Kuu lõüus avastasin, et selfitanud ei olnudki, nii et tegin ikka ühe pildi. Mina tavalises olekus koduses kekskonnas.
Üldiselt võib öelda, et jaanuar läks juba kergemini. Mõned asjad hakkasid paika loksuma. Üldine energiatase ja olek olid paremad.
Samas oli väga väsitavaid päevi (ja öid).
Liikumist (kõndimise eesmärgil) oli vähe, samme ikka tuleb, kui lapse järgi jooksed, aga tempokat kõndi praktiliselt ei olnud.
Suu käib ja muudkui näksib, aga vast sutsu vähem, kui eelmisel kuul..
Mõnel päeval tegin ka diastaasi ja vaagnapõhja harjutusi, aga regulaarseks seda veel ei saanud.
Käisin kosmeetiku juures. Depis nagu ikka.
Pidevalt sorteerin ja koristan. Vahel on raske millestki kohe lati lasta, aga kui mõne nädala möödudes on tunne alles, et peaks, siis tuleb seda teha.
Aga seda et asju vähemaks jääks, ma veel ei tunne.
Igatsen natukene sellist korda, et asjadel oleks ka praegu kindel koht ja kõik mahuks kindlasse kohta ära. Võiks ju öelda siis, et asju liiga palju (nt riideid), aga ma ise leian, et tegelikult on puudu praktilistest kohtadest, kus neid nii hoida, et võtavad minimaalselt ruumi. Eks riideid on mul ka, sest kannan ka erinevaid riideid. Hetkel hoopis teisi, kui suvel, aga ega ma suveriideid siis ära vii... (mitmed on riidepuul ja ootavad oma aega, üksikud on kuskil kastis peidus). Spordiriideid on mul ka rohkem kui paar komplekti, aga samuti - selga lähevad, meeldivad ja ühel hetkel kannan neid jälle rohkem. Kleite on ka, aga hetkel kannan neid, mis on imetamissõbralikud. Retuuse on päris mitu paari, selliseid mõnusaid pehmeid, samuti on ka termoretuusid. Mõni päev vahetan neid mitu korda päevas, sest miski läheb kohe mustapesukorvi. Ja siis on tavalised püksid ka. Ja pluusid. Ja imetamistopid, mis hetkel mu lemmikud.
Üleriideid sortisin uuesti ja mitmest jopest loobusin, mis kunagi meeldisid, aga nüüd on minu jaoks liiga lühikesed. Olid alles, et äkki kodus kannan. Aga noh ei ole kandud ja minema need ka läksid.
Ja mu talvejopel läks lukk katki. Oeh. Huppa Carry, mille Imetamisriiete grupist ostsin. Maksin ehk 50 eurot? Ja mulle nii meeldis see jope-parka. Kaasas rasedaliist, lapsekandmisliist ja lapsele kapuuts. Ma tõttaks kohe seda lukku vahetama (pika jope luku vahetus on 30 eurot), AGA Huppal on TYK lukud ehk need ei lähe teistega kokku. Ja selleks, et mul säiliks funktsioon teisi liiste kasutada, peaks vahetama kõigil lukud.. Mis vaadates hinda, mis ma jope eest maksin, no ei ole mõistlik. Kui eelmine nädal googeldasin, siis oli see parka üldse sooduses ja maksis uuena 99 eurot. Minu melest väga hea hind, parka ka ülisoe ja mugav. Aga hetkel ei ole see hind kooskõlas pangakonto seisuga. Otsisin fb grupi, marketplace ja yaga ka läbi, aga seda carry parkat ei müü hetkel keegi..
Kannan ise hetkel Didriksoni parkat, kui väga külm ei ole, siis on okei (140gr?), aga pärast sed,a kui ma hakkasin Huppa parkat kandma, siis see Didrikson ei ole mul enam eritiline lemmik, ei istu seljas nii hästi. See oli mul rohkem kodune parka, millega õues ja laudas käisime.
Kitseke meie elutoaakna all! Kuigi pilt on tehtud järgmisest toast.
Ja kitsekesi oli hoopis kaks!
Kuuske rändas meil õue juba esimesel jaanuaril.
