Kuu alguses lugesin ilukirjandust ja kuu lpus jõudsin sügavamate teemadeni. Niimoodi see ka jätkub, vastavalt tunnetusele.
Ilukirjanduses on mul rakse öelda, mis raamat mulle enim meeldis, sest kõik! meeldisid ja lugesin neid väga ruttu. "Roosi märgi all" oli noortekas, raamatus oli kamüstikat, aga ka piisavalt põnevust ja suured tunded ei jäänud ka ära, algus oli natukene segane, aga siis hakkasid liinid jooksma. "Mesilaste ajalugu", see oli nii huvitav, et raske oli pooleli jätta ja kogu aeg tahtsin teada, mis edasi saab. Samas oli see hirmus... juba aastaid on maal massiline mesilaste suremine... ja kui pole mesilasi, kes õielt õiele langeks, siis... mis saab. Soovitan vöga lugeda! "Politseiniku tütar" oli tõeline põnevik ja plaanin lugeda ka "Muhumaa põnevikku" ja "Hiiumaa põnevikku". "Palmik" oli liigutav raamat sellest, kui erinevad on inimeste elud, aga ometi oleme kõik kõigiga seotud. Ja siis "Jooks elu eest", mis põimis endas jooksu, enesearmastust, suhteid, tervist. Läks väga hästi kokku mitmete teemadega, mida ma viimased kuud lahti arutan. Ja tõesti oli tunne, et läheks nüüd kohe jooksma!
Sõbranna kiitis mul väga "Ikigai" raamatuid, mina lugesin enne ära "Ichigo ichie" ja kuigi seal ei olnud minu jaoks midagi väga uut, vaid kordas vana ja head, siis see väga meeldis mulle, lisaks oli nauditav lugeda neid väikseid lõike Jaapani kultuuri eluolu kohta. "Ikikai" põhimõttest sain ma aru, aga sügavamat jälge see hetkel ei jätnud... Küsisin veel hiljem sõbranna käest, kas ta teab, mis on tema ikigai.. ja tema küsis minult. Ma ei osanud head vastust anda... aga ehk on see päev veel ees.
Ja kui ma olen lugenud siin mitmeid Louise Hay raamatuid tervise, alateadvuse kohta, siis lõpuks jõudsin Luule Viilma raamatuteni. Ilmselt ei olnud varem õige hetk, sest järsku tuli see minuni mitmest suunast. Lähenemine on sarnane sellele, mida viimastel kuudel õppinud olen, on ka erinevusi, aga lugemine on minu jaoks väga huvitav. Sain raamatuvahetusest endale esimese osa ja kavatsen seda uuesti studeerida. Järgmised osad ootavad ka lugemist, raamatukogus neil järjekorda polnud, niisiis peaks aega olema küll. Kui keegi tore lugeja leiab nüüd, et tal seisavad need raamatud niisama kodus, siis palun võta ühendust, olen huvitatud.
Ausalt öeldes ma ei tea, mida ma peaksin nende trennidega tegema, et mul oleks reaaalselt ka midagi kirja panna. Trennid on rutiinsed ja mulle meeldib see. Ma vaikselt liigun selles suunas, et hakkaksin igapäev jälle u 5km liikuma, aga ma ei ole sinna veel jõudnud. Jooksma ka ei ole jõudnud. See tunne tuli peaaegu... ja siis tulid muud asjad. Ma teen trenni, sest ma naudin seda ja see tekitab hea enesetunde. Pikemaid trenne ei soovi, õhtutseid jõusaali külastusi ei soovi, rühmas treenimist ei soovi... selles suhtes on kõik väga hästi. Vahepeal on natukene tunne, et midagi on puudu, aga võib-olla on see sellepärast, et mul on hetkel teised prioriteedid. Natukene kereharjutusi võiks ehk trenni lõppu lisada, kui aega on. Oktoobris vist alustan mitmeid trenne varakult (ja teen siis soojenduseks kalamängu), sest Abikaasal on nädalavahetused vabad ehk tööpäevad on siis vahemikus esmaspäev kuni reede ja vähemalt neli päeva meil klapib. :)
Neljapäev - läksin kõnd-ratas-kõnd. aga pärastlõunal sõitsin bussiga linna ja asjasin asju. Abikaasa tuli hiljem kampa ja nii ostsime näiteks Muhu pagaritest leiba... oh kui hea.
Reede - soojenduseks kõnd-ratas-kõnd ja jõusaalis sutsu üle tunni. Kükid tõstsin kava keskelt eelviimasteks. Kui mul oleks jalapäev, siis mõistagi teeksin ma kükid esimesena, aga kuna on tervele kehale, siis tahtsin need viimaseks jätta, et saaksin rahulikult keskenduda ilma mõtlemata, kas jooksen juba ajaga kuskile sisse. Peaksin ikka üks päev treeneri kella 8ks kohale kutsuma, et veenduda, kas teen seda üldse õigesti.
Õhtul kõndisin, võtsin ratta ja sõitsin Lõunaka juurde ja sealt siis koju. Mõnus!
Laupäev - läksin tõuksima! Ootasin, et temperatuur tõuseks ja päikesega oli päris mõnus. Läksin Lähte poole - sõitsin 30min ühes suunas ja siis pöörasin ringi ja hakkasin tagasi tulema. Siis oli päike peidus ja tuul vastu, kohe oli minek aeglasem, aga üldiselt oli mõnus. Sügiselõhn ja -tunne olid platsis. :) Vahepeal jõin ja unustasin kella uuesti tööle panna... siis hiljem lisasin puuduolevad (kilo)meetrid (kui sõidad täpselt sama rada edasi-tagasi, siis peab see klappima. Ajaliselt läks mul veidi üle tunni.
Õhtul olid mul #täditunnid. Mänguväljakul sai ka käidud :)
Pühapäev - puhkus. Samme tuli alla 5000 :)
Oli ka üks ilus vikerkaar.
Juba käesoleva nädala lõpus on meil tõukeratta hooaja lõpuüritus ja üks tubli osaleja võidab endale isikliku tõukeratta! Juhuuu!
Endiselt on järgmisel aastal Eestis MM ja on aeg selle tõuksiga tutvuda... No mõelge, saate osaleda MMil ilma et peaksite enne end kuskil tõestama hakkama. Lihtsalt tule ja sõida tõuka.
Praegu on veel laupäeva ennelõuna ja kassid on pöörased. Kumbki ei taha minuga lugeda või lihtsalt süles nurruda. iga veidi aja tagant kuulan, et teistes tubades on mingi kolin... ja midagi kukkus jälle põrandale või lükati käpakestega alla. Vaibad on rullis ja nendega on mõnus mööda põrandat uisutada. Viimane nädal (või rohkem) ei taha Draakon üldse magamistuppa tulla, muidu lesis ikka siin aknalaual või magas voodil, nüüd magab diivanil (vahepeal minu koti peale, eile kirja peal, mille sain). Ja Pisike... tema on nagu Pisike ikka.
Selline hommik oli eile, kui rattaga tööle vurasin, et päeva trenniga alustada. Millegi tõttu jõin hommikul ka kohvi. Kuigi ma magan viimased ööd kenasti üle 8 kaheksa tunni, siis uni on kuidagi pindmine ja seda ütleb mulle ka kell, sügavat und on vähe, samal ajal väsimuse tunne tekib nii järsku. Eile läksin rõõmsalt tööle, reede ju ikkagi! Ülekäigu rajal anti signaali ja auto poole vaadates üks vanem meesterahvas mõmises tigeda näoga, ilmselt kõndisin tema jaoks liiga aeglaselt üle tee kell 7 hommikul. Tööpäev muutus minu meelest hullumeelseks ja ma olin rõõmus, kui see läbi sai. Ühest küljest tore, kui aeg läheb esmapsäevast reedeni nii kiiresti... aga siis läheb ka nädalavahetus sõrmenipsuga.
