Siis kui olen udu...

Selline tore hommik, et ärkaisn õigeaegselt ning jõudsin oma toimetustega väga hästi valmis, kuigi silmis oli uni ja kehas väsimus (öine müristamine, vihm ja äike ei lasknud eriti magama jääda + palavus). Umbes 7:20 astun korterist välja auto poole, et poole 8ks tööle jõuda. Jõuan auto juurde, vajutan nupule, aga midagi ei juhtu. Uksed ei avane. Proovin tesit nuppu, ikka ei midagi. teen seda korduvalt ja muutun juba nõutuks. Pühapäeval oli mul võti tõesti taskus ja sai ilmselt läbimärjaks, aga eile ju kõik töötas. proovin veel ja katsun ust, aga see ei avane. Ei taha ise võtmega ust avada, sest kui auto karjuma hakkab, siis mina küll ei tea, kuidas ma selle vait sain. Lippan siis korterisse tagasi, ajan Härra üles ja räägin talle murest, et signa ei tule maha ja ma ei saa autot lahti. Härra oli tohutult unine, aga ajab end voodist püsti, paneb riidesse ja tuleb koos minuga välja. Maja ees küsib enda kätte minu auto võtmed. Annan talle need. Tema tahab minu auto võtmeid. Lausun, et need ongi ju. Tema ütleb, et ei ole, need on tema omad.

Vaatan võtmeid. On jah. Aga kus siis minu auto võtmed on?

Minu omad olid käekoti põhjas. Ja tema omad laual seal, kus tavaliselt minu omad on. Kuigi minu võetud võtmetel saba otsas polnud, siis ma ikka ei saanud aru, et midagi oleks valesti ...

Oh ma olen vahel totu.

Saadjärve jooks 27.07.2014.

Jooksule panin end kirja kuskil juunis, mõtleisn, mis ta siis ära ei ole. Enne olin kõige rohkem vudinud 13km järjest.

Seda, et selleks ajaks Eestisse suvi saabub, ei osanud arvatagi. Seetõttu oli nädala alguses ikka veidi hirmus mõelda, et pühapäeval on +30C sooja ja mina plaanin joosta 17,5km. Ise mõtlesin, et eesmärk on sellisel juhul rada läbida ja vajadusel võin ka kõndida. Ma olen ülimalt õnnelik, et eile mul need püksid kripeldama jäid ja me hiljem Härraga poes käisime ja need ära ostsime. Ning mütsita poleks ma seda samuti ette kujutanudki. Ja see, et telefoni käe külge panin (absoluutselt ei seganud jooksu, alguses oli vaid veidi harjumatu) ja veepudel(!) - selleta oleks ma hätta jäänud.

Jõudsin Änksi kuskil pool 11 ja võtsin oma numbri ära ning jalutasin randa ning olin sulpsi vees. vesi oli mõnusalt soe ja jahutav. Vahepeal kuivasin, aga tegin teise ringi ka.

Pärast 11 vahetasin riided ja sättisin end jooksuks valmis. Jõin vett (kodus jõin 0,75liitrit, enne jooksu veel sama palju) ja stardikoridori läksin viimastel minutitel. Startisin päris tagant, sest tempot polnud plaanis teha ja siis on vähem trügimist (ja sust läheb vähem inimesi ka mööda).

Ma ise oma peaga mõtlesin, et see rada võiks kulgeda kuskil metsas, vahepeal vaatad järve, jooksed pinnasel ja kõik on ülimõnus. Tegelikkus oli aga asfalt ja lauspäike pea kohal ;) (aga ikka oli ülimõnus) Suurema osa teest oli autotee + veidi kergliiklusteed (Äksi kirikust Tabivere poole). Alguses oli ju planeeritud vaid 2 joogipunkti, aga vastalt ilmale planeeriti see ümber. Nii saingi kaks päeva tagasi infokirja, kus oli, et on vähemalt 3 joogipunkti ja täna siis öeldi, et on neli. Kõik olid sellise paraja vahega ja väga mõnus.

Tempo võtsin muidugi aeglase, tahtsin pulsi hoida 160x' lähedal. Esimesed 5 km see õnnestuski, aga siis kiilus kell taaskord kinni ja järgmised 5km jooksin kella järgi ainult 160x' pulsiga :D 10. km juures kadus pulss üldse, hiljem tuli korra tagasi ja näits 158x', aga selle juurde see ka jäi.

1km - 7.08

2km - 6.48

3km - 7.03

4 km - 7.25 - kilomeetri alguses esimene joogipunkt

5km - 7.34

6km - 7.32 - päris kilomeetri lõpus oli joogipunkt

7 km - 7.28

8 km - 7.12 - kilomeetri lõpus korralik tõus

9 km - 7.21

10km  - 7.37 - kohe alguses joogpunkt

11km - 7.26

12km - 7.32 - lauspäike

13km - 7.24

14km - 7.07 - kohe alguses joogipunkt

15km - 6.55

16km - 7.08

17km - 7.15 - ainus veidi raske koht oli viimase km tõus, aga nagu näha, siis aeg ei läinudki kehvaks

+500meetrit u 3min

Ametlik netoaeg oli 2h6min37sek

Ma olen lihtsalt väga rahul endaga :) ja õnnelik. Särasin rajal ja säran siin ka. Tõesti ainus veidi raske koht oli see viimane tõus, muidu oli kõik nii hea ja tore. Jooksin omas kindlas tempos (seda näitavad ka kilomeetri ajad), igas puntkis peatusin ning jõin vett + kallasin seda endale pähe + täitsin oma pudeli ja vudisin edasi (muidu ma ei peatunud ega kõndinud kuskil). Kiirabi brigaadis oli üks töökaaslane, kes rajal ka muret tundis, kas kõik ikka ok. Kõik oli ok ja rohkemgi veel. Kui ma kellestki mööda läksin, siis ma ergutasin (Härra küsis, kas see mõnitav ei tundunud, aga ma ei usu, sest ma olin rõõmus ja tore) ja veidi jooksin nendega samas tempos. Kui keegi kuskil lehvitas, siis lehvitasin ja ajasin juttu. Kui pilti tehti, siis olin ka rõõmus (muidu ma ei ole seda väga olnud). Mul ei olnud sellest tunnet, et ma ei jaksa ja ei jõua. Meelestasin end väga positiivselt ja teadsin, et jõuan ja jõudsingi.

Hiljem ajasin ühe endise töökaaslasega ka juttu. Käisin veel ujumas ja peesitasin veidi. Aga siis oli veidi udu, sest ma ei pannud mütsi ega rätti pähe ja mingi aeg tundsin, et see päike teeb mulle liiga. Õnneks oli vesi mõnus ja jahedam kui temperatuur (aga mingi +23 C ehk?)

Ja nüüd tõesti plaan sügisel väike poolmaraton ära teha. Tööl väga propageeritakse maratoni, aga ma jään ikka selle lühema distantsi juurde. Kui ma sel aastan osalen, siis ma kirjutan küll oma asutuse nime, aga juurde panen ka medtsiiniosakond, sest seda tahan ma ka rõhutada. (ja võib-olla ei taha enda tulemusega asutuse tulmuste keskmist alla viia, sest nad ju puhta sportlased seal :D)

Õnnelik :)

ja näost veidi punane ;) (ma ei kasutanud kreemi taaskord)

PS: käisin just lõpuks pesemas ära ja avastasin, et mul uued traksid seljal ;) Eile üritasin just nii päevitada, et rantidest lahti saada, aga vot mis 2h päikese käes tegi )

Trennipäevik 20.07.-27.07.2014

Väga tore nädal.

5+5+5+17,5 = 32,5 km.

Esmaspäev - 5km 35min11sek + jalutasime Härraga u 5km.

Teisipäevv - puhkepäev

Kolmapäev - 5km u 34min39sek.

Neljapäev - puhkepäev, jalutasin linnas

Reede - 5km ehk soojendus pühapäevaks 37min26sek

Laupäev - puhkepäev Rahingel, aga ujusin veidi järves

Pühapäev - ujusin + 17,5km Saadjärve jooks. Aga selle kohta teen eraldi postituse. Lühidalt: aega kulus 2h6minutit37sekundit, ilm oli palav (+30C), enesetunne hea, emotsioonid positiivsed, ise rõõmsameelne ja kõik oli äge. Pulsikell kiilus kinni ;)

Hommikuvõimlemist praktiliselt ei teinud, planku ei teinud, rattaga ei sõitnud

Laupäevane raport.

