Loetud töötunnid puhkuseni...

Meil osakonnas on ikka kombeks enne puhkusele minekut midagi lauale tuua. Aastas on ka perioode, kui meil on laud nädalas lausa viis päeva kaetud. Hetkel on pigem kaetud reedeti ja esmaspäeviti. Vahepeal tuuakse ainult kooke, vahepeal puuvilja, rohkem ikka magusat kui soolast. Mina olen üldjuhul selline, et küpsetan ise midagi. Tahtsingi homseks küpsetad keekse, aga see tuli mul meelde umbes kaks tundi tagasi! Ehk natukene liiga hilja, sest ma olen nii väsinud. Nii seadsin ma sammud hoopis lähimasse poodi ja ostsin küpsist ning präänikut, pole üldse minulik, aga sobilikke puuviljasorte selles pisikeses Maximas ei olnud. 

Terve selle töönädala sai magama mindud kella 22 ajal, iga päev küll kohe und ei tulnud, aga üldiselt magasin ikka 8+h, aga ärkamine oli igal hommikul raske. Mingi päev mõtlesin varem tööle jõuda, aga ei jõudnud. Tähtsamate asjadega sain valmis ja ülejäänud jääb homse kuue tunni peale. 

Eile käisime sõprade sünnipäeval. Ühel neist oli, teisel tulemast, tehti ühine pidu. Nii vahva oli! Terve õhtu sai õues istuda, minul hakkas lõpuks ikka jahe, sest minu meelest pole endiselt ühtegi seda sooja suveõhtut (enam ilmselt ei tule ka), aga olemine oli hea ja sossu. Tegime mänge, ajasime juttu, viskasime nooli, tegime pilte, sõime, jõime... Poolis olevad marjad olid puhta viina täis, nii et minul lendasid need prügikasti ja seejärel jätkasin veega. Üks meeleolukamaid asju oli see, kui me nooli vasaku käega viskasime. Koju sai veidi pärast kella 1 ja täna jagus und poole 11ni. Seejärel tuli edasi toimetada. Nimelt sai eile esikus seinad ära lammutatud, sealt tuli nii palju prahti. Ma millegi pärast ei mõelnudki selle peale, et seal on klaasvill... aga oli ja seda oli palju, see oli ka täiesti ära vajunud, nii et muidugi puhus tuul läbi. Täna sai see kõik jäätmejaama viidud (kokku läks maksma alla 1 euro). Nüüd on trepi ees veel palju laudasid, osadest lööme naelad välja, et saab vajadusel kuskil kasutada, aga suurem osa läheb kütteks. Ehituspoes veetsime nii pika aja, et pea hakkas tossama, aga et küsida hinnapakkumist, siis pidi uurima ja puurima, hiljem kodus jätkasin ja üritasin kõik tootekoodid ja e-poest leida, aga vot ei leidnudki. Täna sai lõpuks teler uuesti seinale, minu jaoks on tuba kohe avaram. Riiulid ja muu on veel välja mõtlemata, aga küll selleni ka jõuame. Esikus tuleb veel põrand ja lagi ära võtta.. ilmselt on seal veel palju klaasvilla.. ei tea, kuidas lage nii võtta, et see kaela ei sajaks, tuleb mõelda. Aga lõpuks tuleb kõik ilus. Uksega oli ka suur jama, arvasime, et saab korra eest ära, asjad paika ja uks ka paika, aga tegelikult on seal nii palju käkerdatud, et tuleb ka uus uks osta (metall), paneme nimekirja.