Eile olin väga tänulik rattaringlusele. Sain ratta ja vurasin Lõunakeskuse poole, kus mind üks pakk ootas. Kulgesin rahulikult, Aardla tänaval oli kehv, sest seal on elektripostid keset kõnniteed. Lõunaka juurde jõudes mõtlesin, et vaatan, kus see Cleveron siis on ja siis tõstsin pilgu ja olin juba seal. Ma ei olnud varasemalt märganudki, et see on DPD pakirobotiga sama. Sain paki kätte ja vurasin edasi kodu poole. Asjad sain aetud vähem kui tunniga, väga mõnus. Kodus sain postkastist veel ühe kirja! Ja Abikaasal oli meeles ka itellast pakk võtta - võitsin Kuus Sidrunit loosimises "Häkkerite lahing" (kas jutumärgid on siin vajalikud?) ja raamatu "Turvaline internet".
Täna lubab ilusat ilma, niisiis on plaan ka tõuksima minna. Praegu veel loen. Pesu panin õue kuivama. Hiljem küpsetan veidi küpsiseid, et neid homme sõbrannale viia ja teise juurde kaasa võtta. Ja hetkel tuli must karvakera aknalauale peesitama, see on ka vahva!
Ei erine see nädal möödunud nädalast. Suurema osa ajast oli vihmane ja jahe. Minu jaoks alla 10 kraadi on ikka täitsa.. jahe.. pigem juba külm. Kannan juba mütsi, kindaid, salli. :) Ja kolmapäevast alates kanann ka paksu jopet (õnneks mitte päris-päris talvejopet). Täna, pühapäeval, on ilm küll palju parem... aga tõuksima siiski ei läinud.
Esmaspäev - soojenduseks kõnd-ratas-kõnd ja siis jõusaal. Täitsa mõnus oli. Ja see on kõik, mis ma mäletan. Lihasvalu ei tekkinud!
Õhtul kõnd-ratas-kõnd. Natukene tõuksisin ka (2km :D)
Teisipäev - kõnd-ratas-kõnd nii hommikul kui ka õhtul.
Kolmapäev - soojenduseks kõnd-ratas-kõnd ja siis jõusaal.
Õhtul kõnd-ratas-kõnd.
Neljapäev - hommikul tõuksiga (viisin kolleegile). Koju autoga.
Reede - läksin hommikul autoga ja siis trenni. Oli natukene unine. Vtsin 10 minutit aega ja pikutasin. :D Päris hea oli. Trennis on see juba mõnus, et videosid enam vaatama ei pea ja tean harjutusi. Aga see Jeffresoni kükk. Oeh, selle kõrvale oleks vist natukene abi vaja. Saan nagu hakkama, aga.. ma ei tea kui õigesti.
Õhtul kõnd-ratas-kõnd, läksin läbi linna.
Laupäev - mõnus kodune :)
Pühapäev - jalutuskäik u 6km. Lisaks õues toimetamine ja riisumine.
Lugesin hommikul läbi raamatu "Jooks elu eest" ja väga mõnus lugemine oli, tekkis kohe endal tunne.. aga läheks ikkagi jooksma. :) Ilmselt lähen ka, kas just täna, aga ikka :)
Hommikul veel arvasin, et täna ma küll miskit kirjutama ei hakka, et tuleb siis kaks nädalat koos. Aga läks teisiti. Praegu on kell pool 6 õhtul ja mu kell näitab, et ma olen teinud alla 2000 sammu. Selline laupäev. :) Hommikul lugesin raamatut, harisin ennast, koristasin tuba, nunnutasin kasse, tegin praktikat, käisin pesus, panin kleidi selga ja tunnen end hästi. :) Kohvi olen joonud rohkem kui teistel päevadel... aga miks ka mitte? :)
Eelmisele nädalale mõeldes meenub mulle lihasvalu, mille siis esmaspäeval sain ja mis mind veel kolmapäevalgi segas. Pikemalt tõukerattatiirule ei jõunud, sest nädalavahetusel olin koolitusel... ja vihma kallas ka korralikult.
Esmaspäev - soojenduseks kõnd-ratas-kõnd ja siis jõusaali. Algus läks kenasti, aga ühel hetkel hakkas halb ja võtsin hoo maha. Parem ei hakanud ja viimased harjutused jäid ära. Öösel kella 4 ajal olin korra iivelduse peale ärganud. Miks see oli, tuli ja läks, ei tea. Ülejäänud päev oli okei, aga juba pärastlõunal sain aru, et järgmine päev ärkan lihasvaluga.
Koju läksin ka kõnd-ratas-kõnd.
Teisipäev - autoga tööl.Õhtul 8km tõuksil. Siis oli veel soe ja mõnus.
Kolmapäev - soojenduseks kõnd-ratas-kõnd ja siis jõusaali. Alles kükkideni jõudes sain aru, et olin esmaspäeval teinud ära kolmapäevased küki harjutused. Ehk oleks lihasvalu muidu väiksem olnud, kui kükk oleks veidi teistlaadi olnud? Seda enam ei tea. Küll aga mäletan seda, et kui mingit harjutust põrandal tegin, siis oli väga raske end sealt üles saada... sest et see lihasvalu.
kõnd-ratas-kõnd
Neljapäev - laenutasin fat'i välja mõneks ajaks ja selleks läksin sellega tööle - ainult 5km, aga aega võttis ja kerge ka polnud. Tallalaud on ikka natukene kõrge või olid reied veel valusad ja ei tahtnud kükkida.
Koju ikka kõnd-ratas-kõnd
Reede - hommikul läksin koos Abikaasaga, siis tegin soojenduseks jälle kalamängu. Jõusaalis oli juba täitsa okei... reedesed kükid pole veel lemmikud, tehnikat vaja veel ka lihvida.
Õhtul kõnd-ratas-kõnd, sõitsin vihmas, olin selle üle nii õnnelik, hüppas proilompides ja nautisin hetke, rõõmustasin enda sisemist last.
Laupäev - panin kleidi selga ja tatsasin koolitusele :) lõunapausil tegin kõnniringi. Kokku täitsa 6,5km.
Koju jõudsin naeratus näol ja siis väisisin iga minutiga üha rohkem ära... Läksin väga varakult magama, aga und kohe ei tulnud. Nii palju uut infot... ja muud. Jalgades oli selline tunne nagu oleksin ühe väga pika tõukerattamaratoni läbinud.
Pühapäev - võtsin vihmavarju ja läksin koolitusele, lõuna ajal ka kõndisin ja õhtul koju. Kokku kuskil 5,5km. Ülejäänud päeva sai istuda.
Õhtuks olin kutu.
Üks põhjus, miks ma pole kuludest ülevaadet teinud (tulude ülevaade pole eriti raske :D) on see, et kõik läks sassi. Juuli lõpus vaatasin tabelit ja raha pidi justkui otsas olema, aga ei olnud. Samas teadsin, et ei ole raha, mida kuskile suunata ja suurema summa jaoks võtsin seda hoiuselt. August algas sellega, et hoiusele summa tagasi kanda ja läks hästi kuni tekkis jälle segadus. Kui ma asju kirja panin, siis tundus kõik väga loogiline ja ma kindlasti saan hiljem aru. Kuu lõpus polnud enam midagi loogilist, teadsin, et olen hoiustelt raha võtnud ja ei plaaninud seda üldse kuludetabelis kajastada, sest see on hoopis teine teema... aga segamine see asjad lõi. Loodame, et september tuleb selgem :)
Fondid-teised kontod-hoiused.