Esimene nädal tööl saigi läbi. Tegelikult ma kirjutasin esmaspäeval ühe postituse tööpäeva kohta, aga jätsin selle lõpuks privaatseks. Ega seal suurt midagi kirjas ei olnud, ainult mu tige töögraafik. Ja terve nädal oli selline, et hommikust sai märkamatult lõuna ja siis oli kell juba 16. Aga ma olin väga tubli (kiidan ennast!), sest kolme inimese jooksvad ja tähtsad asjad on mul kõik tehtud olnud ja õigeaegselt ka. Enda sellised tööülesanded, millel ei tiksu tähtaeg kuklas, olen lükanud kõrvale ja tegelen sellega siis, kui saan mahti. Kirjadest aga pääsu ei ole, selle peale kisuks endal juuksed peast välja, no mida sa vastad, kui sul ei ole mitte midagi  vastata, aga sa pead midagi vastama?! Ma ei taha sellele mõeldagi ja ei mõtlegi praegu. :) Kusjuures terve see nädal oli mul hommikuti üks probleem - ma magasin liiga kaua. Äratus on mul kell 6, et ma jõuaksin võimelda ja toimetada, kööki suundun tavaliselt pool 7. Aga kui ma ärkan alles pool 7, siis jääb võimlemise osa ära. Ja mille peale ma üldse üles olen ärganud, seda ma ka ei tea, sest äratus heliseb mul vaid ühe korra ja selle panin lihtsalt kinni. Hea, et üldse ärkasin. Sellest tulenavtl (ja palavusest ja tööhulgast) käisin terve nädala autoga tööl. Kui kell sai 16:30, siis oli mul ainus mõte, et saaks vaid koju ja mida kiiremini seda parem. Kodus on lihtsalt kõige parem :)

Ja piltidega lõpetasin ka ära! Prügikastistides on kokku 9000+ kustutatud faili (+ tegelikult need, mille ma otse mälupulgalt/väliselt kõvakettalt kustutasin, sest need prügikasti ei läinud). Mõnda pilti oli topelt ka muidugi (ühes arvutis ja teises või ühes kaustas ja teises), aga suurem osa on lihtsalt mingi jama ja kriitilisem mõtlemine olnud. Mõnes kohas pean veel veidi aastatele mõtlema, kas sai ikka õigesse kausta (kui failiinfos õiget aastat pole), aga see polegi enam nii oluline. Ja nagu ütlesin, siis olin veidi pettunud, et mul pole eriti pilte enne aastast 2008. Võib-olla mul ei olnudki neid eriti? Või mu Rootsi aastast - sellest ajast on neid lausa väga vähe ja sealgi osad imepisikesed (ilmselt kuidagi internetist nii salvestatud). Ja praegu lõi just pirinike peas põlema, et ma peaksin ema arvutit kodus vaatama, tema on ju ka kõiksugu pilte endale salvestanud!

Uuel nädalal võiksin tubli olla ja teised failid ka üle vaadata (põhilised koolitööd).

Härra jõudis ka eile linna, loodan, et ta homme minuga Saadjärve äärde kaasa tuleb (kuid ma ei tea, mis ta see 2h seal tegema peaks, kui mina vudin.. rand on sealsamas, aga vaevalt ta tahab rannas olla, kui mina sinna pärast jooksu minna ka veel tahaks, aga lisaks on ka Jääaja keskus). Kui jooksust rääkida, sest mõned päevad tagasi leidsin endale siis sobiva nokamütsi. Alguses läksin Kaubamaja suvakasse (ma ei tea selle poe nime) spordipoodi ja proovisin seal ühte roosat, mis oli kõige normaalsem, aga siiski väga ei meeldinud mulle, kinnituseks oli vaid krõps. Seal kõrval olevas Sportlandis ei olnud midagi. Käisin Tasku Rademaris, kuid ei leidnud samuti midagi. Jalutasin siis Zeppelini. Hawaii's oli tühjus, aga Sportlandis leidsingi sobiliku! Variandiks oli valge või hallikas, võtsin hallika, sest valge mulle ei meeldi (ma ei kanna eriti valget). Lisaks vaatasin, kas on mingeid odavamaid ja normaalseid variante, kus hoida veepudelit, aga ei leidnud midagi. Ka täna veel otsisin, aga ma ei hakka ühe jooksu pärast endale 30 eurot maksvat vööd ostma, kuhu saab pudeleid kinnitada. Küll aga ostsin ühed lühemad jooksupüksid, see oli täiesti plaaniväline, aga jäi kripeldama ja nii võtsin Härra kampa ja käisime Lõunakas uuesti. No Lõunakeskuse Rimist leidsin telefonile koti, et saan selle ümber õlavarre panna, ei ole ideaalne, aga sobib ja hind oli odav (mingi soodus) ja jäi täiesti kogemata silma. V-o hakkab nii meeldima, et hakkan ise ka edaspidi vaid seda kasutama. Pudeli pean siiski kätte võtma. Ja riietus? No müts pähe, püksid on küll jah mustad, aga üles panen siis kaks sportrinnahoidjat, sellise õhukese alla, teise, veidi suurema, peale (muidu on liiga alasti tunne + see alumine on selline, et paistab muidu läbi, kui keha higiseks läheb). Ja mõtlesin varakult kohale minna, et enne väike ujumine teha :) Tundub ju hea mõte?

Lisaks otsustasin endale ikka tõukeratta soetada. Ma ei arva sugugi, et see juhtub aastal 2014, aga plaani ma selle võtan ja hoian silmad lahti. Raha kogumine on ühe palgaga tunduvalt raskem, sest seda kulub igale poole, aga pole viga, mul aega on (aga ise kujutan ette, kuidas ma juba tõukerattaga mööda Tartut ringi sõidan). Aga mul on hea meel ja kiidan ennast, et olen nii tubli olnud, sest makstud on mul õppelaen, sain load tehtud, olen käinud reisidel, ostnud ühe auto (selle peale aasta jooksul päris palju raha kulutanud) ja siis vahetanud selle uuema vastu välja, ostnud korraliku jalgratta. Oleks ma haiglasse edasi jäänud, siis teaksin, et saaksin tõesti 2-3kuu pärast (kui seda raha mujale ei kulu) tõukeratta ära osta, aga puhkus ja vaba aeg on palju rohkem väärt kui see raha ning hilised ja öised töötunnid ning stress. Küll kõik tuleb ja saame ka reisile minna. Aga nii kaua, kui mul raha veel ei ole, mõtlen, millist ratast ma endale tahan. .. ;)

Välise kõvaketta sain nii, et kunagi ammu läks juba ühel Härra sõbral läpakas katki (tal oli sama Dell, mis meil) ja ikka päris katki ja ta ostsis uue, aga Härra sai sealt kõvaketta meile. Ja nüüd nädala alguses ostsime siis karbi ja ongi olemas.

Ja see palavus - tööl see ei häiri, meil ruumis on mõnus ja ma ei pea isegi fliisi kandma (eelmine suvi kandsin ikka). Kodus olen enam-vähem harjunud. Aga tervisele hästi ei mõju :( Just see, et on rohkem kui 25C sooja, kui oli alla 10C (enne jaanipäeva), siis oli ka jama. Aga kui see äike nüüd ära tuleb, siis peaks paremaks minema. Eile võtsin üle kuu aja valuvaigistit. Koristamisele sel nädalavahetusel üldse ei mõtle ja raskeid asju ka ei tassi. (aga jooksmist see ei sega)

Ja augustis saan lõbustusparki minna!!!! Juhuuu!

Piltide/fotode sorteerimisest

Ma ausalt öeldes arvasin, et täna läheb asi lihtsamaks, sest pole enam segamini kaustasid, aga ei. Ise olen ka veidi süüdi - nimelt vaatasin ära, mis mul seal picasas on. Pettusin natukene, lootsin-arvasin, et mul on seal rohkem vanu pilte, aga tegelikult ei olegi midagi. Hiljem tuli meelde küll, et mingi aeg sai mul seal maht täis ja siis ilmselt kirjutasingi plaatidele. Küll aga laadisin kõik vana blogi albumid alla ja vaatasin need üle. Vähe oli pilte, mida ma polnud juba kuskile kausta sokutanud, aga midagi ikka sai. Midagi head ka selles, et olen blogi maastikul aastast 2006. (kuigi sel ajal mul endal millegagi pilte teha polnud ja selletõttu neid ka nii vähe on :()

Nüüd olen omadega aastas 2013 ja kuigi albumid on kenasti pealkirjadega ja puha, siis neid erinevaid kaustasid on lihtsalt nii palju, et see võtab aega. Ja ikka sorteerin ka, sellistest nn suvakatest piltidest teen pigem näiteks kevad 2013, suvi 2013 jne. Ja pilte on palju sellepärast, et enne Rhodose reisi sai endale väike digikas soetatud, mida oleks hea kaasas kanda ja vajadusel pildistada midagi. Vot seda ma olengi teinud. Suure kaameraga on väga vähe pilte tehtud.

Homme on vähemalt kindel plaan siin arvutis otsad ära lõpetada.

Prügikastis on üle neli ja pool tuhat pilti.Ma ei tühjenda seda enne, kui ma omadega valmis ei ole. + kindlasti viskan ka kiire pilgu peale, äkki tahan midagi veel päästa.

 

Ninja warrior

Ilus naine.

Tugev naine (ja mitte üldse lihamägi).

Äge :)

https://www.facebook.com/photo.php?v=727019184011725&fref=nf

Need kaks tööpäeva on möödunud nii ruttu, et kohe arugi ei saa. Ainult töö ei saa otsa, aga võin julgelt öelda, et olen järje peal. Täna tegin mõned asjad isegi ette ära, kuigi seda vist rohkem selle pärast, et ma ei tahtnud kirjadele vastata (kuigi mustandid tegin ka valmis). Kui nüüd kõik tööpäevad nii ruttu läheks ja järgmine puhkus saabuks, siis oleks lausa lust ja lillepidu. Esimese oote kipun ära unustama, aga no söön (antud nädalal siis joon smuutit), siis kui meelde tuleb. Tegin pühapäeval palju kalasuppi ja söön seda siiani. Õnneks homse õhtuga peaks otsa saama, sest nüüd hakkab küll vaikselt üle viskama.

Aga täna tõin oma todo listist maha tõmmata selle käterättide asja, sest selle tegin ära :) Üleeile heegeldasin kõik lillad konksud valmis ja täna õmblesin külge. Kõik said küll ühtemoodi lillad, aga mulle/meile sobib. Koristasin ka jälle veidi. Ja siis alustasin piltide sorteerimisega.