Ja täna astusin veel naela jalga. Õnneks oli õueplätu jalas, et ma ei saanud kogu naela jalga, aga verd tuli korralikult ja valus oli ka. Ise ei vaadanud ette. Õnneks on mul vaikselt jälle koju sidumis- ja puhastusasjad tekkinud, hüpates sain tuppa (sest ühe käega hoidsin augu vastas sokki, et vererada järgi poleks), puhastasin plaasterdasin ja hiljem uuesti. Teetanuse vaktsiin on möödunud suve tehtud, et sellepärast ei muretse. Kusjuures alles eile tuli sõbrannadega sellest juttu ja kuna nad kõik on/saavad 27, siis suunasingi neid kohe nakkuskabineti poole, et aeg revaktsineerimine ära teha. Kõik tegelevad mingi ehitusasjadega ja parem ära teha, kui et hakata mõnda traumat või õnnetust ootama. Et siis, kes tublisti koolis käisid, nemad said viimased süstid 17aastasena, iga 10 aasta möödudes tuleb teha kordusvaktsineerimine. Perearstid seda üldiselt ei tee, sest see vaktsiin on kallis, ühes pudelis mitu doosi ja see läheks raisku, seetõttu tules suunduda nakkuskabineti poole kas õe või arsti vastuvõtule, visiit on vist 5 eurot, aga vaktsiin on tasuta. 

Eile käisin Mooste lähedal metsas ja korjasin mustikaid. Kahjuks nii hea seis ei ole nagu oli möödunud aastal, et istud maha ja korjad. Pidi otsima, koht oli vesine. Korjasin umbes 3h ja veidi üle 3kg (liitreid ei tea). Nüüd ei tea, kas veel metsa minna või osta turult.. et kumb tuleb soodsam. Ahjalt käisin veel sõbranna juurest läbi ja korjasime mulle isekorjamisega ühe kasti maasikaid, küll oli neid hea süüa! Sõin muidugi jälle liiga palju, et pärast oli halb olla ja kõht oli nagu pall. 

Magama!

"Mina ei aita oma naist"

Lugu netiväljadelt, tõlkis Maiu Avaste

Juuli lõppeb

Neli tööpäeva puhkuseni ja päevasel ajal on väljas peaaegu suvesoe, päris 25 soojakraadi ei ole, aga peaaegu. Eile töötas mul tööl puhur, külm hakkas, aga väljas oli soe. Kas seda sooja ka uueks nädalaks jätkub, kui algab august?

Esmaspäeval tööl olles mõtlesin, et ma ei jaksa ega taha enam morn olla sellepärast, et tööd on palju, tähtajad kukuvad, aga mina ei saa asju kuidagi tehtud. Mõtlesin, et kui ei jõua kõike, siis ei tee. Tegelikkuses ma tean, et seal on asju, mida ma ei saa kuidagi tegemata jätta. Päeva lõpus avastasin, et olin endal ühes tähtsas ja pikas Exceli tabelis ühe veeru ära kaotanud... endal varasemaid versioone polnud, õnneks ITabi aitas ja nüüd kodus tegin need muudatused, mida olin suutnud seal reedel ja esmaspäeval korda saada, võttis taaskord aega. Üldiselt ma kodus tööasjadega ei tegele, sest neid asju, mida ma teha saan, on väga vähe, aga täna natukene tegin. Täna oli tõeline istumispäev! Ärkasin enne kella 6 (oi kui väsinud) ja kella 7st istusin autos peaaegu 2,5h, seejärel koolitusel 10st poole 16ni (okei, vahepeal oli lõuna, kui sai kokku  500m jalutada) ja siis jälle autos pea 2h. Kuna suurem osa koolituse teemast ei puudutanud mind, siis läkski suur osa päevast raisku, sest kuigi ma töölaua sain kätte, siis ükski avajalik programm sealt sisselogides ei töötanud. Nii hea oli tagasi Tartusse jõuda ja koju tulla. 

Eile lugesin ühe raamatu läbi. Nüüd on raamatukogu raamatud loetud ja pöördun taas nende raamatute juurde, mida olen kelleltki laenutanud. Täna lugeda ei jõua. Lähen varakult magama, sest lõuna sai kaasa tehtud ja nüüd ongi viimased toimetused. Tallinnas käisime kuskil pubis söömas ja tavaline päevapraad maksis 4.80... ei tea, kas see on veel soodne? Kui ma tööl söömas käiksin, siis saaksin kõhutäis maksimaalselt 1.50 euroga, supi hind on kuskil 65 senti (neljapäev on hernesupp!), et kas see hind seal Tallinnas tundus mulle kallis? Aga süüa oli vaja, ei saanud päev läbi küpsisest ja kommist toituda. 

