Saturday, November 30, 2013

maal.

Üle öö saabus külm. Aga eile õhtul oli nõnda ilus tähistaevas, et oleks võinud seda tkk aega vaadata ja vaadata.


Praegugi tundub küllaltki tuulevaikne,aga kui kuskilt nurgatagant tulrb tuuleiil, siis on see jäine ja luid läbiv. Päike loojub, taevas on roosa-lilla. Kaminas ja pliidi all on elav tuli, koer jookseb ringi ja on maruõnnelik, kass peitis end koera eest katusealla ning nüüd keeldub sealt ära tulemast või kardab kõrgust.

Friday, November 29, 2013

Reede õhtune pildipostitus.






Pakkimisest.

     PS: pildid kadusid blogi ümberkolimisega

PS: täiesti õudne tööpäev oli, sest nii palju oli teha ja nii kiire oli kogu aeg ...

Thursday, November 28, 2013

Pakkimine käekotti.

Juba homme on vaja kodust ära minna ja eemal olla peaaegu 7 ööpäeva. Eriti suurt kopsu kaasa võtta ei taha, pole ka vajadust, niisiis otsustasin minna oma käekotiga, kuhu peaks mahtuma kõik vajalik.

Katsetasin eile pakkimist ja tõesti kõik asjad (veidi riideid, pesu, hügieenitarbed, jm) mahtusid ära (täpsustuseks ütlen, et sinna vaja asju pühapäevast reede varahommikuni), aga vot kõige tähtsam ja olulisem enam ei mahtunud - Härra. Ja kui kotti oleks mahtunud, siis 8kg kaalupiirgand oleks vist lõhki läinud.

:/

TR - Metsik orihdee

http://www.youtube.com/watch?v=YeFAwbPXROQ&feature=em-uploademail

neile, kes eelmisest postist aru ei saanud :)

Tuesday, November 26, 2013

Öö oli töine ja olin koolitusel mingil hetkel nii väsinud, et jäin hetkeks tukkuma (ei usu, et see hetk väga kaua kestis). Silmad olid lihtsalt nii rasked, et vajusid kinni, ning loegu teema oli minu jaoks ammendatud. Kui ma siis ehmatusega end üles äratasin, pidin peaaegu toolilt alla kukkuma.

Päris piinlik oli. Järgmised 2,5h sellist tukku enam peale ei tulnud

Elekter.

Selgub, et olen veidi väsinud.

Käisin nädalavahetusel töökaaslase juures ja rääkisime elektrist (millest muust noortel inimestel ikka rääkida on?!). Kuigi me Härraga elame kahetoalises korteris ning elektrit kütmiseks ei kasuta, on meie elektriarved küllaltki suured. Ma ei tea miks. No eks külmkapp võtab kogu aeg, harvem pesumasin, pliit, mis ei ole enam uhiuus, aga hea (samas ahju väga palju ei kasuta), õhtuti teler, suhteliselt palju kasuatame lauaarvutit (! mis minu meelest võibki arvet suruemat teha, sest kuigi jupid on kõik uued, siis osa neist päris võimsad), õhtuti vahel läpakas ja eks lambid ka põlevad. Pidevalt  on standby peal elioni aparaat ja wifi ruuter.

Oleme juba pea pool aastat mõelnud, et peaks elektripakkujat vahetama. Hetkel on meil Eesti Energia - suve alguses muutsin paketi pool püsi, pool börsi. Tegelikult püüdsid suve lõpus Elektrumi poisid Härra kinni ja tegi enda meelest isegi lepingu. Mida aga ei tulnud oli uus lepingunumber arvel - tegu oli praktikandiga ja ilmselt jäi kuskile üks linnuke tegemata.

Umbes kuu atgasi uurisime veel teisi pakkujaid ka, aga midagi ära ei otsustanud.

Ja jõuangi selleni, et käisin töökaaslase juures ja rääkisime elektrist. Tema oli mõni kuu tagasi vahetanud EE Elektrumi vastu ja arve tõesti vähenes, kuigi kilovatte oli rohkem kasutanud.