Püsib seal hanges väga hästi, isegi okkaid ei aja!
Kui laudas käime, siis poja võtab kõik kanad, kelle kätte saab, oppa.
Kukke tahab ka võtta, aga Siim ei tee veel koostööd
(äkki jääb ka tsipa raskeks).
Aga osad kanad saab poja ise kätte, vahel aitan ka. Eriti õnnestub tal kanakuudis olles neid õrrelt sülle võtta.
Üldiselt kanad püsivad ka väga rahulikult süles.
Mul on nii vahvaid väikeseid klipikesi sellest, kuidas ta ka süles ringi kõnnib.
Jaanuari esimene nädal oli nii külm, et kui juhtus, et mõni kana ka munes, siis külmus see katki.
Ma kasutasin need munad siiski ära (kui olid sulanud).
Esimesel jaanuaril läksid meil sõprade kanad ja pardid oma koju tagasi. Ja pärast seda saime kahe nädala jooksul viis muna. Kolm neist kuu keskel.
Küll aga kuu lõpuks hakkasid kanad munema. Üldielt kolm muna, äkki korra olnud ka neli.
Nii vahva.
Kitsekese jäljed ka. Need on kuu algusest.
Mul on kõik pildid siis täisa segamini.
Terve õuneaed oli meil jäljekesi täis.
Üks päev nägi päikest ka.
Ma ei mäleta, kuhu ma too päev sõitsi, aga ilus oli.
Meie väike ussike.
Kuu keskel käisime ühe väikese sõbra sünnipäeval mängumaal. Juhtus selline päev, et poja magas lõuna aeg tunni ja sünnipäev oli alles kell 18 õhtul.
Ilm oli kergelt öeldes kohutav, sest tuiskas. Ja teehooldus üsna olematu. Abikaasa tuli korra koju ja kui kohe varsti uuesti startisime, siis neid autojälgi enam polnudki.
Aga mängumala pojale meeldis. See oli tegelikult kostüümipidu, selletõttu ta ka selline armas ussike.
Ja pallimerd nautis täiega. Möödunud korral veel ei meeldinud. Aga nüüd kadus oma kostüümiga sinna sisse ära.
Lasi ka lieugu ja hüppas ringi. Vahva oli.
Lõpuks oli väga väsinud muidugi.
Ja autos jäi magama ja sai voodisse ümber tõstetud. Öö vist oli siiski veidi rahutu, sest üleväsimust oli.
Nõos meisterdati valmis üks suur lumememm.
Käisime ka vaatamas ja mõned minutid nägi ilutulestikku ka.
Pisike magab vahepeal ahju ees puude asukohas. Ja viib kogu selle sodi laiali.
Pojale väga meeldivad võtmed, eriti neid kõikjale panna. Ja näe, täitsa õiges kohas ju!
Tegelikult olid mul koduvõtmed kaks nädalat kadunud. Või suts vähem.
Käisin ise ka ühel sünnipäeval ja hiljem läksin edasi Abikaasa isa juurde (mehed olid juba seal), vahetasime ka autosid. Ja võtmed kadunud. Mõtlesin juba, et need kukkusid kuskil lumme.
Ise olin neid viimati ühes postitantsu stuudios näinud (sünnipäevalaps korraldas seal sõbrannadele proovitrenni).
Ja siis ühel päeval tuli mul meelde, et käisin seal hoopis teise kotiga. Kus palju sahtleid, taskuid ja kõik peale ühe olin tühjaks teinud.
Leidsin võtmed üles.
Poja sai kuu alguses siis aasta ja kuue kuu vanuseks.
Mõned uued sõnad tulid. Räägib ühe sõna kaupa.
Endiselt armastab turnimist ja ronimist, pallikesi.
Ja neid järeleveetavaid loomakesi, uus avastus on rääkiv jänes kilkonnale panna ja nii ringi seigelda.
Samuti meeldib umpa (jumpi) peale ronid, hoiab kõrvadets kinni, jalad kerel ja siis hüppab selle peale.
Kelgusõidud ja käru minuga koos ei sobinud, vanaemaga küll kelgutas.