Viimasel ajal on Draakon palju jalgadel, kui ma diivanil olen, nii on vahel väga raske end liigutada, sest ei raatsi... kass ju magab. Nüüd lasen tal korraks väljas tiiru joosta, ise sätin uneriided ja asjad korda ja lähen magama. Loodan, et Draakon ka magab.. või istub vaikselt kapis.

II Pühajärve matkamaraton tõukeratastel

Saigi võistluste vaheline paus läbi ja toimus minu lemmikrajaga maraton. Lemmik sellepärast, et see on asfalt ja väga kiire, tõukad end ühest künkast üles ja edasi kulged üsna hästi. Tunne oli mul siiski selline kahtlane, sest trenni on minimaalselt ja tahtsin ju head tulemust, parimat tulemust. 

Ärkasin kella 8 ajal ja kella 9ni vedelesin veel voodis, jõin ka kohvi, kuigi treener oli arvanud, et kui seda kofeiiniga geeli võtan, siis võiksin kohvi vahele jätta. Hommikusöögiks oli puder banaaniga ja mõned rosinad sõin ka. Kaasa pakkisin vett ja kaks geeli. Sõbrants jõudis siia ja koos läksime edasi. Olin alles hommikul lugenud, et ametlikult saab materjali kätte ainult kella 11ni, aga eks tegelikult sai veidi kauem, lihtsalt lastesõidud juba toimusid pool 12. Minul näitas autokell 10:58, kui parklasse pöörasime. Saime numbrid, sõbranna valis ratta ja kiivri, tegime mõne pildi ja seadsime end valmis. Aeg läks ruttu ja soojendust tuli natukene vähe. Eelmisel õhtul oli olnud teade, et ühte teelõiku on alles hiljaaegu pinnatud ja see on lahtise killustikuga. See polnud just rõõmusõnum, sest siis on peenikese rehviga väga raske ja kisub küljele ära. Lühikese soojenduse ajal sain aru, et mul pole tagumisi pidureid pea ollagi, aga polnud ka enam aega neid sättida, kõik olid juba stardis. Ma ei jõudnud isegi esiritta.

Kell 12 oli start. Liikusime mööda kergliiklusteed, mis seal Pühajärve ääres on. Alguses oli raske, pidi vaatama, et kellelegi jalgu ei jää, aga samas ise edasi liiguks. Üsna alguses tutvusin ma peaaegu võsaga. Peaaegu, sest suts enne sain ikka pidama. Tegin jalavahetust, aga midagi läks pahasti ja koperdasin seal isegi jalanõu katki. See koperdus lõi rütmi mõneks ajaks sassi ja suurim konkurent läks mööda. Edasi sõitsin mingi meestegrupi taga, konkurent nende ees. Edasi läks hästi, mööda kergliiklusteed oli niiii hea kulgeda. Varsti suundusime sporditeele, kus olid ka head laskumised, aga kiiruseid jäid veidi väiksemaks, lisaks tuli kuskilt tuul. Enne joogipunkti oli kõige hullem tõus. Esimesel ringil võtsin lonksu spordijooki, aga rohkem ma joogipunktides ei peatunud. Pärast seda tuligi pööre vasakule tagasi Pühajärve poole ja seal oli see värskelt pinnatud tee. Seal oleks niiii hea laskumine, aga pidurit pidi all hoidma ja siis oli ka raske, ei võtnud ka laskumisasendit, sest ei tundunud turvaline. Kui kaks kurvi oli läbi, siis võis piduri lahti lasta ja sai veidi kiiremini veereda, aga siiski pidi kogu aeg teed vaatama. Järgmine vasakule hoidmine oli siis, kui see pinnatud tee läbi sai (võtsin geeli), eramajade vahel veidi ja tagasi kergliiklusteele, kus ootas ka suurepärane laskumine... aga all pidi hoo maha saama, sest olid halvad jõnksud ja enne ja pärast ülekäiku olid kõrgemad kohad, kuhu oleks ratas vastu läinud. Teised tegid seal rohkem hüppeid, aga kuna mul läks kohe alguses üks hüpe metsa, siis ma hüppasin korra maha ja kohe uuesti peale, tundus turvalisem. 

