Raamatud veebruar 2022

Käesoleva aasta lugemise eesmärgi täitmine läheneb päris korralikult. Aga minu jaoks on see okei. Ma olen proovinud ka Goodreadsis "Wants to read" nimekirja lühemaks saada, aga nii mõnegi teose puhul tuleb sammud seada Tartu Linnaraamatukokku (kes teab, v-o olla ka järjekorras). Ja samal ajal lisan sinna nimekirja järjest uusi raamatuid. 

Veebruaris lugesin läbi 10 raamatut. 

• "Kui kõik kokku liita" Jojo Moyes; 396lk; 05.02.2022 ⭐️⭐️⭐️⭐️
• "Kui Emma kadus" Wendy Walker; 272lk; 07.02.2022 ⭐️⭐️⭐️⭐️
• "Kui kuu on kadunud" Nathan Filer; 296lk; 10.02.2022
• "Kuidas alustada investeerimisega" Kristi Saare; 144lk; 13.02.2022 ⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️
• "Tuhande tähe töö" Deanna Raybourn; 312lk; 16.02.2022
• "Lapse hing" Ilona Karula; 328lk; 19.02.2022
• "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" Indrek Hargla; 312lk; 20.02.2022
• "Taltsutamatu" Glennon Doyle; 272lk; 24.02.2022 ⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️
• "Poiss, kes nägi pimeduses" Rasa Bugavičute-Pēce; 176lk; 26.02.2022 ⭐️⭐️⭐️⭐️
•  "Ta ei teinud seda" Ketlin Priilinn; 200lk; 28.02.2022

Mingi aeg hindasin ma kõiki raamatuid, kuid hetkel seda ei tee. Mõnele raamatule ei oska lihtsalt hinnangut anda. 

Veebruari raamatutest meeldis mulle kõige rohkem "Taltsutamatu", mis oli lihtsalt super lugemine ja oleks soovinud seal lihtsalt lauseid alla joonida, lehekülgi ära märkida. 

Nimekirja mahtus ka vahepeal üks investeerimisalane raamat, et mõned algtõed meelde tuletada. Aktsiate ostmine on viimasel ajal tagaplaanile jäänud. 

"Tuhade tähe öö" ma kuidagi pettusin, aga ma ei tea, mida ma sellest ootasin. 
"Kui kuu on kadunud" arvasin viimase momendini, et lõppeb teisiti. 

"Kui kõik kokku liita" Jojo Moyes oli mõnus ladus lugemine. 

Sekka sattus ka põnevike moodi raamatuid nt "Kui emma kadus".

"Poiss, kes nägi pimeduses" oli ka huvitav. 

Kuu lõpetasin noortekaga.

Mõnel päeval eriti rohkem polegi öelda. 

Kuidas kana ära kadus

Ma ütlen kohe, et pealkiri on eksitav, sest tegelikult pole mul aimugi, kuidas kana ära kadus. Teisipäeva pärastlõunal oli see lihtsalt fakt - üks valge kana on laudast kadunud. 

Ma olen sel nädalal rohkem kodus olnud ja sellisel juhul käin päevasel ajal ka vaatamas, kuidas kanakesed ja Siim elavad. Vahepeal olid mõned väga päikselised päevad, niisiis oli laudauks lahti, et päikesekiired ka sisse paistsid ja vahepeal uudistas mõni linnuke ka väljas. Suurem osa kanaaiast on endiselt paksu lume all, niisiis aias nad ei uudista. Laudas on neil heina ja mulda, mille sees vihelda. Ja kui külm hakkab, siis kuuti lambi alla sooja minna. 

Niisiis läksin teisipäeval lauta vaatama, mis kanad teevad. Lugesin kokku üheksa sulelist ehk kolm valget, neli pruuni ja värvilise Siimu. Üks valge kadunud. Vaatasin kanakuuti vist kümme korda, et äkki ei näinud kohe... otsisin kuudi tagant, üritasin vaadata kuudi alla. Poolellaudal veel vana põrand, mille alla piilsin. Ühes seinas on veel küttepuud, äkki on seal. Äkki on kuskil kastide all peidus (neid jagub seal ka veel). Või heina sees. Ja kusjuures ma kuulsin kadunud kana häält kuskilt, aga ei suutnud tuvastada kus. Kas lendas laka peale? Äkki on järgmise seina taga? Sinna läksin ka vaatama (ust ei olnud eriti lihtne lahti saada, sest lund jagub..), aga kana ei olnud. Kutsusin Abikaasa appi, kes esialgu arvas, et ju kanake kuskil ikka on, aga jõudis ka selleni, et näha pole teda kuskil. Viimased ööd olid meil olnud ca -10C, no laudas ehk kraad või kaks vähem, aga ööseks ju kanad soojas kuudis. Tundsin muret, mis see üks kanake siis teeb, kus ta sooja saab...

Kell oli aga nii palju, et pidin kodust mõneks tunniks lahkuma. Koju jõudes oli väljas pime, teised kanad magasid kuudis. Ja kadunud kana ei kuskil. Abikaasagi oli mõni tund varem veel otsimas käinud. Iseenesest saan aru - väljas on pime, kana magab ju, kui valgust ei ole... Niisiis ei olnud ka lootust, et ta kuskil häält teeb. Hommikul oli ilm pilves. Kadunud kana ei leidnud. Ja läksin kodukülastusi tegema. 

Jõudsin koju veidi pärast kella kahte. Tahtsin riided ja jalanõud ära vahetada ja minna uuesti otsingutele. Uuesti õue jõudsin kuulsin kana häält ja üks valge kana jalutas mulle maja ees vastu. Kanake, kus sa siia said? Nokkis aialindude maha aetud teri ja tundus, et tunneb end hästi. Andsin talle süüa. Püüdsin kinni ja viisin tagasi lauta teiste sekka. 

Aga kuidas ta sai laudast välja (jah, see koht ei ole väga põgenemiskindel, aga siiski.. lisaks on ju kanaaed, mis oli kinni. Ja ometi ma kuulsin ta häält, kui olin teda 24h varem otsinud. Kus ta ööune magas? Ei tea. Aga olin õnnelik ja tänulik, et kanake tagasi tuli. 

Sobilikku pilti temast kahjuks ei ole, sest tegin ühe videoklipi otse messengeri ja see ei kõlba kvaliteedi poolest kuskile.

Kanakesed on ikka nii tublid. Kevad paistab ja nemad on terve talve munenud. Aga oi kuidas nad juba õue tahavad. Ja midagi rohelist süüa. 

Lisan siia aga ühe Draakoni ja ühe orava. 

Orav sõprade juures. 

Käis lindude seemneid maiustamas.

Draakon õunapuu otsas.

Ajas end ka veidi puhevile.