Kokku juuli 12,8%, august 4,57%(juuni 15,36%). Algas paljulubavalt :) Hiljem oli osa raha vaja, aga tundub, et teiste kontode ja hoiuste jaoks peaksin etegma eraldi tabeli, et neid asju korralikult träkkida. Augustis kandsin teise panak ühe summa ära, et oleks kantud... ja nii oligi.
Arved-laenud-maksud.
Kokku juuli 44,52% , august 47,34% (juuni 41,86%). Korstanpitsidil oli viimane osamakse, mis oli väiksem kui eelmistel kuudel, aga % suurendas see, et kuu lõpus tuli maksta ahju remonti. Ahjul oli kuskil ummistus ja meil vedas, et suvi oli küllaltki soe. Esialgu pidi tulema seda tegema üks teine mees ja ma mõtlen, et mul jagus seda kannatlikkust ikka mitmeks kuuks, lõpuks aga kui meil üks teine firma katusel oli ja korstnapitse ladus, siis vtsin ühendust nende ülemusega ja töö oli üsna varsti juba tehtud. Kuna oli kuu lõpp, siis ülejäänud summa lisandus hoiuselt (kuhu selle augustis tagasi kandsin). Lisaks ummistusele lasime ka ukse juurest korda teha, seal miskit oli liikuma hakanud. Nüüd ahi korras, süda rahul ja toa saab soojaks kütta. Augustis tavalised arved ja siis see ahju värk hoiusele tagasi, tundus nii õige. Prügiarve oli ka vahelduseks. Lisaks hakkasin tegelema, et saaks telefoniarve väiksemaks.
Trenn, sport või muu sellega seonduv.
Kulu juuli 0,18%, august 4,08% (juuni 0%). Registreerimisi ei olnud juulis, ostsin uue pudelihoidja rattale. Augustis ostsin uue veepudeli, regasin end Salamaale ja Sõprade Sõidule.
Kassid.
Kokku juuli 1,7%, august 6,02%(juuni 8,49%). Juulis oli märg toit ja allapanu. Augustis allapanu ja zooplus tellimus.
Toit (sh turul käigud)
Kokku juuli 6,68%, juuli 5,87% (juuni 11,53%) Kohe tunda, et maasika hooaeg sai läbi. Ja turul vist unustasin käia, sest tabelist vaatas sõna turg juulis vastu vaid korra (või unustasin kirjutada, sest seal tasun sularahas). Augustis sattusin poodi vähem, ilmselt ei olnud vajadust minna, turul käisin hakkliha ostmas, kolleegi käest kanamune ja kaks korda ostsin kultuurmustikaid 2kg.
Ilu ja riided
Kokku juuli 4.02%, august 0% (juuni 3,88%). Juulis kosmeetiku külastus ja šampooni jms. Seejärel tuli paus kosmeetiku külastustesse sisse ja see kestab veel praegugi. Kuidagi hakkasid karvad sisse kasvama ja seetõttu kasutan muid viise.
Vaba aeg
Kokku juuli 0,34%, august 0,41%(juuni 0,35%). Kohvikakao ja lõuna juulis. Augustis kaks lõunat.
Kütus/auto/transport
Kokku Juulis 0%, august 0% (juuni 0,4%). :)
Pere/kodu, kingitused
Kokku juuli 5,14%, august 10,75%(juuni 2,69%). Juulis kohimasinale vajalikku kraami (ostan ikka siis, kui kohvisemu.ee's on soodukat) ja üks sünnipäev. Teine sünnipäevalaps saab elamuskingituse, aga realiseerima uuel aastal. Augustis oli minu jaoks kingituste osa suur väljaminek... kaks sünnipäeva ja beebipidu. Rohkem kui 4x väiksem osa läks ehituspoes.
Tervis (sh ravimid)
Kokku juuli 0%, august 1,02% (juuni 0%). Kolleegile tellisin D vitamiini, võtsin siis endale ka.
Ja muu.
Kokku juuli 25,26%, august 11,97% (juuni 8,08%). Juuli.. uh. Koolitused, annetus, läpaka osa, mida sulas polnud. Augustis ikka ühe koolituse osamakse ja muu alla panin ka ühe raamatu ja mõne märkmiku ostu.
Nüüd on käes sügis. Väljas läks juba nii jahedaks, et esikus panin radiaatori sisse (taimeriga, et oleks norm temperatuur lihtsalt). Natukene väiksemaks sain telefoniarve. Enne selle kirjutamist otsustasin, et ei taha enam koolitusel osamakseid tasuda ja vaatan, kuidas see summa kokku saada, et sellega oleks korras. Vahepeal panin fb marketingil kingad müüki. Kuni üks meesterahvas mulle muudkui kirjutama hakkas, kingi ta osta ei tahtnud... ja tal oli vist 5 erinevat kontot, mille alt ta kirjutas. Lõpuks võtsin kuulutuse alla, sest kuigi ma ta ära blokkisin, siis ta ikka ilmus. Ei olnud tore.
Alates novembrist võin homemade piparkoogitaigent müüa... aga kus pakkuda, et õige inimene üles leiaks?
"See ei ole sinu selg, mis valu teeb, vaid kandam. Need ei ole sinu silmad, mis valu teevad, vaid ebaõiglus. See ei ole sinu pea, mis valu teeb, vaid sinu mõtted. Mitte kurk, vaid see, mida sa ei saa väljendada või öelda südametäiega. Mitte kõht ei tee valu, vaid see, mida hing seedida ei suuda. Mitte maks, vaid viha. Mitte sinu süda ei tee valu, vaid armastus. Ja armastus iseenesest on kõige võimsam ravim."
Autor: Ada Luz Marquez
The old healer to the soul: It's not your back that hurts, but the burden. It's not your eyes that hurt, but injustice. It's not your head that hurts, it's your thoughts. Not the throat, but what you don't express or say with anger. Not the stomach hurts, but what the soul does not digest. It's not the liver that hurts, it's the anger. It's not your heart that hurts, but love. And it is love itself that contains the most powerful medicine.
Author: Ada Luz Marquez
Foto internetist. Autor teadmata.
Mõnes kohas oli, et nende ridade autor teadmata, siis oli aga autor ja pildi kohta oli, et autor teadmata...
Imeline päev, kui see algab nii ilusa päikselise ilmaga, saad rahulikult mööda Tartut jalutada teadmisega, et see on imeline päev. Täis muutusi. Imelisi muutusi. Ma teadsin, et mind ootab üliägeda koolituse esimene päev ja et see avab palju uusi uksi ja iga võit* seal on tähistamist väärt. Ja kui head mõtted olid ka mõne kilomeetri kaugusel, sest... elu on imeline... ja elu toob vaid elu. Ja lõunapausi ajal oli ilm veel ilusam ja päikselisem, maandasin energiat, käisin raamatukogus ja (mis seal salata) astusin läbi ka Kalevi kommipoest. Kõndisin Tartu Loodusmaja aias (uskumatu, ma polnud seal varem käinud) ja saatsin head energiat sinna, kus seda vaja läks.