Teise ringi alguseks oli konkurent kadunud. Kulgesin enda tempos mõnusalt edasi, oligi veidi rahulikum. Vett võtsin enda pudelist ja muudkui tõukasin. Erilisi sündmusi rajal polnudki. Aa, meenus, esimese ringi teises pooles vaevas mind tugev kõhuvalu, kiskus krampi, õnneks läks see mingi hetk üle, sest selle valuga oli väga raske. Miks see oli? Kes seda teab. Teise ringi lõpus võtsin teise geeli ja andis küll jõudu, niisiis plaanin neid vahel täitsa kasutada. 

Niisiis lõpetasin ma naiste põhiklassis teisena. Põlva naine oli väga tubli ja kiire! Ta võitis mind umbes nelja minutiga. 

Finišis oli veel üks kolleeg, kes oli just käinud trenni tegemas ja juhtus seal olema. Sõbrantsiga muljetasime ja kõik teised olid ka toredad. Sõime külasuppi ja nautisime ilusta ilma.

Kahjuks ei saa ma aega möödunud aastaga võrrelda, sest rada oli teine.
Aga mõned faktid kellaandmetest:
Aeg: 1:36:59
Avg speed: 20,4km/h
Max speed: 49,5km/h
Avg heart rate: 172x
Max heart rate 189x'
Ascent 296m
Descent 309m

Kahe nädala pärast on Sangastes sprint ehk 8km ja juba 12. august on Salamaal kross, registreerida saab siin!

Minu eelmise aasta muljeid saba lugeda sellest postitusest

NB: see klaviatuur ei tee minuga koostööd. Randmed ei kanata üldse seda sülearvutit. :/

jätk

Tahtsin eelmises postituses veel kirjutada, aga ma ei saanud enam arvutiga hakkama. Ei saanud jätkata sealt, kus tahtsin. Oeh. Ja kuna ma olen eelnevalt ka kogemata selliseid pikemaid tekste ära kustutanud, siis otsustasin, et ma ei riski. Mõtlen nüüd korra, millest ma veel kirjutada tahtsin... Sellised kaootilised ja seinast seina need ebamäärased postitused ongi. Kunagi saab jälle lugeda trennipäevikuid ja midagi muud positiivset. 

Pärast seda, kui korra autol see esistange viga sai, siis mul on täitsa hirm autoga siin õuel manööverdada ja kitsastel tänavatel, kus on kõrged äärekivid, sõita. See ei ole üldse tore. Ma lihtsalt ei taha, et autoga veel midagi juhtuks (auto on ainult asi, aga selle asja korda tegemine maksab raha, mida kulub mujale).

Tahaks metsmustikaid, palju, sügavkülma! Ilmselt ma enne puhkust metsa ei jõua, enne pean uurima, kuhu kanti minna, et oleks ikka korjata ka. 

Täna tahtsin koristada ja koristasin ka, aga siis läksin esikusse laamenda ja koristamine jäi poolikuks. Võtsin toast pooled vaibad ära, aga nende kloppimiseni ma ei jõudnudki. Eks teinekord, sodi tuleb ka palju. Koristamine on endiselt selline raske... aga küll kunagi läheb lihtsamaks.

Ja nüüd teen teisi toimetusi.

Hoidke homme pöidlaid ja varbaid.  