Piltide koha pealt püüan väga kriitiline olla ja igasuguse jama ära kustutada. Pilte on aastast 2005, mõni ka ilmselt 2004, aga ma ei suuda kõike meenutada enam. Täna jõudsingi siis 2005-2008 + mõned nn sorteerimata kaustad ära sorteerida. Palju oli topelt pilte ka. Hetkel on prügikastis 1400+ faili, kõik kustutatud pildid. Aga eks alles on neid veel rohkemgi. Nüüd siis tulevad kõik järgmised aastaid ja pilte on veel palju-palju. Kunagi hiljem võtan siis laptopi kaustad ette, aga kui seal on tuttavaid pilte, siis kustutan ja pärast toon siit lihtsalt pildid üle. Aga kindlasti on kaustasid, mis ei ühti, sest kui me Härraga mõlemad kodus oleme, siis toimetan mina pigem laptopi taga.

Lisaks on ka väline kõvaketas juba olemas, saan kogu varanduse sinna kopeerida.

Täna oli trennivaba päev. Homme lähen teen väikese(?) ringikese ja siis reedel ka.

 

Saadjärve jooks juba sel pühapäeval

Pühapäeval kell 12 stardin 17,5km jooksule ümber Saadjärve. Salamisi lootsin, et ehk on start muul ajal kui keskpäeval, aga paraku mitte.

EMHI lubab pühapäevaks umbes +30 C.

Norra YR lubab selleks ajaks küll ainult +23 C ja pilvi, aga hiljem lubab ka +27 C.

Venemaa ennustus lubab +27 C ja vahelduvat pilvisust, aga see ilmateade on siiani mulle valetanud.

Olümpiajooksust ma "pääsesin" jalavigastuse tõttu, tol päeval oligi +30 C ja kilomeetreid 10.

Kellelegi ideid ja soovitusi (mis ei hõlma seda, et ma jooksma ei läheks, siis lähen ikka!). Muidugi on täna veel vara prognoosi uskuda, aga eks ta sinna üle +20 C ikka jääb ja minule on seda palju, kui praegusel ajal jooksen vaid õhtuti.

Ise mõtlesin, et võtan siis väikese veepudeli kaasa, see ikka veidi aitab. Lisaks on rajal 2 joogipunkti, kus saan ka pudelit täita ja edasi vudida. Mulle ei ole ju aeg oluline, tahan selle lihtsalt läbi joosta, aga samas ei taha ennast ära kurnata.

Muidugi on tore see, et pärast saan järve ujuma minna ja äkki jõuab päevitada ka (muidugi on võimalus, et kui kaks päeva on juba +30C olnud, siis pühapäeva pärastlõunaks jõuab äike ka kohale).

Parooliga: 10 aastat tagasi

Show encrypted text

Parooliga: 10 aastat tagasi

Show encrypted text

Trennipäevik 14.07-20.07.2014

Edeneb vaikselt.

Jooksmas käisin küll ainult 3x (10+6+5=21km) ning peale selle ja jalutamise muud ei teinud, aga ma ei kurda. :)

Esmaspäeval - jalad olid endiselt kanged ja päev otsa oli õepoja sünnipäevaga jooksmist ehk lisasporti ei teinud.

Teisipäeval - pakkisin maal asjad ja jõudsin veidi enne 20 Tartusse, kõht oli tühi, jooksma ei jõudnud.

Kolmapäev - jooksin päris hilisõhtul 10km Tammel. Pulss püsis ilus 142x' ja oleks ehk veelgi jooksnud, aga kell oli palju ja puude vahel oli päris pime (ja hirmus). + käisin päeval linnas

Neljapäeval - puhkepäev (koristasin kodus) + käisin linnas

Reede - õhtul jooksin 6km, arvan, et pulss oli 140 kandis, aga esimese kiirenduse ajal kiilus kell 157x' juures kinni ja sinna ka jäi (kiirenduste ajal oli tegelikult ilmselt tunduvalt kõrgem). Tegin 6x30sek kiirendusi (järgmiste kiirenduse ajal olen tagasihoidlikum ja teen 20sek).

Laupäeval - puhkepäev

Pühapäev - 5km Tammel, pulss 143 (kuni viimase 100meetrini püsis keskmine 142x' juures). Kiirenduste tunnet ei olnud ja siis ei teinud ka. Kuigi päikest ei ole/olnud, siis hakkas ikkagi palav ja lämbe. + 2minutit tavalist planku (raske!)

Homsest siis pean töönädalasse sisse elama ja mõtleme, kuidas ma edasi sporti teen. Hetkel veel väga probleemi pole, sets õhtud on veel valged, aga varsti tekib küll probleem. Uuest nädalast ajan siis seda rodu edasi, et kell 17 ajal söön õhtust ja siis saan umbes 20 paiku jooksma minna. Aga kui selleks ajaks juba pime on, siis ma ei tea, mis ma teen. Mulle ei meeldi pimedas joosta. Kindlasti lähen ka Arenasse, aga lindil mulle ka joosta ei meeldi. Kohe pärast tööd jooksma minna ? - kõht on väga tühi ja energiat pole ning tahaks veidi puhata. Pean hakkama plaani tegema. Enne suve lõppu tahaks ka Tammele prorunnersite trenni jõuda, aga selle kellaaeg on ka selline, et olen-just-söönud.

Nädala pärast Saadjärve 17,5km, kui selle ära jooksen, siis võin poolmaratonile ka juba minna :)

PS: kaal sama, mis puhkuse alguses :)

Homme tööle.

Puhkust on alati liiga vähe. Tegelikult isegi hästi, et ma kolm nädalat järjest sain, sest kliinikumis anti vaid kaks nädalat jutti. Kuidas sa puhkad kahe nädalaga? Ühe nädala elad sisse ja teise elad välja, kolm on juba natukene parem, aga neli ja viis oleks lausa supper, aga talvel/sügisel/kevad tahaks ka veidi puhata. Mul nüüd üks nädal tulebki detsembris. Korra juba vaatasin, kas saaks kuskile paariks päevaks Ryanairiga lennata, siis aga meenus, et kuhu ma ikka üksi lendama hakkan. Nimelt Härral on veel kaks vaba nädalat ja siis hakkab tema ka tööinimeseks ja puhkust saab ta ju alles järgmisel aastal. Tegelikult peakski siis varsti vaatama hakkama, kas saame kevadel kuskile minna. Sel aastal on/oli mul veel see tore asi, et sain kolm lisapuhkusepäeva, neid kasutasin ma nädalavahetuste pikendamiseks ja kevadel oli kõiki neid vaja.

Tänaseks oli mul ilus plaan  minna Viljandisse. Seal natukene jalutada, kuskil kohvi juua, pidada ilusas kohas piknikku ja ujuma ka minna. Hommikul ärkasin aga vihmasabina ja müristamise peale. Lubati küll hoovihma, aga taevas oli hall, vihma sabas kõvasti ja mürin pani mind vahepeal võpatama. Keerasin siis teise külje ja magasin edasi, sest vihma kätte pikniku pidama ei lähe. Kell on nüüd pool 3 ja enam ei saja, aga pilves on ikka ja rohi on ju märg. Aga küll ma Viljandisse ka jõuan. Korraks mõtlesin, et aga järgmine laupäev on mul ju vaba(!) ja siis meenus mulle folk. Folk ise on tore ja vahva, aga natukene liiga palju inimesi ja jalutada ka raha eest ei saa. Nii et pean uued plaanid tegema. Ja mustikaid tahan ka ju metsa otsima minna (sinna, kus neid ehk ikka on ka). Nüüd aga algab jälle töö ja õhtupoolikul üksi küll kaugele sõita ei taha (lootuses, et ma töölt ikka ööseks koju saan :D).

Eile käisime toredal kodusel pulmapeol. Pruudikimpu kahjuks kinni püüda ei õnnestunud (lendas suure kaarega liiga kõrgelt üle), aga tükikese ikka sain. Pidu oli vaikne, aga vahva. Ilmaga vedas, aga mõned parmud ammustasid vahepeal nahatükke ära. Sõime head ja paremat ja olin sunnitud ka poolpitsi viina jooma (nägu oli ikka päris hapu).

Eile sorteerisin CD-d ära ja viskasin väga paljud minema. Teiste seas ka need, kus mul pildid olid, AGA pildid ma muidugi võtsin enne arvutisse. Plaanin ikka välise kõvaketta osta ja siis lähevad pildid sinna (kui ma kõik ära olen sorteerinud kriitilise pilguga). Ja muusikast jäid alles need plaadid, mida me mõlemad autos kuulaksime. Härra küll kirjutab endale pigem mp3-sid ja mina kuulan viimasel ajal autos raadiot või TR uut plaati, aga siiski. Piltidega plaadid ma muidugi lõhkusin enne ära ka. Nii et elutuppa on jäänud meil ainult see paberimajandus.

Tegime täna poeringi. Härra küll sõidab teisipäeval maale, aga mul on ka vaja korralikult sööma hakata. Turult ostsime kala ehk ma teen endale kalasuppi. Teen kohe suurema portsu, aga koore lisan siis, kui mingit portsu söön (tööl see muidugi võimalik ei ole).

To do list

ajalisi piiranguid ei pane peale

• sorteerida ja korrastada paberimajandus (koos Härraga)


• heegeldada/õmmelda vannitoa väikestele rätikutele sabad


• lõpetada tikkimise projekt


• cd-plaatide korrastamine (kasutu ära viskamine!)


