Friday, October 31, 2014

#99 Hurmaa

Ma olen väga suur puuviljade sõber ning kuigi ka eetsimaised õunad, kirsid, ploomid, pirnid jt puuviljad on suurepärased ja maitsvad, siis ei suuda ma kuidagi ei öelda mandariinidele, banaaidele, apelsinidele, virsikutele, nektariinidele, hurmaadele jt. Magusalembeline olen ka, nii sobib hurmaa mulle suurepäraselt. Jah, aeg-ajalt võib maitse isegi väga läägelt magus olla, aga ikka on parem kui tavaline suhkur magustoidus.


Üks vili sisaldab kuni 20 protsenti suhkruid, mille põhiliselt moodustavad fruktoos ja glükoos. Tänu sellele sobivad nad kiireks kehakinnituseks – kaks kuni neli hurmaad kustutavad suurema näljatunde. Heal lapsel mitu nime – poodides võib hurmaad müügil näha ka nimetuste all diospüür, persimon, jaapani aprikoos, jaapani kakiploom, hiina datliploom, šaron, küdoonia. Hurmaad ostes jälgi, et see oleks ümmargune, priske ning sileda ja läikiva pinnaga. Hoidu viljadest, millel on plekid või armid, koor mõranenud või lehed vilja tipus puudu.

Mida kasulikku sisaldab?





Thursday, October 30, 2014

#98 Blossa Glögg

Talve meil Tartus veel ei ole, kuid pimedatesse ja kõledatesse sügisõhtudesse, sobib suurepäraselt Blossa Glögi, linnakorterist on puudu vaid soe ja sumeda tulega kamin.

Rootsist pärit glögi Blossa on meie lemmik olnud juba mitu aastat ja täna tuli Härra koju 2014 aasta pudeliga (ta ootas seda juba ammu). Ma päris täpselt ei mäleta, kuidas me selle glögi leidsime, aga nüüd on meil olemas nelja viimase aasta pudelid.

Peale selle, et pudelid on ilusad, siis glöggi on tõesti imehea. Kui ma ausalt ütlen, siis minule jääb kuum 11%- 15% alkohoolne jook natukene kangeks ja ma kipun seda lahjendama tavalise alkoholivaba glögiga, aga selle puhul seda küll teha ei saa, see kaotaks selle õige maitse ja tunde.


 Selle aasta imeilus pudel. Lavendel.
Ja möödunud aastad. Nendest on meil olemas kolm viimast (aasta 2011 on tegelikult läbipaistev pudel). Kui kellegi kuskil on aastaid 2003-2010, siis me rõõmuga paigutaks need enda riiulisse.
Hind ei ole väga odav, kui võrrelda sellega, et glögisid saab poes ka 3-5 euroga kätte, aga see hind on ka seda väärt, kui oskad head glögi hinnata.

Toiduplaanid ja tegelikkus.

Hetkel on nädal, kui meil üle pika aja oli terve menüü paigas, tegelikutl tähendab see õhtusööke, sest hommikul teen ma plaanid aja järgi. Eile olin mina kinos ja Härra pidi endale kana tegema adžiku ja hmeli suneliga. Mina mõtlesin, et enne kui ma kodust välja lendan, otsin talle vajalikud asjad kapile valmis, aga vot seda maitseainet ma ei leidnud! Ise ma seda toitu enam väga ei söö ning seetõttu pole ma pikalt pidanud ka hemli sunelit otsima, aga viimati kui otsisin (ja Härra väitis, et seda pole), leidsin kapist kaks pakki. Ega Härra nälga ei jäänud, tegi kanaga midagi muud.


Täna oli plaan teha koorest lõhesuppi. Plaan oli hea, aga tegelikkuses juhtus see, et supikogus, mida ma kasutan parema maitse saamiseks (lõhetükid lisan veel eraldi juurde) oli mingi kala veidi halvaks läinud. Aga mitte nii halvaks, et ma oleks sellest kohe aru saanud. Muidugi lendas see potti ning aeg-ajalt lõi ninna mul veidi halb lõhn. Porgand ja porru läks ka sisse, aga edasi ei julgenud väga teha, jäin Härrat ootama, kes lõpuks kinnitas, et midagi on tõesti valesti. Sellega lendas vastu atevast meie supp. Härrale valmistasime siis lõhega pasta, aga mind pasta väga ei isutanud, küll aga tegin homseks endale praekartuli lõhega, valasin veidi koort juurde ... ei tea, kas kõlbab ka - praekartul ja lõhe koorega?


Homseks oli on menüüs lasanje. Eelviimane kord unustasin ma maitseaineid lisada... natukene ikka panin, aga väga mage oli. Möödunud korral oli juustuvalik rappa läinud ja siis oli ka maitse veidi võõras ja kummaline. Ja täna unustasin ma homseks tomateid osta, aga selle saab homme ära lahendada.


 

Tuesday, October 28, 2014

#97 Kinoõhtu

Täna käisime Liisuga kinos vaatamas filmi "Love, Rosie". Tegu oli küll Cinamoni noortekaga ning seda filmi näidati esimest korda, aga saalis (1. saal) oli üsna vähe rahvast ja ei ütleks, et väga noored olid, pigem nagu meie (mitte et me vanad oleks, aga ma pean noortekaks pigem teismelisi, eriti kui kinoõhtust rääkida). Film oli tõeline naistekas, aga mulle väga meeldis. Viimasest naisteka vaatamisest on väga palju aega möödas.. ma isegi ei mäleta, mis see oli või millal ma seda vaatasin. Film oli selline armas, vahepeal oli kurb, aga siis naljakas, südamlik ja tuletas mõned väikesed asjad meelde.

Lisaksin, et "ma ei mäleta mitte midagi" võib tõesti üks väga halb lause olla... Tuli eriti tuttav ette, aga kõik läks nii nagu pidi ja vaatame Härraga ühes suunas juba kuuendat aastat.



"Armastus ei ole üksteisele otsa vaatamine, vaid väljapoole vaatamine, üheskoos ja ühes suunas" (Antoine de Saint-Exupéry)


Uue kuu alguses peaks Cinamonis naistekas olema, jään ootama. Ja juba 21.november tuleb Näljamängude järgmine osa - Pilapasknäär.

Monday, October 27, 2014

Õhtupoolikud?

---


Möödunud nädalal kirjutasin ühe sõbrannaga. Käime aeg-ajalt kohvikus ja nüüd on jälle selline aeg tulemas. Kiitsin veel, et mul hetkel kõik õhtud vabad, sest trenne saan sättida vastavalt vajadustele ja teistele plaanidele. Täna ta kirjutas mulle ja pakkus kino+kohvikut kolmapäevaks või neljapäeval, aga mina olin suutnud nädalavahetusel juba kõik õhtud ära planeerida. Uskumatu ikka. Laupäeva õhtul on Entri's Jaagup ja Taavi.


---


Täna oli mõnusalt soe ilm! Kuigi tuul oli tugev, iilid veel tugevamad, siis oli see soe. Ideaalne! Ja autot ei pidanud soojendama.


---


Vahepeal oleme planeerinud endale ühe teatri külastuse. 18. november Fanny ja Alexander Vanemuise väikeses majas. Uude aastasse planeerimine Kui tuvid kadusid. Täna avastasin, et kevadel on Tallinnas muusikal Billy Elliot. Mulle meeldib, et on ka päevaseid etendusi. Aga pileteid veel ostnud ei ole. Härra ütles, et "vaatame veel seda asja". mina vastasin "et vaatame jah, mis kuupäeval me lähme". Pole ammu muusikali vaatamas käinud, viimane oli Kevadine Ärkamine. Kinno tahaks vaatama minna veel Kirsitubakat (seda pakkuski sõbranna kolmapäevaks või neljapäevaks), aga selle nädala kavasse ei mahu kuidagi.


---


Ma olen oma tõukerattast vaimustuses! Täiesti super! Vahepeal vaatan ja mõtlen: "Oh, mul on tõukeratas! Ja nii ilus veel."


---


Sunday, October 26, 2014

#96 Tõukeratas ja sport

Ma olen vaimustuses!


Esimesed tõuked parklas ...
Juunis kirjutasin sellisest toredast üritusest nagu seda on  Tõukerattamaraton Pärlijõel. Ma sattusin ratastest vaimustusse, aga olin kahe jalaga maa peal ja ei kiirustanud uuel nädalal poodi, et endale üks soetada. Aga sõrm oli juba antud ja üsna tihti uurisin ikka googlest, kus neid veel on, mis hinnaga ja kujutasin vaimusilmas ette kuidas ma juukseid lehvides Tartust Lähte poole
lähenend tõukerattaga tõukan... Suve lõpuks olin teinud otsuse, et ma soovin ka endale seda ratast, aga rahaliselt polnud võimalik poodi astuda ja sellega koju tulla. Küll aga hakkasin sinna poole liikuma, et ma seda tahan ning võtsin ühendust Tartu poega. Nemad aga üritasid mind telefoni teel kätte sadaa, mis ebaõnnestus, sest mul oli gmailis vana number. Lõpuks nad kirjutasid mulle vastu, aga mina ei saanud vastust õige pikalt, sest üks tegija oli välismaal ja minule arusaamatutel põhjustel ei võtnud teine minuga ühendust. Vahepeal aga sain nad ise telefoni teel kätte, vahetasime ka mõned kirjad. Ja siis eile helistati mulle, et ollakse Tartus ja pood on lahti. Nii ma sinna Sõbrakeskusesse läksingi.




valikus olnud rattad... Juunis sõitsin selle mustaga , mis alumisel pildil on.[/caption]
Umbes tunnike sõitsin seal nendega ringi. Suhteliselt kiiresti välistasin proffide ratta ning linnarattad - ehk esirattad ei olnud väga suured ja need ei olnud mõeldud eriti kiireks liikumiseks, vaid pigem, et paned seeliku selga ja kulged rahulikult linna vahel. Jäi siis kolm ratast - punane, kollane ja must. Must ja punane olid kickbike firma omad, kollane üks teine. Must oli pigem maastiku oma - amordid, laiad kummid, aga jala alus veidi kõrgem ning raam sujuv. Kollane oli suure jalaalusega, veidi madalam ja kandilisem. Aga minu südame võttis punane.


Ja selline see mul nüüd on. Ma olen vaimustuses! Täna
sõitsintõukasin peaaegu 18km, korralik trenn! Ilm oli üsna jahe ja tuuline, pakkisin end kenasti sisse. Ma väga loodan, et ilmad püsivad veel ilusad ja saan nädalavahetustel tiire teha, sest õhtud on juba väga pimedad (kella keeramise tõttu on 16:45 juba üsna hämar/pime) ja seetõttu langeb variant tööl käia ära.

