Oktoober 2022

Värviline oktoober tuli ja läks.

Postituses pildid taas suvalises järjekorras. 

Antud pilt on tehtud kuu lõpus, kui olin käinud kulme uuendamas.

Mulle nii meeldisid need tumedad kulmud.. ja siis oli aeg selleks, et kuuriks tuleb maha. 

Kulmudon endiselt ilusad, aga mitte nii tumedad. 

Tegelikult ma alustasin möödunud nädalal kulmude postitust ka. Seda, mida ma tahtsin üle aasta tagasi teha. Pildid on lisatud, aga mitte nüüd kõige värskem, kus uuesti hooldatud ning paranenud kulm peal oleks.

Käisin 24.10 pärastlõunal. Korralikult koorikud hakkasid maha tulema alles pühapäeval. Aga väga mõus oli pea kaks tundi lihtsalt lebada ja lasta kellelgi toimetada. Kell arvas taaskord, et ma teen uinakut. Poja sai issiga kvaliteetaega veeta. 

Oktoober algas Draakoni sünnipäevaga.

Sest kuus aastat tagasi tuli ta minuga Tartu varjupaigast koju. 

Sünnipäevaks sai ta pasteedikoogi, mida ta Pisikesega rõõmsalt jagas. 

Pildil tundub tal käpal veel karva vähe, aga praeguseks tundub seis juba väga hea. 

Rõõm tõdeda, et nautidb endiselt elu siin maal. Käib õues ja tuleb õigeaegselt tuppa.

Üks päev üritas meile neli (!) hiirt tuua. 

Paraku sööb vahel ka mõne hiire ära, mis meenutabki mulle, et tuleks kliinikusse ussirohtu minna ostma.

Draakon sööb palju. Eelistab konserve. Alles sel aastal oli periood, kui ta üldse ei söönud konservi, vat siis.. Ja tema isu järgi tuleb küm talv. 

Viimased nädalad on ta maganud sügavkülma otsas olevas pesas, vahel lippab voodijalutsist läbi, aga ju me sahmerdame liiga palju. Hommikuti küsib üsna varakult õue. Toas liivakasti just vabatahtlikult ei lähe.

Kaks päeva hiljem oli juba pojakese olmas minisünnipäev. 

(homme on juba neljas!)

Temal olid kuu märksõnadeks, et kõik sõrmed mahuvad suhu ja siis natukene veel.

Jutustamine. 

6. oktoober hakkas voodis end üle vasaku külje keerama ja 11.10 hakkas tegema seda põrandal.

Mina magasin esimesed korrad maha, sest olin köögis või tegin kohvi. Läksin tagasi elutuppaja hop tema kõhuli.. ainult üks sokk oli maha jäänud. ca 2 nädalat hiljem hakkas voodis end üle parema külje keerama ja põrandal hakkas seda tegema 31.10. Nii vahva jälgida, kuidas õhtul ühte asja ei oska, aga hommikul on asi käpas. Ja siis muudkui harjutab. Lisaks tõmbab päris kenasti epu üles, et edasi minna (aga ei saa veel aru, kuidas varvastega lükata tuleb). Lamamistoolil kiigub kuidas jaksab. Haarab kõike, mida kätte saab (ja pistab suhu). Mähkimsilaual virutab asju jalaga alla. Kõhuli olles pöörab ennast, parema meelega liigub päripäeva, aga kui meelitada mänguasjadega, siis ka vasakule.

Tahtis endiselt edasi liikuda ja abiga saigi, jalad on tugevad ja muudkui tõukab. 

Oleme käinud mitmeid kordi Vspas ujumas. Esimesel korral käisime hoopis Tartus Arenas koos füsioterapeudiga. Saime harjutused selgeks, mida koos teha. Aga Arena tõstis kõvasti piletihindasid, lisaks on seal külm (riietusruumid). Auras olevat sama jama. Aga VSpa pilet tuleb sama hinnaga (10 eur, sest beebi on tasuta), seal on hea soe, lisaks erinevad basseinid ja saunad. Nii et edasi olemegi seal käinud. Ja poja väga naudib, vesi talle meeldib. Õhtuti vannis käies pladistab nii, et vahepeal pool tuba ujub. Viimastel nädalatel pole kodus jõudis sauna teha, sest Abikaasa on nädalavahetustel tööl olnud (Aga Vspas külastasime saunasid ka, lisaks on seal ka imetamistuba!). 