• sokimajanduse korrastamine


• arvutites piltide ülevaatamine (ebavajaliku kustutamine! kaust nendest, mida tahan ilmutada)


• leida lõpuks sobilik album (meie 5 aasta pildid pole endiselt kuskil albumis)


• käia ise mustikal (sel suvel ikka)


• Helsingi

18.10 Jänedal

Märtsis avastasin, et Cherry müüb Jäneda Musta täku talli simmanite pileteid soodsamalt (4eur/tk, muidu vist 7eur/tk). Täku talli simmanil käisin mina viimati 2008 sügis ehk? Härragi on seal korra käinud - 2007 suve lõpus. Aga muidugi tahtsin ma minna. Rääkisin Härrale ka plaanist ja tema leidis, et nii palju ette pole ju võimalik planeerida, sest kust tema märtsis teab, mida ta oktoobris teeb. (:D)  Minule jäi see arusaamatuks, sest kui me selle ära planeerimine, siis me ju teame, mis me 18.10 sel aastal teeme ja kus oleme, milles probleem? Nõus ta oli, kuigi ta selle hiljem ära unustas ja just ennist ütles, et tema ei tea Jänedast küll midagi. Aga ei ole hullu, mul piletid seina peal ja enam ei saa ära unustada.

Ise ma veel rääkisin talle, et otsime ööbimiskoha ja jääme ööseks sinna, siis saame ka Virumaal käia. Plaan oli hea, aga ilmselt oleks pidanud toa broneerimina juba märtsis, sest kui ma täna booking.com lehele läksin, siis selleks ööks pole muidugi ühtegi vaba tuba ja tundub, et talli teisel korrusel enam ööbida ei saa (aga igaks juhuks kirjutasin kirja ja küsisin selle kohta). Lähim järgmine ööbimiskoht on u 10km kaugusel, aga sel ei ole enam mõtet, sest ka siis peaksime juba autoga sõitma. Ilmselt sõidame siis öösel Tartusse tagasi.

Kunagi Pealtnägijas...

Pealtnägija arhiiv

See võis olla 10 aastat tagasi või isegi veidi rohkem, kui sattusin kodus Pealtnägijat vaatama (vanemad vaatasid seda päris tihti).

Mäletan sellest ühest saatest väga vähe, aga jutuks olid tähed, astronoomia ning maailmasõjad. Oli keegi mees, kes vaatas tähtede liikumist (? vms) ja näitas, et näe seal oli I MS, seal II MS ja tuleb ka III MS. Mainis aastaid ka, mida ma täpselt ei mäleta enam (nagu üldiselt ei mäleta seda teemat), aga oli ka, et Eesti haaratakse sellesse kuskil 2030...

Kui see Ukraina-Krimmi-Venemaa jama tuli, siis tuli see meelde. Ja nüüd see lennuk veel. Samas neid koldeid, konflikte on mujalgi. (tegelikult ei ole ma nendesse teemadesse üldse süvenenud, sest ma ei tahasellele negatiivsele ja halbadele asjadele mõelda, ära need nii ei kao, aga seni kuni võimalik, toon ma neid oma päevadesse võimalikult vähe.)

Aga kes teab?

Kui mul palju vaba aega on, siis peaks arhiivist neid vanu saateid vaatama .. ehk leian üles.

Abivahendid kodus.

Kui ma Tartusse elama tulin 2008. aastal, siis kasutasin võimalikult odavaid asju, sest polnud majanduslikult võimalik osta kallimat ja paremat. Seda ka siis, kui ma teadsin, et see vahend/aine pole nii tõhus, sest mul lihtsalt ei olnud võimalik oodata seda aega, et mul rohkem raha on. Näiteks nõudepesuvahendi ostmine - ostsin odavama, kuigi rasva polnud sugugi lihtne maha saada ja lõpuks kulus seda ikak väga palju ja sai kiiresti osa. Esimese aasta (okei... 7 kuud ehk?) elasin ühikas. Ega seal seda koristamist väga palju polnudki (või siis ma viibisin seal väga vähe).

Vaikselt kolisin ma Härra juurde sisse ja oma kodu koristada on ikka alati parem(mis oli ka tegelikult päris kodune). Alguses oli seda kodukeemiat siin päris palju, aga vaikselt said pudelid ja topsid tühjaks ning oli vaja midagi uut. Alguses sai ostetud poodidest ikka neid tavalisi vahendeid, kuid mingil ajal jõudsin järeldusele, et see pole see, mida ma enda kodus tahan.  See tuli siis, kui ma tööl hakkasin käima ja sain ise majandada.

Norwexi toodetest olen ma varem veidi kirjutanud. Vaatasin oma varud üle ja kirjutan, mida maveel kasutan.

Tolmu võtmisel ja küürimisel kasutan ma üldpuhastuslappe (neid on mul 2, üks on kunagi Härra ema poolt ostetud), köögis on köögilapp. Akendel kasutan väljaspool esiteks üldpuhastuslappi ja seejärel klaasipuhastuslappi (neid on mul ka 2; seest aknaid pestes üldpuhastuslappi väga ei kasuta, sest pole nii must ja tolmune).

Ja seejärel Amway tooted. Köögis ja vannitoas on palju abiks ka roostevabast terasest küürimiskäsnad (neid aeg-ajalt ema tellib ja annab mulle ka, peavad kaua vastu). Pesu pesen Amway pesupulbriga (jagub ikka väga pikaks ajaks), pesu ajal on mul pulber dosaatoris, lisaks on masinas magnetpall (aga kasutan ka Calgonit; palli sain Härra ema käest (temagi kunagi ammu tellinud nii Norwexi kui ka Amway tooteid)) (aga pesuleotusvahendina (kui ma sapiseebiga ei küüri) Fermentat ja valgendajana Liiliat -  peaks need ka Amway vastu vahetama) . Nõusid pesen Amway nõudepesuvahendiga (kulub tunduvalt vähem kui Fairyt ja ei jää keemia järgi lõhnama; vedeliku olen teinud vanasse vedelseebi pudelisse). Lisaks on mul üldpuhastusvedelik, aga pudel on vist välimust vahendanud, sest hetkel ma seda nimekirjast ei leidnud.

(ja kui juba Amwayst rääkida, siis nende hambapasta on mu lemmik ja tuubipress teeb elu lihtsamaks. Aga lisaks kasutan kodust ära olles hõbehooldusega hambaharja (mul on sinine, tellisin just uued otsad). Lisaks on meil madratsipuhastusvahend, mida uue SleepWelli madratsiga polegi veel kasutanud.)

Wc-pott on ikka koht, kus kasutan ka seda nn keemiat, on selleks siis domestos vms. Aga ma küll ei ütleks, et pärast mingi värske lõhn on, puhas keemia jääb alles. Lisaks on nn tavakeemiast veel veidi alles ühte Ajax plekieemaldus vahtu/vedelikku, aga see on õnneks peaaegu otsas (selle ostsin siis, kui olin sapiseebi ära unustanud). Põrandate pesuks sobib ka see üldpuhastusvedelik (ja vannitoas  hari + küürimiskäsn).

Aga kui see eelenev nüüd välja jätta, siis minu suurimateks abimeesteks on ikkagi vesi, äädikas ja vahel sooda. Kui ma näiteks aknaid pesen eelnimetatud üldpuhastusvedelikuga, siis seejärel piserdan ka vee-äädikalahusega üle. Mulle tundub kuidagi puhas ja õige, lõhn ei häiri, see kaob ruttu (ei tohi lihtsalt liiga kanget lahust teha). Rääkimata köögist ja vannitoast (ainult Hära kritsutab nina, et jälle ma möllan äädikaga). Köögis tõmban kapid ka vahel lihtsalt üle (hiljem veega ka uuesti). Ja väga tore on vaadata kuidas sooda ja äädikas vahtu ja mulle tekitavad. Minu meelest saab kraanikausid äädikalahusega super hästi puhtaks ja ei ole vaja mingit Cif'i vms. Tolmuvõtmist ma muidugi ilma nende üldpuhastuslappideta enam üldse ette ei kujuta ja akende (ja klaasuste, peegli) pesu samuti mitte.

(mul on köögis kraanikausi juures kohe nõudepesuvahend, prtsipudelis äädikalahus ja teises prtsipudelis üldpuhastusvahend)

Nii et lapid + vesi + äädikas ja kodu särab :)

Ja meil oleks uut ja paremat ja võimsamat (enne kui need müügilt kaovad) tolmuimejat vaja.

Parooliga:

Show encrypted text

Parooliga:

Show encrypted text

Parooliga: Sünnipäevalaps.

Show encrypted text

Parooliga: Sünnipäevalaps.

Show encrypted text

Korilus.

 Minu meelest kõige raskem osa on ikka kuum moos kuuma purki saada ja kuum kaas veel peale panna.

Neid ma ise ei korjanud, õde oli korjamas käinud. Ma ise nimelt ei ole väga seeneline (ja söön vaid kukeseeni) ja siis ma ei leia ka seeni ja ei meeldi neid ka metsast otsida.
Minu esimene keedumoos maasikatest. Ema aiatas ja juhendas.

Talveks, loodan ikka, et ee kana-kukeseene supi isu tuleb tagasi.

Kurda muret ja aidatakse. Käisin sõbranna juurest läbi ja rääkisime marjadest. Tuli välja, et temal seal päris pikk rodu veidi võssa kasvanud vaarikaid (pole tema maal ja ta ei saa hooldada, aga korjata saab), Korjasin siis veidi kuni ta last toitis ja magama pani. Õe aiast sain veidi mustsõstraid.