Tundus siis mullegi hea mõte ja just veidi aega tagasi rääkisin sellest Härraga skypes (sest tegelikult olen ma hetkel haiglas tööl). Näitasin paketti ja mainisin kogemust ja küsisin, mis ta arvab, et äkki võtaks selle.

Tema küsib, et no kas ma ei võtnud siis seda.

Mina mõtlen, et misasja, millal? Mul alles tuli see meelde.

Tema ütleb, et ma mingi õhtu mässasin sellega arvutis ja temale tuli isegi meil.

Ja siis veidi kuskilt koitis ...

Olen totu.

Eks ole siis veebruaris näha, kas jaanuari arve on väiksem kui detsembri oma.

Saturday, November 23, 2013

Parooliga: Tööst. Ehk kuidas ma sinna tööle läksin.

Novembrijooks

Jub kevadel, enne jooksuhooaja algust, registreerisin end Treenituse kolmele etapile


- Parkmetsajooks (7km); Suvejooks (10km); Novembrijooks (5km).


Aprilli keskapaigas oli lumi veel maas, rada oli libe, samas porine, väljas oli külm.


Augustis juhtus olema väga palav ja lämbe päev.


Ja täna oli hommikul udune ja sobune ning jooksu ajaks hakkas sadama .. ja sadas ja sadas. Ja ma olin lõpuks läbimärg. Vihm väga ei heidutanud, vähemalt rajal mitte, aga hiljem oli külm ja märg. Osaliselt olid mul vahetusriided kaasas - esialgu mõtlesin üldse jooksujopega joosta (ehk suht tuulekas), seljas oli veel särk ja jooksusärk (pikkade varrukatega), termo pluusi ma millegi tõttu ei võtnud, mõtlesin, et liiga soe selleks. Aga kuna väljas oli külm, siis jooksin oma sportlikujopega. Pärast sain ära vahetada alumise särgi, panins elga tuuleka ja kuivatasin bussis veel jopet ning tõmbasin selle ka peale. Õnneks oli mul müts kotis, peapael oli samuti läbimärg. Ja sokid olid kaasas! Aga külm hakkas ikka, sest pikavarakuga sooja pluusi kaasas polnud (mis mul arus oli?). Järgmine kord targem.


Rajal olid ka mõned töökaaslased (siit ja sealt) ning mõned trennikaaslased.


Kui ma hommikul ärkasin, olid mu jalad justkui pakud. Kõndimise ja soojendusega said lihased soojaks, aga nüüdseks tunduvald jalad veel raskemad pakud olevat. Eks vaatab kuidas homme on.


Ja aeg oli veidi üle 30 minuti - ideaalis oleks  võinud 30min olla (või alla selle), aga no ma pole juba 3 kuud jooksms käinud, nii et pole viga. Ma läksin sinna aega nautima mitte nii väga head aega püüdma, eks ma olengi rohkem sörkija kui jooksja.

Friday, November 22, 2013

Trenn

Tavaliselt käime töökaaslas(t)ega teisipäeviti ja neljapäeviti ringtreeningus (lõuna jal ehk 12.00-13.00), aga kuna treener on puhkusel, siis teeme teistega koos esmaspäeval, kolmapäeval, reedel. Kavad on ees ja muudkui teeme. Kui nädala alguses tänast plaani vaatasime, siis olid silmad suured o.O, aga ühe töökaaslasega otsustasime ikka minna. Mina ikka väga tahtsin, sest täna lähme Härraga välja ja siis Arenasse ma ei saakski.

Meie trenn.

20 otsa jooksu

50 kükki (ikka suhteliselt alla)

20 otsa jooksu

20 Burpeed (kliki, kui ei tea, mis see on)

20 otsa jooksu

100 istesse tõusu (küünarnukid puudutavad põlved ära)

20 otsa jooksu

50 jalavahetus hüpet

20 otsa jooksu

jalad on veidi makaronid, aga väga mõnus on.