Silmad on täna niiskeks läinud mitmel põhjusel, pisarad on mööda põske voolanud, keha on kuumanud ja sõrmed-varbad külmetanud. Ja see kõik on vajalik. Ma olen kohtunud imeliste inimestega ja ometi on mõnega nendest tunne, et tean neid juba ammu. Ja see seltskond on nii hea, toetav ja kokkuhoidev.
Õhtuks väsisin ära. Aga ka see on okei. Self care'i aeg.
Täna on ka ühe minu väga kalli inimese sünnipäev... Ja mäletan ka päeva, kui see oli väga kurb päev.
Kõiksugu mõtted jooksevad peas ringi. Tänulikkus. Südamest rõõm. Iga sünd on millegi uue algus.
*võit on juba see, kui avastad teemasid, millega tuleb tegeleda.
Täna oli selline imeline päev, et töönädal sai jälle läbi. Päev oli toimekas ja aeg läks ruttu. Enne tööpäeva lõpu soovisin küll, et ehk koju minnes vihma ei saja, aga läks natukene teisti ja sellest polnudki midagi. Ma oleksin võinud autoga koju minna, aga valisin kõnni+rattaringluse. Ja ma täiega nautisin seda vihmas liikumist, peaaegu läbimärg olin juba u 500 meetriga ja siis ei olnud tõesti vahet, kui palju seda vihma veel sajab või kui sügavast lombist ma läbi peaksin minema. Sain ratta (väga positiivne, et sellise ilmaga on üsna kindel, et sa selle ratta ka saad) ja kimasin läbi lompide nägu naerul, see oli lihtsalt nii vahva! Märja sadula pärast ka ei muretsenud, sõitsin ja naeratasin. Pidin veel poest läbi minema, et lambipirn osta (unustasin :D, ostsin hoopis banaani ja kiisudele pehmet toitu), ja poes ma ilmselt tilkusin. Seljakott oli ka üsna läbiligunenud. Pärast poeskäiku hüppasin veel porilompidesse, mis koduteele jäid, nii vahva oli. Riided said kohe pesumasinasse ja ise sooja duši alla, ühe lonksu jõululist Vana Tallinnat võtsin ka (kui töölt ära jalutasin, siis Abikaasa helistas paar korda ja küsis,kas ma olen hull, et sellise ilmaga autot ei taha :D et ma jään haigeks. Ma kinnitasin talle, et ei jää haigeks ja saan väga hästi koju). Ja ahju tegin veel tule (kui toas riideid kuivatada, siis igati mõistlik tegu) ja tahtsin tegelikult ühte klaasi veini nautida... aga ks punane kiisu arvas, et täna pole see päev ja nüüd diivan siis kuivab (mitte et me kaks nädalat tagasi poleks just tekstiilipesuriga diivanit puhastanud...). Polnud põhjust kassiga pahandada ka, mina panin klaasi sinna, kus tema teeb naabrivalvet. :)
---
Nädala alguses oli see päev, kui ratatringluses sai tasuta periood läbi. Muidugi oleks võinud uue pileti osta nädalavahetusel, aga minul jäi see hommikusse. See tahtis mu hommiku parajalt vussi keerata. Mõtlesin, et avan äpi, võtan piletid ja sealt saan uue osta... Ei saanud. Logisin veebi kaudu sisse ja otsisin seal kohta, kus oleks "osta pilet", ei leidnud. Googeldasin, lugesin KKK, kirjas oli, et saad osta, aga ei leidnud kohta, kus saaks... Olin natukene juba ärritunud, vaatasin kella, olin sellega juba 10minutit jännanud ja ajaliselt oleks pidanud juba kodust lahkuma. Tahtsin juba minna Abikaasat äratama, et ta mu trenni-tööle viiks, kui veebi versioonil vajutasin kuskil piletite juures "vaheta (pilet)" ja lõpuks ometi jõudsin kuskile, kus sain pileti osta. Kohe oligi korras ja paar minutit hiljem kiirustasin kodust välja. Mõtlesin tükk aega, et kas mina olin sel momendil natukene rumal, lihtsalt unine või oli süsteem imelik. Arvasin, et ju need kaks esimest. Aga ma tõesti eeldasin (ei tasu eelada!), et seal on selline loogline koht, et "osta pilet". Ja siis teisipäeval või kolmapäeval jäi mul veebis silma:
Pane tähele! Kui Su tasuta pilet on aegunud, siis palun uuenda oma piletit logides oma kontole sisse ja valides Pilet ja Vaheta. Kui Sinu isikustatud bussikaardil on kehtiv perioodipilet (10 päeva, 30 päeva või 90 päeva), saad rattaringlust kasutada selle alusel. Bussikaart tuleb siduda rattaringluse kontoga valides Kaartide nimekiri ja peale seda valida Pilet ja Vaheta.
Esmaspäeva hommikul seda seal ei olnud. Sellest järeldan, et mina ei olnud sugugi ainus, kes segadusse sattus. Lisaks on huvitav see, et pileti saab osta vaid veebist? Äpis mul sellist varianti "vaheta" ei olegi (hetkel vähemalt mitte, aga logisin just veebi kaudu sisse ja seal on).
Nüüd on aasta hooleta. Mul ei olnud plaanis kohe seda aastapiletit osta, aga... ma olin enda peas teinud loogikat, et kuupilet on 10 eurot, see oli aga nädalapilet ja kuupiletit polnud. Et 10 eurot nädala eest või 30 eurot kuu eest, ei tekkinud küsimust.
Antud üritus oli juba üle kuu tagasi ja sellega lõppes ametlik tõukeratta võistlushooaeg (meil hetkel vaid neli selist võistlustki ongi, millega hooaja tabelis punkte kogud). Peaksin hiljem lugema oma esimeste aastate emotsioone, sest mul on kuri kahtlus, et siis oli seda entusiastlikku liikumist seal Taevaskoja radadel kuidagi rohkem. Mida rohkem ma tõukerattaga sõidan, seda rohkem armastan ma asfalti. Metsa ja maastikku võiksin ma niisama nautida, aga seda kunsti pean veel õppima.
Treeningpevikus kirjutasin, et käisime õega ka rajaga tutvumas. Just sadanud vihma tõttu oli rada pehme, porine, libe ja suured vihmad olid ka metsateedele trepid teinud. Tõusud olid sellised nagu Taevaskojas ikka... ja laskumised ka. Rada oli ka eelmiste aastatega võrreldes tagurpidi ja nii ei olnud võimalik nautida enam ühtegi head laskumist... Kogemuse sai kätte ja järgmiseks päevaks otsustasin ära, et ma lähen sõitma vaid ühte ringi. Esimest korda nende aastate jooksul. Isegi kõige esimesel aastal sõitsin seal kaks ringi ja siis too aasta, kui meil oli üks ring 18km ja kaks ringi siis 36km ja seda rada oli killer. Möödunud aastal, kui olin enne 2 päeva juba Eurocupi sõitnud, tahtsin minna lühemale distanstile, aga ei lubatud enam ümberregistreerida. Siis oli ka see rada killer, sest keha oli lihtsalt väsinud. Päris sportlastel on lihtsam, nad on harjunud andma endast mitu päeva järjest võistlustel, aga kui oled harrastaja, võistled keskpäeval iseendaga, rajaga, ilmaga (+30 oli), siis see nõuaks rohkem trenni, rohkem intensiivsemat trenni. Aga see selleks. Mäletate ikka, et järgmisel aastal on tõukeratta MM Põlvamaal ja on aeg harjutama hakata! Mõelge, nii äge, saab osaleda kuskil maailmameistrivõistlustel, lihtsalt tule, tõuka ja osale.
