Nii talvist detsembrit mäletan veel eelmisest aastast.
Siis jäi ainult see suur sula ära.
Poja sai kuu alguses viie kuu vanuseks.
Suur poiss!
Muudkui teeb uusi trikke. Pöörab ümberoma telje kiiresti-kiiresti. Tagurdab ja oi kui kiiresti. Läheb randmetoengusse ja põlvili ja võtab hoogu - kas tagurdamiseks või teeb justkui hüppe edasi. Ukerab ennastnii palju takistustest üle. Endiselt haarab kõike, mida kätte saab. Ekraanid püüavad pilke. Hambaid veel ei ole, kuid viimastel päevadel igemed taas nii sügelevad, et vaheapeal on hea olla vaid süles. Ja igemeid sügab kõigega, mille kätte saab. Kusjuures turses on hoopis nn kihvade juures mitte päris esihambad.
Arstil käisime 9.dets ja siis oli kaal 8160gr ja kasv 68,5cm. Üldiselt veel suurem osa 68 riideid läheb selga. Aga kasutuses ka juba 74. Sokid siputab jalast ära ja sikutab ka. Enne ööund tuleb kõik varbad üle lugeda (läbi tudukate) ja tantsusamme teha. Ujumaskies on mõlemad peopesad avatud ja siputab üha rohkem. Sukeldumisel ujub ise pinnale. Eriti vahva oli ujuda rõngaga (ja uuel nädalal saame uuesti proovida). Parimad päevauned on vankris. Autosõidu uned kipuvad kuidagi lüihikeseks jääma (aga seda arvan vaid mina, tema on rahul). Ärvelolek on ca 2h, võimalusel veidi pikemalt. Pärast pühi on graafik sassi läinud ja oleme päeva alustanud ka juba pärast kella viit, minule meeldid see pärast seitset ärkamine ikka rohkem. Juuksed on üsna pikad. Küüned ei kasva enam nii kiirestija nurgad ei kasva enam sisse ka. Suvel ostetud küünekäärid on aga teadmata kadunud ja uued, mis ostsin, pole üldse nii head. Ja viilida tuleb ikka, sest iga terav nurk tõmbab näole mõne kriipsu.
Kuu alguses hakkas ta tegelikult roomama ka, kui minu sõbrannal külas olime, kellel 2 kuud vanem poeg on (kes väga usinalt roomas). Aga kodus liigub teisiti kiiremini edasi. Jalad on tugevad. Käed ka. Selg veel väsib, aga harjutab istumist. Käime endiselt ca 1x nädalas võimlemas ja ujumas. Kodus võimelema ka muidugi. Just laenasin sõbrannalt fitnesspalli, selle peal on hea harjutusi teha.
Toiduks ja joogiks endiselt rinnapiim. Vahepeal olid väga rahulikud ööd, aga nüüd on söömine tihedamaks läinud (öösel siiski läbi une). Päevad eelistab ka rohkem selliseid kuni neljaminutilisi söömisi, et siis varsti uuesti süüa. Minu poolest on see okei.
Kassid on ka väga huvitavad. Oleme harjutanud neile pai tegemist, aga poja eelistab hooga karvadest kinni haarata. Ja siis panevad kassid jooksu. Käpaga pole ta veel saanud.
Kui metsast kuuse tõime ja ehitisime, siis kuusk ja ehted nii väga huvi ei pakkunud. Ehtimise ajal kukkusid mõned ehted küll maha ja katki.. Aga jõulude ajal algas kuuse ja ehete sikutamine. Ja oi kuidas on jõudu,
Päevaunesid on üldiselt kolm, aga näiteks täna, kui päev algas pool 6 hommikul, siis tuli neli und. Ja hilisem magamaminek. Viimasel ajal teeb pärast ööune esimest tsüklit seda, et ukerdab end käpuli ja hakkab minema. Seda ukerdamist ei ole ka monitorist kuulda. Siis jõuab kuskile ja teeb vaikselt häält. Ja on nii rõõmus, kui keegi magamistuppa läheb. Minut hiljem magab. Ööuned ikka minu juures kaisus. Võrevoodi tegin küll enda asjadest tühjaks (oli mulle öökapi eest), aga nüüd on seal mänguasjad, millega hommikuti mängida. Hommikune mänguplats ongi voodid - barrikaadid ette ja seal saab möllata küll.
Meil on köögiuks see vana pehmendusega. Aga see väike pätik on sealt nii palju üles roninud, et see on kõik auke täis.
Eile oli aastalõpumatk Elvas väerajal. Kusjuures esimest korda kõndisin seda nii suures ulatuses.
Väikese tiiru jätsime pojaga siiski vahele (amartoniraja juures), sest mul oli kottkuidagi halvasti ja hakkas puusale. Aga äris korralik matk tuli ja lisaraskus oli ka korralik. Poja magas suurema osa matkast maha - no ärkas 20 minutit enne lõppu ja ca 10 viimast minutit oli issi süles.
Vaikse ääres käisime ka!
Jõulude ajal tegin piparkooke, aga unustasin liiga pikaks ajaks ahju.
Ja need polnud eriti head.
Pärast pühi tegin uuesti. Ja tulid ideaalsed - pehmed paksukesed.
Ja see tainas on ka ikka ülihea!