13.10 kaal 6920gr ja kasv 63cm. 

Hetkel pikkus selline, et suurem osa 62 suurusest on väike.. ja 68 on liiga suur. Aga pigem suur kui väike.

Eriti kui on riidest mähkmed, siis see pamp on suurem ja sealt peab toredasti hoidma, et ta saab end liigutada ja möllata.

Kuu teises pooles olid ööd, kui ta tahtis 8x süüa, mis minu jaoks oli kergelt öeldes väsitav. Ja siis päeval keeldus rinnast. Mis tekitas minus jälle stressi ja siis ühel hetkel oli päevasel ajal vähe piima. Õhtuks oli aga piim tagasi. Niisiis hakkasin päeval piima välja pumpama, jõin tasside viidi teed (ja vett joon niikuinii) ja panin teda ikka rinnale. Kohati oli tunne, et ma midagi muud ei teegi. Öösel sai muidugi esimese asjana lutti pakutud, et äkki ei ole kõht tühi, aga oli. Sõi pikalt ja isuga. Ühel päeval lõi mulle endale üle 38 palavik ja olemine oli päris sant, peavalu ka. See viimane saatis mind terve nädala. (Covid oli negatiivne). Aga ma tõesti tahan talle rinda anda, minu jaoks on see ka kõigel lihtsam viis, siis jantisime edasi. Ja kuu lõpuks saime tissistreigist lahti, öösel magab taas pikemalt ja sööb vähem, on rõõmus ja rõõsa. 

Kuu teine pool oli ka väga sotsiaalne. Käisime ise külas ja käidi meil külas. Käisid mõlemad vanaemad ja vanaisad ja lisa vanaisa ja vanavanaema ka veel. Käisime ühte väikest sõpra vaatamas, kes sai 1 kuu vanuseks. Ja oh.. ma tean, et poja oli ka nii väike ja samuti muudkui sõi ja magas, justkui see oli alles.. aga samas tundub nii kauge. Millal see lõppes, et ta enam süles igas asendis magama ei jäänud?! 

Õunamahla kuumutamine. 

Möödunud aastaloli meil õunamahla ca 20l, sel aastal ca 100l. 

Nii et kuumutamist jagus. Septembriga lõppes meil soodne fikseeritud elektripakett, niisiis elektripliit ei olnud kuidagi variandiks. Otsisin aga kõik potid välja, tegin pliidi alla tule ja kuumutamine algas.

Purke kuumutasin praeahjus. Üsna ruttu sain aru, et sellise tempoga ma jäängi seda mahla kuumutama. 

Leidsin siis kaevumajast 40l email (?)poti, küürisin selle puhtaks, proovisin, kas on terve ja järgmine päev läks mahl sellega pliidile. Ajakulu, et see seal kuumaks saada, oli ikka päris korralik. Aga nii ma toimetasin, kui poja magas. (Abikaasa oli kõik päevad tööl). Sellest järgmisel päeval mulle aga tundus, et suur pott lekib vahepeal.. niisiis alustasi jälle väikeste pottidega. Poja aga tegi vahepeal pika une ja sain midagi ka päeval kuumutatud. 

Enne kuumutamist ajasin veel purke ka taga. Möödunud aastal ei saanud ma kaanetajaga sõbraks ja välisin kaanetamisega purgid. Teisi purke oli aga vähe. Kottidesse olin kunagi mahla pannud, aga läks hukka ja uuesti ei katsetaks. Niisiis sai Tartus käidud purgi jahil - Magazinis olid kõige suuremad liitrised, neid võtsin ühe komplekti, lisaks ka pudeleid. Pakendikeskusest leidsin ikka 1,7l purke, võtsin neid oma jagu ja järgmisel päeval käisin veel Elvas sellises poes nagu "Kodu ja aed" ja sain sealt ka purke.

Purkidega on see hea, et need on mitmeks aastaks. Kaaned vahetan küll ära. 

Meil läheb kelder niiskeks. 