Nüüd tahaks veel mustikaid .. kuskil Tartu lähedal?

Hääletaja

Pärast keskkooli ja suvi enne seda hääletasin ise ka veidi, aga mitte palju. Paar korda Virumaalt Tartusse (üks kord ka edasi Orava kanti ja tagasi), veidi Virumaal. Samas ma ise hääletajaid veidi pelgan, võib-olla on põhjus tänapäeva noortes või ... ma ei teagi. Eelmise autoga sõites oli mul auto ka alati kraami täis, et mu kõrvale ei mahtunudki keegi istuma.

Igal juhul möödunud nädalal sõitsin üks päev Võsul kodu poole ja oli üks hääletaja. Mõtleisn, et ah, võtan peale, sõidan ju vaid 10km edasi ja kui talle Palmse sobib, siis võib olla. Tavaliselt jäädakse seisma pärast hääletajat, mina jäin enne, nii et ma ei teadnud kellega tegu.

Ja isik oli täitsa tuttav, kaks aastat noorem noormees Kadrinast, koolivend, kellega põhikooli ajal sai vahepela päris tihdealt suheldud, sõbrannadega tal külaski käidud. Ta oli lühikest kasvu (tol ajal!), tal olid ilus pruunid juuksed ja veel ilusamad pruunid silmad (on siiani), rõõmsameelne ja lahe. Ja imearmas noored õde ja ilus kodu. Aga viimati nägime ja suhtlesime aastaid tagasi. Temagi käis aasta välismaal õppis (palju kaugemal kui mina, Brasiilias nimelt).

Ajasime siis veidi juttu ja mõtlesin, et viin ta Viitnale ära, sealt pääseb ta kiiremini koju vähemalt.

Jah, inimesed saavad suureks.

Koristuspäev.

Puhkus on mu kohvi joomise segamini keeranud ehk maal jõin ühe tassi kohvi vaid hommikul. Eile rõõmsalt koju jõudes jõin ühe tassi kella 20 ajal õhtul ja teise veidi pärast 21. Magama jäin kell 2. Tahaksin öelda, et kohv ei mõjuta mu und, aga ma ei ole selles enam väga kindel. Varasemalt pole justkui probleeme olnud. No ja praegu kella vaadates, paar minutit üle südaöö, siis ei ole mul ka und ja kohvi jõin ma kella 17 ajal. Aga praegu võib unetus olla ka sellepärast, et tegin just väljas sporti ja tulin nüüd pesust.

Hoolimata sellest, et magama jäin ma kella kahe ajal, siis olin ma üleval enne 9. Taidlesin veidi kodus ja sättisin end veidiks linna, et osta turult kurki ja vaadata, kas Loitsukelleris ka paastutee kohale on jõudnud (oli! ostsin kõik 4 pakki ära! nüüd peaks päris mitmeks kuuks jaguma). Kodus tuli väsimus ja väljas oli nii ilus ilm, et kiusatus oli hoopis järve äärde minna. Ma siiski ei teinud seda, võtsin end kokku ja hakkasin koristama. Plaanis polnud mitte tavaline koristamine (tolmu võtmine jne), vaid sorteerimine, paigutamine jne. Keerasin kõik kohad segamini ja olin siis ka õnnetu, sest kõik oli nii segamini, et selle pidi ju korda saama. Lisaks ei teinud ma ühte tuba lõpuni, vaid veidi köögis, veidi magamistoas ja veidi elutoas. Elutoaga juhtus pigem selline asi, et magamistoa kapi otsast tõin suurema osa kaste sinna, kus mingid paberid sees olid, ja plaan oli neid sorteerida hiljem. Köök on korras .. väliselt, mõni kapp on veidi segamini ja mõni väike riiul. Magamistuba näeb kõige parem välja - kapi otsas hulga vähem asju, osa pesu sai ka pestud. Aga osa neid kaste-karpe on mul siin elutoas. Umbes pooled sorteerisin ära (leidsin igasuguseid huvitavaid asju), aga kooliasju ei sorteerinud. Nüüd on siis 3 kasti Härra kooliga seotud asju, veidi minu (mul mõned suurtesse mappidesse ära pandud, TEGELIKULT peaks need ka uuesti üle vaatama), lisaks on Oscar (ei tea, mis teeme sellega), 2 karpi cd-sid (vaatan kõik üle, loodan, et pooled viskan ära) ja siis üks karp, kuhu olen kogunud selliseid pileteid ja muid mälestusi (lisaks on seal kaardid, millele pean uue asukoha leidma). Mõtlesin, et need mälestused kleebin märkmikusse (mul on mõned üleliia). Lisaks vaatasin üle kõik pastakad (neid oli palju) ja umbes 10 sain ära visata.

Olid ühika seinal..

Kõige rohkem läks aega paberite sorteerimise peale. Lisaks neile kastidele, mis nüüd ootavad, on meil arvutilaual kaks kappi, kus on arved jms, see on vaja ka sorteerida, kujutan ette, et seal on palju väga vanu asju, millega pole enam midagi teha.

Homme tahaks vaniituoa päris korda teha, pesu triikida, veel pesu petsa, aknad ära pesta (!) ja kleepima hakata.

Kass ja koerad.

Audi käis Männiga ojas möllamas. Ülirahul oli.

Jõuharjutused..

Esimene päev ojast tulles..

Ja teine päev.

Trennipäevik 07.07-13.07.2014

Nädala võtaks kokku - puhkusenädal.

Jooksu kokku ainult 16 km.

Esmaspäeval - jooksin 4km, jalg hakkas valutama ja rohkem ei saanud (tegin veidi jõudu ka kätele Tammel). + jalutasin linna ja koju.

Teisipäeval - puhkepäev, sulistasin Võruas.

Kolmapäeval - plank 2minutit, mis tuli väga raskelt. +  5km jooksu. Sulitasin 1x vees + jalutasin linna ja koju.

Neljapäeval - puhkepäev, jalutasin Pärnus.

Reede - puhkepäev, jalutasin Palmses.

Laupäeval - jooks 7km Võsul, 46min26sek, pulss  avg 171 x', max 188 x'. Oli palav ja lämbe, kuidagi raske oli,jalg oli hoolimata soojendusest kahtlane (mulle tundub, et soojendusest ei sõltu enam midagi tolle valu puhul). Lisakas jalutasin Tallinnas üle 10km.

Pühapäeval - jalad olid väsinud ja kanged, Võsul jalutasin 5km (väga aeglaselt).



Selline nädal siis. Vaatame mis käesolevast nädalast saab, hetkel teisipäeval ja kirjas ümmargune 0.

Puhkuse teine nädal.

Tegin endale veel ühe tassi kohvi, et rahulikult pilte sorteerida. Nüüdseks on kohv vaevalt leige, aga pildid sain ära vaadata ja väga udused kustutasin ära. Alles hiljaaegu mõtlesin, et pean piltide suhtes suurpuhastuse läbi tegema ja mingil ajal võtan selle ka ette. Aga antud hetkel jagan pilte teistega ja seetõttu kustutasin vaid väga kehvad pildid, sest inimeste maitsed on erinevad. :)

Hakkasin mõtleme, et mis me siis möödunud nädalal tegime ja kohe ei tulnud meeldegi. Aga sellest on juba 8 päeva möödas ka.

Esmaspäeval käisime kinos multikat vaatamas - Kuidas taltsutada lohet 2. Lootsime, et väikesed jubinad on selle juba 3D-s ära vaadanud (3D-s hakati näitama umbes 2 nädalat enne äkki? kuigi esilinastuseks oli Cinamonis pandud 4.juuli), paraku nii ei olnud ja saal oli päris täis, aga meid meid ei seganud. Nagu kombeks, siis sõime ka popkorni ja jõime veidi cocat. Ülejäänud päeva ma ei mäletagi. Tellisin sõbranna käest veidi maasikat, aga mis ma nendega tegin? Ma arvan,. et me sõime kõik ära. Mina tegin oma keefiri-maasika-banaani smuutisid (ülihead!) ja maiustasime niisama.

Teisipäeval sõitsime kahe autoga Võru lähistele, sest minu auto läks hooldus-remonti. Veidi kaugele sõitsime, aga seal ma vähemalt tean, et töö tehakse hästi ja üleliia palju raha ka ei võeta. Kahe autoga läksime, sest töökoda on väikeses asulas. Google kaartidelt vaatasime, et kohe seal lähedal on üks järv ja kaardilt oli näha ka liivarand. Läksime vaatama ja leidsime rohtukasvanud ranna, kus olla ei kannatanud. Niisiis sõitsime Võru poole ja käisime Katariina kohvikus kohvi joomas ja saiakest söömas (ma olen puhkuse jooksul rohkem saia söönud, kui ... enne seda pool aastat) ja suundusime edasi randa, kus mõned inimesed juba liikusid.. Saime mõnusa koha vee lähedal murul. Aegamisi tuli rahvast juurde, meie kõrval hakati liivalossi ehitama, lapsed mürasid, päike oli soe ja vesi niii külm. Külm vähemalt tundus alguses, kui olime hirmuga 5-10 minutit võidelnud, siis ikka saime ujuma ka ja siis ei tahtnud enam veest välja tulla. Mina käisin vist kolm korda ujumas, kõige vaevalisem oli muidugi esimene, aga ka hiljem küttis päike nii soojaks, et ei tahtnud uskuda, et 22C vesi nii külm võib olla. Olime rannas umbes 3 tundi või veidi rohkem, seejärel vaatasime kohaliku kaubanduse üle (kui järgmine kord kingi otsin, siis lähen Võru kaubamajja, seal olid sellised nagu otsisin ja isegi number oli olemas, aga ma ei tahtnud proovida, sest muidu oleksin veel ühe paari endale ostnud). Jõudsime isegi söömas käia ja minu töökaaslast kohata, aga seejärel tahtsime ära maale. Autost ei olnud midagi kuulnud. Jõudsime Järverre, Härra helistas ja küsisi auto kohta ning selgus, et autol generaatori rihm oli ka päris läbi ja see jõuab Tartust kella 18 paiku ning seetõttu on lootus auto kätte saada kell 19 ajal. Sel hetkel oli kell äkki 15 või 16? Ei tahtnud Järveres segada ka (katuse ehitus käis) niisiis tegime üllatusvisiidi Härra maale. Mõlemad jäime mõneks ajaks magama, ilmselt väsitas see päike ikka päris ära. Mul oli uni veel silmas 18:45, kui me autole järgi hakkasime minema ja üldse ei tahtnud mõelda selle peale, et varsti pean ise rooli istuma. Potsud olid ka jälle kasvanud .. vähemalt väiksem nendest. Ja aina aktiivsemaks muutub. Tartusse jõudes käisin veel sõbranna juurest läbi, kes mulle Pärnu Maxxximast suhkrut tõi. Päris õhtu möödus ilmselt mõne sarja seltsis. (Autost räägin teises postituses).