10. august 2019
Salamaale sõitsin ise ja tädi oli ka auto peal. Nii mahtus ratas ka peale. Jõudsime piisavalt vara kohale ja tädi sai valida endale väga mõnusa ratta - äkki oli cross fix? minek oli väga hea, palju kergem ja lahedam kui cross maxil. Mina olin valinud natukene helda riietuse (särk, põlvikud, ajlanõud), et hiljem oleks hea vaadata, kas ikka poriseks ka sai. Vaikselt rahvas kogunes ja sai juttu ajada ja end hästi tunda. Erilist ärevust ei olnud, kuigi võistlus oli teistmoodi - esimest korda sain minna sõitma vaid ühte ringi, mis pidi tähendama, et peaks saama kohe endast kõik anda, sest teiseks ringiks ei pea end hoidma. Mõte oli hea, teostus natukene vähem.
Kell 12 startisime ja kuigi trennis oli juttu, et tiirutame veidi heinamaal, siis rada suundus ikka natukene mööda heinamaad, aga üsna ruttu üle maantee metsa, kus oli juba kitsas, libe ja piisavalt juurikaid. Kohe-kohe oli ka esimene laskumine ja kõik olime puntras koos. Ei saa öelda, et seda nautisin. Järgmine laskumine oli veel järsem ja lihasem ja paar cm jäi puudu, et oleksin ninali käinud. (ja neid momente oli veel) Lihtsalt oli nii libe, et tagumine rehv tegi, mis tahtis, kui rada on ise veel kaldu ja allamäge, siis .. mkm, polnud koht, kus oleksin soovinud kukkuda. Võtsin kohe rahulikumaks ja läksin edasi. Otseselt ei olnud mul kuskile kiiret, sest kõik tublid olid ikka maratonirajal ehk läbisid kaks ringi.
Nüüd on juba nii kaua aega möödas, et emotsioonid on ka kustunud. Ähmaselt mäletan neid tõuse ja laskumisi, kõik oli raske ja keeruline. Laskumised olid järsud ja libedad, ei saanud turvaliselt nautida, et saaks puhata. Tõusud olid ka järsud, libe oli ja jalg vajusära, tõukamine oli raske ja kõndimine kergem. Eks esialgu oli ka jooksusammu, aga mitte eriti kauaks. Metsatee, kus muidu ratas liikus kiirelt, oli samuti pehme, treppis, ei läinud ka ratas seal edasi. Joogipaus oli juba pärast 4 km, mis oli natukene vara, mina sellest ei hoolinud, sest mul oli pudel kaasas. Kruusatee, millel teistpidi oleks saanud nautida laskumist, oli nüüd kergelt tõusvas joones ja tuli edasi rühkida.
Ma arvasin, et mul läheb raja läbimiseks tunduvalt vähem aega. Läks rohkem. Ja ikka oli raske. Kuigi tempo oli aeglane (eriti kui võrdlen, mis ajaga parimad naised esimese ringi lõpetasid ja siis läksid veel teisele). Võib-olla ei olnud ka võistlusvaimu, teadsin, et õde tuleb kuskil minu taga ja et minu ees naisi pole.
Ma ei tea. Lõpetasin, siis oli tore küll. Ma olin õnnelik ja tänulik, et olin võtnud vaid ühe ringi ja et see läbi sai. See oli õige otsus.
Nautisin korraks sauna. Ja sõime suppi. Ajasime juttu ja oli autasustamine. Ilm oli ilus ja päike läks aina kuumemaks. Koju jõudes oli tunda, et päev oli pikk ja keha on väsinud.
enne sõitu
tegelikult ma hoidusin poriloikudest.. kuni viimase sirgeni :D
keskel.
nägu näitab emotsiooni
Juba mõne nädala pärast on meil hooaja lõpetamine. Sel aastal Taageperes. Tuleb kindlasti üks väga vahva päev! Ma juba ootan.
Lisaks loositakse välja üks tõukeratas... väga põnev!
Ei olegi enam oranž? Tundub võõras? Muutused on vajalikud. Ja head. See on mul vist algusest peale oranž olnud (2013 dets?) ja see meeldis mulle, lausa väga. Juba mõni kuu tagasi mõtlesin, et sügisel vajab see korrastamist, aga täpsem plaan on veel paika panemata. Küll aga eile või täna päeva otsisin mingit loetud raamatut ja siis kasutan ikka seda nimekirja siin blogis (on plaan kolida nimekirjaga ka goodreads'i, et saaksin tutvuda, mida teised loevad ja inspiratsiooni), ja see oranž häiris mind. Ilmselt ikka väga, sest tulin nüüd siia ja lihtsalt vahetasin selle ühe väga tavapärase tausta vastu. Las praegu olla nii, seni kuni plaan minu peas settib. Täna tekkis isegi mõte, etehk peaksin uuesti wordpressi proovima, sest võimalusi on justkui rohkem... aga miski koputas veel õlale ja meenutas, miks mulle see ei meeldinud. Eks näis.
---
Tegelikult hakkasin nn lobapostitust kirjutama laupäeva õhtul, aga see jäigi avaldamata. Ilmselt seal midagi väga olulist ei olnud, sest muidu oleksin seda edasi kirjutanud. Tänaseni oli septeber väga ilus, mitmed hommikud soojemad kui suvel. Päikesekiired ei olnud küll enam need, mis juulis, aga mõnus ja hea siiski. Mul on hea meel, et sain ikka tõuksimas käia. Tänaseks on sügistuuled kohal, aga kui natukene ära tuulutavad, siis ootan, et tuleks soe ja kuiv sügis kõikide oma värvidega. Eelkõige panustan sellele, et 13. oktoober, kui Tartu vahel 101km tiirutan, on see lihtsalt nauditav. Möödunud nädalavahetusel riisusin juba aias. Tamm on selline vahva puu, et sealt sajab pidevalt ka väikseid oksakesi alla. Tammetõrusid ja kastaneid tuleb sel aastal ikka vähem, aga eks seda riisusmist ja koristamist ikka tuleb. Mul on hea meel, et ühistus said meil koristusterritooriumid nüüd võrdselt jagatud ja kõik jõuavad riisumiseni, nimelt kord koosolekul selgus, et justkui peaksid kõik hooldama (riisuma, lund lükkama), aga on neid, kes polegi seda teinud. Jaotuse tõmbasime loosiga ja meie territooriumil on osa tamme ka, aga pole kastan+2tamme. Ühed naabrid on rääkinud, et võiks ju lehed niidukiga lihtsalt purustada, et pole vaja kottidesse panna. Mina olen seda meelt, et riisun ikka kokku ja prügikottidesse, sest siia kolides ma nägin, mis juhtub, kui seda ei tee - kevadeks pole enam muru. Ja neid lehti tuleb meeletult, meil ei ole kinnistul kohta, kuhu võiksime need kokku panna.