Näljamängud: Lahvatab leek

Käisime eile Cinamonis. Minu viimane kinoskäik oli ... ammu? Absoluutselt ei mäleta millal või mida ma vaatamas käisin. Härra ikka käib vahel - mõne sõbraga mõnda actionit vaataas ja seda hullu vanaisa vaatas ka. Minu jaoks peab action film ikka tõesti hea olema, et ma seda kinno vaatama läheksin; komöödiaid ka väga ei vaja; õudukate aeg on samuti möödas ja romantiliste komöödiatele ei leia kaaslast (ehk sõbrannadega ajad ei klapi) ja eelistan neidki kodus vaadata ja näiteks veini juua. Aga Näljamängude piletid said juba 13 päeva varem ära ostetud, nii et enne meid oli ostetud 2-4 piletit ja kohtade valik oli hea.

Me oleme varemgi esilinastustel käinud, aga sellist rahvamassi pole ma varem näinud ei mäleta. Inimesi oli nii palju! Võimalik, et varem me kasjõudsime varem kohale või tunduvalt hiljem, aga sellistes järjekordades me küll ei seisnud (ja ometi oleme vaatamas käinud nii Potteri, Videviku, Avatari, Näljamängude  esilinastusi).

Kuna olime esimese 400 vaataja seas Tartus, siis saime kingituseks võtmehoidjad - mina poisi pildiga, Härra neiu pildiga, ainult, et se epilt on lihtsalt selline tugevam papp.

Film meeldis. Tore oli see, et ei venitatud seda osa, mis enen areenile jõudmist oli. Oli lühem, aga piisavalt hea, et raamatuga kokku minna. Mõni pisidetail oelks võinud olla märgitud küll - nt mängujuhi vihje kella kohta.

Ilus kleit oli :)

Jääme kolmandat osa ootama. Kolmas raamat meeldis mulle kõige vähem ehk on filmiga teised lood?

Thursday, November 21, 2013

Kuigi ma rõõmustan saabuva nädalalõpu üle ja selle üle, et detsembris on hea graafik haiglas (kuigi ma 7st puhkusepäevast 3 veedan tööl (üks kord veel 24h), aga ise ma seda soovisin), siis algav nohu teeb pea nii paksuks ja vaikselt valutab juba, nina kinni, porgandihääl ja üldse kehv olla.

Aga see ei heiduta meid - õhtul on meil kino Näljamängude II osa, piletid ostsime juba üle nädala tagasi.

Ning homme on Smilers Vanemuises.
Usukumatu!
Sain nagu soovisin - jõulud tööst vabad ja aastavahetus ka!

Tuesday, November 19, 2013

Tehnika

Varsti juba nädal tagasi andis Härra telefon otsad - lihtsalt niisama! Viskas pildi eest ära ja kõik. Sai parandusse viidud ja eile vastati, et sellest enam asja ei saa, sest emaplaat on läbi. Pidi Nokia Lumiate tavaline viga olema. Mul oli küll nagu o.O misasja, on see siis normaalne, et kasutad aasta ja mõned kuud telefoni, siis läheb emaplaat läbi ja viid parandusse/garantiisse? Paraku ei olnud see mõne teenuspakkuja (veebi)poest ostetud ...

Õnneks leidsime mu vana mobiili ning kuigi Härra oli ise sim-kaardi nutiteleofnile sobivaks lõiganud, sai selle kenasti paika ja helistada saab.

---

Lisaks pahandab see pakkumiste pakkumine või oelks parem öelda mitte-pakkumine. Lähed küsima paremat pakkumist, ütled, et plaanid muidu ära minna, aga mingit pakkumist nagu ei saagi. Pakkumine tehakse alles siis, kui liigudki oma numbriga kuskile ja nad sellele jälile saavad. Eks mina hakkan suve poole vaatama, kuhu ma oma numbriga liigun ja kui vaja käingi ühest esindusest teise ... :)