Veel tühi rand..

veel tühi rand...

Kolmapäeval oli taaskord imeilus ilm ja mina otsustasin veidiks Rahingele järve äärde minna. Jõudsin sinna 12 paiku ja rahvast oli väga palju. Rahinge on selline tore paik, et mul on seal tõeline leviauk, kusjuures ma sõidan sinna kodunt ainult 5-6 minutit ja see on tõesti linnast vaid paari kilomeetri kaugusel. Käisin ujumas ka, vesi tundus taaskord väga külm, aga hiljem oli väga mõnus. Koduteel võtsin paagi kütust täis ja nullisin näidikud ära, et vaadata, mis see keskmine kütusekulu mul siis tuleb ja palju kilomeetreid ma täispaagiga sõita saan. Kodus tegime šnitslit ja keetsime värsket kartulit,seejärel suundusin ma linna, et sõbrannaga kokku saada, aga enne käisin läbi Apollost ja ostsin uue TR plaadi ning asutsin sinna Loitsukellerisse ja soovitasin neil Paastuteed tellida (homme pidi kohale tulema). Sõbranna pidi türtre kaasa võtma, aga enne tulekut arvas tütar, et võiks tädile helistada ja öelda, et äkki kohtume hiljem, sest tema tahab naabripoisiga mängida. Niisiis istusime kahekesi ja juttu jätkus kauemaks. Tütar on tal imeilus blondide kiharate ja pruunide silmadega, kes muidu minust räägib, aga kui kohtume, siis on häbelik ja ei vaata otsagi. :) Õhtul pakkisin veel asju.

 Rahinge

Neljapäeval pidin alguses Janele külla minema, aga siis tuli Pärnu reis vahele (loodan külla jõuda järgneva kolme päeva jooksul). Tahtsin Härra kaasa võtta, aga temal oli pärastlõunal töövestlus. Niisis ärkasin ma juba enne 7, et enne 8 linnast välja sõita.  Pärnust Tartu poole olen ma sõitnud, aga vastupidi vist mitte. Liiklust polnud palju. Oleksin väga tahtnud Viljandis peatuse teha, et veidi jalutada, aga mul ei olnud selleks aega (otsustasin, et suve jooksul käin seal ära, võtan Härra ka kaasa (loodan, et tuleb :D), et jalutaks, peaks pikniku ja käiks kohvi joomas). Haigla leidsin suurema vaevata üles ja õnneks tundus plaanilt tunduvalt lihtsam SA TÜK (kus ma endiselt ära eksin). Ma saan aru, miks inimestele haiglad ei meeldi. Mulle ka ei meeldi. Tühi ja kõle. Enda lähedast on raske vaadata haigevoodis, väga erinev ikka tööst. Nägin arsti ka, kes sai pärast paari küsimust aru, et haiglaga on mul kokkupuude olemas. Paraku antud valdkond on mulle täiesti võõras ja mul on vaid kooliteadmised. Jõudsin seal umbes tunnike olla, kui ta uuringule viidi ja otsustasin ise linnas käia. Leidsin Port Arturi tasuta parkla, jalutasin ostukeskused niisama läbi ja suundusin parkide ja ranna poole. Päris randa ma siiski ei jõudnud, sest kell sai palju ja tahtsin haiglasse tagasi kiirustada, aga enne tahtsin ise ka Maxxximast läbi käia, et osta kreemi jalgadele-kätele ja endale veel suhkrut. Poes oli hullumaja ja järjekorras seisin väga pikalt. Haiglas jõudes oli ta juba väga väsinud ja magas suurema osa ajast, küll aga juhtusid sinna taastusravi arst ja füsioterapeut, kellega sain veidi rääkida. Küll aga tundsin end tobedalt, kui ei osanud mõnele küsimusele vastata, sest ma lihtsalt ei teadnud, ta ei olnud kunagi oma tervisest nii palju rääkinud, et ma oleksin teadnud. Vaatasin kanüüli üle (et põletikku pole), mudisin käsi, jalgu, kreemitasin ka, koputasin selga (oht ju kopsupõletikule) ja vaatasin, et punetavaid laike poleks (lamatiste teke). Kui oled kuulnud ja tead neid haigla jutte, siis on hirm. Kõik oli korras. Ja kuna ta väga väsinud oli, siis ma lahkusin. Sain veel sõbranna-kursaõe-töökaaslasega kokku, kes on pea 2 aastat Pärnus elanud. Käisime söömas ja tema viis mu lõpuks rannale jalutama ka. Ei olnud pea aasta näinud, kuid aeg-ajalt ikka kirju saadame ja jagame uudiseid. Kella 19 paiku hakkasin Virumaa poole sõitma ja see sõit tundus eriti lühike, kuigi mõned korrad kontrollisin enda asukohta GPS-i abil (liikluskultuurist ühes teises postituses). Lisaks oliń lubanud ühe sõbra juurest läbi minna, kellel on imearmsad kassid, eriti kõige väiksem - punane Artur, kes on alles kahekuune. Jõudsin sinna äkki 9 paiku, jõime veel tema vanematega teed ja jutustasime ning enne 23 hakkasin end lõpuks kodukandi poole sättima. Õhtu oli läinud jahedaks, sooja oli vaid 11 kraadi. Kohale jõudes läksin praktiliselt kohe magama.

 Naabri kass Tartus...

Reedel olin väsinud ja tegin pärastlõunal mõnusa uinaku. Tuul oli külm ja väljas polnud eriti mõnus olla. Päev möödus küllaltki märkamatult. Õhtupoolikul sain Palmses ühe sõbrannaga kokku, kellega jalutasime pargis ja rääkisime elust.

Laupäeva hommikul ärkasin enne 9. Ema ja õde perega sättisid end Pärnu poole teele, mina ärkasin, et Võsule jooksma minna. Võsul toimus Südasuve maraton, minu distants oli siiski vaid 7km, sest mul oli küllaltki kiire koju. Võsule jõudsin juba enne kella 10 ja parkisin auto veidi kaugemalt, et saaksin hiljem kiiresti minema. Tegin korraliku soojenduse ja start oli 11:02, kuid jalg tegi ikka vahepeal valu. Valu läks üle. Rada oli küll tasane, aga asfalt polnud kõige parem ja ilm oli lämbe. Pulss oli mul kogu aeg seal 170 ja veidi peale, samas tempo oli keskmisel 6min30sek/1km. Lõpuajaks saingi vist 46minutit+sekundid. Kiirustasin koju, et pesus käia ja siis viis isa mu Viitnale, et ma jõuaksin sõbranna sünnipäevale. Mõtlesime alguses Härraga, et mina lähen Tartusse tema lähedase sõbra sünnipäevale ja tema läheb Tallinna minu sõbranna sünnipäevale (olime ju mõlemad mõlemasse kohta kutsutud), aga see väga hästi ei õnnestunud. Buss hilines 20 minutit ja ma juba arvasin, et see ei tulegi... õnneks tuli. Kuigi ma olin terve neljapäeva autos kuulanud Vaikuse Meri albumit, siis suurema osa ajast ma ikka keskendusin sõitmisele ja ei saanud muusikat päriselt kuulata. Niisiis kasutasin võimalust ja kuulasin laulud põhjalikumalt ära (teen seda siiani). Sünnipäevale jõudsin enne kella 16, aga lahkuma pidin juba veidi enne 19, et õigeks ajaks Lauluväljakule jõuda (Terminaatorile). Kesklinnast me lõpuks hoopis jalutasime sinna, sest aega veiid oli, ilm oli ilus ja miks mitte samme koguda. Käisime Jaapani aias. Õllesummeril oli kuidagi vähe rahvast... Mäletan, et ma äkki kunagi varem olen ka üks kord käinud (ikka TR kuulamas) ja siis olid ikka rahvamassid. Samas oli tegemist ka õhtu esimese esinemisega. Algusajaks ikka rahvast veidi kogunes, aga nii hirmus palju ka ei olnud. See muidugi ei seganud emotsiooni ja saime ka lihtsalt teise ritta. Ühtegi plaati püüda ei õnnestunud ja väide, et sela müüakse albumit odavamalt kui poes, ei vastanud ka tõele. Esialgu oli plaan meil ühistranspordiga Kalamajja minna, aga sinna ka lõpuks jalutasime - 5.40km.