---
Meil on uus pesumasin. Ei olnud planeeritud, aga igati vajalik ost, kui vana katki läks. Esimene häire oli juba mõned nädalad tagasi. Järsku lõi pesumasinast äravooluvooliku lahti. Natukene imelik oli, et selline asi juhtus, aga sai tagasi pandud. Siis tekkis kuskile äravoolu ummistus, mis sai ka likvideeritud. Ja kui möödunud nädalal pesumasin nagu jõulutuled oli (sel korral oli vähemalt pesutsükkel läbi saanud), siis sai jälle voolik lahtiühendatud, juhe ka seinast välja, aga uuesti voolu taha ei võtnud. Ma ei tea täpselt, kui vana see masin oli, aga ju ikka oli, mina ostsin selle korteriga vist, maksin äkki 100 eurot? Sel hetkel tundus mõistlik otsus ja ilmselt oligi. Pesu see pesu ja 5kg oli täitsa piisav. Igal juhul oli selge, et peaks siis uut pesumasinat vaatama. Varem või hiljem (pigem hiljem) oli see plaanis niikuinii, no tuli siis väheke varem. Internetis oli natukene keeruline ja läksime hoopis OnOffi, saab vaadata ja küsida ja siis googeldada ning uurida, et milline koht oleks ostu jaoks kõige mõistlikum. Kiiret iseenesest polnud, sest mustapesukorv oli just tühjaks saanud ja kapis on riideid piisavalt. Kui ma nüüd järele mõtlen, siis ei olnudki vist Abikaasaga koos ühtegi suuremat tehnikavidinat ostmas käinud. Nii et ma ei osanud sellega arvestada, et me tuleme juba uue pesumasinaga koju ka. Mul meenus kohe see, kuidas Ürgmehes mees poodi särki läks ostma - mees läheb poodi, vaatab särk, ahaa, särkkäes, läheb koju ja särk olemas. Poes tuli müügimees, ütlesime, mida tulime vaatama ja mis on hinnapiir ja et ega tegelikult väga masinatest midagi ei tea. Kuivatiga koos masinat ei soovinud, sest ühel päeval tuleb kuivati eraldi. Näitas meile erinevaid masinaid, rääkis funktsioonidest, energiakulust. Abikaasa kuulas ka huviga, mõnel masinal ju isegi wifi olemas ja saad seda ka eemalt juhtida. Eks meie põhimõte oli see, et osta korralik masin ja võiks olla ikka uuenduslikum (vana oli vist Whirlpool'i oma). Masin, millega koju tulime, oli tegelikult allahindlusega (ja natuke saime sealt veel alla), aga sel momendil oli summa natukene suur, nii maksime ära 2/5 ja järgmised 3 kuud maksame veel (intress tuli kuskil 7 eurot). Jap, veebipoest oleks sama masina saanud odavamalt, aga Abikaasa oli väga rahul, et saime kohe masinaga koju minna, jääb ära suhtlemine kulleriga, ootamine, meil on korralik garantii ja nii. Võib-olla müüs teda natukene ka see wifi funktsioon.. ehee :P See LG masin on eestlaetav, kuni 8kg (nüüd tundub see varasem 5kg ikka väga vähe), pausiga saab pesu peatada ja esemeid lisada, mtrummel liigub mitmes suunas, on mingi auru funktsioon, müratase on madal. Ja see on ka hea, et ees on see mingi kohake, mida aeg-ajalt avada ja vaadata, mis sodi sinna on tekkinud (nt meie karvapallide karvad). Mõned korrad on masin juba oma tööd teinud ja siiani väga hästi, pesu on kohe teistmoodi, pehmem, vähem kassikarvu (üks päev kuivati on, siis pole neid enam üldse), pesu jääb kuivem. Siiani väga rahul. Ja Pisike on ka ilmselt rahul, kipub ikka vaatama seda.
---
Augusti viimase nädala lauapäeval käisin ühel naiste kodukinoõhtul. Oli imeline augustikuu õhtu. Sume, pime, soe. Terassile ja hoovile olid tehtud nii armsadpesad, oli snäkilaud, kohv ja tee, sai teha vahukomme, rippusid kaunistused. Ja film oli ka väga hea.
---
Eile juhtusin Instargammis storysid vaatama. Varsti saab aasta, kui Pisike meie ellu tuli (manifisteerimine õnnestub!) ja ta oli ikka niiiii pisi. No ta ei ole vist viimased 5-6 kuud kasvanud, aga saabudes oli ta ikkagi nii pisi-pisi. Nii vahva oli vaadata. Olen mõelnud, kuidas me kõik kujuneme ikka välja selle keskel, mille keskel sünnime ja elame. Hoiakud, uskumused, kogemused... kõik see kujuneb välja vastavalt sellele. Kuidas on lapsi, kellele juba väga väiksena öeldakse, et ta ei oska seda või teist, teadmata, et just siis laps enam ei oskagi, ei taha osata, sest talle öeldi nii ja see uskumus on nüüd osa temast. Ja loomad ju samamoodi. On justkui teada ju tuntud see, et kassidele ei meeldi vesi, ma ei tea, kuidas nad selle teadmise edasi annavad, aga ilmselt olete kõik näinud vahvaid videosid, kuidas on kasse, kes naudivad vett. Ja kui ma mõtlen nüüd meie Pisikese peale, siis teda ei petatud vett kartma, ja see on nii vahva. Kuigi ta vahel mind oma hüpete ja küüntega ehmatab (ta harrastab vahel ikka mööda säärt või selga üles liikuda või teeb hüppeid eriti kaugelt ja peab kõik küüned appi võtma, et ta ei kukuks), siis ta on ikka nii tohutult armas ja hea kass ning olen südamest nii tänulik, et ta meie ellu tuli, ilmselt tuli temagi meile midagi õpetama (Draakonile ka) ja ta on lihtsalt nii vahvake! Ja Draakon ka, temal saab kodus juba varsti 3 aastat! Et siis varsti puhume küünlaid ;)
Olen nii tubli jõusaalis käija, et kui on puhkus, siis ei vaadanud isegi selles suunas, kus jõusaal on. Ja minu jaoks on see täiesti okei. Ma olen rahul, et igapäevaselt hingasin värsket õhkuja kolm korda jõudsin ka tõuksima. Seda oleks vaja nüüd kuskil 2x nädalas jätkata, et oktoobris ka jõuaks. Taotlen imeilusat sooja ja kuiva sügist, et õues oleks rõõm liikuda ja näha neid kõiki värve meie ümber.
Esmaspäev - tõuks 16,5km. Mõtlesin Ülenurme ringile minna, aga Ringtee viaduktil keerasin lenksu uuesti kodu poole.Põhjust ei mäleta, aga tundus hea mõte ja ilmselt oligi.
Teisipäev - kõndisin. Ilmselt esimene päev, kui selle 5km läbisin.
Kolmapäev - kõndisin ka, aga kuskil poole vähem.
Neljapäev - läksin tõuksiga sõbranna juurde 10,7km. Minek oli ikka raske, juba linnas ei liikunud ratas üldse ja see tundus üks väga pikk tee olevat.... Maanteel läks asi kuidagi sujuvamaks. Sain õnnelikult kohale ja mitu tundi jutustada ja kuskil kolm kohvi juua. Abikaasale kirjutasin, et hakkan kell 14 koju tulema, siis olen 30min pärast Tartus ja jõuame õigeaegselt järgmisse kohta. Olin selle 5,3km juba tagasi sõtnud (tuul oli vastu, täiega pingutasin, sest oli kella peale minek) ja siis näen, et sõidab üks ilus sinine Kia... Abikaasa tahtis minu jutust välja lugeda seda, et tema peaks hakkama kell 14 mulle järgi tulema (esialgne plaan oli, et tuleb ja lähme sealt järgmisse kohta), nojah :D Pakkisime ratta autole, viisime selle koju, mina sain riideid vahetada ja läksime uuesti sõitma. Kui tõuks on auto peal, siis saab sõita küll, aga kõrvaliste peab väga ees olema ja eriti mugav see ei ole. Ühtegi pikemat sõitu ma nii ette ei võtaks (ohtlik ka, kui nt äkkpidurdus teha).
