Raamatud november 2022

Uh, nii hiljaks pole raamatute postitusega ammu jäänud. Kirjutan selle ruttu ära, sest detsembri oma hakkab kohe-kohe peale pressima. Just avastasin, et instrgammis novembri pstituses tegin vea - seal nimekirjas oleva viimase raamatu lõpetasin siiski järgmisel päeval. 

Novembris lugesin läbi 8 raamatut:

• "Koduabilise käsiraamat" Lucia Berlin; 432lk; 03.11.2022 
• "Neli tuult" Kristin Hannah; 456lk; 05.11.2022 ⭐️⭐️⭐️⭐️
• "Ammuu" Heelia Sillamaa; 160lk; 06.11.2022 ⭐️⭐️⭐️⭐️
• "Raevukas lesk" Minna Lindgren; 256lk; 11.11.2022
• "Viimane raamatukogu" Freya Sampson; 288lk; 15.11.2022 ⭐️⭐️⭐️
• "Sõbrad nii ei tee" Heli Künnapas; 176lk; 15.11.2022
• "Väike külaturg" Nicola May; 320lk; 26.11.2022 ⭐️⭐️⭐️⭐️
• "Blankets. Lumeteki all" Craig Thompson; 592lk; 28.11.2022 (esimene graafiline romaan, mida olen lugenud) ⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️

Kõiki ei olegi hinnanud. Esimese raamat "Koduabilise käsiraamat" mõtlesin pooleli jätta, sestkohe üldse ei sujunud, aga kuidagi sai loetud. "Raevukas lesk" tundus ka alguses selline kahtlane, aga lõpuks oli päris vahva. Tuttavatest autorietest lugesin Nicola May "Väike külaturg". Tema stiiliga harjunud, ladus kiire ajaviite lugemine. "Neli tuult" oli ajaviite romaan, huvitav ja silmiavav. Lugesin ka esimese graafilise romaani läbi (lugesin ja vaatasin), väga vahva oli. Soovitan!

"Ammuu" oli ammu soovitatud ja vahepeal jäi ka sotsiaalmeedias silma. Sain aru, et autor on inimestele teada nägu, aga mitte mulle.. sest lihtsalt pole kursis sellega, mis toimub telemaastikul või kuskil mujal meedias. Aga sellest pole midagi. Esimesed leheküljed tekitasid mulle natukene küsimärke, sest ma ei saanud aru, kas tehakse nalja või arvataksegi nii. Sest no sügis on imeline aastaaeg! Ja manifesteerimine ei käi kohe üldse nii, et "homme kohtun oma unistuste mehega". See käib hetkes. Kui kogu aeg on üks "homme", siis see ei jõuagi kätte. Lõpuks ma ikka leebusin ja lugemine läks väga ruttu. Kui jõudsin Viljandi korterisaaga juurde, siis sain aru, et väga tuttav värk ja vot seda kahjastust ma meediast mäletan! Aga ma ei teadnud, kuidas ja kas see lahenes. 

"Sõrbad nii ei tee" on raamat, mille soetasin. Kuidas siis muidu, kui jutt käib Termika lugudest. Tahtsin enne blogipostitust raamatu algust uuesti lugeda, aga ei ole jõudnud. Nimelt tahtsin vaadata üle, kas seal oli viidet aastaarvule, millal sündmused toimusid. Kuivõrd Terminaator pidas sünnipäeva just käesoleval aastal Saku Suurhallis, siis muidugi tulid paralleelid sellega. AGA see ei läinud kohe üldse kokku, et peatagelane sai 40 aastaseks ja tesimelisena (nt 15 aastasena või oli nooremgi?) laulis ta Romulat. Nimelt Romula tuli välja aastal 2002 ehk 20 aastat tagasi. Andsin raamatut ka õele lugeda ja temal ei tulnud ülde selliseid mõtteid nagu minul. 😀 Aga raamat meeldis!

Tahaks sel aastal veel midagi lugeda, aga samal ajal tahan aasta kokku võtt ja uue aasta plaanid teha.. Näis.