See, et ma seda hetkel endale lubada sain, juhtus.. soovisin seda väga. Talverehvid sain ma poole soodsamalt, kui olin arvestanud, niisiis oligi pool raha olemas. Samuti ei ole see päris tutikas ehk suvel osales see Laulupeo tule viimiasel. Aga see mind ei häiri, selle võrra sain ma selle veidi soodsamalt. ;) ;) Lisaks sain juurde võtmed, pumba, sall-mütsi. Plaani juurde osta ka kiirkinnitusega korvi, siis on lust sellega tööl käia.

Trennipäevik 20.10.-26.10.2014

Mina olen nädalaga väga rahul, sest sai piisavalt teha jõutrenni, aga oma koha leidis ka aeroobne trenn. Nädala lõpus "ei õnnestunud" hommikuvõimlemine: ühel hommikul läksin tagasi magama kümneks minutiks ja reedel panin äratuse kinni, kui ma 35minutit hiljem kella vaatasin, siis see jooksmine oli juba võimlemine eest. ;). Teisipäeval ei olnud lõuna ajal treenerit ja seetõttu võtsin kükid ette, tegin kokku 200 kükki (50 kükki, väike paus jne) ning kolmapäevaks andsid lihased tunda, ka neljapäeval, aga midagi pöörast ei olnud.
üReedel võtsin end kokku ja läksin lindile jooksma. Ma olin pulsikella koju jätnud ja seetõttu panin tempoks 7,5km/h (pulss peaks mul olema 135-145), aga pärast kümmet minutit lõi masinasse error ja pidin teisel uuesti alustama. See lindil jooksmine ei olnud kerge, aga ma usun, et kergem (psüühiliselt) kui üksi rattaga sõita või sõuda.

Pildil on ka vihje, millest tuleb järgmine postitus.

... ja mets vastu kajas

---


Ingli puudutus viib justkui teise maailma. Eriti nüüd, sügisel. Ilmselt on see üks mu lemmikuid. Aga sellele ei jää alla ka Ainult Sina võid mu maailma muuta, mis on minu jaoks väga eriline. Ja kõige rohkem olen ma kuulanud Alkeemikut, selles on miskit ... ja Omal kohal.


---


Mul oli plaan midagi kirjutada, aga muusika viis need mõtted ära. Kell on juba pool 1 ja ma ei magagi. Olin täna kella 12st 20:15 kodust ära, mis on laupäeva kohta päris pikalt. Tegelik plaan oli käia Põlvas ja hiljem Lõunakeskuse Rimis, sest kohvioad olid -30%, aga sealt ma lõpuks ei leidnud midagi. Aga pärast Põlvat veetsin üsna pikalt aega Sõbrakeskuses, sellesta aga kirjutan homme. Ning pärast Rimi külastust läksin Liisu juurest läbi korraks, aga siis ta ema pakkus mulle veel süüa ja nii jäin ka sinna mõneks ajaks, hiljem aga viisin ta venna kesklinna ära. Koju jõudes hakkasin aga koristama, sest õnneks saime täna teada, et homme tulevad külalised, mitte homme tund enne nende saabumist... Ja ongi laupäev otsas.


---


Esmaspäeval teen kvaliteetõhtu sõbrannaga kohvikus, aga enne seda jõuan kiirelt ka jõusaali tiiru ära teha. Teisipäevaks aga ostsin endale ja Liisule kinopiletid. Meesterahvaid me kaasa ei võta, sest sel korral lähme vaatama romantilist komöödiat, peaks olema korralik naistekas.


---

#95 Sõbrannatamine

 Ma ei usu, et selline sõna eesti keeles üldse on, aga see ei sega mind seda kasutamast.

Täna, üle väga pika aja, nägin ühte kallist sõbrannat ja küll see sõbra-aeg on alles armas ja kvaliteetne. Samuti on huvitav mõelda, et leidsin ta siis, kui käisin haiglas tööl, aga mitte enda osakonnast vaid naaberosakonnast. Praeguseks on tema elukohaks Põlva, tal on imearmas aastane poeg ja suvel seilas abieluranda. Just sellepärast, et meie praegused elustiilid on väga erinevad, siis me silmast silma väga tihti ei näe (aga õnneks on olemas ka telefonid ja Internet), aga see ei muuda teda vähem armsamaks. Samuti ei ole probleem aeg-ajalt autoga Põlvas käia ning kui temal Tartus aega on, siis me kohtume samuti. Taidlesime tema pojaga, rääkisime maast ja ilmast, elust ja olust, jõime kohvi, sõime muffineid ja lihtsalt olime. Ja naistejutte on ka hea ajada. Tore ja rõõmus laupäev.

Detsembris on mul puhkus, siis planeerin sinna järgmise sõidu.

Saturday, October 25, 2014

Tükike kooki hingele

---

Eile (hilis)õhtul läks Härra sõbraga kinno filmi "Raev" vaatama, film algas alles veerand 11 õhtul. Kui ta 20 minutit enne kella 1 koju jõudis, siis mina muidugi magasin. Hommikul oli äratus 06:11, ma olin nii väsinud, äratuse vajutasin "kinni" ja mõtlesin, et ootan minuti või kaks (mul ei ole kordusäratust ja ma ei kannata seda, kui äratus pannakse helisema iga 5 või 10 minuti tagant). 35 minutit hiljem tegin silmad lahti ja hüppasin voodist välja. Kell oli natukene liiga palju.

---
Eile õhtul meenus meile, et meil mõlemal on autos suvine klaasipesuvedelik. Härral läks hästi, see polnud veel päris ära külmunud. Täna hommikul vaatasime minu autot ja külmunud, mis külmunud. Küll aga parkisin täna auto nii, et päike võimalikult palju sellele paistaks (mitte et see soojendaks, aga esiklaas ei lähe vähemalt jäässe) ning pärast pikemat sõitu sain ka endal selle vedeliku sealt välja. Õnneks seda seal väga palju ei olnud. Hetkel peaks esiklaas küll särama. Homme lisama talvise vedeliku ja uuel nädalal on +10 C sooja.

---
Kolme nädala pärast on meil austuse sünnipäevapidu, sel aastal siis 12. ning toimub see taaskord Atlantises. Aga nagu möödunud aastal, siis ka käesoleval on vaja teha mingi filmike või midagi, aga mitte enda osakonna kohta, vaid see tõmmati loosiga. Nalja kui palju. Oleme juba mitmel päeval väikeseid klippe filminud ja ise südamest naernud. Peole lähme ka muidugi.

---
Mul on juba aastaid olnud kaks pangakaarti. SEB'i sai kunagi tehtud kaart, sest seal oli ISIC ja sellega olid erinevad soodustused (nt Opera pizzas). Aga aktiivselt olen ma kasutan Swedpanka, sealt võtsin kunagi ka õppelaenu, sinna tuleb palk ja üldiselt teen makseid ka vaid seal. ISIC lõppes mul juba ammu ning nüüdseks olen otsustanud, et mul on enam kahte kaarti vaja. Swedis on mul siiani olnud noortekaart/tudengikaart, aga see lõppeb selle aastaga. Samuti on mul krediitkaart - American Express - millega välismaal saab kenasti hakkama, aga Eestis mitte, samuti on probleeme Internetis. Minu praegu kaardi asemel pakuti mulle Deepetkaart Plussi, millega on kõik väga tore, aga minu arvates tahavad nad liiga suurt kuutasu. Ma sattusin toreda telleri otsa, kellel olid AE-ga olnud sarnased probleemid ja tundus, et ta mõistis mu muret. Edastasin talle oma soovid, ta klõpsis veidi arvutis ning ütles, et neljapäeval võib kaartidele järgi tulla. Ma olin suhteliselt üllatunud, aga selgus, et krediitkaarti asjad saab kenasti ühelt kaardilt teisele kanda ja kõik ongi korras. Sel korral ei saanud ma tutvustust nende kindlustuspakkumiste ega pensioni kohta, aga usun, et see ootab mind ees juba järgmisel nädalal.

---
Veidi üle aasta tagasi viisin enda pensionifondi LHV-sse üle. Ma ütlen ausalt, et mina seda asja ei jaga ja mul peaaegu, et ükskõik, kus see mul asub, aga Härra oli sinna läinud ja rääkis mu ära, nii laisn mina ka ennast kord Kaubamajas "ära rääkida". Ja siis eile Härra räägib mulle, et võib-olla on tema pensionifond nüüd jälle Swedpangas. Te oleks pidanud mu nägu nägema o.O. Jah, ma saan aru, et iga pank räägib ikka seda, mis neile on kasulik ja räägib oma plussidest (ning teiste miinustest?) ning muidugi ka see, et selle ümbertõstmisel läheb sealt summast maha 1%. Nii saan ma Härrast aru, et ta pigem tegi seda praegu, kui tal on sinna väga vähe raha kogunenud, kui et aastate pärast, kui see summa on suurem. Härrake on mul ka vahel ikka selline, et kui kenasti rääkida, siis ta ei oska öelda "ei", ma usun, et Starman räägiks ta ka ära, aga paraku meil saab olla vaid Elion. Samuti muutsime me nõnda elektripaketi ja pakkuja ära, kuigi see soov oli mul juba varem olnud (jätan märkimata, et Härrale "müüs" seda praktikant ja kuskile jäi linnuke panemata ja lõpuks saime selle paketi vahetatud 5 või 6 kuud hiljem). Aga jõudu mulle, kindlasti üritab Swed mind ära rääkida ning SEB ilmselt ei taha ka pangast ära lasta ...

---
Tööl on meil uus trend juua vett vähese õunaäädikaga.

Õunaäädikas on tõhus naturaalne ja antibakteriaalne aine, mis sisaldab palju tähtsaid mineraale ning mikroelemente, näiteks kaaliumit, kaltsiumit, magneesiumit, fosforit, kloori, naatriumit, väävlit, vaske, rauda, silikooni ja fluori, mis kõik on terve keha jaoks vajalikud.



Juttu tegi sellest hoopis üks perearst, kes praksises seda ka patsientiele soovitab, kellel on liigestega probleeme. Nimelt on äädikas antibakteriaalne ja seeläbi vähendba põletikku ning valu liigestes. Ja see ei ole naljajutt, see töötab päriselt. Muidugi ei tohi endale liiga teha ja seda tuleb kindlasti lahjendada ning jälgida, et maole ei hakkaks. Mina olen 0,75l veele lisanud ainult 1spl õunaäädikat, tuleb selline veidi hapu maitse ja ongi kõik.

Räägitakse, et peaks ka kaalu alandama, aga selle kohta ma kommenteerida ei oska.
---

Friday, October 24, 2014

Toitumiskava

Ma olen seda postitust oma mõtetes mitmeid kordi alustanud, aga praeguseks hetkeks ei tundu enam ükski variant õige. Millest alustada? Ehk natukene minevikust, aga kui kaugelt? Ma ei arva (st ma tean), et ma ei ole ülekaaluline, sest ma ei ole. Ühel ajahetkel olen ma tõesti olnud selle kaalu ülemise piiri juures enda jaoks, mis KMI järgi näitaks 0,2 ülenormi ja indeksi järgi oleks ülekaal.