Reede - kõndisin vist kuskil 5km. Rattaringluse ratast kasutasin ka, viisin Taaskasutuskeskusesse asju.
Laupäev - kõndisin jälle. Käisin laadal ja šokolaadal (reedel ei teadnud, et see on ja sellest möödudes ei vaadanudki poe poole).
Pühapäev - ilus ilm! Läksin tõuksima, panin liiga palju riideid selga... kui olin 7,5min sõitnud, siis võtsin liidu särgi pealt ära, sõitsin veel 5min ja siis võtsin hoopis pikakäisega ära ja panin liidu särgi selga. Nii oli juba okei. Läksin Ülenurme-Tõrvandi ringile, vaatasin tuult ja otsustasin, et esimest korda teen ringi nii, et Ülenurme ja siis Tõrvandi. Oli hea mõte! Tuul oli vastu, kui uuesti Ringtee tänavale jõudsin. Koju jõudes näitas kell, et olin sõitnud sutsu üle 23km. Täitsa okei. Pulsivööd ei kandnud.
Homme siis tööle, aga tööpäeva alustan trenniga. Enne tuleb veel ratatringluse pilet osta, et kuidagi trenni jõuaksin.
:)
Minu lemmikjook on vesi. Minu jaoks on hea ja puhas joogivesi väga oluline ehk siis ma tahan, et kodus oleks hea kraani- või kaevuvesi, mida saab südame rahus juua ka ja kaasa võtta. Minu arvates on Tartu vesi üsna okei, linnas ma mingit kõrvalmaitset ei tunne (eks oleneb ka, mis olukorras on torud), kare on küll, aga see häirib pigem vannitoas ja valamu juures. Tööl ma paraku kraaniveega nii rahul ei ole, linnas oleme küll, aga soopealsel alal ja ilmselt on seetõttu vee maitse kuidagi teistsugune. Kui mul ikka väga janu on, siis ma võtan sealt kraanivett, aga üldiselt mitte (kui külma panna, siis päris külmana on see üsna okei, aga kraanist jääbki seda päris külma vett ootama). Saku Läte vesi on töölt kadunud juba mitu aastat, muidu jõin tööl seda, kuigi eelistasin kodust kraanivett. Saku Läte vesi on alles veel jõusaalis ja trennis käies võtan seda, muidu vajaksin veel ühte pudelit.
Päevas joon ma vähemalt 1,5 liitrit vett ja tegelikult rohkemgi. See on minu normaalsus. Sellele lisaks siis kohvi ja vahel teed. Viimastel kuudel on minu uus harjumus see, et hommikuti joon sidrunivett (ja tegelikult enne magama minemist ka). Kui ma esialgu seda proovisin, siis ma ei olnud rahul - oli küll vees sidrun, aga polnud seda õiget maitset. Siis jäi mulle kuskil silma, et parem variant oleks sidruniviiludele peaaegu keev vesi peale kallata ja seda siis hiljem juua. Ja nii ma teengi. Õhtul kallan vee peale ja hommikuti joon mõnusat sidrunivett, mis on täitsa jahe. Hommikul panen uued viilud ja uue vee ningõhtul saan seda juua. Selline vesi tundub mulle toatemperatuuril külmem kui tavaline vesi. Olen varem kirjutanud, et eelistan kogu aeg juua külma vett, siis see harjumus on praeguseks natukene kahanenud.
Tööl ma kohvi ei joo, teed teen siis, kui on mul on seal jahe (kevadel ja sügisel pea igapäevaselt :D) Ehk siis joon vett. Seda vett, mis mulle tööl ei meeldi, mis tähendab, et vesi tuleb tööle kaasa võtta. Üldse ei imesta, et mu seljakott siis 6kg-8kg hommikuti kaalub. Mul on olnud erinevaid plastikpudeleid, spordipudeleid, mingi aeg kasutasin klaasist pudeleid ja siis tavalised veepudelid poest, mida oli mul alati kaks, sest üks külmkapis ja teine kasutuses ja vahetada tuli neid ka ikka... Samas oli juba ammu mõte, et oleks üks hea korralik joogipudel, mis on ka keskkonnasõbralik, vastupidav, hea, kui hoiaks joogi jahedana, oleks piisavalt suur, veele ei tuleks kõrvalmaitset, on lihtne puhastada. Erinevaid pudeleid erinevate firmade poolt olen ikka aastate jooksul uurinud ja kuigi tegelikult ei ole nende hind nii kõrge (eriti kui mõelda, et ma kasutasin kogu aeg aktiivselt kahte 0,75l veepudelit), siis ostmiseni ma ei jõudnud.
Aga üks kord õe juures jäid mulle silma Laken therm pudelid, mida nemad olid ostnud Bio4you-st. Tikriga sai ka nendest räägitud, sest eks tema käsi on ka mängus, et neid just sellest ökopoest osta saab. Õega sai selline diil, et kingib mulle ühe pudeli sünnipäevaks. Sel hetkel soovisin spordipudelit ehk spordikork. Pildil siis oranž. Vajutad nupule ja see kork pääseb valla, väga mugav juua, sees on tegelikult kõrs ka, nii ei peagi seda kallutama (ja kõrre puhastamiseks oli kaasas vastav hari). Hakkasin rõõmsalt seda pudelit kasutama ja kui mõned kuud hiljem märkasin, et vähemalt Rakvere Bio4you kaupluses on mingi soodukas, siis palusin õel juurde osta teise pudeli, sest ühest on mulle tegelikult ju vähe. Teise võtsin tavalise korgiga.
Ja ma olen niiii rahul!
Pudelid näevad ilusad välja, mõlemad on 0,75l. Eks kaalu on rohekm kui plastikul, aga tunduvalt turvalisem kui klaas ja sõbralikum kui pastik. Spordikork on väga mugav, aga teine kork on ka mugav. Lihtne hooldada - kasutan ikka äädikalahust ja soodat ning kuuma vett. Lekkimist ei ole. Oranžil ma vahel proovin, et ega lekkima hakka. Ja mis eriti hea - vesi püsin täitsa jahe! Öösel hoian neid küll külmkapis, aga tööl ma neid enam külmkappi ei pane, võtan kohe enda laua juurde, kallal aga kruusi ja naudin head külma/jahedat vett. Ja see vesi püsib selline tööpäeva lõpuni. Lihtsalt suurepärane. Samuti suvel hoidsin vett nii autos, kui mõnus!
Täiega kiidan!
Laken therm pudelid :)
Ja kui kui pudelitest rääkisin, siis räägin ka selle termostassist. :)
Mul on olnud mitmeid termostopse, olen neid ise ostnud, olen saanud kuskil auhinnaks, on kingitud, aga kõikidel on olnud minu jaoks samad probleemid - jook ei püsi kuuma/soojana; tunnen mingit plastiku maitset; lekib. Niisiis sai ühel hetkel kõik need kodust ära likvideeritud, sest kasu ei olnud. Aga samas on soov, et oleks ks olemas, mida vajadusel kaasa võtta. Kohv mulle maitseb, aga kodust võtan seda harva kaasa. Aga küll on tore näiteks sidruni teed (ehk sidruniviilud ja kuum vesi) kaasa võtta või kuuma õunamahla. Ja eks paar korda ole ka kohvi võtnud - sellisel juhul läks termostass enne kuum vesi, et see soojaks läheks selle arvelt mitte ei jahutaks jooki.
