks ka kirjas. Ehk tuli esitada laenutaotlus, selle kohaga sobis 10% sissemakse ja siis 10% Kredex (mis jättis meile vahendid vannitoa ehitamiseks), minu poolt oli vaja töölepingut ja bossi kirja, et puudub katseaeg, Abikaasa kirjutas vabas vormis, kui palju läheb vannitoa (ok tegelt on dušš ja wc) ehitus. Samuti oli vaja, et omanik teeks ehitisregistris asjad korda (kanalisatsioon, mitu tuba). Lisaks oli ju teema, et krunt mõõdistatakse lahti... Reaalse laenutaotluse saime aga teha pärast uue palga laekumist ehk juuli esimese nädala lõpus. Saime väga positiivse noodi, et probleeme laenu saamisel ei tohiks olla, aga asjade ajamine võtab veidi aega.
Selle jutuga läksime ka maakleri juurde, et seda kohta me soovime, aga taotluse saame esitada siis ja siis. Vahepeal käisime kohta ka teist korda vaatamas inimesega, kellelt oli plaan tellida vannitoa ehitus. Omanikud (või maakler) hakkas ajama asju, et krunt saaks lahti mõõdistatud, samuti et saaks korda need muudatused, mis on tehtud. Ja siis algaski kogu see venimine. Maa sai mõõdistatud, kuid dokumendid võtsid aega. Vallas olid ametnikud puhkusel, kui puhkuselt naasti, siis läks veel pea 2 nädalat ("jah see paber on mul kuskil siin laual, küll ma kunagi tegelen...". Juuli keskpaigas tellisime ise hindamisakti ja selle edastasin panka, aga meie haldur oli puhkusel ja asendaja... ?! oli asendaja, kellega ma rääkisin, pidin saatma mingid asjad, mida ma tegin ja siis oli vaikus, mitu nädalat vaikust, ma ei torkinud ka sest arvasin, et ongi komisjonis ja suve tõttu läheb lihtsalt aega. Lõpuks võtsin enda halduriga uuesti ühendust, sest tema oli puhkuselt tagasi ja siis selgus, et hindamisakti ei oldud üldse edastatud... ?! Ehk siis jäi kuskile toppama. Grh. Iseenesest ei oleks see midagi kiiremaks muutnud, sest endiselt toppas kõik uue kinnistu asjadega.
Mäletan, kuidas juulis helistasin maaklerile ja küsisin, et millal me ükskord tehingusse saame minna, et kaua läheb. Tookord arvas ta, et augusti alguses ikka saab! Ma ei tea, kas ta ise ka seda uskus. Sest mõni nädal hiljem juba ütles, et eks vanad omanikud tahavad ikka saagi ka ära koristada jne. Et andis väga vastuolulisi lauseid ja meie temast eriti abi ei saanud. 12.08 ei olnud ERH ikka korras. 17.08 said need asjad korda ja sain edastada uute piiride protokolli. 18.08 sain postkasti positiivse otsuse kooskodulaenu tingimustega. 21.08 saime lepingu ülevaatamiseks. 28.08 teatas maakler, et kinnistuga seotud dokumendid on lõpuks edastatud, aga ei ei tea, millal need e-kinnistusraamatusse jõuavad. 18.09 (september) oli maakler öelnud, et uued piirid said korda, aga pank vatas, et kinnistusregistri kannet ei ole näha. See oli juba moment, kui maakler ei saanud vist ise ka suurt midagi aru, sest ta üritas öelda, et kõik on ju korras ja lõpuks ütles, et las pank vaatab nüüd, kas on korras... (minu jaoks olid pudru ja kapsad). 21.09 pakuti notariaegasid ja võtsime 29.09 (esimene vaba aeg), aga siispidi pank veel natuke kooskõlastama, sest kinnistu tuli 4 ruutu väiksem kui oli kirjas olnud. Vannitoa remondi tähtajaks jäi ikka 28.02, aga oli okei ka kuni 1 kuu hiljem. 23.09 olin aga pangale kirjutanud, et kinnistuga peaks nüüd küll kõik korras olema... ?! Teema oli kinnistusregistriosa numbris. Lõpuks selgus, et notaris sooviti need asjad koos korda ajada, et oleks üks käik (seda võiks nagu maakler teada?). Samal päeval, 23.09, saime veel lepingud allkirjastamiseks. KOntorisse ei pidanudki minema.
Kõik käis läbi telefoni, emaili ja internetipanga.
29.09 läksime notarisse. Augusti lõpus olime uuesti talukohas käinud, et koos üle vaadata, mis jääb sinna ja mis viiakse ära. Mingi aeg suvel oli korraks tekkinud teema, et suurem osa küttepuid soovitakse ära viia, selle peale hakkasin ma lärmi lööma, sest kuulutuses oli, et need jäävad. Korduvalt sai mainitud, et soovime võimalikult kiiresti kolida. Ja kuna siin elas üks omanikest, vanem proua, kellel korter ka lähimas linnas ja kes veetis siin pigem suve, siis tundus, et see ei ole probleem, tal on kodu olemas (ja terve suvi oli aega sorteerida), aga mingi aeg andis maakler jälle kummalisi vastuseid. Mina olin planeerinud puhkuse järgmisse nädalasse, seetõttu ei tulnud kõne allagi, et peaksime kolimist veel ootama jääma. Uh. Aga kõik sai tehtud. 02.10 õhtul anti meile koht üle, viisime esimese bussitäie ja autotäie asju sinna. Ööseks sõitsime veel Tartusse, et järgmisel päeval uuesti masinad asju täis laadida ja siis oma koju sõita ja sinna jääda.
Täna siin tunnen suurt täulikkust, et leidsime oma kodu möödunud aastal. Ja et kõik sai siis lõpuks tehtud ja aetud. Vahepeal on kinnisvarahinnad üsna korralikult muutunud. Mööda kinnisvaraportaale ma enam ei liigu (pole aega, pole vajadust), aga aeg-ajalt fb lükkab midagi ette.
Mul on nii hea meel, et meil on siin oma kodu. Ja teeme täpelt nii nagu teeme ja millal teeme.
No comments:
Post a Comment