Mõni aeg tagasi käisime sõbranandega ühel ilusal reede õhtul kohvikus istumas. Üldjuhul kohtumegi iga paari kuu tagant, aga üpris tihti näeme ka juhuslikult linnas/poes/trennis. Kusjuures samal päeval ütles mu kabinetikaaslane, et saab õhtul kokku ühe meie endise töökaaslasega ning pärastlõunal selgus, et nad planeerisid kohvikusse istuma minna. Mina naljatlesin, et võib-olla õhtul kohvikus näeme siis. Kui olime sõbrannadega soojad joogid ja salatid ära tellinud, läksin tualetti. Tagasi laua juurde minnes jäid mu teele kaks kohviku külastajat, kes olid vägagi tuttavadf - minu kabinetikaaslane ja meie endine töökaaslane! No nii väike see meie armas Tartu ongi. Õnneks vähemalt selgus, et meie lauad päris kõrvuti ei olnud, vaid mõned lauad oli ikka vahet, muidu oleks küll päris piinlik olnud, et varem ei märganud. Mina olin juba enda esimest ( ja viimast) kohvi lõpetamas, kui vaatasin vahepeal kohvikus ringi ja jäin pikemalt vaatama ühte tuttavat nägu. Vaatasin tükk aega, kuid lõpuks nentisin, et tegemist ei saa siiski olla selle vana tuttava-sõbraga, sest tema peaks hoopis teises linnas elama ja tal polnud nii tumedad juuksed ja ta üldse ikka nägi veidi teistsugune välja. Jutustasim ja muljetasime ning sõime edasi. Kui me lõpuks ajsu hakkasime pakkima, siis tõi teenindaja meile arved, esialgu tõi kaks arvet, selgus, et arvetel midagi untsus, nii et ta läks neid ümber tegema. Tagasi tulles tõi ta ikka ainlt kaks arvet - andis ühe sõbrannale A ja teise sõbrannale B. Mina küsin, aga mina?! Ning tema vastas, et mulle tehakse täna välja. Selgus, et aeg ikka muudab inimesi ja oligi minu vana tuttav-sõber seal samuti teenindaja. Ja siis vaatavad need sõbrannad mulle suurte silmadega otsa ja küsivad, kas ma tahaksin neile midagi rääkida, kes see noormees on jne ... Mina itsitasin veidi. Ja ei olnud mul midagi öelda.


Mõned peävad hiljem käisin vana tuttava-sõbraga kohvitamas.

Sunday, November 17, 2013

Parooliga: 15.11.2013 pilte

15.11.2013

Läinud reedel toimus asutuse 11 sünnipäev. Möödunud aastal oli ilus ümmargune number ja siis oli küllaltki suur pidu Dorpatis. Sel aastal oli pidu Atlantises, ma ei oodanud küll sama suurt pidu, kui oli möödunud aastal, aga midagi sarnast veidi väiksemas seltskonnas. Meditsiinist väga palju meid ei läinud, 10 umbes.

Algas parimate töötajate valmisega + vormikandja, nii uute kui ka vanade seast. Meil medist oli 2 parima uue töötaja nominanti (sh mina) ning üks parima töötaja nominant. Meie punane vorm paraku vormikandjate alla ei lähe ja riigiametnikud me ka enam pole. Aga keegi meist parimaks ei saanud, küll aga saime kõik väikese meene ja käisime drektoriga kätlemas. Mul tekis küsimus, kas sel aastal vabu päevi ei antudki?! Aga vo kuuleb sellest uuel nädalal tööl.

Igal oskaonnas/üksusel oli ka väike esitlus miks on nende juures kõige parem töötada. Meie jäime selle juurde "tule vanglasse tööle", sest see oli esialgne pealkiri. Vahepeal oli nõnda palju naeru,et pisarad voolasid.

Muusika oli samuti olemas, lauldi ilusaid laule ja inimesed tantsisid.

Samal ajal oli kõrval, restorani osas, samuti üks sünnipäev. Meie pidu oli konverentsi saalides, aga minu meelest jäi veiid väikseks - muusika oli nõnda vali, et lauas ei saanud omavahel üldse rääkida.

