Raamatud jaanuar 2022

Jaanuaris hakkasin üsna suure hooga lugema. Raamatukogust sain üsna kiiresti laenutatud sobivaid raamatuid,nii et kodus oli kogu aeg piisavalt lugeda. Ja kui oled tllpäevast nii väsinud, et midagi muud peale pikutamise teha ei taha, siis on lugemine üks õige valik. Mõned korrad (või rohkem...) panin ka raamatu kõrvale ja järgmisel hetkel magasin. 

Kui mõelda, et eesmärk on taas lugeda (vähemalt) 52 raamatut aastas, siis sai alustatud üsna korraliku sprindiga. Samas ma tean, et hhiliskevadel ja suvel jääb lugemist ilmselt vähemaks. Nii et miks mitte pimedal ajal rohkem lugeda.

Jaanuari 13 raamatut:

• "Tuli miilab tuha all" Paula Hawkins; 280lk; 02.01.2022 ⭐️⭐️⭐️
• "Viimane kustutab tule" Bethany Clift; 400lk; 04.01.2022 ⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️
• "Karulinn" Fredrik Backman; 400lk, 09.01.2022 ⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️
• "Mitte mine tütar" Suzy K. Quinn; 304lk; 11.01.2022 ⭐️⭐️
• "Minu turbani saladus" Nadia Ghulam;  272lk; 12.01.2022 ⭐️⭐️⭐️⭐️
• "Tagasi" S. K. Barnett; 304lk, 15.01.2022 ⭐️⭐️⭐️
• "Kirjad Buenos Airesest" Eia Uus; 262lk; 18.01.2022 ⭐️⭐️⭐️
• "Saladuste saladus" Maia Lepmaa 154lk; 19.01.2022
• "Kate'i ja Clara imevärki Cornwalli käsitööpood" Ali McNamara; 352lk; 22.01.2022 ⭐️⭐️⭐️⭐️
• "Permakultuuri käsiraamat. Nutikas planeerimine ja jätkusuutlik aiandus" Ulrike Windsperger; 187lk; 22.01.2022
• "Tähtedest võlutud" Jenn Bennett; 422lk; 26.01.2022 ⭐️⭐️⭐️⭐️
• "Kuutõus" Sarah Crossan; 352lk; 28.01.2022 ⭐️⭐️⭐️⭐️
• "Maja metsa varjus" Mark Edwards; 384lk; 30.01.2022 ⭐️⭐️⭐️⭐️

Päris pikalt ootasin "Tuli miilab tuha all" raamatut, kuid lõpuks andsin sellele vaid kolm tärni. Instagramis oli silma jäänud, et raamatut "Tagasi" oli üsna kiidetud, aga minult sai taas vaid kolm tärni. "Kirjad Buenos Airesest" ootasin vist ka natukene midagi muud. "Mitte minu tütar" jagasin kohe alguses ära, et miskit on väga mööda ehk lõpp ei olnudki üllatav. Kuu lõpus lugesin ühe Mark Edwarsi põneviku ja see täitsa meeldis. Samuti meeldisid noortekad "Tähtedest võlutud" ja "Kuutõus", kuigi seda viimast ma noortekaks päris ei nimetaks. Käsitööpoe raamat oli ka selline mõnus ladus, "Minu turbani saladus" põnev. 

Lugesin ka Backmanni "Karulinn". Kui eelmised Backmanni raamatud olen üsna kiiretsi neelanud, siis see raamat võttis aega. Selline sügav, mõtlemapanev, vahepeal naljakas ja siis ääretult kurb ja hirmutav. Samuti meeldis "Viimane kustutab tule", eks vaheeal oli hirmus ka ja mingid asjad olid täiesti... nagu misajsa? kuidas kevadel kohe kasvuhoones tomatid on, kui talv lõppes... ja kes üldse kõik asjad kavuhoonesse kasvama pani, kui inimesed juba sügisel "kadusid", aga nendest asjadest ei laskanud ma end häirida. Neile, kes viimaste aastate olukorda tohutult kardavad, ma seda raamatut muidugi ei soovita. Aga hirm on palju suurem pahalane, kui miskit muu...

Veebruaris tempo rauges, sest täna on kuues kuupäev ja lugenud olen ühe raamatu.