Pühapäeva hommik oli taaskord varajane ja Härra ei suutnud ära imestada, kuidas ma juba kell 9 hommikul uuesti Virumaal olin. :) Aga kaua ma kodukandis ei püsinud, selgus, et saab veel veidi isekorjamist teha ja sõitsin kiiresti Rakvere poole maasikaid korjama. Marjad olid väikesed ja väga magusad, 10kg korjamine võttis mul aega 2h! Kõhu sõin ka muidugi täis (ja rohkemgi veel). Linnast läbi ei läinud, käisin vaid Põhjakeskuses toidupoes ja sõitsin kodu poole tagasi, sest kell 16 pidin juba Võsul olema. Võsul sain sõbrannaga kokku, kellega polnud kohtunud äkki 5 aastat? Võib-olla üks kord olime Võsu vahel näinud paar minutit, aga kõik need viimased suved olen mina tööl ja lennus olnud ja kui ma ka olen olnud Virumaal, siis pole väga palju aega olnud, sest tahaks ju kodus ka olla, mitte kogu aeg lennus. Jalutasime ja jutustasime veidi üle 3h. Oh, tal on imearmas väike tüdrukutirts, kes suurema osa ajast vankris magas. Õhtul puhastasin veel maasikaid keedumoosi jaoks ja panin need suhkruga keldrisse seisma. Õhtul oli jalgpalli, mida veidi vaatasin, aga siis tuli väsimus. Aga just siis kui värv tuli, olin ma teleri juures, sest läksin vetsu. Nii et värava nägin ära.

Tahtsin juba esmaspäevast edasi kirjutada, aga nädal sai läbi :)

Tagasi kodus.

Tahtsin vaadata mitu kilomeetrit ma sõitsin, aga unustasin ära ja ei viitsi toast välja minna.

Kui ma neljapäeval Virumaale jõudsin, siis oli ees 373 + 60 (3x Võsul edasi-tagasi) + 60 (3x (Viitnal edasi-tagasi) + 8 + u 60 (Rakveres edasi-tagasi) + u 160km (Tartusse, põiked Jõgevamaal) = 721km

Pool paaki kütust veel alles.

Uuurin veidi netis (naudin kohvi), pakin asjad lahti, tõmban pildid arvutisse ja siis kirjutaks ühe postituse:)

Parooliga: Kolm õde +2

Show encrypted text

Blog.

Endiselt mässan wordpressiga ja ei ole sellega sugugi harjunud.

Ülemisel pildi osal on mingi uuendus, mis mulle taaskord ei meeldi. Ainus hea asi on see, et kirjasuurus jääb selliseks nagu olen selle üldiselt muutnud, mitte ei ole suurem. Aga näiteks kui ma seal olen silte lisanud, siis täna avastasin, et postituste juurde pole need tulnud (aga sain viimastega ehk korda). Piltide lisamisega on ka kuidagi jama - postitusse jääb pilt väga väike ja suureks ei oska ma ka teha. Nii et ma pidevalt lähen siis dashboardi ja lisasn postitused sealt, aga see on tegelikult tüütu. Muidugi võib ka loota, et see uuendus paraneb ja kõik hakkab toimima, aga ma olen ikka vanades kommetes kinni.

Tahaksin kuskile oma e-maili ka lisada, aga kõik on sellised, mis saab otse minuga seostada ning ma ei taha, et see blogis sellisena avalik oleks ja uut hakata tegema - kas on mõtet?. Ideid selles osas? Või saab kuskile kastikese, et "saada email" ja siis ta suunab selle kuidagi mulle edasi. Keeruline.

Terminaator - Vaikuse meri

See oli veidi üle aasta tagasi, kui Cherryst sai osta sügiseks pileteid Rock Cafe üritustele ja mina pidin sinna onutütrega minema TR uue plaadi esitlusele, oli vist 1. november. Aga veidi enne tuli välja, et album ei saa valmis ja üritus jäi ära (seda on neil varemgi juhtunud). Aga nüüd, veidi rohkem kui pool aastat hiljem, on see plaat mul käes ja juba laupäeval lähen esitlusele samuti (ürituseks paraku Õllesummer) ning ikka onutütrega. Võtsime laulud arvutisse, kirjutasime mulle plaadi autos kuulamiseks (homme tuleb mul üle 6h autosõitu).

Ja laulud meeldivad aina rohkem.

Oh kui hea :)

Jalgpalli MM

Ma arvasin, et ühtegi jalgpalli teemalist postitust ei tule, aga kui hetkel on selline poolfinaali mäng, siis mul ei jää muud üle.

Mul on Brasiiliast täitsa kahju. Nad on ilmselt ise ka šokis. Kodus selline mäng. Fännid on ka šokis. Ja Saksamaa hüppab rõõmust.

Muid erilisi emotsioone see mulle ei too.

Ma loodan, et see päris 5:0 ei lõppe (kuue minutiga neli väravat!), Brasiilia võiks mõne värava ju ikka saada.

 

Ikka öeldakse, et teie alles noored, elu ees, küll jõuate.

Ma ei ole enam noor. Kui mu vanemad pole enam noored. Kui mul pole enam vanaisasid, sest nemadki said vanaks ja jäid haigustele alla. Ja mu vanaemadki pole enam noored.

Noor oleks ma siis, kui... ma ei tea... kui ma ei saaks aru elu raskustest ja ei mõtleks vahel elu peale, et mis saab edasi või kuidas edasi...

 

Nädala plaanid muutusid. Teen väikese käigu Pärnusse ... haiglasse.

Trennipäevik 30.06 - 06.07.

Jooksu mõttes oli päris tore nädal, aga suurt muud trenni ei teinud.

Kokku 27,6 km

Esmaspäeval - 4,60 km sõbranna juurest koju, alguses oli pulss ilus, aga siis tuli suurem tõus ja pärast seda jätsingi pulsi kõrgeks ja vudisin koju sauna.

Kolmapäeval - 5km Tammel, sain läbimärjaks. Nägin äikesepilvi, aga mõtlesin, et käin ikka ära. 3. km lõpuks oli läbimärg, jakk kleepus naha külge, viimase lihvi andis viadukti all auto. Muidu enesetunne oli hea ja oleks tahtnud rohkem joosta.

Neljapäeval - 5km Võrumaal, künkaid oli rohkem kui küll ja pulss ei püsinud eriti ilus, samas oli ka koju päris kiire.

Reedel - 6km Tammel

Pühapäeval - 7km hommikul vara ehk enne kella 6. Pulssi ei tea, aga oli 50 ringis (kell jöi terveks ajaks 151x' juurde, isegi kui üles Toomele jooksin).



Hommikuvõimlemisega olid kehvad lood. Planku ka ei teinud. Hularõngast keerutasin vist 2x30minutit.  Jalutasin ka muidugi. Jalgrattaga ei sõitnud.

Pühapäev.

Kell sai just 8. Viimase kolme tunni jooksul olen ma teinud väikese hommikujooksu läbi kesklinna Anne kanali ääde ja tõdenud, et edaspidi jooksen ikka kodu lähedal, kokku saon 7km. Esimese tunni lõppu ja järgmise algusesse jäi duši all käik ning seejärel kulus umbes 40 minutit pesu triikimisele. Vahepeal jäin klaasi apelsinimahla ja vett, koristasin jalanõude riiulid ja kapi, alustasin elutoa koristamist. Viimase tunni jooksul tegin valmis muffini taigna, koristasin köögi, pesin nõud, valmistasin endale kohvi ja keefiri smuuti maasikatega ning nüüd naudin seda ja ühte muffinit, mis alusele ei mahtunud.

Samas peab tõdema, et vaikselt hakkab uni tulema. Kell 5 ärgata on vist ikka vara, kui alles pool 1 magama läksin?

PS: ilm on imeilus. juba poole 6 aeg oli mul väljas jooksujakiga palav ja sidusin selle puusadele (poleks üldse pidanud seda kaasa võtma). Aga hommikujooksjat minust vist ikka ei saa, sest päevad lähevad juba lühemaks ja ärgata kell 5 on ikka puhas erand. Mõnus oli ikka.

PPS: teine ujumine ka tehtud ja üritasin kõhule ka jumet saada. Kauaks ei tahtnud jääda, sest selg endiselt punane.

Ja villide osas rõõmustasin liiga vara - täna hommikul sain ühe vasakule jalale.

#71 Juuksed

Käisin kolmapäeval juuksuris. Mõni aeg tagasi soetasin endale esmakordselt salongi voucheri. Üks sõbranna neid ikka aeg-ajalt proovib (kuumakääri lõikust voucherite abil), mõnes kohas on väga rahul, mõnes kohas tehakse lõikus 15 minutiga. Aeg-ajalt leiab ka Internetist negatiivset tagasisidet teenuse ja klienditeeninduse kohta, seetõttu tunduski veidi hirmus, aga võtsin riski.

Käisin siis Alfa Ilusalongis. Teenindus oli sõbralik, ka siis kui ma telefonitsi aja kinni panin ning ütlesin, et mul on voucher. Salong oli hubane, toolid mõnusalt pehmed ja leian, et juuksur tegi oma tööd hästi. Lubatud oli kuni 1,5h ja see aeg kulus minu peale ära. Lõikuse peale umbes tund (kuigi ta ütles, et juuksed paistavad väga terved, siis ta siiski keerutas salgud läbi), pesu + mask ja siis kuivatus, mille peale läks ka päris tükk aega (aga väljas oli kohutav ilm ja koju jõudes polnud soengust enam suurt midagi alles (kuigi mul oli isegi vihmavari)).