Minu termostass on pärit Kohvisemust ja on The Mighty Mug. Ostetud mingi aeg kevadel, kui seal jäi silma sooduskampaania. Vaatasin, mida seal pakutakse ja siis tegin Internetis veidi uurimistööd, et kas ikka tasub osta. Valituks osutuski punane Mighty mug. Olen järgi katsetanud, kui vastu minna, siis pole tõesti seda eriti lihtne ümber ajada.. aga tugevalt tõugates ikka õnnestub. Kirjas on, et hoiab jooki soojana kuni 6h, eks päris soojana on pigem 2-3h ja oleneb, kui soe jook sinna läks. Külma ma seal hoidnud ei ole, aga usun, et 12h on täiesti reaalne. Lekkimiskindlust ma tavaliselt kontrollin, sest kaas tuleb väga õgesti ja hästi peale panna, et see ikka toimiks. Niisiis päris niisama seda kotti ei viskaks, aga kui on kontrollitud, siis on see mul turvaliselt kotis teiste asjade keskel ja ka kummuli (peaasi, et see väike kork siis lahti ei lähe).
Olen rahul!
--
Ostsin täna lõpuks uue arvutihiire. Vanal andis juhe otsad ja nüüd on juhtmevaba. Hiirete on arvutis tegutsemine natukene tüütu. Ja pikema jutu kirjutame on telefonis tüütu.
Nädal ei erinenud eriti viimastest nädalatest. Mul on hea meel, et jõudsin ka tõuksima ja samuti on mul hea meel, et august läbi sai. Kuivõrd ma ei tahtnud augusti väljakutsesse rohkem punaseid kastikesi, kui see üks hooletuse tõttu, siis tuli igapäevaselt see 5km ära liikuda. Mõni päev oleks aga soovinud end sõrmenipsuga töölt koju toimetada.
Esmaspäev - soojenduseks kõnd-ratas-kõnd. Ja siis jõusaal. See oli äkki see päev, kui ma polnud saalis üksi ja hiljem kolleeg kirjutas mulle ja küsis, et kas mul ikka kõik korras, ma nii vaikne... Sain talle öelda, et ma hommikuti olengi selline. Kui me Abikaasaga koos tööle tuleme, siis me ütleme tere hommikust, kas lähme ja tsau. Ja vahel mul autos midagi meenub ja tahaks öelda, aga ega ma väga vastuseid ei saa. Ja eks see vaikus oma omaette olemine on üks põhjus, miks mulle meeldib hommikuti trennis käia.
Õhtul kõndisin koju 5km.
Teisipäev - kõndisin hommikul tööle 5km, koju kõnd-ratas-kõnd.
Kolmapäev - Ei erinenud esmaspäevast. Soojenduseks kõnd-ratas-kõnd. Ja siis jõusaal.
Õhtul kõndisin koju 5km.
Neljapäev - kõndisin hommikul tööle 5km, koju kõnd-ratas-kõnd.
Reede - läksin autoga ja olin varakult trennis. Soojenduseks alustasin sõudeergomeetril ja kuna niisama tundus see nüri, siis mängisin 4minutit kalamängu ja endasi läksin hoopis mäkkekõndi tegema. Soojendus on nii vajalik, aga juba jõusaali jõudes tundub see mulle tüütus, seetõttu on kergem teha soojendus sinna minnes. Trenn oli hea, Jeffresoni kükk edenes juba paremini (lihas jäi hellaks).
Õhtul koju kõndisin. Nii ruttu kui jõudsin, 5km ja natukene peale.
Laupäev - tegin linnatiiru, et 5km täis saada.
Esimene mõte oli ka tõuksida, aga tulid teised tegemised.
Pühapäev - jõudsin tõuksima pärast kella ühte. Vahepeal jõudsid külla tulla punased külalised, keda-mida ma tõesti ei lootnud järgmised kuud kohata, positiivses võtmes vaadatuna aga ei ole ma enam kramide tõttu voodisse aheldatud, suudan liikuda ja olla, valuga tuleb veel natukene tegeleda, et see vähesest-mõõdukast jääks väheseks ja üdse ära, täna ma ühe dolmeni siiski võtsin.
Tõuksisin Luunja poole ja pöörasin Kabina poole, käisin sõbranna juures jutustamas ja natukene aitasin õunamahla tegemiseks ettevalmistusi teha. Siis jutustasime veel ja sõitsin edasi. Tegin Ihastes ka tiiru ja olin tänulik, et seal on mõnus kõnnitee (kas ma tõesti polnud seal nii ammu sõitnud? või lihtsalt ei mäletanud). Koju jõudes täitus 20,2km ja oli selline mõnus kulgemine (ei pannud isegi pulsivööd peale) pärast pausi. Et siis 1,5 kuu pärast tuleb sõita ainult 5x sama distantsi. Ehk reedel sai Sõprade Sõidule ära regatud ja linnukese sai 101km.
Täna, 23 aastat tagasi, läksin ma esimesse klassi. Ema rääkis, et oli nii soe, et õhtul käisime veel meres ujumas. Ma ei tea, kas mul on mõni päris reaalne mälestus sellest või olen mälestused loonud tänu fotodele ja ema jutustustele. Aga vahva on see igal juhul.
Uuel nädalal on mul puhkus. Plaanin rohkem tõuksida ja hetkel jääb jõusaal vahele.
Septembri väljakutsel osalen nendel päevadel, kui niikuinii liigun 5km või peaaegu 5 (siis pingutan puuduoleva juurde), ekstra ei hakka miskit tegema, sest on uued tegemised ja tuuled ja mõtted.
Nimekiri jätkubki täpselt nii. Sel kuul vähem ilukirjandust ja rohkem muud. Kui ma need teised muud raamatud kiiremini kätte saaksin, siis loeksin järjest. Mina usun energiatesse, kõrgemasse jõusse/Jumalasse/universumisse/allikasse (kuidas keegi nimetab) ja niisamtu ka ingleid. Inglite maailm on nii vahva. Aga kõik inimesed ei jõua sinna punkti, et hakkavad otsima midagi muud. Ja see on ka täiesti okei. Minu soov on see, et mõlemad oleksid avatud ja aktsepteeriksid teisi sellistena nagu nemad on.
Esimene raamat oli noorteromaan, selline kiire lugemine, kirjanduslikult meeldis. Natascha raamatust ma lootsin rohkem lugeda seda, kuidas ta suhtles oma tuleviku minaga, aga seda tundus kuidagi vähe või ji minul miski töhelepanuta. Filmi tahakasin ka lugeda. Valguslapse ema päevik oli minu jaoks väga huvitav, aga ilmselt oli veel palju arusaamatut ja tahaksin seda tulevikus uuesti lugeda. Inglite saadetud unenäod lugesin ma läbi, aga natukene õhukeseks jäi see. "Painav söögiisu" pani mõne asja söömisele hoopis teisiti vaatama, pildistasingi nii mõnedki kohad üles, et vajadusel mõnda asja uuesti seedida. Seda ma küll soovitan neil lugeda, kes leivad, et söövad erinevate emotsioonide ja tunnete ajel. "Väärt mees" olevat justkui "Uhkus ja eelarvamus" tänapäevane variant. Kuivõrd ma seda viimast pole lugenud, siis ei oska paralleele tõmmata. Lugemine oli kerge (kui lõpuks nimed meelde jäid) ja kõik õid olid isemoodi, üllatusi oli lõpuni välja. Alustasin ma seda raamatut vist juunis, aga vahepeal oli palju muud teha, kui neüüd uuesti lugema hakkasin, siis sai väga kiiresti läbi.
Septembrikuu esimene raamat sai täna juba läbi, järjekorras oli see 70.
