Aprillis käisin nahaarstil ka.
Eriti targemaks ei saanud, visiit oli alla viie minuti. Arvan, et õe juures, kes verd võttis, olin pikemalt.
Soovitas kasutada ühte näeopiima puhastuseks. Jah, puhastuspiim ja kreemid on täiesti erinevad asjad, aga soovitas just selle firma puhastuspiima, mille kreem mulle ei sobi (ja ma mainisin seda).
Vereanalüüsid näitasid aga mingit muu jama kuskil... ja see pole päris tore.
Pidime ka minu nn raviplaani arutama, aga arst ütles vaid, et perearst uuriks, miks vereproovid sellised.
Ja vereproovid on kuu ajaga muutunud.
Esimene aprill. Panin õue asjad valmis, et kui poja koju jõuab, siis saame mulla pottidesse panna ja hiljem seemned ka. Ilm oli ilus päikseline, aga üsna tuuline, aga siiski soe.
Meie uus leiliruum ja lava. Mahume terve perega lavale (ei ole veel proovinud) ja isegi srigelt saab istuda. Vana lava oli väga lae all ikka.
Sellised potikesed sel aastal. Onju vähem? Kollane suur tomat, kollased kirsstomatid, black cherry tomat, küks kurgi pott. Sibul. Salat. Mõtlesin, et ei pinguta üle..
Aga igaks juhuks sai ühte auku ikka mitu seemet, sest kõik ju ei tärka.
Tundub, et sinna auku sai neli. Aga ühel ampsas keegi lehekesed ära.
Päike on lootus ja usk.
Üks päev oli lausa 18 kraadi sooja.
Tegin kohvi ja sain korraks õues pingil istuda.
Järgmisel hetkel ärkas tütreke üles.
6. aprill käisin üle niiii pika aja saunas.
Sauna jõudsin küll alles kella 20 aeg ja väga pikalt seda aega polnudki (poeg hakkab pool 9 magamistoa poole sättima ehk oli vaja tütre juurde minna). Aga sain nautida.
Mulle meeldib üksi saunas olla.
Perega on ka okei. Aga natukene aeg tuleb üksi olla.
Mõnus.
Siis oli elekter veel lava all, nüüd on lamp juba seinal.
Peaaegu valmis.
Ja sis õhtul tegin kräsupeakooki edasi.
Praegu on selline mõte, et äkki teeks enda sünnipäevaks ka seda.
Aga kas ma siis tütre mini-sünnaks ka veel teen... läheb äkki paljuks.
Toorjuustukooke viimasel ajal ei taha. Porganidkook Abikaasale eriti ei meeldinud.
Tahaks selliseid lihtsaid, aga maitsvaid kooke.
Siis kui mina üritasin tütrest pilti teha, aga tema näitas oma küljele minemise oskusi.
Viimasel ajal kogu aeg pusib niimoodi, väike nõks on veel puudu.
Täna (10.04) käisin vannitoas ja sama ajaga oli tema pea ja jalgade asukoha ära muutnud. Nii et on hakanud ka keerutama.
Pikkus oli 63,5cm ja kaal 6400gr.
Kodu lähedal võeti taas metsa maha.
Poeg on emmesse.
Maasikamoosi meeldib süüa.
Otse purgist.
Pudru sõi ka enne ära.
Aknapalede tegemine.
Päris suuuur töö. Ja on natukene veninud. Võib.olla aknamees juba kahteseb, et see vastu võttis.
Meil on seintes selline kiht krohvi. Ja kui vanad aknapaled ära lammutada, siis pudeneb seda pääääris palju. Eriti hull oli söögitoas, kus olnud veekahjustus (seetõttu see katuse vahetus saigi ete võetud hea mitu aastat varem, kui olime alguses planeerinud).
Samuti on meil elektrijuhtmed natukene kehva koha peal. Elektrik küsis, kuhu paneme.. no meil polnud eelistusi, mõtlesime, et olgu siis värvilise tapeedi ääres kohe. See paraku on aknaga samal kõrgusel ja needki tuleb lahti võtta. Samuti pistikupesad. Aga mis sa teed.
Aga vot selline tamepuidust laud tuleb. Selle välimusega olen väga rahul.
Krohvikohti tuleb parandada. Ja tapeet saab viga. Mind see ei häiri, aga kujutan ete, et juba varsti ollakse küsimas, et aga tapeet ju kuskilt katki ja krohv on nii ja naa, millal tapeedi ära vahetate?!
Mina ei arva, et peaks tapeeti (üldse seinu remontima) ene kui me põrandad korda teeme (ehk kõik üles võtame põrandalt). Aga eks paistab.
Samuti igasugustest suurtest projektidest on selleks aastaks juba küll.
Kui keegi just rahamäega ei tule :)
Poeg oli taas mitu korda küsinud, et millal piparkooke teeme.
Tegin siis taigna. 2kg.
Pisike hüppas pikali.