Esimest korda jõudsin toitumiskavani 2012 suve lõpus. Ma ei mäleta enam täpselt miks ja kuidas, aga tellisin endale ühe kava. Tuntud inimese koostatud, aeg-ajalt mu facebook kilab tema kampaanitest, mida mu sõbralistis olevad inimesed jagavad, ma arvan, et kuidagi nii jõudsin ka mina selleni. Aga see kava ei sobinud mulle. Võib-olla olin mina nõrk, ma ei tea, aga ma ei taha uskuda. Võib-olla valisin ma tol ajal väga halva aja selle kavaga tegelemiseks, sest ma töötasin 1,5 koormusega, mul oli nädalas ehk üks vaba päev, vahel ka kaks (pärast öövahetust), ma olin kurnatud, väsinud, mul olid unehäired, ma olin ajapuuduses ja ei jõudnud trenni, ma ei olnud endaga päris rahul. Aga üks kava tundus hea idee. Alguses oligi vist hästi, aga ma täpselt ei mäleta enam. Kohati olid hommikusöögid nii suurtes kogustes, et ma ei jõudnud seda ära süüa, kava järgi ei olnud lubatud lõunaoode, ma oleksin pidanud hommikul vara kindlasti ühe 20minutilise sörgi tegema ja see suhtumine ei sobinud mulle. Jah, võib-olla tõesti ei olnud too suvi mu toitumine kõige eeskujulikum, aga ma ei arva, et halvasti ütlemine asja paremaks muudaks. Samuti ei sobinud see kuidagi minu töögraafikuga, kuigi ma olin sellest kirjutanud - ma ärkasin kell 5, et jõuda pool 7 hommikul tööle, ma olin tööl 24h ja läksin edasi teise kohta 8 tunniks tööle ja siis ma jõudsin koju, aga trenni teha ei jõudnud. Söögikordade vahe ei tohtinud olla üle 5h, lõunaoodet ei tohtinud olla - nii, ma sõin hommikust 5:30 ja 9:30 oli kõht kindlasti tühi, aga kui oodet ei või süüa, siis oleks pidanud enne 10 sööma lõunat ja kell 15 päeval õhtust (?) ja seejärel olema veel üle 12h tööl ja õhtul võisin süüa veel pähkleid. Ei, ei, ei. Tööpäevad ei olnud lihtsad ja ise, ise olin ma lihtsalt väsinud. Ühel hetkel ma loobusin sellest kava täpsest jälgimisest ja toitusin nii edasi nagu mulle sobis, see ei tähenda, et see oleks olnud ebatervislik, ma vähemalt arvan nii.

Too sügis on üks periood, mida ma enam väga hästi ei mäleta. Ma ei kujuta siiani ette, kuidas ma seal töökohas üldse 5 kuud vastu pidasin, sest ma ei tahtnud ühelgi päeval tööle minna, ma pelgasin seda, ma ei saanud kunagi öö enne seda magada, keha oli täielikus stressis. Lisaks mõni probleem tervisega, aga lõpuks ma läksin sealt töölt ära ja uue aastaga vähendasin töökoormust ja leidsin taas tee ja aja trenni.

Aga mured tervisega tegid oma töö ja ühel hetkel pidin hakkama tarvitama ravimeid. Tol ajal ma kaalusingi enda jaoks kõige rohkem, kuigi ma jälgisin toitumist ja tegin trenni. Natukene vähem kui aasta tagasi ma loobusin nendest ravimitest, sest ma (organism) ei kannatanud neid enam välja, need ei avaldanud positiivste (oodatud) tulemust organismile ja üldiselt oli mul päev läbi halb olla, paar päeva nädalas olin veel ka näost roheline, maadlesin madala vererõhu (85/60(?55?) ning pulsiga (47x'). See kõik kurnas organismi, lisaks iiveldas hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni. Aga kaalunumber kahanes vaevaliselt ja jäi siis toppama.

See oli käesoleva aasta veebruaris, kui ma mõtlesin uuesti proovida eelmist kava, aga selleks ei olnud mul motivatsiooni, sest mul oli tunne, et minu soovide ja eelistustega ei arvestatud üldse. Aga ma teadsin, et Arenas üks treener teeb ka kavasid. Esialgu oli minu jaoks tegemist treeneriga, kes millegi tõttu (mul pole enam aimugi miks) polnud jätnud nii positiivset muljet ja tundus kuidagi ülbe (ise ma ei olnud temaga suhelnudki), aga ma usaldasin teist treenerit, kes soovitas temaga ikka ühendust võtta ja nii ma ükskord rääkisingi toitumiskavast.

 Juba see, mida ta küsis enne kava koostamist, tekitas positiivse emotsiooni: lemmiktoidud; toidud, mida ma kindlasti ei söö; toidud, millega tahaksin maiustada; päevarütm jne. Ma ei ole nii naiivne, et arvan, et inimene teebki mulle päris ainulaadse personaalse kava, sest on ju olemas põhitõed ja usun, et sellest tehakse edasi, lisaks arvestatakse inimese kaaluga (ehk kogused selle järgi), aga kui inimene reaalselt arvestab ka seda, mis ma talle kirjutan, siis minule näitab see seda, et ta on lugenud, mõelnud, süvenud.

Maksin tol ajal kava eest 20 eurot (olles Arena klient) ning selle eest sain toitumiskava, milles oli 7 erinevat varianti viieks (hommik, oode, lõuna, õhtu, oode) toidukorraks päevas. Kõik oli lihtne. Tavalised toidud. Toidud, mida ma sõin hea meelega! Minu hommikused lemmikud olid smuuti või puder või omlet. Ja seda ei olnud üldse raske jälgida. Kogu aeg oli kõht täis. Ainus millega pidi harjuma oli see, et asjad pidi läbi mõtlema, eriti sellisel juhul, kui ei soovi igapäevaselt poes käia. Veidi keerukas oli ka see, et õhtuti tahtis ju Härra ka süüa ja siis oligi vaja mõelda ja vaadata, mida saab teha (Härra oli väga arusaaja, on siiani), aga üldiselt oli valk meie taldrikul sama, aga erines see, mis kumbki meist kõrvale sõi.

Esialgu langes kaal tasakesi, aga visalt. Kirjutasin treenerile ka vähemalt kahe nädala tagant ning kui kaal seisma jäi, siis ta korrigeeris seda. Ja nii on siiani.

Vahepeal oli suvine periood, puhkused ja kodust eemal olek, sel ajal läks kava jälgimine segi. Rämpsu ma ei söönud (pigem ma sõin liiga vähe), kaal ei tõusnud, aga ei langenud ka eriti. Üsna raske oli uuetsi järjele saada, aga hetkel olen endaga rahul. Ma ei ütle, et ma jälgin seda kava 100%, sest sellised juhul ma valetaksin, aga 90% küll. Alles mõned nädalad tagasi kurtsin väsimust, kurnatust ning ka, et kaal ei lange enam. Läks veidi aega, aga nädala alguses sai taas korrigeeritud kava (ma ei ole pidanud midgai maksama peale selle esialgse 20 euro), kõik tundub nii uus ja huvitav. Eriti tore oli lugeda "2 ruutu (tumedat) šokolaadi või tükike kooki (midagi hingele)" või "üks jäätis (vahvlitops)".

Mu menüüs on palju munavalget, kana/ulukiliha, salateid, kohupiima. Ma kurtsin, et mul on probleeme istutusega, nüüd ma juba tunnen, et isu hakkab tagasi tulema ja söön ka selle pärats, et mulle maitseb ja ma tahan süüa, mitte et ma pean.

Lisaks tahan veel öelda, et mul on aega. Kuskile pole kiiret. Usun, et vahepeal läksid ka trennid üksluiseks (suvel ma üldiselt ainult jooksin), aga nüüd on uued tuuled, vormin keha jõusaalis, toitun hästi, tunnen end õnnelikult. Tasa ja targu. Kuigi ma enda meelest ei ole kunagi väga ebatervislik toituja olnud, siis olen aru saanud, et pigem on probleemiks olnud see, et ma olen söönud liiga vähe. Paljud ei taha seda uskuda. Muidugi võib vähese söömisega kaal langeda, eks ta langebki, aga mis on tulemused? mis juhtub organismiga? kuhu läheb jõud? ...

Kui keegi mõtleb endale tellida toitumiskava, siis tahaksin soovitada seda, et üks asi on see tellida Internetist toitumiskava, mille koostab programm? veebitreener?, sellega võib väga hästi minna, jälgid seda, kõik õnnestub. Aga mina leian, et see, kui inimene, kes selle kava sulle teeb, näeb sind reaalselt, tal tekib sinust päris pilt, saab küsida lisaküsimusi ja küsimustele saab alati vastuse, möödarääkimisi ei ole ja on näha arengut. Muidugi oleks tore, kui oleks päris enda personaaltreener, aga kui paljud inimesed saavad seda endale lubada? Mina ei saa. Aga mina olen rahul sellega, et minu toitumiskava ning treeningkava on teinud inimene, kellega ma puutun iganädalaselt kokku ja kuigi ta ei ole minu personaaltreener, siis saan temalt alati küsida ja saan ka alati vastused, lisaks aitab ta mind vajadusel ka jõusaalis. Ja üldiselt on ta sõbralik ja tore inimene, jõusaalis treenivad tema käe all noored ja vanad, fitnessi võistlusele minejad ja kaalu langetajad, ta kiidab ja aitab, vajadusel korrigeerib. Talle sobib see töö, mis ta teeb. Mul on hea meel, et oma esialgsed eelarvmused kõrvale jätsin ja tema jutule läksin.

Tasa ja targu.

Thursday, October 23, 2014

Kaks ruutu šokolaadi

Eile õhtul ostsin poest sojakastet. Enda arvates mäletasin, kuidas ma selle riiulisse panin, aga kui täna seda vaja läks, siis ei leidnud seda mitte kuskilt. Lõpuks vaatasin isegi külmkappi ja kahtlustasin, et võisin selle ka prügikasti visata.. Viimase võimalusena vaatasin käekotti. See oli seal.

---

Härra otsis ühte enda arvutiasjade karpi. Küsis, kas ma olen mõne minema visanud. Muidugi olen! Asju ma ära ei ole visanud, need olen kokku pannud suurtematesse kastidesse, aga karpe olen ikka omajagu ära visanud (ehm.. okei, vana (töötava!) ruuteri adapteri viskasin ma küll kunagi minema). Probleemiks oli aga see, et Härra ostis uue graafikakaardi (alles ta ostis uue!) ning ta tahaks vana maha müüa, sest hea kaart ei ole just odav lõbu. Aga kui keegi Tartust väljas tahaks selle ära osta, siis peaks selle saatma, aga selleks oleks vaja head karpi. Mina muidugi pakkusin, et kui ta juba uue ära ostis, siis ta võiks selle ju uue karbiga teele saata, aga sellega polnud Härra samuti nõus, sest kui paari aasta pärast tahaks ta selle ära müüa, siis oleks ka karpi vaja (kui ma poleks seda vahepeal ära visanud :D). Mina soovitasin tal müügikuulutusse kirjutada: "karpi alles pole, sest naine viskas selle minema, aga vajadusel võib selle saata kingakarbiga, sest neid tal jagub."