Pärast tordi söömist läksime koju, sest klubilised meist ei saanud.

Friday, November 15, 2013

http://www.youtube.com/watch?v=4G2t_8dNwX0

rohkem sõnu polegi.



.. ja vihma sajabki..

Thursday, November 14, 2013

Pea pool aastat oli peavaluvaba aega ja nüüd tahaks jälle peaga vastu seina joosta. : (


edit:// see on vist esimne kord kui ketoprofen mu peavalu ära võtab.

Tuesday, November 12, 2013

Sjuteist.

Oma esialgse aadressi kasutasin kunagi hiilgama ammu ära, kui siia kunagi ühe aadressi tegin - ei mäleta ma enam kasutajanime ega miskit ja blogi sai ka kustutatud, aga nimi sai kasutatud ja seda tagasi ei saanud.

Tegelikult ei ole wordpress minu esimene ja kõige parem valik, aga kui konto tegin, siis unustasin ära artikli, mida alles hiljuti lugesin, kus oli kirjas, et siit ei saa kontot kustutada. Ja kui konto juba oli, siis mõtlesin edasi...

Ja tahtsin seitseteist/sjutton.

Panin siis kaks kokku - sjuteist : )

@ work

Hästi ei mäleta, kas ma sellest rääkisin, aga veidi positiivseid noote töölt (ei,ei palka ei hakka keegi tõstma!).

Veidi rohkem kui nädal tagasi olin nädalavahetusel haiglas tööl ja toimetasin palavikutaja juures. Täpselt ei mäleta, mis ma tegin, aga see polegi oluline. Pärast protseduuri tõmbasin ühe kinda nii ära, et tõmbasin kinda pahupidi ja tupsud jms jäi kindasse ning teise tõmbasin samamoodi, et midagi välja ei pudeneks. selle liigutuse peale tulid nähtavale mu roosad küüned. Ilusad roosad küüned. Mitte liiga pikad (nii et haiglas töötada saab). Ja patsient kiitis ka mu küüsi. "Teil on nii ilusad küüned, värv on ka väga ilus. Teate mõnel on sellised labidad ja mõned on pikad nõia küüned, aga teil on väga ilusad." :)

Ja veidi negatiivset nooti ka.

Nädalavahetusel olen jälle tööl ja puutusin enda jaoks kokku uue patsiendiga. On patsiente, kes ütlevad ehk vahel tüdruk (võrdlevad mind endaga ja nad ise on tõesti vanemad ja ma olengi tüdruk), see ei solva ega pahanda mind. Pühapäeval aga ütles patsient plika, korduvalt. "See plika nii vihastas mind." jms. Vihastamiseks ei olnud väga põhjust - ma ei anna inimesele hommikul kell 9 unerohtu ja kõik. Jäin ise selle juures viisakaks. Küll aga tema kaebas minu peale hooldajale, arstile, ütles, et tahab üldse kaebuse kirjutada, et mina ei anna talle hommikul unerohtu. No voilaa. Eks ta ütles kõiksugu muid asju ka, õnneks ma ei mäleta enam. Minu jaoks muutus ta kõige ebameeldivamaks patsiendiks, kellaga ma kokku olen puutunud.

 

 

Saturday, November 9, 2013

Teretulemast.

Pikka juttu ei ole. Hakkab tulema postitusi, mille lugemiseks on vajalik parool. Et ma teaksin, kellele parool saata, tuleks mulle oma soovist teada anda mingit kanalit pidi, nt email sjuteist ät gmail punkt com või minu eesnimi kokkukirjutatult ät gmail punkt com või või fb või kommentaar enda meiliga.

Aga kui sa oled Juku või Juuli Männi külast ja mul pole õrna aimugi, kes sa oled, siis on mul selle parooli avalikustamiseks ikka mõnda väga head põhjust vaja.

Muidu ma ei ole kuri ja jagan parooli :)

Parooliga kaitstud postide alla tuleb ilmselt rohkem fotosid inimestega, poste, kus kasutan nimesid, elu...