Vahepeal oli üks väga külm aprilli nädal. Sadas ka lund ja lörtsi. Mul oli alguses tollel nädalal plaan Virumaal käia. Aga selline ilm pani asju teisiti mõtlema, sest beebi oleks ju kaasas olnud. Ja matkarada ei olnud kärule sõbralik. Minul pole jaksu 7km last kandekotis kanda. Lisaks mu enda puusa- ja jalavalu. Külm. Hiljem oli beebi veel veidi nohune ja nädalavahetusel oli ka poeg nohune.
Ettevalmistused maasikapeenardeks.
Ühel soojal reedel tuli idast sõbranna külla. Tegin ikka kooki ka!
Nii huvitav - ei oleks omal ajal üldse arvanud, et meie niimoodi suhtlema jääme.
Ei suhelnud me nii palju algklassides, vahepeal paar klassi olime erinevates koolides, siis paralleelides, keskas ühes klassis ja üks aasta ka jagasime ühikatuba. Sattusime mõlemad medkooli õeks õppima
(ma enda puhul ei saa ikka veel aru, kust mul see mõte tuli, ma absoluutselt ei mäleta). Vahepeal olime veidi silmist, tema sai esimese lapse, kolis ka idasse, aga sattus idas samasse valdkonda tööle, kus mina olin Tartus. Vahepeal tuli covid ja temal teine laps. Mina läksin vahepeal pereõendusesse ja aastake hiljem oli temagi pereõenduses. Ma ikka naeran, et näe, koduõendus veel puudu. Aga see talle ei meeldi.
Vahepeal olen nüüd mina saanud kaks last. Aga suhtleme ja oleme. Näeme harva, aga meil on internet.
Ja oleme samast kohast pärit. Tema vend oli minu vennale üks parimaid sõpru...
Leiba tegin ka.
Hästi tore reede oli.
Poeg oli nii rõõmus, et sai kellegagi mängida. Ja kurb, kui külalised ära läksid.
Õues oli mõnusalt soe. Lausa palav.
Kevad tuleb. Loodus tärkab.
Õues.
Piparkookide meisterdamine.
Esimene ülestõusmispüha.
Sel korral tegime sellise munade värvimise. Ei hakanud sibulakoorega üldse mässama.
Sellest külmast aprilli nädalast. Poeg puhastas pintsliga autot.
Poeg tuli lasteaiast koos tibuga.
Möödunud nädalal sai sõbranna juures katsikul käidud. Praegu tundub beebidel pea kolme kuu pikkune vahe nii suur, aga aasta või kahe pärast pole see paar kuud enam midagi.
Nissanil sai süütelukk ja võti korda. Võti käis juba pikemat aga halvasti, aga aina halvemini... vahel läks mul väääga kaua, et see kätte saada või mootor seisma jätta. Sai parandatud ehk uus pandud ja siis ka uus võti. Nüüd oleks vaja kodul ukselukuga sama teha.
Käisin ise enda puusa ja seljaga röntgenis. Puusa kohta seal midagi oli öeldud, aga arst arvas, et see ei saa mulle sellist valu anda... mina ei tea.. hetkel on mul füsioterapeudi saatekiri, aga ma pole veel helistanud. Ortopeedile võin ka minna. MRT annaks ehk ka selgust. Püüan ise teadlikult võtta teisi asendeid, kui olen harjunud. Aga oh.. see on raske, valus ja ebamugav. Puhkeolekus valutab rohkem, eriti voodis pikali olles.
Esimene äike ja suur vihm oli 19.04. Poja nautis vihmas jooksmist. Abikaasa oli Võhandul. Nendele jõudis vihm ööpimeduses ja oli motivatsiooni ikka alla võtnud. Aga lõpuni nad jõudsid. Kirjutas mulle pärast kella 2 öösel, et nad on lõpus. Koju jõudis pärast kella nelja. Ja oli omadega täitsa läbi. Võhandu Maraton on see, kuhu minul ei ole plaanigi minna. Abikaasa ütles, et tema ka rohkem ei lähe.
Ma olen läbi lugenud ühe raamatu ja ühe võiks veel lugeda. Tundub, et peaksingi tõmbama , et loen kuus läbi kaks raamatut. See tundub veel tehtav.
Mul on homme sünnipäev. Ma ei tee sel aastal Napoleoni kooki, aga teen magustoidud. Lehttaigna tegin juba valmis. Keedukreem veel ja pohlad peaks võtma sulama.
Istutasin enne kollaseid kirsstomateid ümber, ühte auku olin pannud viis seemet ja kõik oli üles tulnud. Teised tuleks ka üle vaadata, aga mul polnud toas väikeseid potte, kuhu neid panna.