Esimsed salgud ei taha mul siiski end enam väga lokki keerata, tagumised üldjuhul ikka on. Aga kui ma patsi või suvalist krunni kannan (nagu praegu), siis kaob see ilus lokk ära.

Kui ma pikemad juuksed taha kinni panen (punupatsi teen), siis mul ongi ainult lühikesed juuksed. Esimese hooga ehmatab inimesed ära. :)

#70 uued jalanõud

Tõeline naine. Lähen poodi ja ostan kaks paari kingi, baleriinade sarnaseid. Poodi ma läksin tõesti mõttega kingad osta (mitte et ma enda sünnipäeval endale kahte paari ilusaid kingi ei ostnud (pildid allpool, ma ei mäleta, kas lisasin tookord)). Mitte et mul kingi ei oleks, on küll, kõik ilusad ja kannan ikka, aga selleks suveks ei olnud ma leidnud endale selliseid mugavaid jalanõusid, mida saaks kanda pükstega ja seelikuga, kus jalg saaks hingata, millega saaks vabalt kõndida mitmeid kilomeetrid ja samas mulle ka meeldiks. Käisin küll üks päev Eedenis ja lootsin, et leian sealt, aga ei leidnud, ühtegi minu numbrit ei olnud alles. Möödunud suvel kandsin sealt ostetud suvekingade talla täiesti katki. Vahepeal vaatasime, et suve ei tulega, aga just selliste ilmadega nagu täna, tahaks ju jalga panna midagi kerget ja mugavat. Lisaks lähme me kahe nädala pärast pulmapiknikule, mis toimub looduskaunis kohas, aga muru peal väga kontsadega ei käi ju?! Vähemalt ei tundu loogiline, kui tahaks end tunda mugavalt ja samas ilusana (mullased kontsad küll plusspunkte ei anna). Mida ma selga panen? - seda ma veel ei tea. Pidulik, samas mugav ja et saaks väljas olla. Eks vaatab, kas on kapis midagi või satun poes veel millegi peale. Oleneb palju ka ilmast.

Vasakpoolseid sama kenasti ka pükstega kanda, v-o sobivad ka mõne seelikuga. Mõlemad mugavad ja mõnusad.

Sellised valged armsad. Algusea leidsin need vasakpoolsed, aga siis jäid ka teised silma ja võtsin mõlemad. No ühed mustad olid ka, aga need jäid poodi. Kusjuures ühed on isegi suurus 40! Mul on selline jalanõudega väga raske, sest mu jalg on tavaliselt 41 ning on lai, lisaks on mu achilleuse kand väga õrnake, ei taha üldse, et miski vajutaks ja pigistaks (keskkooli viimases klassis oli seal pidevalt põletik ja kinniste jalanõude kandmine oli täielik piin).

Uued jooksujalanõud.

Ja nädala alguses sain kätte oma uued jalanõud ringi vudimiseks. Tegelikult kõlbavad vanad ka, aga sinna ei saanud ma neid taldu sisse panna, sest siis jalg hõõrus ja tekkisid villid (jalg oli liiga kõrgel) ja paar korda neid taldasid kandsin, sellest piisas, et suure varba juurde auk tekiks (sealt oli materjal hästi õhuke). Uued tellisin samuti sportsdirectist, veebruaris ostsin Londonist ühed sama firma üldtreeningu jalanõud ja seetõttu teadsin, et number sobib. Jalanõud ise pehmed ja armsad. Eriti meeldiv on asjaolu, et sain tallad väljavõtta ja asendada need ostetud taldadega, nii toetab jalga veel rohkem. Ja joosta on tõesti ülihea, kaks korda olen käinud ja ville ei tekkinud (üldjuhul tekivad mul kõikide uute jalanõudega villid).



Ja viimaseed kaks pilti - tihti ei oska valida, kummad kingad ma peaksin jalga panema, mõlemad mugavad ja ilusad.
 Tamaris on mu lemmik.

 Enda sünnipäeval ostsin.

Suvepäevad Nelijärvel.

Sissejuhatuseks ütleks, et 2013 aastal oli suvepäevadele sattumine täiesti kogemata ja plaaniväline, keegi osakonnast polnud huvitatud, aga kuna Tartu korraldas üritust, siis pidi olema Tartu poolt ka meedik, kes vajadusel esmaabi annaks. Meie armas referent rääkis mu sisse, aga ma pidin vaid seltsiks ja abiks olema, paraku rohkem inimesi me kaasa ei saanud ja nii siis jäigi. Nautisime ilusat mereäärset ala, ööbisime majakeses, vajadusel tegin tööd ja nautisime muidu päevi. Tol korral oli toimumiskohaks Lepanina Pärnumaal.

Sel aastal oli minek planeeritud ja soovitud juba tükk aega. Mõlemad tahtsime ka oma härrad kaasa võtta, aga ei mänginud välja. Ja rohkem meie osakonnast taaskord kedagi tulemas ei olnud. Mulle toimumispaik sobis, sest sain sealt hiljem otse enda Virumaa poole edasi sõita. Koht ise oligi kena, aga ilm väga suvine polnud. Ma olin kampsuni ja jakiga suurema osa ajast (ja vahepeal oli ka siis külm).

Neljapäeval jõudsime umbes kella 11 paiku (9 paiku hakkasime Tartust sõitma) ja seminarile kohe ei kiirustanud. Esimesel päeval on alati seminar. Sõime hoopis pirukat ja jõime teed/kohvi ja vaatasime ümbrust ja alles seejärel läksime seminari kuulama ja vaatama, sest oli tehtud ka lühifilme. Seejärel oli juba lõuna, siis jätkus seminar. Seejärel jalutasime veidi metsas ja otsisime teed Aegviidu poole, kuskil sai aga tee otsa ja pidime puhkekeskusesse tagasi tatsama, küll aga leidsime, et hommikul oleks seal metsas väga mõnus joosta.

Hiljem olid kutsemeisterlikkuse võistlused, osa toimus koha peal, osa vaatasime lindilt. Häiris kohutavalt see, et mingitel imelikel põhjustel lükkus situatsioonide lahendused edasi ja see muudkui venis ja venis, lõpuks algas vist tunnike hiljem ja siis ka need venisid. Muidugi venis ka autasustamine jne. Võistlejad pidid vähemalt kella 22 vormiriietuses olema.

Vahepeal põletasime me vesirattal kaloreid (olime õhtusöögiks söönud 2 tükki imehead kringlit, sest soolane toit lõhnas imelikult, kellegi sõnul oli kokk paprikaga ülepingutanud, aga see lõhn ei meenutanud kuidagi praktikat, toidu maitsel polnud viga, aga me ei suutnud süüa, sest lõhn hakkas vastu ... no ja laual oli kringel! PS. jaanipäeval (kui Härra meile kodust kringlit küpsetas) ja suvepäevadel sõin ma kokku nii palju saia nagu ma pole ilmselt viimase 4-5 kuu jooksul söönud). Ja vaatasime armsaid parte ning üritasime pildile püüda pisikesi parte (ei õnnestunud).

Parim osa oli muidugi õhtul, kui esines Smilers :)

Ma ei mäleta, kas ma majutuse osas oma pahameelt siin väljendanud olen, aga sellega oli küll jama. Lühidalt küll küsiti kõigi käest eelistusi, aga kui tubade jagamiseks läks, siis saadeti info meili teel välja keset kiiret tööpäeva lõppu ja kes esimesena kirjutas, see sai toa, lastega pered olid eelisjärjekorras. Aga kui vaadata, kes said toad, siis ma usun, et seal oli teisigi, kes olid juba enne eelisjärjekorras. Igal juhul telkida me ei tahtnud, selliseid sõpru ka ei leidnud, kelle toa põrandale magama minna, niisis jäid meile magamiskotid ja minu auto. Olime valikuga päris rahul, sest öö läks väga külmaks ja oleks sellise külmaga külmal maapinnal olnud?, ei aitäh. Kella 3 ajal hakkas meil külm, aga panin auto mingiks ajaks sooja (kliima on ikka hea asi) ja seejärel magasime rõõmsalt kella 9ni. Mõte oli, et kui uni varakult ära läheb, siis teeme jooksuringi, aga uni ei läinud varakult ära. Pidime sööma kiirustama, sest süüa sai vist kella 10ni. Avastasime ka selle, et telkijate pesemisvõimalustele pole mitte keegi mõelnud ... otsi endale sõber, kellel on tuba (ja dušš) või mine külma järve ujuma.

Seejärel pidid olema sportlikud tegevused ja siidimaal. Sportlikest tegevustest ei kuulnud me midagi, küll aga avastasime siidimaali ja olime ühed esimesed, kes sinna jõudsid. L. tegi väikese maai, mina tegin salli. Maalisime seal lausa 2h ja veidi rohkemgi. Vanasti olid need kutad paremad, siis tuli sealt väike triip välja ja asi sujus, mul aga mitmeid kordi tuli kontuuri nii võrd palju, et pidingi kõik kontuurid paksemad tegema. Hiljem värvisin ja kasutasin muidugi ka soola.

Pärats lõunasööki pakkisime end kokku ja sõitsime Tapa poole, L. sai sealt rongile ja mina koju.

Muud pole öelda. Järgmine aasta pidavat Narva-Jõesuus toimuma ;)