---

Ma olen juba mõnda aega autole talverehve otsinud ja hindade pärast soovinud pea liiva alla peita. Sai uuritud ühest ja teisest kohast, kasutatud tutvusi, kuid päris seda, mis tahtsime (mis see küll oli?) ei leidnud. Täna aga läksime pärast tööd ühest kohast läbi, tegelikult on see täpselt Härra töökoha vastas. Ja leidsimegi sealt rehvid. Nii et see mure lahenes. :)

---

Mäletan, et 2013 kevadel oli tööl alati pärastlõunal väga raske olla, lihtsalt tuli meeletu uni ja väsimus ning see ei kadunud mitte kuskile. Liisukese proovisime erinevaid nippe, kuid ei leidnud midagi, mis selle une minema peletaks. Ja ühel hetkel see lihtsalt kadus. Aga eile ja täna oli see kohutav tunne tagasi, lihtsalt võikski istudes magama jääda. Samasugune tunne on vahel loengutes, eriti sellisel juhul, kui on mingi väga pikk periood vahele jäänud, siis ei ole enam harjunud istuma ja kuulama, uni tikub vägisi peale.

---

Vahepeal on tulnud lumeta tali. Täna hommikune -8 C (tajutav oli vist -11C). Harjumatu. Mulle väga meeldis möödunud aasta pikk sügis, oli küll vihmane ja sobune, aga vähemalt oli soe. Mulle sobiks, kui lumi tuleks jõuludeks ja hakkaks veebruaris kaduma (Tartu Maraton võiks ikka toimuda), aga kevad tuleks ruttu, oleks soe ja kestaks kaua. Talvega on veel selline mure, et ma ei tea päris täpselt, kuidas mu auto akule suuremad miinuskraadid meeldivad, tegemist on diiselmootoriga ning aku vanusest pole aimugi. Lohutan (?) end sellega, et Härra auto (samuti diisel), mis on võimsam (mootor 2,7 vs minu 1,6), uhkem, kiirem, ilusam, suurem, (nii on :) ) on meil kõikidel talvedel vaja läinud krokodille, seda ka siis, kui olime ostnud uue aku.

Tuesday, October 21, 2014

#94 Oma piltidega kalendrid

Isiklike piltidega kalendrid said populaarseks juba päris mitme aasta eest. Nende aastate jooksul on ka hinnad odavamaks muutunud ja võimalused täiustunud. Meie endale pole teinud kalendrit, küll aga oleme lisanud jõulupakkidesse. Päris esimene sai tehtud umbes 4 või 5 aasta eest ja kasutasin kalendrid.ee lehte. Mäletan, et vanavanematele sai tehtud selline kalender, et igal kuul oli erinev pilt, lisatud said ka sünnipäevad. Hiljem olen sealt tellinud hiirematte ja kruuse, kuid need olen saanud läbi facebooki tasuta.

Viimased aastad olen kasutanud prindistuudio.ee teenust. Varem olen pidanud mingi programmi allalaadima ja edastan tellimuse seal, lisaks oli veidi tülikas, et ühte toodet sain tellida vaid ühe ehk kui tahtsin mitu trio kalendrit erinevate piltidega, siis tegin erinevad tellimused. Küll aga palusin tellimused kõik kokku panna ja saatekulu ei olnud mitmekordne. Praeguseks on nad oma süsteemi uuendanud ning tarkavara vaja ei ole, väidetavalt saab kõike teha väga lihtsalt kodulehekülje kaudu. Ma ei ole veel proovinud, sest hetkel alles otsin pilte kokku. Nimelt on veel selline tore asi, et kui tellimus teha oktoobris, siis on KÕIK -40%. TRIO (3 kuud korraga, rebid kuude lehti) kalender on siis 2.10 eurot, UNO (üks pilt, kuude lehed rebid ära) maksab 1.95 eurot, igal kuul erineva pildiga on hetkel 5.34 eurot. Täiesti super. Kellel vähegi sellised ideed on, siis laske aga käia, tehke ruttu, rõõmustage ennast ja sõpru. Mina kavatsen seda teha. :)

Sunday, October 19, 2014

#93 Musta Täku Tall ja TR

Jänedal on üks selline tore ja mõnus koht nagu Musta Täku Tall ning juba 15 aastat toimuvad seal simmanid. Juba kevadel kirjutasin, et Cherry pakkus sinna voucheriga soodsama hinnaga ning pole ju raske arvata, et ma siis ostsin need piletid ja planeerisin selle aja meie jaoks kalendris ära. Veidi hiljem selgus, et majutus on seal juba ammu väljamüüdud ja seetõttu jäi 2 in 1 ära (st spaapuhkus ja kontsert).

Eile alustasime sättimist pool 8 õhtul ja jõudsime kohale juba veidi pärast kella 21. Kirjas oli, et simman algab kell 20, aga võimalik, et peolaudadega, mida oli seal palju, alustati juba varem. Juba siis oli inimeis palju, otsisime veidi aega parkimiskohta. Tall on suur, ruumikas, keset talli oli suur bullerjan, mis hõõgas sooja. Lauad oli lookas, laudasid oli palju, sünnipäevalapsi oli rohkem kui üks, kõik lauad olid kinni, rahvast jätkus ka keskele. Simmanile kohaselt tantsite juba enne kontserti, kuid üsna varakult võtsid fännid ka lava ees koha sisse. Meie jõudsime kolmandasse ritta, kuid pidime sealt seisma vankumatute tinasõduritena, sest muidugi oli neid, kes soovisid ikka mööda minna ja meist ette pääseda, kuigi seal ruumi ei olnud. Meie ees olid ühed neiud, kes muudkui kutsusid oma sõpru enda juurde, minu arvates oli see ebaviisakas, aga neid see ei häirinud. Aga kui Termikas lavale tuli, siis saime me Härraga aru, et seal on ikka väga palju inimesi. Bändimehed olid siiralt rõõmsalt ja minu meelest ka veidi üllatunud. Rahvast oli palju, väga palju. Jäneda on üks väike kohake Aegviidu ja Tapa vahel, aga selline rahvahulk! Ja tunne oli tõesti selline nagu oleks aasta 2006, 2007, 2008..

Südamele tegi pai "Ingli puudutus", mis mõne arvates ei sobi keikkale, aga sellisesse sügisesse sobib see ideaalselt. Lisaks näiteks "Kuningas nutab", "Preeriatuul". Tehti kaks setti, teise seti ajal otsustasime lavast kaugemale jääda, aga ka seal poole peal oli sama palju inimesi, kui lava ees. Ka kontserdi ajal oli laudades ääres rahvas, keskel rahvas, tõesti igal pool. Nii et see lükkab veel kummalisemaks selle, kus on need inimesed Tartus?

Aga kõik oli imehea! Teeb südame soojaks ja hingele pai.

Koju jõudsime pool 3 öösel. Minnes
ehmatasimeehmatas meid üks kass, kelle teekond me häirisime. Õnneks ei saanud keegi viga. Koju sõites nägime jänest üle tee hüppamas ning rebast, kes oli just teepervele jõudnud.

Ja Täku Tallis on mulle alati meeldinud. Vanasti (kui me Virumaal elasin), siis sai seal ikka käidud, kui esines Terminaator või Smilers. Nüüd aga oli viimane kord olnud 2008 sügisel, kui läksin ühe kursaõega, ka siis oli see oktoobris. Aga enne seda oli TR suvel või kevadel, aga võimalik, et oli kevadel ja ka sügisel. Oh. Ja nägin ka ühte tüdrukut, kellega sai 9(?) aastat tagasi Hispaanias käidud, sel suvel me kohtusime juba teist korda, aga alati on teda hea näha ja kallistada, isegi kui saame rääkida  vaid paar sõna.

Ja kuigi täna olen suhteliselt kutu, siis tõesti super oli ja on.

Kus kõik inimesed on?

Ma olen korduvalt maininud, et me kuulame üsna palju eestimaist muusikat. Reede õhtul esinenus üks lemmikum Tartus Püssirohukeldris. Tegu oli HND-ga ja minu arvates annavad nad kontserte üsna harva. Seda ütlesid nad ka ise - enne möödunud nädalast Rock Cafe oma oli umbes üheksa kuud pausi! Härra kuulab nende muuasikat veidi rohkem kui mina, mina eelistan akustilisi versioone ning lemmik on näiteks "Me jääme ellu".


Meil on Püssirohukeldriga selline tore suhe, et üldjuhul me ei pea seal piletit ostma, sest kuulume Kannumeeste Seltsi ja see tähendab endale ja sõbrale tasuta sissepääsu (v.a. eriüritused), lisaks saab Püssi Punast (õlu) soodsamalt, aga seda me seal joomas ei käi. Üldiselt kasutame seda sissepääsuna ja kui ka miskit joome, siis seda on ikka tore teha endanimelisest kruusist.


Enne reedet tegime taustauuringut, aga ei õnnestunud täpselt teada saada, mis kell HND lavale jõuab, enne pidi veel soojendusbänd olema. Esimese hooga jõudsime enne kella 23 jalutades kohale, istusime veidi, midagi juua ei tahtud, muusika tegi mu kõrvadele haiget ning meie suundusime hoopis linna jalutama (üsna külm oli). Lõpuks jõudsime ringiga koju ja uuele ringile läksime autoga. Jõudsime umbes 23:40 tagasi ja sel hetkel pandi eelmise bändi asju kokku. Veidi pärast südaööd tuli HND lavale ja mõnusat muusikat jagus üheks tunniks.


Aga rahvast oli nii vähe. Väga vähe. Osad lauad olid tühjad, lava ees oli maksimaalselt 20 inimest. Meie ka istusime, saime vaate täpselt lavale. Kontsert oli tore, nad mängisid ainult tunnike, aga selle tegid ikka korralikult jutti. Rahvas, kes kohal oli, neile muidugi meeldis. Tundus, et ka bändimeestele, meeldis laval olla, kuigi mina mõtleisn küll, et kui nii vähe rahvast on, siis nad küll Tartusse tagasi ei taha tulla. (PS: Härra ütles, et nad FB- s lubasid, et tulevad ikka tagasi.)


