Ma olen seda postitust oma mõtetes mitmeid kordi alustanud, aga praeguseks hetkeks ei tundu enam ükski variant õige. Millest alustada? Ehk natukene minevikust, aga kui kaugelt? Ma ei arva (st ma tean), et ma ei ole ülekaaluline, sest ma ei ole. Ühel ajahetkel olen ma tõesti olnud selle kaalu ülemise piiri juures enda jaoks, mis KMI järgi näitaks 0,2 ülenormi ja indeksi järgi oleks ülekaal.
Esimest korda jõudsin toitumiskavani 2012 suve lõpus. Ma ei mäleta enam täpselt miks ja kuidas, aga tellisin endale ühe kava. Tuntud inimese koostatud, aeg-ajalt mu facebook kilab tema kampaanitest, mida mu sõbralistis olevad inimesed jagavad, ma arvan, et kuidagi nii jõudsin ka mina selleni. Aga see kava ei sobinud mulle. Võib-olla olin mina nõrk, ma ei tea, aga ma ei taha uskuda. Võib-olla valisin ma tol ajal väga halva aja selle kavaga tegelemiseks, sest ma töötasin 1,5 koormusega, mul oli nädalas ehk üks vaba päev, vahel ka kaks (pärast öövahetust), ma olin kurnatud, väsinud, mul olid unehäired, ma olin ajapuuduses ja ei jõudnud trenni, ma ei olnud endaga päris rahul. Aga üks kava tundus hea idee. Alguses oligi vist hästi, aga ma täpselt ei mäleta enam. Kohati olid hommikusöögid nii suurtes kogustes, et ma ei jõudnud seda ära süüa, kava järgi ei olnud lubatud lõunaoode, ma oleksin pidanud hommikul vara kindlasti ühe 20minutilise sörgi tegema ja see suhtumine ei sobinud mulle. Jah, võib-olla tõesti ei olnud too suvi mu toitumine kõige eeskujulikum, aga ma ei arva, et halvasti ütlemine asja paremaks muudaks. Samuti ei sobinud see kuidagi minu töögraafikuga, kuigi ma olin sellest kirjutanud - ma ärkasin kell 5, et jõuda pool 7 hommikul tööle, ma olin tööl 24h ja läksin edasi teise kohta 8 tunniks tööle ja siis ma jõudsin koju, aga trenni teha ei jõudnud. Söögikordade vahe ei tohtinud olla üle 5h, lõunaoodet ei tohtinud olla - nii, ma sõin hommikust 5:30 ja 9:30 oli kõht kindlasti tühi, aga kui oodet ei või süüa, siis oleks pidanud enne 10 sööma lõunat ja kell 15 päeval õhtust (?) ja seejärel olema veel üle 12h tööl ja õhtul võisin süüa veel pähkleid. Ei, ei, ei. Tööpäevad ei olnud lihtsad ja ise, ise olin ma lihtsalt väsinud. Ühel hetkel ma loobusin sellest kava täpsest jälgimisest ja toitusin nii edasi nagu mulle sobis, see ei tähenda, et see oleks olnud ebatervislik, ma vähemalt arvan nii.
Too sügis on üks periood, mida ma enam väga hästi ei mäleta. Ma ei kujuta siiani ette, kuidas ma seal töökohas üldse 5 kuud vastu pidasin, sest ma ei tahtnud ühelgi päeval tööle minna, ma pelgasin seda, ma ei saanud kunagi öö enne seda magada, keha oli täielikus stressis. Lisaks mõni probleem tervisega, aga lõpuks ma läksin sealt töölt ära ja uue aastaga vähendasin töökoormust ja leidsin taas tee ja aja trenni.
Aga mured tervisega tegid oma töö ja ühel hetkel pidin hakkama tarvitama ravimeid. Tol ajal ma kaalusingi enda jaoks kõige rohkem, kuigi ma jälgisin toitumist ja tegin trenni. Natukene vähem kui aasta tagasi ma loobusin nendest ravimitest, sest ma (organism) ei kannatanud neid enam välja, need ei avaldanud positiivste (oodatud) tulemust organismile ja üldiselt oli mul päev läbi halb olla, paar päeva nädalas olin veel ka näost roheline, maadlesin madala vererõhu (85/60(?55?) ning pulsiga (47x'). See kõik kurnas organismi, lisaks iiveldas hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni. Aga kaalunumber kahanes vaevaliselt ja jäi siis toppama.
See oli käesoleva aasta veebruaris, kui ma mõtlesin uuesti proovida eelmist kava, aga selleks ei olnud mul motivatsiooni, sest mul oli tunne, et minu soovide ja eelistustega ei arvestatud üldse. Aga ma teadsin, et Arenas üks treener teeb ka kavasid. Esialgu oli minu jaoks tegemist treeneriga, kes millegi tõttu (mul pole enam aimugi miks) polnud jätnud nii positiivset muljet ja tundus kuidagi ülbe (ise ma ei olnud temaga suhelnudki), aga ma usaldasin teist treenerit, kes soovitas temaga ikka ühendust võtta ja nii ma ükskord rääkisingi toitumiskavast.