21072017

Endiselt samad lood, et isiklikku sülearvutit ei ole, tööl on liiga kiire ja õhtuti kodus ei jõua võõras arvutis istuda. Hetkel olen üksi, puhkan, joon mingit suhkrujooki (treener andis) ja tegelikult teen süüa ka. Minu jaoks on õhtusöögi jaoks juba veidi hilja, aga enne polnud kõht tühi. Draakon magab minu kõrval, ronis peaaegu kotti, tundub, et on hetkel eluga rahul. Kui ma enne esikus laamendasin, siis ta möllas õues ja oli väga rahul. Ta on ikka kullapai, kuigi mõnel ööl ja mõnel hommikul kulutab ka tema minu närvirakke. Viimasel ajal on ta mõne öö täitsa jalgade juures olnud (jälle), aga täna tuli alles kella 5 või 6 paiku, enne trallis ringi. Hommikuti trallib ka, mul pole hommikuti aega teda välja lasta (ja mööda õue taga ajada) ja siis on ta natukene kärsitu, sest näen aknast ikka hiiri ja linde... ja kass on ju kiskja. 

Vahepeal sai toit valmis ja söödud, nüüd tuleb seda süsivesikurikast vedelikku edasi juua. Täna oli see päev, mida ma töönädalal kõige rohkem ootan - reede. Hea, et sai juba pool 16 kodu poole, aga endiselt on nii palju asju tegemata ja see tekitab stressi. Mul on tunne, et see töö ei saagi otsa. Mul oleks vaja enne järgmist puhkust teatud asjadega ühele poole jõuda, neid asju on palju ja kõik on suht terve päevatööd, aga samal ajal on vaja teha jooksvaid asju ja ma ei tea, kuidas need omavahel sünkrooni saada. Järgmine nädal pean terve teisipäeva Tallinnas veetma, päev algab varakult ja koolitus lõpeb kell 16 ehk toredal tipptunnil tuleb võtta suund kodu poole tagasi. Minu jaoks on muidu teisipäev selline rahulikum päev, aga nüüd olen hoopis Eesti teises otsas. Ma ei oskagi töö kohta väga midagi kirjutada. Ma olen nii väsinud ja ei jaksa. Iga aastaga läheb see asendamine aina raskemaks. Ja kui hakkama saad, siis arvatakse, et see ongi okei... aga noh. Esmaspäeval jäin ma juba enne kella 9 magama, vot nii väsinud olingi! Uni oli hea. Teisipäeval kiirustasin koju ja alustasin Napoleoni koogi põhjadega, edasi läksime sõbrannadega kinno, sest Cinamonis oli naistekas, sel korral oli filmiks "Petetud". Mulle meeldis. Kolmapäeval olin treeneril abis ühel võistlusel ja kodus tegin keedukreemi ja koogi valmis. Eile tähistasime sünnipäeva. Kuigi magama sai üsna varakult, siis minu uni oli katkendlik ja raske. Ja tuligi lõpuks reede. 

Kuidas õlg? Minu meelest oli päris hea. Olin ju tublisti võtnud valuvaigisteid ja põletikuvastaseid tablette, seda hoidnud. Läksin pühapäeval pikemale ringile, sest homme on ju võistlus (ehk sõitsin Lähtele ja tagasi - 32km), läksin rahulikult ja uimerdades, tagasi tulles olin juba soe. Ja mis oli esmaspäeval - valu, valu. Nutt tahtis peale tulla. Kaua võib? Mis ma tegema pean? Kas ma jõusaali saan üldse minna? Võtsin aga uuesti valuvaigistit ja nii ma jälle elan. Eks homme selgub. Organismile see mitte trenni tegemine just hästi ei mõju, eriti õnnetuks teeb aga vaimu, ma ju nii tahan... aga ei saa. Ootasin head ja kilomeetrite rikast hooaega, aga see kisub kuidagi metsa. Aga homme on võistlus, homme vallutame künkaid Pühajärve ümber. Treener tõi mulle selle joogi ja kaks geeli. Ma ise ei ole geele eriti kasutanud.. proovisin vist 2014 või 2015? Siis kui ma veel rohkem jooksusamme tegin, tõukerattaga sõites pole vajadust näinud, aga ehk oleks pidanud. Proovin järgi. 