Ning kui rääkida sellest, et rahvast ei ole, siis olen sama täheldanud ka Terminaatori ning Smilersi ajal. Kas kõik inimesed on tõesti Soome ära läinud? Või käivad ainult klubides? Või lihtsalt ei olegi raha, et väljas käia? Kui ma/me Püssirohukeldris 2006 käisime, siis oli kergelt öeldes väga palju inimesi. See oli ka see tore kord, kui me seal Härraga tuttavaks saime. :) 2007 jäi mul vahele, aga 2008 oli ka veel inimesi palju ja siis ma vahepeal mõnda aastat ei mäleta. Aga kaks viimast aastat .. inimesi on, aga mitte nii palju. Muidugi on tore, kui keegi sulle küünarnukkidega näkku või ribidesse ei pane, kui pääseb liikuma, kui saba hingata ja õhku jagub, aga inimesed on ikkagi kadunud.






Nädala alguses mainisin, et alustasin jõusaali hooajaga ning nagu pildilt näha, siis sel nädalal eroobset trenni ei olnud. Ideaalis tahaks ikka, et oleks aeroobne ka, aga kõik sõltub hetkel ilmastikuoludest ja ajast.

Pärast esmaspäevast jõusaali olid lihased ikka üpriski valusad. Teisipäeval sai tehtud korralik tõhus ringtreening ning kolmapäeval andsid ka jalad juba tunda. Küll aga pärast neljapäevast trenni ma enam piimhapet lihastes ei tundnud ning tänagi on igati hea olla.

Ma saan ise aru küll, et ma olen nõrgaks jäänud, kõik hantlid tunduvad rasked ja isegi jalapressile panin vaid 40kg. Käte puhul sai kõige raskemaks ikka masinal lendamine ja ma usun, et see on veel päris mitu nädalat nii.

Eile panin oma raskused endale kirja ka, sest 1) ma näen enda arengut; 2) ma ei pea iga kord uuesti välja nuputama ja katsema, kas üks või teine raskus mulle sobib.




Midagi sellist ehk. Vasak pool on mul eriti nõrk.



Homme jälle. Uuel nädalal tuleb ka ilmselt esmaspäev, neljapäev ja nädalavahetus, aga nädala pärast tahaks ka jooksma jõuda. Joosta oleks soovinud ka täna, aga väljas on liiga jäine ilm.

Üle pika aja vaatasin ka mõõdud üle (iga koha pealt mõõtis Härra mind 2x). Väga raske on mõõte võõrelda eelmistega, sest kunagi ei saa kindel olla, kas need on täpselt sama koha pealt võetud. Üldiselt oli sama, mis juulis, mis tähendab, et väiksemaks pole vahepeal muutunud, aga suuremaks ka mitte. Enda jaoks tegin ka pilte, aga neid ma jagama ei hakka.

Saturday, October 18, 2014

#92 Saun

Ma olen alati olnud pigem sauna inimene kui duši või vanni oma. Linnakorteris elades igatsen sauna, kuigi aeg-ajalt saab käia saunaõhtul sõbranna juures, siis see ei ole päris see, sest see pole see enda saun. Aga kui õigesse (st puuküttega) sauna ei saa, siis on alati võimalus ka spordiklubi saunas käia. Arenas on nii meestel kui ka naistel ueud leilisaunad. Täna käisin ja tõsiselt mõnus, jah, küll elektiromad, aga lava oli mõnusast puidust. Plusspunkte lisas see, et ma olin seal ihuüksi ja seetõttu ei pidanud muretsema, et keegi mulle kõrri hüppab , sest ma tahan vähem leili kui nemad. Rootsi aastal tundsin ma saunast ikka väga puudust, minu pererahvas ei olnud saunainimesed, käisime külas, aga kuskil polnud kellelgi sauna... minu jaoks oli see väga kummaline. Aga ka seal käisin ma spordiklubis ja kui ma seal juba mõned kuud olin käinud ja riietusruumis lõpuks tagumisse ruumi astusin, siis avastasin sealt ka sauna.

Kõige parme on laupäeva õhtul saunas käia. Noorema kannatasin ma rohkem kuuma, aga nüüd tahan ma sellist u 60-70 C (sest mu vererõhk läheb madalaks; mõne jaoks ei olegi see ilmselt enam saun), siis ma suudan seal istuda, olla, nautida, leili visata ja vihelda. Hiljem saab teha mee- või soolaprotseduure. Kuskile pole kiiret. Ja teate, kui hea on kadakaviht? Ma arvan, et kui ma esimene vihtleja oleks, siis ma jookseks kiljudes minema, aga nooremana sai sellega ikka vaikselt end sopsutada.

Ja pärast sauna on tõeliselt puhas tunne. Mina ei saa seda üldse võrrelda duši all käimisega.

Friday, October 17, 2014

Häid uudiseid?

Ma tahtsin juba mõni aeg tagasi kirjutada, et mulle väga meeldis Tikri postitus meedia tarbimisest. Ma tahaksin selles suhtes veidi rohkem tema moodi olla. Ma ei saa öelda, et ma loeksin väga palju uudiseid, aga pealkirju ma siiski loen. Samas Ukraina kohta uudiste lugemise lõpetasin ma juba väga ammu, pelakirjadest libisevad küll silmad üle, aga linki (üldiselt loen ma netist) ma ei ava. Miks? Seda sellepärast, et ma ei taha lugeda sõja kohta. Ma ei tahaks ka lugeda Ebola kohta, aga seda ma aeg-ajalt teen, sest ühel hetkel võin sellega tööl silmitsi seista. Poliitika kohta ma ei loe, mind ei huvita ja kohe kindlasti ei ole ma sellepärast rumalam inimene. Ma üldiselt kahtlen, et minu arvamus Reformierakonnast või Keskerakonnast kunagi paraneb, aga ma ei ole uhke ka teiste erakondade ja nende poliitika üle. Kooseluseadusest tahtsin ma kaarega mööda minna, paraku oli seda täis ka facebook ja päris mitmed blogid, mida ma jälgin, mitte sellepärast, et mul endal selle kohta arvamust ei oleks, aga ma lihtsalt ei viitsi, lisaks oli kurb vaadata inimeste sõnelusi: ühed pole seadust läbigi lugenud ja jauravad vaid samasooliste paaride kohta; need, kes kaitsesid samasoolisi, ütlesid, et on tolerantsed ja seda võiksid teisedki olla, aga samas ei olnud/ole nad nii tolerantsed, et austada teiste arvamust; need, kes olid sellele lihtsalt põhimõtteliselt vastu...


Ajalehed on kollased. Vanasti oli postimehest midagi lugeda, aga nüüd leian sealt harva huvipakkuvaid artikleid. Samas on harva tööpäev, kui ma kirjutaks Internetis aadressiribale www.postimees.ee või www.ohtuleht.ee. Nagu öeldud, siis artikleid avan ma vähe, küll aga libistan silmadega üle pealkirjadega ning seda teen tavaliselt siis, kui tööasjad kokku jooksevad ja vajan korraks hingetõmbe pausi, aga blogidest midagi uut ei leia.


Kui ma veel täiskohaga haiglas töötasin, siis aeg-ajalt (nt maal olles) lappasin ajalehtede viimased leheküljed läbi, sest vaatasin surmakuulutusi. Ma ei oskagi seletada miks, see tuli kuidagi iseenesest, ilmselt sellest, et ma töötasin onkoloogias.


Televiisorist ei vaata me Reporterit, Seitsmeseid Uudiseid ega AK-d. Samas ma vaatan aeg-ajalt Pealtnägijat, aga sealgi on elu tumedam pool. Aga hommikune Terevisioon on üldjuhul teistsuguste uudiste päralt ja kogub ka tarkust. Ringvaadet pole ma vaadanud.


Ja siis kui pole tükk aega uudiseid lugenud, keegi küsib selle või tolle kohta. Ja vastus "ma ei tea", "pole kuulnud", "mind ei huvita" ei kõlba mõne inimese arvates kuskile.



 

Torm 1994



Ei teadnud, et sellest video on...

Thursday, October 16, 2014

Siiras lapsesuu

Täna riietusruumis aitab üks ema enda väikesel tütrel kuivatada ja riietuda. Ja väike tüdruk ütleb: "Emme, ma armastan sind." Ja nii ongi.

Wednesday, October 15, 2014

#91 Kinoõhtu - Labürindijooksja

Esmaspäev rääkis Liisu, et kolmapäeval on Cinamonis Yzzi päev, mis tähendab, et piletid on 2 ja 3 eurot. Temale pakkus noormees välja Labürindijooksja, aga  Liisuke luges infost välja vaid "ulme" ja arvas, et talle see ei sobi. Rääkis mulle sellest ja mina ütlesin, et seda tahaks ma küll vaatama minna. Liisu muutus kohe rõõmsamaks, et seltskonnaga läheks tema ka. Rääkisime Härraga läbi ja leidsime, et meile kõigile sobib kohe pärast tööd ehk seanss, mis algas juba 17:15. Niisis käisin ma täna üle tõsise pika aja kinos, sõin popkorni ja jõin mõned lonksud cocat. Enne filmi algust küsis Liisu mult, kas žanr on ainult ulme või on midagi veel ning lisas, et ta tutvustust ei lugenud. Ma lohutasin teda, et seiklus on ikka ka ning kui veerand filmi oli läbi, siis ta juba sosistas, et päris huvitav on.

Päris tore oli. Eriti tore oli odav hind, sest viimasel ajal on kinopiletite hinnad hüppeliselt kasvanud ning praeguse elukorralduse juures saame kinos käia vaid õhtul ja nädalavahetustel ehk ainult siis kui ongi kallimad piletid.

Tundub, et filmile tuleb teine osa ka.

Novembris tuleb Näljamängude järgmine film. Kolmas raamat on tehtud kaheks filmiks.

Aeg-ajalt olevat Cinamonis ka nn naisteõhtud, nendest ei teadnud ma ka midagi. Oleks ehk oktoobris läinud, aga Liisuke oli sel ajal Türgis.

PS: Ma tahtsin veel öelda, et filmis oli üks niii tuttava näoga poiss, Newt, mõtlesin tükk aega, mis filmis/seriaalis ma teda näinud olen. Küsisin seda ka Härralt, aga tema vaatas mulle otsa "mõh". Ja siis lõi pirinike põlema. Nimeks on Thomas Brodie-Sangster ning Love Actualy (kohustuslik jõukufilm) mängis ta ju seda väikest armast poissi, nimeks Sam, kes ühe tüdruku pärast õppis trumme mängima. (NB: Troonides mängib ta ju ka, aga selle olin unustanud :D)

Tuesday, October 14, 2014

#90 Kiidan Härrat

Kui mina pühapäeval mööda Rakvere linna ringi kappasin, siis Härr toimetas vannitoas uute lampide paigaldamisega. Ühe sõbra võttis appi juhendama ning veidi hiljem olidki peeglikohal laes kaks uut lampi. Elektrijuhtmed said kenasti ühendatud teiste lampide juhtmetega. Nüüd on meil vannitoas, kus asub meie kodu ainuke suurem peegel, tunduvalt valgem. Härra ikka ütles, et tunneb muret, et kuidas ma ennast pool pimedas meigin ja tema ise ei saa korralikult habet ajada. Ma olin sellega igati nõus. Mingil kaugusel jäävad mu silmad küll varju (valgus tuleb ju otse ülevalt), aga mind see (hetkel) ei sega. Ma ikka veel panen seal tule põlema ja vaatan ohoo kui valge.