Ja kanad on ikka tõeline hitt. Et neid sülle võtta. Ja nii hästi saab neid ise kätte. Eriti õrrelt.
Kukekest on ka proovinud kätte saada, aga veel ei õnnestu.
Vahel oli päikest ka.
Ja lund oi kui palju.
Põldudel tundub ikka palju vähem ja pärast sula on need kohati juba mustad.
See pilt on enne sula ja lumememm on veel täitsa suur.
Lumememm sulas ära. hanged on veidi väiksemad. Aga kui lumest läbi vajun, siis minul üle saapa.
Laudakass triibik on tagasi. Keegi on teda enda lähedal ja soojas vist hoidnud, sest täitsa pontsik.
Aga nüüd tahab ja otsib jälle laudast süüa.
Susiseb ja uriseb ka.
Kuklikesed.
Ei tulnud päris nii nagu soovisin, sest see kuivpärm ei teinud nii hästi koostööd nagu lootsin.
Ja kuna ma vahukorrt ei armasta ega eriti söö (vähemalt mitte kukli peal),
siis olidki sellised pätsid.
Eks see oli vastlapäeva proov.
Ja hernesuppi teen ka vasylapäeval.
Veel natukene lund.
Poja ajas Draakoni nurka ja tegi pai.
Draakon end sülle ei lase võtta, pai ikka laseb teha. Öösel aga hoiab lähedusse.
Pojaga käisime ka võimlemas ja ka teiste lastega võimlemas.
Ja lasteaiaga alustasime. Viiruse tõttu tuli päris pikk vahe, nii et kuu lõpus alustasime uuesti.
Aga täitsa kenasti läheb. Hetkel veel see aeg, et lähen iga päev 15min hiljem järgi. Alguses küll natuke nutab, aga rahuneb ja mängib.
Unega on üldiselt paremaks läinud. Aga on ka väsimuserattas olnud ja tunnised lõunauned on liiga lühikesed.
Aga saame hakkama ja kõik sujub ja laheneb.
Hambaid on ka päris palju. Ja hetkel tulevad alla juba silmahambad (üles tulid viimati).
Hambapesuga nii hästi ei ole.
Sööb seda, mida meie.
Pudru asemel tahab moosi süüa.
Marju sööb hea meelega, eriti mustikaid.
Minule meeldib ka pannkooke teha (muna, banaan, 4viljahelbed, kreekajogurt).
Pajutibud juba piiluvad.
Sain (ostsin) uued sussid. Tahtsin, et tald oleks nahast ja on ka!
Kiisudega käisime ka arstil. Terve perega läksime. Draakon oli transportpuuris, Pisike oli Abikaasa seljakotis (sest sinna ta hüppab ka niisama).
Draakoni kall 4,2kg. Pisike 4,05kg. Kusjuures kui ma neid sülle võtan, siis Pisike tundub endiselt raskem, aga ilmselt tema kohev karv teeb seda petekat.
Terve autosõit oli meil elav muusika.
Kukeke sai kuu alguses külmakahjustuse. Mingi aeg hüppas kuudist välja ja no esimese hooga tagasi ei läinud.
Paaril kanal oli ka harja ots must, aga no võrreldes kukega ei olnud need midagi.
Muidugi hakkasin ma kohe tohterdama ja vaatasin, et nad rohkem välja ei saaks (selle suure külmaga).
Aga kuudis on mul punane valgus, nii et mõned päevad ma ei saanud eriti arugi, mis seis on.. tundus, et läheb paremaks kuni sain aru, et veel ei lähe.
Pildil on hari juba väga heas seisus, koorikud tulevad vaikselt maha, lotilt niisamuti. Ilmselt natukene väiksemaks jäi.. Aga tuli toime. Hästi tohterdatud.
Paar tähelepanekut veel endale - saunas külmus vesi ära. Sulas lahti kuu lõpus olnud sulaga. Sauna saime siiski teha - natukene vett toast sinna. Ja hiljem pesema tuppa. Keldrisse tuiskas lund sisse. Õhutusaukudest. Kurgipurgid olid täpselt selle all ja külmusid ära. Ka mõni õunamahlapurk külmus.