Kitseke.
Vankriring Virumaal.
Kohevake.
Käib õues ja toob karvadega lumepallid tuppa.
Viimasel ajal magab diivanil. Hea rahulik, sest keegi ei vehi jalgadega.
Jõulusoov.
On ikka ilus kass.
Külas käis jõulubuss.
Lugesin seda päev varem valla kodulehelt. Ja sättisin meid ja sinna.
Lapsi täitsa oli, aga tundub, et suurem osa kaugemalt, sest olid autodega.
Vahva etendus oli. Ja koju tulime kommipakiga.
Mul oli vaja lõigata ja kleepida, Draakon aga pani käpa peale.
Birgit möllas.
Aga kaks päeva hiljem tahtsin ka ise kuskile sõita ja selleks oli vaja teine auto välja kaevata.
Seda lund oli NIII palju.
Auto atga oli ka korralik kuhi ja kõrval.
Naabrinaine tuli appi.
Ja koos sai tehtud.
Teisel kasvuhoonel langes lumi maha. Super.
Kusjuures siis kui Brigit möllas, pidi vallamajas oleme lusikapidu.
Esiagu pidi see üldse olema õues.
Kõikjalt kutsuti üles, et püsige võimalusel kodus ja ärge minge liiklusesse.
Olin kindel, et see lükatakse edasi, aga hommikul valda helistades oldi mu küsimuse peale
üsna jahmunud, sest inimesed on ju juba tulemas.
Alevis elades polegi see ilmselt nii suur probleem eks.
Meie aga olime lumevangis. Lumi oli üle põlve ja aina tuiskas.
Valals öeldi "katsuge ikka tulla".
Helistasin siis mehele, kes siin lume lükkamist organiseerib ja palusin, et äkki saab varem tulla.
Ta lubas info edasi anda, aga ei lubanud.
Kõikjal oli ju NII palju lund.
Üldiselt on meie küla vist üsna viimane (dets alguses käidi lükkamas kell 2 öösel!!).
Sain info, et 12.45 võiks traktor meie külla jõuda ja panime end ikka valmis.
Aga traktorit polnud näha...
Helistasin ka vahepeal valda, et kui kaua see üritus üldse kestab,
et kui hilineme, kas on mõtet tulla.
Traktor tuli 12.55, lükkamisega läks ka aega, aga siis kohe startisime.
Õnneks oli abikaasa kodus ja sõitis, sest ise ma pojaga kahekesi poleks läinud.
Ei olnud see maantee ka just eriti heas seisus.
Jõudsime saali siis, kui meid kutsuti.
Pärast tegime pilti ka.
Poja sikutas ühispildi ajal võõra mehe juukseid :D
Teine advent.
Kuuse tõime ise riigimetsast!
Õnneks tegime seda enne Brigiti tulekut, sest hiljem poleks küll jaksanud lumes sumbata.
Poja oli kotiga kõhu peal (ja jäi magama).
Sellised ehted läksidki katki.
Kuusejahil.
Säärised on ikka head asjad!
Kolmas advent.
Päev hiljem oli kuusk ümber.
Ja Pisike oli väga tubli kõikide ehete ära nihverdamisega ja päkapikud viis ka minema.
Samuti tahtis just seda kuuse vett juua.
Eelmine aasta meil kuuske polnud, nii et kassid olid vist rõõmsad jah.
Üks -14 C ilm, aga täiesti tuulevaikne.
Oli nii ilus.
Eestimaa.
Kõik oli härmas.
Linnukeste maja on kaevumaja küljes
Möödunud aastal oli meil maja juures ka kaks maja,
aga kuna nüüd on uus varjualune, siis ei hakka sinna panema.
Vaatamiseks võiks olla veidi lähemal, et saaks paremini aru, millised linnukesed käivad,
aga samas lähemal ei ole ühtegi sellist kohta, kuhu linnumaja panna, et neil turvaline oleks.
Pisike käib vahel ikka tere hommikust või head ööd ütlemas.
Draakon aga põõnab, kus saab.
Koduke.
Loojang.
Lumekogus enne Birgitit.
Pisike.
Draakon - ei saanud eltuoas rahulikult olla ja läks mujale magama.
Maandus aga poja mähkmesisude kastis.
Ja kas me just läksime mähet vahetama?
Siin Draakon vaatabki, et mismõttes..
Kitsekesed meil sauna taga.
Detsembri alguses üks päev, kui tahtsin pojaga ujuma minna.
Aga temal ei tulnud und.
Olime üsna kaua K-Rauta parklas ja vaatasime autosid.
Jäi magama pärast 3,5h ärkvelolekut, aga uni oli üsna lühike
ja ujuma ei läinudki.
Käisime külas ja sõitsime kodupoole.
Nii viisakas poiss, et külas ei tahtnud süüa, aga
ei jõudnud veel linnast väljagi, kui kõht oli juba tühi.
See Põlva risti maanteeäärne restoran on vist tema lemmik.
Ja minu jaoks oli täiesti okei, et ujuma ei jõudnud.
Meil oli vahva ikka.
Ja ju ta teadis, et ma olin plätud kotist välja tõstnud... ja paljajalu ei või (ega taha) seal olla.
Neljas advent.
No comments:
Post a Comment