Talvisel ajal oli kõige suurem probleem jumestuskreemiga, sest kodu tundus kõik korras, aga siis läksid haiglasse, kus oli valgus (kergelt öeldes) peaaegu ideaalne ning märkasid ebaühtlust siin ja seal. Viimased pool aastat olen ma küll BB kreemi kasutanud ja sellega seda probleemi eriti ei ole, aga ikkagi endal parem olla.

Mul on väga tubli ja hea Härra! :*
WP_20141014_001 Uus magnet külmkapile. Liisuke tõi Türgist.


Täna on mingi erakordne juhus - kell on 8 õhtul ja ma ei olegi veel meeletult väsinud, lisaks oli tänane ringtreening tõeline energiapomm. Eile treener arvas (täpsemala öeldes vaatas ta mu kava üle), et mul on menüüs liiga vähe rasva ja ka sellest võib olla tingitud mu väsimus ja jõuetus (stress sinna juurde). Ta lubas kava veidi korrigeerida ja siis selgub, kuidas see mu enesetunnet mõjutab.

Aga kui Türgist rääkida, siis üks päev nägime Härraga Cherrys pakkumist märtsi. Kõik tundus juba päris super (hind, hotell, toidukorrad), isegi kui siiani oleme mõelnud, et Türki me päikesereisile ei lähe, aga siis otsustasime ilmaprognoosi (ja eelnevaid aastaid) vaadata ning Türki me märtsis ei lähe. Nimelt on sel ajal keskmine temperatuur alles 18 C, heal juhul veidi üle 20 C. Sellise ilmaga ei peesita ju päikese käes? Lisaks võib globaalne soojenemine vihmaperioodi hilisemaks lükata ja saame hoopis vihma kaela. Natukene kurb oli, aga samasei ole olnud Türgi see koht, kuhu kindlasti minna tahame.

Detsembris on mul üks nädal puhkust ja ma tahaksin sel ajal tõesti puhata. See on vist kuu teine nädal ehk mitte päris jõulueelne ega jõulude ajal. Nädalavahetusel luges ema mulle Värska sanatooriumi pakkumist aktiivsest puhkusest, mis alguses tundus mulle liialt pikk, aga vaikselt hakkas meeldima. Nimelt olla 5 päeva puhkuse ajast ära .. üksi .. Värskas (ma pole seal kunagi käinud).. võib-olla on 0,5 meetrit lund maas ... Tegevused olid kõik igati mõnusad, paketis ka hommiku ning õhtusöögid. Mõte hakkas mulle tõesti meeldima, aga ilmselt ma seda siiski ei võta. Nimelt ma ei raatsi terve puhkus (kõik tööpäevad) kodunt üksi ära olla. Tahaks ärgata enda voodis, juua Härraga koos kohvi, käia Toomel jalutamas (jõulutuled!!), nautida puhkust kodus. Kui ma seda Härrale rääkisin, siis tema ütles, et tema küll kuskile Värskasse ei tule ... ma ütlesin talle, et tal pole puhkustki, et tulla. :)

Kui ema mulle pühapäeval kalasaba punus, siis ütles ta, et mu juuksed on punased ...oranžid. Oeh.

Siis kui lambike peas põlema lööb...

Kunagi suvel kurtsin enda kommentaariumis, et mul liiguvad kirjad kahe emaili vahel väga pikalt. Tikker ütles mulle, miks see nii olla võib ja seejärel ma enda meelest eadsin seaded korda ja mulle tundus, et emailid funktsioneerivad enda vahel hulga paremini. Kuni tänaseni! Selgus, et endiselt kontrollib meile POP, kuigi ma ju (enda meelest) olin selle ära muutnud... ilmselt jäi siiski mõni klõps tegemata. Aga täna ma selle avastasin ning pusimise peale sain korda! (st ma loodan, et sain korda) Saatsin töömeili pealt "proove" ning kõik oli tõesti sekundite küsimus. Aitäh! Ja tore, et lambike mu peas lõpuks põlema lõi ...

Nädalavahetusest

Alustasin suure hooga, aga jutt ei saanud vedama, veniv ja lonkav. Ei ole seda õiget soont. Aga sügisevärvid on küll imeilusad, eriti meie kaunil Eestimaal.
Reedeseks tööpäevaks olin veel rohkem kutu kui varem, aga samas ka päris rõõmus, sest armas Liisuke oli tagasi (siiani oled teda siin ikka L.-ks kutsunud, aga kuna ta pärisnimi ei ole ka Liisu, siis ma usun, et Liisu sobib ka siia). Minu töökoormus kahanes kohe poole väiksemaks ja lõpuks sain teha neid asju, mida polnud jälle mitu nädalat teinud. Aga kohe pärast tööd hakkasin Virumaa poole sõitma. Sain linnast juba kolmveerand 17ks välja ja liiklust jäi aina vähemaks. Väike peatus Rakveres, hiljem tegime emaga poeringi ning koju jõudsime umbes pool 21. Ja tunnike hiljem olin ma juba voodis ja magasin. Jah, ma läksin reede õhtul pool 10 õhtul magama. Täiesti ideaalne.


Und jätkus laupäeval poole poole üheksani, õigemine tiris sel ajal ema mind suurest varbast. :D Kell 10 läksime õue, alustasime keldrist, et õunu kastidesse ümber valda ja kotid õunaaeda võtta. Õunaaias asjatasime lõunani, mina veidi üle kolme tunni, ema veidi kauem. Mina aga koorisin kartuleid, hoidsin pliidi all tuld, paitasin kassi, tükeldasin õunu (teeme kuivatatud õunu) ja olin omadega ikka päris kutu (nagu ikka). Laupäev läks väga kiiresti, ei saanudki aru, kuhu see kadus. Vahepeal tegin pilte ka. Ema abiga said purki ebaküdooniad, mina suhkruga ei tahtnud, niisis tegime meega, aga purk jäi mul hetkel maale, ununes. Õhtul läksin jälle pool 10 magama ja ärkasin pühapäeval 8:45.



Esialgu tahtis Männi arooniad minu ämbrist ära süüa, aga siis viisin ma ta põõsa juurde ja näitasin, et seal on ka. :)


 Arooniad panin pisikestesse kreppkottidesse ja nüüd on need juba sügavkülmas. Kass läks küüslaukude juurde magama.

Pühapäeva hommik oli juba väga kiire. Ema ajas Internetis oma asjad korda (jagasin telefoniga wifit), vaatasime mu mõõdud üle (siiski käe omad, saan ilu-randmesoojendajad ka, inspiratsioon on Jane blogist. Aga mina saan osa koeravillaga.). Pakkisin asjad. Sain juustesse kalasaba. Tee viis mind Ralveresse. Alustasin haiglast, siis Pikk tänav, Põhjakas, uuesti Pikk tänav ja edasi juba Tartu poole ning koju jõudsin kell 17.

Monday, October 13, 2014

#89 Jõusaali hooaja avamine

Täna oli lõpuks see tore päev, kui ma läksin pärast tööd Arenasse. Käisin välja suhteliselt suure summa raha ja nüüd on rahakoti vahel spordiklubi kaart aprilli alguseni st et mul pole pääsu. Riietusruume (rohkem küll duširuume) oli remonditud, mõnus, ruumi tundus rohkem, dušše oli ka rohkem. Käisin jõusaalis, võtsin oma kava kaasa, uurisin-puurisin seda ja alustasin nendest harjutustest, millest ma kindlasti õigesti aru olin saanud. Poole 18 aeg tuli treener ka ning küsisin mõned asjad üle, sest ei olnud kõigest aru saanud. Ning lasin aga edasi, vahapeal küsisin ka ühelt naiselt nõu (Pullover masin oli kahtlane :D) ja aitasin ise ühte vanemat naist. Aga käed on küll läbi (täna oli ülakeha päev). Vaatame, kuidas ma end homme tunnen. :)

Aga tunne on hea! See ongi põhiline!

Sunday, October 12, 2014

Trennipäevik 06.10.-12.10.2014

Puhkenädal :)



41. nädal06.10.-12.10.2014
esmaspäevteisipäevkolmapäevneljapäevreedelaupäevpühapäev
hommikhommiku-võimleminehommiku-võimleminehommiku-võimleminehommiku-võimleminehommiku-võimlemine
lõunaringtreening 45'
õhtu

Mõtlen paremat võimalust, kuidas trennid siia tuua, aga kujundus muudab ka tabelid enda järgi ära ning hetkel ei ole ma sellega sugugi rahul.

Thursday, October 9, 2014

Teatrisse?

Kas keegi on mõnda allolevat etendust vaatamas käinud? Lingid on esimesed ettejuhtuvad piletilevi.ee kodulehelt.

Ma ütlesin küll Härrale, et ma läheksin suurima hea meelega vaatama Hea põhjatuule vastu või Tappa laulurästast, aga talle teistkordselt need ei sobinud. Muidugi käisin välja ka Oscari ja Roosamamma, aga kuna mina olen seda juba kaks korda vaatamas käinud (ja läheksin veelgi), siis Härra arvab, et käisin juba tema eest ka ja uuesti me ju ometi ei lähe.


... vaata iga päeva nii nagu sa näeksid seda esimest korda.

Kaks vana naist
http://www.piletilevi.ee/est/piletid/teater/mitmesugust/kaks-vana-naist-145872/







Wednesday, October 8, 2014

#88 Uus tolmuimeja

Me soetasime hiljuti endale uue tolmuimeja - Miele. Vanaga ei olnud ma enam ammu rahul, ei saanud vaipa puhtaks, võttis ju vaid pealt sodi, aga tolmu peitis vaiba sisse ära, samuti oli see lihtsalt vanaks jäänud. Uuel on lisaks tavaliselt otsikule ka turbootsik, mis siis vaipa nn klopib. Mina tunnen küll, et vaip on tunduvalt kohevam ja nendest jooksekarvadest, mis ma sealt turbootsiku küljest juba ära olen korjanud, ei hakka ma parem rääkim, neid oli väga palju. Lisaks näeb uus masin ka ilus välja. Me ostsime selle kasutades tutvusi ja saime selle nii veidi soodsamalt (lisaks ostsime ka tolmukotid). Meie oleme taaskord rahul. :) Vana viisime Võrumaale, sest iseenest see ju töötab, meil oli ka vähemalt üks pakk tolmukotte alles ning seal olevat tolmuimejad olid veel väiksema võimsusega kui see.

Me ei tahtnud ostu väga pikalt edasi lükata, sest meil on toredad EL seadused, mis vhendavad tolmuimejate võimsust. http://elik.nlib.ee/euroliit-karbib-tolmuimejate-voimsust/ Kuidas selle tolmu ja muu sodi kätte saab, kui varsti lubatakse võimsuseks vaid 900W? Meie oleme hetkel oma 2200W siis väga õnnelikud ja meil kestab see kindlasti väga kaua. :)

(ma ainult pikun vahel mõtlema, kuhu see raha küll kaob..)

