Aprill 2023

 

Märtsi raamatud on endiselt kirjutamata (rääkimata aprilli omadest), aga hetkel võtan hoopis aja, et ruttu aprilli kokkuvõte teha. 

Kui instasse kokkuvõtet tegin ja pilte sivisin, siis selfidega oli küll kehvasti. Lõpuks valisin sellesama siin. Taustaks meie välikäimla ja mitte veel rohelised puud ja muru. Aga tuju oli hea, jope roosa ja poja kiikus kiiges. Pilt kuskilt aprilli soojalaine ajalt, aga võis tuuline olla.

Aprill läks siuh-säuh. Oli niiiii külm ja lumine ning imeilus päikseline. Tuuled on tavalised, aga nii pikalt sooja ei mäletanudki. Eriti selles osas, et seda ilma sai kodus nautida. 

Nartsissid naabri krundil. Kuidagi need sibulad sinna on saanud ja mina kolmandat kevadet vaatan, et valged nartsissid keset heina.

Ja siis enda hoovis on ühed kollased nartsissid üsna vana kompostihunniku lähedal. Mina neid sinna ei istutanud, aga seal nad kasvavad.

Pisike poseerib minu sünnipäevalilledega. Taustal näha ka mõnda kurgitaime.

Need nelgid olid üks hommik kummuli. Ja ilusad on nad siiani (kaks nädalat!)

Sünnipäev oli (nagu ikka) 22.04 ja pidu ei teinud. Hetkel on sellised ajad möödas, pole tahtmist. Küll aga mõned külalised käisid, kes küsisid, kas võib õnnitlema tulla ja muidugi võis. Nii et sain mõned ilusad kimbud, paar potilille, mõned lilleseemned ja ka ühe orhidee. Kusjuures minu esimene orhidee.

Sünnipäeval oli imeilus päikseline ja soe ilm. Imeline.

Ma olen mõelnud, et tahaksin ühte linaratast, millele saab kinnitada lastetooli, et siis pojaga ringi vurada. 

Minu meelest on tore, kui soojal ajal saab ka teisi liikuda kui autoga (ja kui jala on natukee liiga aeglane). 

Minul on ju tõuksid. Abikaasal üks maastikuratas, mida ta ise ütleb, et see on hullult kerge, aga ikkagi puhas meestekas ja minu meelest ei ole kerge. Ja siis aprilli keskel sõprade juures sünnipäeval olles tulid jalgarattad jutuks ja nendel pidi üks naistekas seisma. Ja nad olid valmis seda lahkelt mulle laenama. Ja nii nädalapäevad hiljem ma sellega koju vurasin. Mitte üldse kaugelt - Elvas oli see. Aga meie kodutee on ju künkast üles. Lisaks sellised osad Elva linnast, kus ei ole ei kõnniteed (rääkimata rattateest või kergliiklusteest) ega miskit. Natuke ehk tudisesin seal ja mõtlesin, et sadula peaks 0,5cm madalamaks panema, aga muidu oli täitsa tore (ja palav). Nüüd on rattatool ka juba küljes, aga sõitma pole veel saanud, sest poja kiivri jõudmisega läks aega ja vahepeal läks külmaks. 

Pildistasin kivihunnikut. 

Tegelikult oli nii, et sügisel sai sinna üks kana maetud. Kivid said muidugi peale, et keegi teda kaevaa ei läheks... 

Aga kas seal oli ikkagi auk? Kaugemalt alustatud ja jõudis matmispaigani välja?

Ilusad kollased roosid.

Sünnipäevaks tegin endale ikka Napoleoni kooki. Ikka oma lemmikut ja parimat. 

Minu jaoks on minu enda tehtud versioon lihtsalt parim. Ja nii ka seekord.

Peaaegu oleks koogi tegemisega alustanud kolmapäevaõhtul, kui olin ajaga jännis ja mõtlesin, kas tõesti hakkan seda uneajast tegema... Kuni abikaasaga rääkides sai selgeks, et on alles kolmapäev!

Niisiis alustasin hoopis neljapäeval. Lehttaigen oli ikka Pagaripoistest, aga olin selle siis külmkappi pannud.. ja noh raske oli neid põhjasid teha. Päris mitu läks vussi. Ja ahi küpsetas ebaühtlaselt. Võtsin teise taigna ka välja, et hiljem juurde teha. 