Juba see, mida ta küsis enne kava koostamist, tekitas positiivse emotsiooni: lemmiktoidud; toidud, mida ma kindlasti ei söö; toidud, millega tahaksin maiustada; päevarütm jne. Ma ei ole nii naiivne, et arvan, et inimene teebki mulle päris ainulaadse personaalse kava, sest on ju olemas põhitõed ja usun, et sellest tehakse edasi, lisaks arvestatakse inimese kaaluga (ehk kogused selle järgi), aga kui inimene reaalselt arvestab ka seda, mis ma talle kirjutan, siis minule näitab see seda, et ta on lugenud, mõelnud, süvenud.
Maksin tol ajal kava eest 20 eurot (olles Arena klient) ning selle eest sain toitumiskava, milles oli 7 erinevat varianti viieks (hommik, oode, lõuna, õhtu, oode) toidukorraks päevas. Kõik oli lihtne. Tavalised toidud. Toidud, mida ma sõin hea meelega! Minu hommikused lemmikud olid smuuti või puder või omlet. Ja seda ei olnud üldse raske jälgida. Kogu aeg oli kõht täis. Ainus millega pidi harjuma oli see, et asjad pidi läbi mõtlema, eriti sellisel juhul, kui ei soovi igapäevaselt poes käia. Veidi keerukas oli ka see, et õhtuti tahtis ju Härra ka süüa ja siis oligi vaja mõelda ja vaadata, mida saab teha (Härra oli väga arusaaja, on siiani), aga üldiselt oli valk meie taldrikul sama, aga erines see, mis kumbki meist kõrvale sõi.
Esialgu langes kaal tasakesi, aga visalt. Kirjutasin treenerile ka vähemalt kahe nädala tagant ning kui kaal seisma jäi, siis ta korrigeeris seda. Ja nii on siiani.
Vahepeal oli suvine periood, puhkused ja kodust eemal olek, sel ajal läks kava jälgimine segi. Rämpsu ma ei söönud (pigem ma sõin liiga vähe), kaal ei tõusnud, aga ei langenud ka eriti. Üsna raske oli uuetsi järjele saada, aga hetkel olen endaga rahul. Ma ei ütle, et ma jälgin seda kava 100%, sest sellised juhul ma valetaksin, aga 90% küll. Alles mõned nädalad tagasi kurtsin väsimust, kurnatust ning ka, et kaal ei lange enam. Läks veidi aega, aga nädala alguses sai taas korrigeeritud kava (ma ei ole pidanud midgai maksama peale selle esialgse 20 euro), kõik tundub nii uus ja huvitav. Eriti tore oli lugeda "2 ruutu (tumedat) šokolaadi või tükike kooki (midagi hingele)" või "üks jäätis (vahvlitops)".
Mu menüüs on palju munavalget, kana/ulukiliha, salateid, kohupiima. Ma kurtsin, et mul on probleeme istutusega, nüüd ma juba tunnen, et isu hakkab tagasi tulema ja söön ka selle pärats, et mulle maitseb ja ma tahan süüa, mitte et ma pean.
Lisaks tahan veel öelda, et mul on aega. Kuskile pole kiiret. Usun, et vahepeal läksid ka trennid üksluiseks (suvel ma üldiselt ainult jooksin), aga nüüd on uued tuuled, vormin keha jõusaalis, toitun hästi, tunnen end õnnelikult. Tasa ja targu. Kuigi ma enda meelest ei ole kunagi väga ebatervislik toituja olnud, siis olen aru saanud, et pigem on probleemiks olnud see, et ma olen söönud liiga vähe. Paljud ei taha seda uskuda. Muidugi võib vähese söömisega kaal langeda, eks ta langebki, aga mis on tulemused? mis juhtub organismiga? kuhu läheb jõud? ...
Kui keegi mõtleb endale tellida toitumiskava, siis tahaksin soovitada seda, et üks asi on see tellida Internetist toitumiskava, mille koostab programm? veebitreener?, sellega võib väga hästi minna, jälgid seda, kõik õnnestub. Aga mina leian, et see, kui inimene, kes selle kava sulle teeb, näeb sind reaalselt, tal tekib sinust päris pilt, saab küsida lisaküsimusi ja küsimustele saab alati vastuse, möödarääkimisi ei ole ja on näha arengut. Muidugi oleks tore, kui oleks päris enda personaaltreener, aga kui paljud inimesed saavad seda endale lubada? Mina ei saa. Aga mina olen rahul sellega, et minu toitumiskava ning treeningkava on teinud inimene, kellega ma puutun iganädalaselt kokku ja kuigi ta ei ole minu personaaltreener, siis saan temalt alati küsida ja saan ka alati vastused, lisaks aitab ta mind vajadusel ka jõusaalis. Ja üldiselt on ta sõbralik ja tore inimene, jõusaalis treenivad tema käe all noored ja vanad, fitnessi võistlusele minejad ja kaalu langetajad, ta kiidab ja aitab, vajadusel korrigeerib. Talle sobib see töö, mis ta teeb. Mul on hea meel, et oma esialgsed eelarvmused kõrvale jätsin ja tema jutule läksin.
Tasa ja targu.
Uus magnet külmkapile. Liisuke tõi Türgist.