Tõukerattal tuleb aga vist tagumised pidurid ära vahetada.. või tross ära vahetada, ma ei tea, aga midagi ei klapi. Pean uurima. Ise ilmselt ei oska.

pühapäeval sai tööl 5aastat... ikka seal, kuhu läksin ajutiselt poole kohaga asendusametikohale

Draakon nautis muru.

Suur kook.

Laamendasin esikus.

Ja enne magas nii nunnult minu kõrval, nüüd on minu juures jalgadel. 

A special day

Eelmine aasta oli Tamulal purjetamine ja küpsisetort.
Sel aastal seltsiks punane Draakon ja koogiks Napoleon (minikook eraldi ja õhtuks suur).
Ja sünnipäevalapsel on puhkus.

Meri

TR alati hea

Üks päev nägin ma merd ...

Olen ikka siin!

Kasutan praegu seda momenti ma lõunaajast (mis ei lähe tööaja sisse!), sest muul ajal pole aega ja võimalusi. Ma olen küll sel nädalal igapäevaselt tööle tulnud üsna vastumeelselt, aga märkamatult on käes neljapäev ja juba esmaspäeval on jälle veidi parem. Või vähemalt tekib siis tunne, et läheb paremaks, sest siis oleks aeg need enda tegemata tööd ära teha. Aga see selleks. Sel nädalal olen ma tööl nagu tige päkapikk, sest ma ei ütle suurt midagi ja püüan kuidagi seda kõike hoomata, mis ette tuleb. Närvirakud kuluvad siiski.

Aga tegelikult juhtus nii, et laptop on katki! Täitsa katki. Probleeme oli ennegi esinenud, sest aeg-ajalt jooksis see kokku ja viskas enne ühe sinise ekraani. Mõni sõber oli seda vaadanud, aga probleemid ei kadunud. Üldiselt see mind väga ei seganud. Windows tahtis pikalt mingit uuendust ja lõpuks ma lasen selle arvutil teha, ma ei usu, et viga ka selles, sest pigem on asi riistvaras (ütleb naine, kes asjast midagi ei tea), aga pärast seda uuendust ei saa arvutiga enam midagi teha. Kui esialgu jooksis kokku vähemalt siis, kui ma arvutiga toimetasin, siis lõpuks ei pidanud midagi tegema... ja kui sa oled umbes 7x seda kogu aeg uuesti käivitanud ja väga kannatalikult oodanud... siis saab mõistus otsa. Eile ma ei jõudnud enam sinnagi, et kuskil PIN sisestada. Sellised lood. Ma just olin hakanud sarju veebist vaatama! Ja muidu oli ka selline mugav väike läpakas, mille panin alusele ja tõstsin põlvedele. Hea oli toimetada, sest mulle see nutitelefoni variant ei istu.

Ma ei tea, mida teha. Ühel hetkel on mul laptopi jälle vaja. Hetkel on võimalus küll kasutada arvutit, aga ma eelistaksin natukene lihtsamat, väiksemat ja enda oma (et kui nihu läheb, siis on enda asi). Kuskil riiulil on ka tahvelarvuti, mida ka ei taha kasutada, ei meeldi mulle sellel ekraanil sõrmedega libistada või kirjutada.

Ma ei tahagi laptopist palju - et saaks netis käia (milleks ju eelkõige kasutan), fotosid lisada/hoida/vaadata, veebist sarju vaadata, vahel muusikat kuulata. Vajalikud on 3-4 USB kohta ja id-kaardilugeja. Ma ei taha hetkel ühegi järelmaksu peale mõelda.