PS: ma üritan lauseid alusega alustada, et need oleksid veidi loogilisemad. (oleksin tahtnud kirjutada "lauseid üritan ma alusega alustada.."  ma tõesti ei tea, kust kohast mul selliseid laused välja tahavad hüpata)

Jutunurk

Minust on taaskord pea kogu energia välja läinud. Tööl jookseb vahepela mõte täiesti kokku ja kui sel hetkel veel keegi miskit küsima tuleb, siis tahaks plahvatada ja öelda, et jätke mind rahule ja laske ometi tööd teha. See tuleneb sellest, et viimane nädal olen referendi ülesandeid ka suuremal või vähemal määral täitnud ja ühel hetkel jooksevad asjad kokku ja abi ei ole kuskilt oodata, sest teised minu osakonnas ei oska. Üks päev veel ja siis on armas L. tagasi, samas ma väga loodan, et homme läheb kõik nii, et saan lõunast koolitusele ära minna, seegi annaks korraks mõistusele puhkust. Puhkuseni on umbes 2 kuud. Eile ütlesin ma pool 22 Härrale, et ma lähen magama. Ta vaatas mind veidi suurte silmadega. Ma arvan, et kell 22 ma juba magasin ja ärkasin korraks, kui tema voodisse tuli. Vähemalt uni on viimasel ajal terviklikum olnud, vahepeal ärkasin öösel korduvalt üles ja mitmeid kordi oli tunne, et kohe kukun voodist alla (ega sellest palju puudu ei olnud.. aga kui võrrelda seda aasta algusega, kui me alles lõpetasime magamistoas remondi ja tõstsime vodi ümber, siis polnud olukorral vigagi, sest jaanuaris ei saanud ma ööde kaupa magada, sest kogu aeg oli tunne, et ma kukun alla (varasemalt oli voodi minu poolega vastu seina ja mul polnud kuskile kukkuda)).

#87 Uued saapad

See teema läheb rubliiki "otsisin madalaid ning mdala säärega saapaid kevadeks-sügiseks". Olen otsinud ilmselt 3 aastat (kes teab, võib-olla isegi kauem) ja koju tulin ikka saabastega, millel on kont. See on küll madal, aga siiski konts. Aga edusammud on seegi, et madala säärega on need siiski. Tegelikult ma proovisin ka madalaid saapaid, aga ei istunud jalad hästi ja siis nägin ma neid nunnusid. Klassikalisema välimusega, teevad mu jala väiksemaks ja on lihtsalt ilusad, lisaks oli sobilik number ja hind ei olnud hiiglaslik. Muidugi ma ostsin need ära!

Pilti hetkel ei lisa, sest pole teinud.

Ma ei tea, kas ma kunagi leian need madalad saapad ka? Ega ma neid eriti otsimas ei käi, sest poed on endiselt väsitavad ja nr41 laiale jalale pole sugugi lihtne leida (,mis oleks ka sobilikus hinnaklassis, aga peaks ikka vastu rohkem kui ühe hooaja).

Aga hetkel ikkagi õnnelik oma uute ilusate saabaste üle. :) :)

Monday, October 6, 2014

#86 PicStick ehk fotomagnetid

Kui Katre kirjutas fotomagnetitest, siis kohe tundus see mulle väga hea idee, sest viimasel ajal meeldib mulle meie külmkappi ilusate magnetitega katta (lisaks hoivad need mu menüüd ka üleval). Plaan on ka igast reisi sihtpunktist uus magnet tuua, aga paraku tulime sellele ideele liiga hilja ja eelmisest aastast (Rhodos, Rootsi, Norra, sel aastal London, Helsingi (:P)) pole meil ühtegi magnetit (küll aga tõin neid sõbrannale). Katre jagas ka sooduskoodi, nii sai need veel 25% soodsamalt ja ma tellisin 2 lehte ehk 18 magnetit. Kõiki ma endale ei hoia, mõned jagan ära.





Härrale meeldivad ka :)

Sunday, October 5, 2014

#85 Ideaalne pühapäev

Kahjuks küll selle nädala teine ja viimane puhkepäev, aga igati ideaalne. Ärkasime veidi enne kella 9 ja Härra ajas end üsna varsti voodist välja, aga mina mõtlesin pühapäevahommikut veiid kauem nautida. Varsti palusin kohvi voodisse (sain ka) ja lesisin seal tunnikese (kusjuures eile läksin magama juba kella 22 ehk sain magada 11 tundi). Kell 10 aga alustsin pannkoogitaignaga ja üsna pea sõime õhukesi pannkooke maasikamoosi ja meega. Keskpäeval mõtlesin, et võiks veidi jalutada, väljas oli küll pilvine, aga olid ka ilusad sügisvärvid. Paraku juhtus nii, et kui olime Miina Härma juurde jõudnud, siis leidsime, et mütsi ja kinnasteta on ikka liiga külm ja tatsasime koju tagasi, aga uue katse tegime autoga. Käisime tiiru kesklinna (õnneks ma ei ostnud midagi) ja läksime koju tagasi. Käisime veel pargis, kus vahtralehtesid oli vähe, aga päike paitas nii mõnusalt. Kodus nautisin pühapäeva (Härra läks veidiks sõbraga linna peale) ja alustasin pärmitaigna (ma tean, et on lubatud ka tainas, aga mulle üldse ei meeldi, kui inimesed ütlevad "tainas", see on nagu sõimusõna) tegemist ning teataisn Härrale, et kell 17 tuleb kodus olla, sest siis tuleb hakata saiu küpsetama. Kui Härra sõbraga saabus, siis läksin mina meie uuele tolmuimejale järgi, õe juurest sain õunu ning käisin Prismas poeringil. Kodus ootasid mind imehead ja maitsvad kaneliisaiad ja stritsel.

Nii hea on olla ja justkui mitte midagi teha, aga samas saab kõik tehtud.

#84 Nõudekuivatusmatt

Ma lihtsalt pean kiitma asju, mis on kiitust väärt!

Ma usun, et ma mainisin, et Norwexi toodetest sooviksin ma meie majapidamisse veel nõudekuivatusmatti ja nüüd on see meil juba olemas (tegelikult juba nädalake). Kuna meil ei ole plaanis soetada nõudepesumasinat (vähemalt mitte selles kodus, sest köögis lihtsalt ei ole selleks ruumi), siis peseme nõusid käsitsi ja osaliselt kuivatame kraanikausi kohal olevas kapis, aga kõik sinna ei maha. Ning teine osa on olnud kraanukausi taga köögikappidel, seal on selline nurk, kuhu oleme pannud käterätiku ja seal nad kuivavad.. kuivasid. Iseenesest koht oli hea, aga käterätik mulle ei meeldinud. Kui klaasid/kruusid kuivasid ja õhk ligi ei pääsenud, siis pidi neid ikka üleloputama, sest muidu jäi selline seisnud lõhn sisse.

See matt sinna nurka hästi mahu, mahuks siis, kui me nurgad ära keerame, aga siis on jälle ebatasane. Niisiis asetasin selle kraanikausi kõrvale ja minu meelest sobib küll sinna. Värv sobib meie korterivärvidega. Mina leian, et nõud kuivavad kiiremini, ei jää mingit halba lõhna või niiskuse jälgi. See imab tohutult palju ja tohutult kiiresti vett ja ma ei ole veel märganud, et köögikapp oleks selle all niiskeks jäänud.

Minu meelest ideaalne!


Trennipäevik 29.09.-05.10.2014

Mul ei ole vähtimatki plaani täna jooksutrenni või mingit muud trenni teha ning seetõttu kirjutan selle postituse juba ennelõunat ära.

Nädala kilomeetrid - 5 + 21,3 = 24,3 kg

Esmaspäev: puhkasin Saadjärve jooksust, mõlemad jalad valutasid ja olin suhteliselt nördinud, et mis edasi saab.

Teisipäev: jooksma ei läinud, aga lõunapausi ajal käisin ringtreeningus 45 minutit.

Kolmapäev: õhtupoolikul oli linnas Alma Linnasprint. Sörkisin linna, orieteerumine oli kuskil 3 km (pulss oli ikka laes, aga Toomemäelt pole ka muud oodata) ning sörkisin koju. Jalad ei valutanud.

Neljapäev: puhkasin poolest päevast ehk olin koolitusel Põhjaka mõisas. See oli ka ainus päev, kui ma sõin korralikult midagi.

Reede: jälle puhkasin, sest päev enne poolmaraton küll erilist trenni plaanis polnud. Küll aga jaluasime Härraga, kokku umbes 5km.

Laupäeval: Tartu Linnamaratoni raames 21,1 km ajaga 2h16min01sek keskmine pulss 174, maksimum pulss 191. Kirjutasin sellest eelmise posituse. Sain tarkusi järgmiseks korraks (ma ei tea, millal järgmine kord on), aga hetkel olen veidi kurb, sest oma suurest õnnest unustasin ma endale diplomi küsida. Jalad ei valuta.

Pühapäev: PUHKAN. Jalad tunnevad end hetkel hästi, vaid veidi väsinud. Õhtul lähen ehk sõbrannaga jalutama.



Mul on tunne, et homme pole veel õige aeg jõusaali minna, sest keha tahaks veidi puhata, küll aga sel nädalal tahaks sellega väga alustada (või peaks nädala võrra edasi lükkama, sest reedel sõidan ma niikuinii Virumaale ja kaotan siis kohe kolm päeva kuukaardist? Lisaks ei läheks ma trenni teisipäeval, sest siis tööl ringtreeing ja neljapäeval jooksutrenn??).

Saturday, October 4, 2014

Minu esimene poolmaraton.

Ja läbi see saigi. Mul endal oli sel nädalal tunne, et ma ei ole mitte kuidagi selleks valmis. Toitumine (istus) oli nii nagu oli, tööl oli hullemaja, sest armas referent läks veidiks puhkama, olin väsinud ja stressis. Reedel oli aga nii hea töölt koju saada, Härraaga jalutamas käia. Magama läksin kell 23 ja planeerisin äratuse kella kaheksaks.

Hommikul jäi võimlemine ära, kuid selga veidi venitasin. Tegin endale kiirelt praemuna (1 muna, 1 munavalge) ja neljaviljahelbe putru, mida sõin maasikamoosi, kõrvale jõin muidugi kohvi ja lisaks ka umbes 0,5 liitrit vett. Oma põlvikud sain üllatavalt kiiresti jalga, arvan, et mõlemal jalal kulus umbes üks minut. Härra saatis mu linna, sest ta ise soovis Kaubamajast endale ühe tagi osta. Tegi minust mõne kohustuslikud pildid ja saatsin ta minema, ise tegin sooja, andsin koti ära ja käisin veel vetsus.