Reede hommikul tegin aga keedukreemi, mis pole ka kunagi veel nii vussi läinud. Hakkas põhja kõrbema ja läks tükki. Oeh. Õnneks oli potte, kuhu ümbervalada ja sain ka tükid mikserdatud (kui põhja hakkab kõrbema, siis samas potis seda teha ei saa, sest muidu võtad selle kõrbenud osa põhjast ja siis on täitsa vussis). Siis selgus, et pohlasid mul ka pole, sest metsas ma polnud käinud.. Õde oli ühe moosi toonud. Okeid pohlad leidsin siis Tartus Prismast. Lootsin paremat valikut, aga sai hakkama. Sel aastal tahaksin ikka ise metsa minna.

Kook sai lõpuks valmis ja oli ikka imehea. Pilti ma ilmselt ei teinud.

Esimest korda käisime kõik koos Maamessil. Mina (ja poja) üldse esimest korda. Läksime kohe reede hommikul. Parkimiskoha saime üsna kaugele. Poja oli esialgu kärus. aatasime suuri masinaid, mina tahtsin kindlasti loomi näha. Nagu näha, siis nägime ka. Rahvast tuli aina juurde ja ma ei teagi, kes sellest rahvast enne väsis kas mina või poja, aga varem me auto juurde läksime. Vahepeal oli ta ka kandekotti kolinud. Ja teel auto juurde kadus meil lutikett. :( 

Õnneks oli mul kodus vana alles, sest seda vana olin ma varem ära kaotanud ja siis olin uue tellinud. 

Vaikselt hakkas keldrist ka vesi otsa saama,

aga pumbatud sai seda ikka aprilli lõpuni. Vahepeal lihtsalt ülepäeva. 

Ja kohe kui vihma sadas veidi rohkem, siis tuli uuesti vett. Ju maapind veel nii vett täis. 

Kõige ilusam kana.

Siis kui redis oli juba tõusnud.

Vihmavee kogumine. 

Selline selfi oli ka valikus.

Ja till kasvuhoones.

Sinililled! Ise olen need istutanud ja nii tore on kevadel neid vaadata. :)

Pisike pirnipuu otsas.

Draakon õunapuu otsas.

Ikka näputoit.

ildil mingi puder. Pudru sööme pigem harvem, aga sööme ikka.

Raamatuid lugesin ka!

27.04 oli pulma-aastapäev. Ja kuna kaasa oli pikalt tööl, siis läksin pojaga metsa. Lemmikjärve äärde. Tegime ühe tiiru ümber järve ja nautisin natukene seda paika.

Neli aastat tagasi oli ka väga soe aprill ja kuu lõpuks hakkasid puud juba lehte minema ja rohi oli roheline.

Seda ma mäletan. 

Palav oli pikas kleidis Raadi pargis pilte teha. Kontsad vajusid maa sisse. Sõrmed läksid paistes. Pärast käisime Emajõe ääres jalutaas, sõime jäätist. Niii palju rahvast oli, kõik nautisid seda +25 C ilma.

Tööhoos olin ka. Sügisel jäi suht riisumata. Lehepuhuriga sai suurem lehesodi kokku pandud.

Ja päris riisumata ma ei taha jätta. Sest lehti ma kasuta ju aias.

Aga mina arvasin, et lõhkusin fiskarsi reha ära (sest et oranž eks). Sain tedaa, et nii ei olnudki!

Kui see katkil äks, siis võtsin musta fiskarsi rea ja sellele murdus ainult üks pii (?)

Kuu alguses sai poja üheksa kuu vanuseks. Pikkust oli siis 73cm ja kaalu oli kümps! 