Möödunud nädalal olime mereääres suvepäevadel. Neljapäev oli nii tuuline ja külm, telki oli raske üles panna. Öösel oli isegi enam-vähem, õnneks oli korralik madrats ja siis ei olnud maapinnal. Tuul vaibus reede hommikul kella 6 paiku. Tean seda, sest kui kell 4 sai üldine disko läbi, siis ühel hetkel ma ärkasin mingi korraliku tümaka peale, proovisin uinuda, aga ei saanud. Ronisin telgist välja ja muusika oli vait! Tegelikult ei olnud, seda polnud kuulda.. aga telgis, kui maapinnaga horisontaalselt olla, siis oli. Aga kolleeg oli igati tore ja sõbralik ja muusika sai kinni ja uni oli magus. Reedel oli ilm veidi parem, mõned päevitasid seal 15-16 C, mina kandsin ikka mitu kihti riideid. Sportlikest ettevõtmisest proovisin kiikingut, ronimisseina, turnisin ja ronisin mingite pakkude otsas puude vahel (see oli raske ja mu riel on endiselt väga suur sinikas, sääred täis väiksemaid sinikaid) ja lisaks exit-mobil, kust pääsesime neljakesti välja. Korraks olin ka pulli seljas, et proovida, aga need hematoomid jalgadel olid valusad, raske oli, lendasin sealt 25 sekundiga alla ja kahel sõrmel läksid veresooned katki - veel hematoome. Lisaks sai kaks korda pakitud end elektriautosse - esimesel korral mahtus meid 19, teisel korral mahtus 23 naist. Kes ütles, et elektriauto väike on? Neljapäeval rõõmustas meelt Terminaator, reedest muusikat ma ei kuulanud. Päikeseloojangud olid nii ilusad. Kuna minul ei olnud soovi telgis külmetada ja laupäeva hommikul enam midagi erilist ka ei oodanud, siis keskööl võtsime suuna Tartu poole ja enne 3 sai kodus magama mindud. Neljapäeval oli mul vahepeal neli kihti riideid! Kindad olid ka käes. Telkida on muidu tore, aga kui pole kuskile sooja minna, siis on külm... lõket meil ju ka polnud.

Nädalavahetusel käisin metsmaasikal. Esmaspäeval aedmaasikal ja see kõik on sügavkülmas. Vahepeal on aknad ära tellitud. Draakonil on ikka mingid hood peal. Kasvuhoones on sellised kuni 5cm kurgid ja rohelised tomatid. Aiast kaevan endiselt välja seda sahhalini kirburohtu. Külvatud muru juba kasvab. Draakon üritas üks päev jälle herilast süüa, sain puupulgaga selle talt suust kätte. Vahepeal lugesin ka raamatuid ja läks hästi, aga nüüd on jälle paus olnud. Kodus on olemas kuus raamatut, mis ootavad (sh 1 triloogia).

Lõunaaeg läbi.

Trennipäevik on puhkusel!

Natukene raskes seisus olen. Trennipäevikud on puhkusel nii kaua, kuni ma hakkan taas süsteemselt trenni tegema ja on millest kirjutada. Ma ei tea, millal see juhtub, endiselt on probleemiks bursiit vasakus õlas, lisaks on tulnud motivatsioonilangus. See viimane tuleneb üsna palju sellest esimesest, aga natukene ka teistest asjaoludest. Ma nii ootasin välitrenne ja tahtsin ise välijõusaalides trenni teha, aga hetkel on see kõik välistatud. Ma saan kõndida, sörkida ja tõukerattaga sõita, aga seda viimast ei saa teha ka päris nii nagu tahaks ehk lõigutrenne ei saa teha, saan sõita üsna rahulikult. Ma ootasin seda hooaega uue rattaga ja uute tuultega, tuul on küll, aga väljas! Ilm on teine asi, mis põntsu paneb. Olen nõus, et pole halba ilma, on vaid vale riietus... aga kus on suvesoe ja päike? Mul sai puhkus läbi, aga ma olen nii väsinud, polnud päikest, mis annaks energiat. Tahaks hommikul lühikeses dressis tööle sõita, aga on külm ja on tugev tuul, koju tulles on tugev tuul ja hoovihmad. Väsimus ja energiapuudus viib selleni, et ei tahagi midagi teha. Ja kõik see on seotud ja siis pole ma ise rahul. Panen mingid riided selga ja vataan, et üldse ei sobi enam. Tahaksin tagasi seda toonuses keha, aga see tuleb trenniga... ja trenn tuleb... siis kui on õige aeg. 

