Kui ma muud pole jõudnud kirjutada, siis raamatud märgin siia ikka üles. :)
August läks kuidagi nii, et alguses oli tunne, et lugeda kohe üldse ei jõua (kas kirjutasin sedasama ka juuni ja juuli kohta?). Aga selle all mõtlen ma seda, et ma ei lugenud igapäevaselt või ülepäeva, vaid lugemine oli selline, et lugesin.. lugesin veekl.. raamat sai läbi ja mingite päevade pärast alustasin järgmist. Suvisel ajal on minu jaoks natukene probleemne olnud Tartu Linnaraamatukogu lahti oleku ajad, kuid peab tõdema, et sel aastal oli lihtsam, sets minu tööpäevad olid eelmistest aastatest väga erinevad. Üks kord jõudsin mitu päeva hiljem ühele raamatule järgi... ja see ootas mind ikka veel. :) Ühe viisin nii tagasi, et jõudsin läbi lugeda viis peatükki ja siis sai aeg otsa (kui järjekord on taga, siis ma ei hakka endale viivist tekitama), nüüd ootan seda raamatut uuesti, et edasi lugeda.
Lisaks olen tutvunud väiksema asula raamatukoguga, tellinud ja laenutanud sealt juba raamatuid, andnud aru, miks mina Tartu elanik, tahan seal lugeja olla (täiesti aruaadav küsimus) ja mõistnud, et hulga lihtsam on Internetis kõik raamatud välja otsida ja endale tellida, kui et hakata neid riiulitest otsima.
Aga augustis 2020 loetud raamatud:
- "Lukus linn" Peter May; 288lk; 01.08.2020 ⭐️
- "Tüdrukute linn" Elizabeth Gilbert; 424lk; 09.08.2020 ⭐️⭐️⭐️
- "Üks meist valetab" Karen McManus; 365lk; 10.08.2020 ⭐️⭐️
- "Päikeseõde" Lucinda Riley; 757lk; 17.08.2020 ⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️
- "Kaks suudavad saladust hoida, kui üks on surnud" Karen McManus; 310lk; 19.08.2020 ⭐️⭐️
- "Mõnikord ma valetan" Alice Feeney; 294lk; 20.08.2020 ⭐️
- "Nimetu tüdruk" Greer Hendricks, Sarah Pekkanen; 392lk; 29.08.2020 ⭐️⭐️⭐️
- "Nad pole kasvanud" Sophie Hannah; 312lk; 30.08.2020 ⭐️⭐️
Tegelikult kokku 8 raamatut, mida on päris palju. Kaks viimast lugesin läbi möödunud nädalavahetusel.
Kuidas see oli, millest tuleb alustada, kas sellest mis ei meeldinud väga või mis meeldis...
Pärast seda, kui ma enda hindamissüsteemi Goodreads'is muutsin, olen raamatuid palju "karmimalt" hindama hakanud.
Alustasin kuud raamatuga "Lukus linn", tundus, et sobiks kuidagi praegusesse aega... Oli seal raamatus ju viirus, mis oli elu pea peale keeranud, aga samal ajal oli see põnevik. Minule ei meeldinud. Ei teagi, miks ma pooleli ei jätnud, ju oli nii õhuke, et polnud mõtet. Sel kuul oli isegi teine raamat, mis mulle ei meeldinud "Mõnikord ma valetan". Ma ei mäleta, kas valisin ise või sõbranna lisas mind järjekorda, sest tundus põnevik ja "minu tüüpi raamat". Minu jaoks jäi kogu see lugu natukene segaseks. Ehk ei saanud mina aru.
Vahepeal lugesin läbi kaks noortekast põnevikku "Üks meist valetab" ja "Kaks suudavad saladust hoida, kui üks on surnud". Ilmselt tunnen end ikka noorena, et noortekaid loen... aga samas olid seal ka kõik põnevikule omased pooled olemas. Ja oli okei. Ei midagi väga erilist, aga ei olnud ka igav. Pöörded olid sees ja alguses ei aimanud ikka küll, mis edasi saab.
Eile lugesin läbi "Nad pole kasvanud". Tagakaanel oli huvitav sisututvustus, mis kutsus lugema. Ja oli küll põnev, natukene teistmoodi, huvitavad pöörded, nii palju erinevaid versioone ja valesid. Aga natuke see isehakanud detektiivi mängimine polnud päris see ja kui kaalusin kahe ja kolme tärni vahel, siis saigi kaks.
"Nimetu tüdruk" meeldis, huvitavad pöörded, põnev, ootamatu. Vahepeal oli natukene hirmus ka.
"Tüdrukute linn" oli tegelikult päris hea lugema, agas samas ei jätnud see mulle väga sügavat muljet. Võib-olla ma lihtsalt ootasin, et peategelasel ka mingi korralik lovestory oleks, aga tema oli teist tüüpi. Aga vahva lugemine, kuidas oli New Yorgi elu 1940. aastatel.
Ja siis jõudsi minuni "Päiekseõde". Juhuuu. Seda ei jõudnud ma Tartust ära oodata, sain mujalt. Ja panin selle mitmeks päevaks kõrvale, sest tolle nädala õhtud olid mul kõik kinni ning ma teadsin, et kui seda lugema hakkan, siis unustan ma teised tegemised ära. Raamat oli paksem kui eelmised osad - u 750lk (eelmised u 550lk), niisiis võttis lugemine tsipa kauem aega ka. Alustasin pühapäeva õhtul, jätkasin hommikul kella kuue ajal, kui Abikaasa tööle läksin (mina läksin vist 12ks tööle), jätkasin poole 11 ajal järve ääres (sest läksin ka ujuma... ilm oli päikseline, aga tuul oli jahe) ja sain sutsu varem koju ja lõpetasin kodus just enne seda, kui pidin sõbrannadega kohtuma. Nii et tegelikult alla 24h, vahepeal ka magasin ja tegin tööd ja muid toimetusi). Ja mulle meeldis, muidugi meeldis!
Nii suur tahtmine tuli eelmised osad ka uuesti läbi lugeda. Kahe esimest mäletan üsna hästi.. aga siis vahepeal on natukene hägusaid asju. Nii hea oleks kõik järjest lugeda. Nüüd tuleb siis oodata (2 aastat?), et tuleks ka viimane raamat välja. Kindlasti on mul ka nendest kuuest (mis hetkel väljas) oma lemmik, aga selleks peaksin tõesti need kõik uuesti järjest ära lugema. Hetkle jääb kõige värskem emotsioon sellest, mida viimasena lugesin.
 |
Pappkasti disainer. |
 |
30.08.2020 Raamat ja lamba vein. |
 |
Üks kord Arbi järve ääres... tegelikult oli jalgadel jahe :) |
 |
01.08.2020 |