Aprillis tulid sõnadeks emme ja njam-njam. Muidu jutustab ka üsna palju. Edniselt turnib ja ronib ja möllab. Hakkas pepu ees alla tulema. Nii tubli! Ma ei tea, kas me seda juttu rääkisime talle kaks kuud või vähem, aga näedsa, õppis ära ja nii tublisti alguses veidi pusis, aga siis kohe automaatselt ja kiiresti pepu ette ja libistab end alla. No magamistoas saab ta aru, et voodi on madal ja seal alati ei pea, aga tihti ka seal. Aga kui ta nn enda võrevoodis turnib, siis sealt tahab ta endiselt peakat teha. Ei saa aru miks. Aga eks ma olen kohal ei turnida. Viimastel nädalatel on seal turnimist vähemaks jäänud, sest on sahtlid ja kapiuksed ja uks. Uste kinni lükkamine ja lahti tegememine on kohe eriti lemmikud. Ja igasugused juhtmed ja elektripistikud (turvatud), samuti puldid. Niisama enam söögitoolis istuda ei taha. Tasakaal aina parem. Käputamine ikka nii kiire, et kasse õnnesub ka kätte saada. Kui üksi kööki kihutab, siis kohe kassitoidu juurde. Hambaid on veel kaks. Aprillis läks üle kahele uinakule. Ärkamised muutusid varajasemaks ja ööuni ka. Üldiselt jääb magama ikka rinnast süües ja saab lihtsalt vankrisse tõstetud. Mahub endiselt vankrikorvi (see meil 80cm), vahel sõidab ka kärus. Niisama korvis enam ei ole, ajab end püsti. Kärus pole magama jäänud. Autos on ka juba suure poisi tool ja sõidab ikka seljaga sõidusuunas, aga vahel on raske, kui me kahekesti oleme. Häll on meil teises autos, sest kaalust lähtudes võib ta ka veel sellega sõita, aga vot sinna teda saada on juba natukene raske.. ja seda hälli tirida mina enam ei jaksa. Poes käies on ostukärus kenasti, aga kui jõudis kätt arenguhüpe ja emme periood, siis pigem süles ja tuli siis ühe käega toimetada nii poes kui mujal. 

Aprilli jäi esimene kiikumine ja üsna pea oli kiik ka kodus olemas. Nüüd saab igapäevaselt kiikuda.

Käisime ühe korra võimlemas.

Käime igapäev kanu vaatamas ja võimalusel pai tegemas. 

Aprilli alguses ei osanud uued kanad veel kuuti minna ja tuli neid õhtuti juhendada. 

Poja istus siis heina otsas kuni kanad kuuti said. Tal oli väga lõbus vaadata, kui me neid mööda lauta taga ajasime. 

Pärast päevatudusid istub poja ka pissipotil. Kui õigeaegselt jõuame (ei jää pärast ärkamist liiga kauaks nunnutama), siis tuleb piss ka potti. Vahel istub ka muul ajal. Ja täitsa edukalt. Nii tubli on. Peaasi, et potti ei karda.

Aprillis värvisime mune. Poja ka - temale andsin keedetud muna ja mustikad ja nii tuli välja ilus lilla muna.

Rabarber kasvab väga jõudsalt. Murulauk kasvuhoones - nii hea omleti sisse panna. Talisibul tuli peenra pealt. Lisaks saime ka kasemahla - esialgu külmus ära, sest läks külmaks ja siis hakkas rutuga jooksma ja jäi ruttu ka kinni.

Draakon vike mõnglike. Kuigi puugirohud on peal, siis tuppa tulles tuleb ikka puugikontrolli teha.

Pisike karvakera. Pidevalt leiad kuskilt karvatuuste.

Kammida end ei lase, aga sasipuntraid lõikame ikka ära.

Lilled ka! Tublid kasvavad nagu hetkega. Siniliiliad kenasti puhmas. Ja sinililled. Ühed mul ka lillad,

Ja kuu lõpus oli perekondlik talgupäev. 

Sel korral oli eesmärk koristada esimest kuuri-lauta (keskmine). See sai ikka väga palju puhtamaks. Teha veel o, aga nüüd saab jälle ka ise vaikselt nokitseda. Ja on jälle mulda, mida aeda viia.

Vana katus ära saagida - tehtud (viimane) ja riita said ka (esimene). 

Kohe hommikul läks meil aiakärul rehv katki, sest sõit oli ühe naela. 

Veel sai vanarauda ära viidud. Asju korrastatud. Väljapuud lõigatud.

Töödejuhataja sorteeris ka purgikaaned ära.

Laudas tulid väja lubjakotid (mina pidasin neid väetiseks.. aga noh väetisekotte on seal ka).

Ja köögitoimkond! Kohupiimakoogi olin teinud eelmisel päeval. Hommikul koorisin kartuleid (ema kooris veidi juurde), tegin kotletitaigna. Ja muid ettevalmistusi. Ema jõudis täpselt nii, et tuligi kööki. Ja ämm tuli ka õigel ajal tuppa ja sai köögis tööle rakendatud. Toit oli lihtne - keedukartul ja kotletid (nii ahjus kui pannil), juurde salat ja kaste.

Järgmisel päeval korrastas ema peenrad.

Ja natukene pani midagi maha ka (äkki oli sibul).