Neli nädalat

Ma ise ei kuula eriti muusikat. Üsna ammu juba. Aga pojaga koos kuulame ikka youtubes lastelaule. Põihline on olnud Lolala, sinna kõrvale Laulupesa Pidupäev ja siis Sipsik, vahepeal ka Tuta. Ja siis on selline algorütm, et viskab muid laule ette ja võõrkeelseid..

Aga juba päris mitmeid nädalaid tuleb ette ka "Õnnelike inimeste maa", mis on samuti Laulupesa laste oma.

Ja siis ma kuulan seda ja mõtlen, et see laul oleks ka minu venna playlistis olnud. Sest et tema muusikamaitse ikka ainult paranes aastast aastasse. Sest et teismelisena kuulas ta pidevalt Meie Meest ja mina olin nii hea kuulmisega, et ükskõik, kui vaikselt see ka ei mänginud, ma kuulsin seda ja see segas mind. Ilmselt ta ka vahepeal veidi kiusas. Aga aastad läksid edasi ja Meie Mehe igapäevae kuulmine jäi kuskile ammusesse aega. Üldiselt nautis ta ikka eesti muusikat. Ilusat ja head.

Ja tal oli playlistides ikka kõiksugu vahvaid laule. 

Jätan selle laulu ja mõtte siia.