Toormahla ma väga ei armasta ja ega sügavkülmas ruumi ka pole. Lisaks muututatud mahl on kuidagi lollikindlam ja säilib keldris.

Pisike on armsas kohevuses. 

Väike sõbrake.

Juustuküpsised pitsapulbrist. Ema tegi. :)

Üldiselt kord nädalas püüan ma leiab küpsetada. 

Kui sügisel uuesti alustasin, siis rõõmustasin, et sain juuretise tööle. Esimene leib

oli natukene kahtlane, aga edasised on väga okeid olnud.

Kui külalisi on käinud, siis olen teinud keeksi mustikatega ja näiteks kiire kodujuustupiruka täiendatud versiooni. Seda viimast olen vist nii palju teinud,

et endal saab ka juba isu täis. 

Kui Abikaasal vaba päev, siis on lõuna- ja õhtusöök tunduvalt paremini paigas. 

Vahepeal olid mu lemikud friikartulid kuumaõhufrütüülist. Väga kiidan Lidl friikaid, mõnusalt pikad ja õhukesed pulgad. Ma ei ole üdse sakiliste friikate fänn.

Vaade järvele. 

Armas Vaikne.

Kuskile järve ei ole ma ujuma pärast juunikuud jõudnud.

Tahaks küll, aga hetkel pole õige aeg.

Hoian rinnad soojas. 

Majake sai vahepela uue katuse. 

Redeli ka, et korstnapühkijal oleks hea turvaline katusel käia. 

Ja majataga on ka nüüd vihmaveesüsteem. 

Ukse ette trepi kohale sai suurem varjualune. 

Aga kuna selgus, et suurem osa tuultest tulevad just nii, et paiskavad ukse pärani lahti, toovad sademed trepile,

siis tuleb mingi seinake ühele poole teha. Katuse tegin ka üks Elva firma ja mõned asjad on veel sättida, tuleb ka siis see "sein" varjualusele. 

Esialgne laan oli küll pruun eterniit, aga nüüdseks mullesee hall väga meeldib

ja enam ei plaani üle küll värvida.

Kasvuhoones on endiselt tomateid. 

Rohkem küll rohelisi kui värvilisi ja peaks need sealt ära korjama

ja taimed välja kiskuma,

aga jahm, ei ole jõudnud.

Kuu I pooles oli liiga vara ja kuu II pooles võttis pojaga tegelemine 

suurem osa energiat.

Niisiis on kõik sügistööd tegemata. 

Siin veel üsna värsked pildid

ja millegi tõttu on poja kandekotis kuidagi väga kõrgel. 

Üldiselt ikka kõrgus selline, et saab ta peale 

musi teha.

Kui ilm on okei, siis käime ikka kandekotiga õues ka, vaatleme loodust. 

Või kui pikemad jalutustiirud on, siis on ka kott kaasas.

Oleme ka Elvas jalutanud nii, et tema muudkui uudistab. Põnev ju. 

Kvaliteedikontroll Pisikese moodi.

Ta on meil ikka uudishimulik.

Kurgid!

Veel kuu lõpuski sõin selliseid pisikesi kurke.

Nüüdseks peaks küll kõik otsas olema.

Aga taimed on koristamata.

Ja väävlitoss on ka tegemata.

Ilus sügis.

Värvilisel ajal on soojad sügisilmad mu lemmikud.

Ilus oli vaadata...

... ja siis läks puu puhkama.

Teistsugused värvid.

Talivili teeb põllud roheliseks.

Viirpuu hekk oli ka kuldne.

Mõned aitasin üle tee.

Kased olid ka kuldsed.

Alles ma lõikasin kõik kapsalehed ära, aga näe, üks taim jäi mulda 

ja kasvatas uued lehed.

Ja üks nuikapsas püüab ka veel kasavad.

Kasvatas samuti uued lehed.

Porrud on ka veel peenras.

Draakon õunapuu otsas.

Justkui varahommik.

Koduteel.

Keldris on palju sisalikke.

Niimoodi viisin õunamahla keldrisse. 

Nunnuke.

Mis teha. 

Nii ta end hästi tunneb.

Läksin ka keset ööd kööki 

ja istus ikkagi laua peal purkide juures.

Ilmselt oli ka hea soe.

Sõbralik pasteedikoogi söömine.