Möödunud nädalal käisin ma ühel õhtul sörkimas, raske oli, kinnituskohad hakkasid haiget tegema ja nii tegin korduvalt peatusi ja üritasin venitada. Teiispäeval kaks korda kõnniringil, kokku mbes 14km. Kolmapäeval tegin korraga 11km (ja 7km ajal mõtlesin, et enam ei jõua). Neljapäeval käisin tõuksimas ehk 20km - pool sellest oli tugev vastutuul. Reedel ladistas päev otsa. Laupäeval käisin metsas ja taas ladistas. Pühapäeval tegin ka tõukekaka ringi - 15km aga vahepeal jäin Vägilasi vaatama.

Kuidas õlg elab? Minu meelest elas päris hästi, hoidsin seda. Ja siis ärkasin esmaspäeva hommikul valuga. Jälle. Mis ma tegin ja kust see tuli - tõesti ei tea. Päev otsa valutas ja lõpuks võtsin ikka valuvaigistit. Ma olen tänulik, et see on vasakus õlas, sest kui oleks paremas, siis oleks natukene nadim lugu. Olengi selles punktis, et ei tea täpselt mida teha ja kuidas teha, ma ei tea, millal ma lõpuks päris trenni saan teha. Ma pean andma rahu ja seda hoidma. Mis mul muud üle jääb. 

Tööl tagasi, aga puhkust poleks nagu olnudki. Ainult see räägib puhkusest, et see paberite hunnik laual on kõrge... (sh virtuaalsed paberid). Natukene nagu peata kana ja ei oska kuskilt millegagi alustada, aga jupiti tuleb teha. Õnneks on aruannete periood ja need peavad kõik homsega esiattud olema, et siis on kuskilt juba midagi tehtud. Käesolev nädal on isegi lühike - homme veel ja ongi kõik, sest siis on suvepäevad. Ma küll ei tea, mis me sellise ilmaga seal mereääres teeme... ja telgime. Neljapäevaks lubab ikka vihma, reedeks õnneks ilusamat, siis on natukene soojem ja päikselisem, aga kui öösel sajab, siis on kõik läbimärg? Neljapäeval rõõmustab meid vähemalt Terminaator. Kui väga märg, siis kaheks ööks ei jää. Kui neid veetemperatuure vaadata, siis on tunne, et rohkem sel suvel ujuma ei lähegi (va saunast). 

Augustisse tahaks saada ühe ekstreemjooksu, ilmselt valga x-jooks, sest see sobib kuupäevaliselt ja osavõtutasu on 5 eurot, samuti on see sobival kaugusel. Eks neid üritusi on suve jooksul väga palju ja igale poole ei jõua, ei peagi jõudma, valikud tuleb teha, vaadata võimalusi ja ressursse. Sõbrannad mõtlesid 27.august minna Värska kanti mingile kõnnimaratonile, aga poolmaratoni distantsile, see paneb ka mõtleme, selle otsustamisega on õnneks aega.

Praegu on teemaks akende tellimine. Olen teinud mitmeid hinnapäringuid, mõned veel vast saabumata, aga siis peab valiku langetama. Hinnavahed väga suured ei ole, otsustamisel mängib kindlasti rolli see, kui kiiresti aknad kätte saab, et tegelikult tahaks lähipäevadel ära otsustada. Linnavalitsusest sain sobilikud vastused.

Draakonit tahaks vahepeal kiita, sest ta on öösel ka voodis jalgade juures, aga teinekord kestab mingi trall siiski terve öö, eriti siis, kui väljas jookseb ringi üks suur valge kass... või kui linnukesed on kuskil. Teadsite, et kassid tapavad aastas üle 1,3 miljoni linnu? Minu Draakon püüab seni veel hiiri.