Tütar on jõudnud neljandasse arenguhüppesse. Möödunud nädalal oli lastearsti visiit. Vereproov tehti ka. D vitamiin palju ilusam kui minul ja B12 ka. Mina annan talle aeg-ajalt B12 juurde. See on see, mida ma pojal ei teinud. Beebidel võiks B12 olla normi ülemises pooles. Aga sellele ei pöörata eriti tähelepanu - et on üle alumise normi, siis peetakse, et on korras juba. Väga oluline vitamiin ajule. Selle puudusel (võib-olla täitsa normis, aga alumises kolmandikus) ka tihti uni häiritud ja laps rahutum. Kahju, et sellest sünnitusmajas ei räägita... Vesilahustuv ja üleliigne tuleb välja. Tütar saab ülepäeva ühe tilga (Nõgeli lahjem variant). Annan täitsa omaalgastuslikult, aga täiesti teadlikult.
Eile käisime saunas, mina läksin koos pojaga. võtsime tema vanni kaasa. Laval istus ta vähe, aga vannis oli väga rahul. Enne saunatamist leidsime veel konna - kerise tagant - tema päästsime ära.
Tahtsin aprillis noorkanu juurde võtta, aga uued ringid on mai alguses.
Olen vahepeal koristanud ja sorteerinud ka. Tütrele otsisin juba 68 riided välja. Pojal peaks pikkust olema 97 cm. Suurem osa asju on tal 98, aga mõned lukuga dressikad ja pusad on on 92. Tahaksin ta vaikselt järgmiste dressikateni juhtida, aga pole veel õnnestunud. Sügisel ei saanud jope kandmisega vedama, nüüd ei saa pidama. Kinnastega oli ka nii. Päris vihmakombet tal ei olegi, väike vooder on ka ikka sees. Täna, kui hommikul näitas 16 C, siis minu jaoks tundus kombe liiga palju, kuigi lasteaedajõudes nägin, et teistel oli... Mul endal oli vihmajope seljas (lühike käis all) ja mul hakas juba palav. Lapsed ju jooksevad ja möllamad. Möödunud nädalal oli pojal arenguvestlus ka. Igati vink-vonks kaheaastane.
Vahepeal oli mul sünnipäev.
36
Õigel päeval oli kodune värk. Tütreke magas kehvasti.
Tegin napoleoni magustoitu ja see ei tulnud äris selline nagu tahtsin. Mul oli suvaline lehtatigen.
Olin kogu aeg arvanud, et pagaripoiste lehtatigen on võiga ja et erinevus tuli sellest. Aga google ütles, et ei ole ka see võiga.
Perega pidasin sünnipäeva ühel laupäeval.
Lapsed käisid palju ka õues, kuigi sadas ka lund, oli külm tuul.
Ühtegi sünnipäevapeo pilti ei teinud.
Ühel soojal päeval.
Poja mängis kedagi.
Isa tõi vett.
Isa tuli viljapuid õikamas. Poja proovis ka.
Ta veetis tunde õues. Jättis ka lõunaune ära.
Ja nii toredasti toimetas vanaisa juures, kui mina vahepeal tütrega toas olin.
Samal õhtul tõime veidi mulda. Tahtsin lähemalt tuua, aga see mees, kes seda müüs, ei kuulanud üldse küsimusi ja ei mõelnud vastuste peale.
Helistasin ja küsisin, kas õhtutel ka saab, abikaasa on varem tööl. Saab, helista.
Helistasin järgmine päev kell 17. Nüüd küll midagi ei saa, seal pole kedagi.
Siis tuli meelde, et isa tuleb ju keset päeva, saame käruga ära käia. Leppisime kokku, et helistan.
Helistasin 5x. Mingid korrad pandi kõne kinni, tagasi ei helistatud.
Nii et mulla tõime veidi kaugemalt, aga inimese käest, kelle sai kätte ka.
Poeg sai vaadata, kuidas väike kopp seda peale pani.
Ja üks suur sõbralik koer oli ka.
Hiljem poeg rääkis, kuidas tuleb issile kopp osta. Temal juba on kollane, aga issil ei ole.
Ühel sünnipäeval 27. aprillil.
Üks päev lokkidega.
Võtab omaks.
Tütar hakkas 29.04 üle parema külje keerama. Ja ega selili siis olla ei taha.
30.04 sõitsime Virumaale.
Tütrele esimene pikk sõit. Poeg oli pool päeva lasteaias.
Vihma sadas terve tee.
Tütreke jäi Tartu pole sõites magas ja ärkas Ilumäel - alustasime ikka kalmistul käimisega.
Poeg tegi ka väikese uinaku.
(tagasitee oli raskem)
Vihm jäi Virumaal järgi õhtupoolikul.
Päris külm oli.
Õhtul käisin lastega saunas ka.
Õde tegi uued patsid.
Kaisutudu.
Käisin ka füsioterapeudi juures. Puusaga.
Seis ei ole hea.
Aprillis on see puus mul nädaiaid valutanud, päeval ja öösel.
Hetkel on parem jalg vasakus lühem. Kas vaagen on paigast või asi lihaspinges?
Sest puusa ümber on kõik lihased pinges. Ilmselt ka seljal.
Last olen kandnud palju vasakul puusal.
Liikuvus on väga piiratud.
Täitsa nutt tuleb peale...
kuidas ja mis
Mis edasi saab. Kas need harjutused üldse aitavad?
Päike on lootus ja usk.