Kuidas siis läks? Ma ise jäin rahule. Ja see ongi kõige tähtsam ja olulisem. Ma arvan, et kui ma oleksin juba kevadel endale poolmaratoni plaani võtnud, siis oleks ehk 2h hakkama saanud, aga see mõte tekis mul alles 2 kuud tagasi ja jooksutrenni jõudsin ma alles augusti lõpus! Nii et ma olen endaga küll väga rahul, ikkagi esimene poolmaraton sai läbitud ja tulevikus saan seda aega nüüd parandama hakata!

Kodus veel mõtlesin, et võtaks õige kõrvaklapid ka kaasa ja prooviks. Linnas muidugi avastasin, et üks klapp enam ei tööta, aga panin siiski mõlemad kõrva, sest muidu oleks üks niisama rinnal tilbendanud.

Nagu ikka panin tööle ka endomondo ning peab tõdema, et sel korral oli see päris tubli. Eks ma tööle panin ju selle enne stardijoont ning siis oligi vist 12. kilomeetrini nii, et umbes 50m enne kilomeetritähist ütles mulle juba aja, nii et selle järgi jooksin kokku 21km380m. Ise unustasin ma kahes kohas kellal ringi aja märkida, need olid täpselt joogipunktides ja mul oli olulisem midagi sealt võtta. :)

Aga jooksust kirjutan ka siis. Esimene kilomeeter jooksin pundis, kes hoidsid kokku tempohoidjaga (2h), aga pärast esimest kilomeetrit hakkas see jalg ikka valutama, veidi andis tunda ka vasak ning lasin tempo veidi aeglasemaks. Jalad olid sellised kahtlased umbes 3 kilomeeterit ja siis läks jälle paremaks. Esimesest joogipunktist võtsin veidi vett, veidi spordijooki, mõlemad olid jääkülmad! Sõpruse sild polnud mingi probleem, aga allamäge oli sealt eriti hea minna, sest polnud järsk ja ei põrutanud jalgu. Järgmises punktis (10km) võtsin veidi rosinaid ja vett, just enne olin ka geeli võtnud. Atlantise ees (12km vist) võtsin jälle vett ja spordijooki (ma ei suuda ainult spordijooki võtta, sest siis jääb suhu selline kuiv tunne ja halb maitse, loputan selle veega alati alla). Järgmises ikka sama (15km), pidin ka geeli võtma, aga magasin maha. Geelili jõudsin supilinnas (17km) ja peale jõin vett, äkki võtsin 4 rosinat ka. Siis oli veel nii vähe jäänud, aga selgus, et Raekoja tagant tuleb üles Toomele joosta! Pulss läks 188x' peale, aga jooksma ma jäin, tasakesi ja pisikeste sammudega (see oli 19.kilomeeter). Ajaloomuuseumi juures sain veel juua (ikka spordijook ja vesi) ning siis sai ilusal Toomel vudida ja Vallikraavi tänavat mööda Ülikooli tänavale minna ning sealt Küüni tänavale ja lõpuspurt teha. Viimasel sirgel läks pulss siis 191 x' ja 21.km jäi taas kellal nupule vajutamata.

Endomondo ajad: (nagu näha siis viimane kilomeeter oli kõige kiirem. Sealt Vallikraavi tänavat mööda oli nii hea joosta, vaikselt oli ju allamäge ;)).









Ja minu koostatud tabel. Mul on hea meel, et suutsin pulsi normaalsena hoida. Tundub, et Saadjärvel mängis see tohtu külg- ja vastutuult ikka suurt rolli ja seetõttu oli pulss kõrgem ja väsimus tuli üsna kiiresti.

Finišis ei olnud ma väga-väga väsinud, jalad olid veidi makaronid (ja on siiani, sest olen totu ja ei teinud mingit erilist venitust.. kuidas saab nii totu olla??!). Nägin ka veel Prorunneri treenerit, kellega paar sõna juttu rääkisin (ja kes after pildid tegi). Plaanin ka edaspidi võimalusel sinna trenni jõuda, siis saan tulevikus ka aega parandada. Hiljem nägin veel endiseid ja praeguseid töökaaslasi, samuti oma venda, kes läks esimest ametlikku 10km püüda (tuli 54min11sek).



Päev on korda läinud. Tuju on hea. :)



PS: see on nii äge tunne, kui liiklus seisab ja sina jooksed (sõidad rattaga vms).

2:16:01

Tehtud!

#83 Härraga jalutamine

Härra ei ole mul väga suur jalutaja, mina aga tahaksin igapäevaselt jalutamas käia, kui vähegi aega on. Täna oli selline tore õhtupoolik, et saime jalutamise teiste asjaajamistega ühendada. Jalutasime linna, ühest hotellist sain ühe armsa asja kätte, mina võtsin oma homse stardinumbri välja, Loitsukellerist ostsin ühe paki paastuteed, Kalevi Kommipoest ostsin vennale komeeti, käisime Kaubamajas, sest kuigi muu mind osturallilt ei huvitanud, siis tahtsin ühte šampooni, mis oli just täna odav (paraku ei olnud see ainus ost) ning kuna vennale oli vaja kinki ning tema soovis uut presskannu, sest vana oli ta taaskord ära lõhkunud, siis pidime veel Zeppelini jalutama ja sealt siis Tiigi tänavale ja nüüdseks oleme kodus tagasi.

Kokku tuli küll 5km ja vahepeal ajasime teisi asju, aga tore ja värskendav oli ikka. :) Õhtu oli küllaltki soe.

Ja Härraga on kõik tore ja hea.

Friday, October 3, 2014

#82 Põhjaka...

Alati maitsev ja omapärane. Nende leib on super. Naturaalne mahl on jahutav. Kohv on parim.






HCV koolitus on asjalik, huvitav. Selleta ei oskaks ma oma praegust tööd tehagi. Igalt koolituspäevast saan uusi teadmisi (TÜK koolituste kohta ma seda öelda ei saa). Inimesed on super. Lektorid on tasemel. Ja koht on imeilus. Põhjaka on mu LEMMIK!

Thursday, October 2, 2014

#81 Alma Linnasprint

Alma Linnasprindi puhul on tegemist sellise linnaorienteerumisega, mis on tavaliselt kesklinnas ja linnulennult on rada umbes 3 aastat. Esimest korda käisin seal töökaaslasega 2013 kevadel, möödunud aasta sügisel unustasime selle ära. Ka sel aastal käisime kevadel ja jooksime punktid läbi, aga unustasime juhendi (ei lugenud ka uuesti) ja komposteerisime kõik valesti. Nüüd aga läks mu armas töökaaslane Türki puhkama ja leidsin teise sõbranna, kes tuli hea meelega kaasa. Kaardi lugemist peame veel harjutama (vahemaad, pidaisme mitmeid vahemaid pikemaks kui need olid), aga vähemalt sain augud õigetesse kohtadesse. Kuigi mind häirib see, et kui meil pabreil on numbrid 1-12 ja paranduslahter, siis need kastikesed on 31-42. Ma ei saa sellest aru. Ja muidu läks meil 41 jälle number 1 alla, kuhu pidi tegelikult minema 31, aga mis sellest. Jooksu tuli kokku umbes 3km ja Tartus Toomemäe piirkonnas pole see sugugi nii lihtne. Kui ma koju jõudsin, siis oli mul selg läbimärg (enne sörkisin ka linna ja hiljem koju).

Ma loodan, et uuel aastal on ka meeles osa võtta.

#80 Eesti Ekspress

Tegelikult läheb see "ajaleht postkastis" alla. Mõned aastad tagasi on meil käinud Äripäev, ilmselt oli mingi tasuta pakkumine, sest ise me seda ei telliks. Ei ole me ka ühtegi teist lehte tellinud, aga aeg-ajalt on postkastis Tartu Ekspress (kord kuus?). Aga seoses sellega, et EE-l oli sünnipäev, siis nad tegid sooduspakkumise: 1 leht = 1 euro ja nii 8 nädalat. Mõtlesin natukene ja mulle/meile see sobis. Härra esialgne reaktsioon oli "mis sa selle ajalehega teed?"...

Aga täna tuli meile esimene Eesti Ekspress (mahtus postkasti ka ära!). Aga päeval ma juba lugesin artikleid netist, sest see luba tuli tellimusega koos.

Mulle meeldib. Eesti Ekspress sõltumatu nädalaleht.

Wednesday, October 1, 2014

#79 Compressport põlvikud

Ma kirjutasin nende põlvikute ostust mõni aeg tagasi. Selle kummalise jalavalu osas need mind aidanud (vist) ei ole, aga muidu on igati super. Mis see super siis on? Esiteks ma tunnen, et see toetab mu jalga ja talda. Olen siin hiljuti ka ilma nendeta jooksutiire teinud ja tunne on hoopis halvem. Pärast Prorunner'i trenni jäid mul jalad igat pidi valusaks (sääred, reied), aga kui ma neid trennis kandsin, siis jäid valusaks vaid reied - nii net ma usun, et sääred said tõesti rohkem toetust ja paranes ka verevarustus jne.

Kõige raskem on neid jalga saada. Ma olen juba veidi osavam kui alguses, aga aega ikka kulub. Kui ma järsku väga kiire trenni või kuskile oleks, siis ma ilmselt ei hakkaks neid jalga sikutama. Ma ei kujuta ette, mis tunne sääristega on või retuusidega, millest kirjutas Heidi siin.

Ja jalad on soojas!

Isutus

Isutus on mind jälitanud juba mitu viimast nädalat. Mitte ühegi toidu järele ei ole isu, aga söön sellepärast, et kõht on tühi ja sööma peab. Kui oma päevamenüü peale mõtlema hakkan, siis tekib selline tüdimus, sest mitte midagi justkui ei taha, aga sööma peab, millegi järgi ei isuta. Eks selliseid perioode on varemgi olnud, aga praegune kestab kuidagi pikalt. Mul on hea toitumiskava, mida ma justkui jälgin, aga tegelikult ei taha midagi, aga samas ei taha ma ka midagi muud süüa, jooks vaid vett ja oleks!


Tavaliselt tekivad sellised perioodid, et isutab vaid ühe toidu järgi ja muud ei taha. Nii ma sõin eelmine sügis mitu kuud lõunaks tatraputru sulajuustuga. Kui ma tatrasalatit tegin, siis seda sõin ka umbes 5 päeva lõunaks ja õhtuks. Kunagi suvel tegin kalasuppi ja sõin sedagi vist 4 päeva lõunaks ja õhtuks ning nüüd pole seda enam üldse tahtnud. 2 või 3 nädalat sõin lõunaks porru-õunasalatit, ilmselt oleks seda sel nädalalgi söönud, aga ma ei leidnud poest ilusat porrut. Puhkuse ajal jõin/sõin smuutisid, nüüd ei ole neid üle kahe kuu puutunud. Päris ühekülgne või mis?


Tatart ei taha ma üldse näha, läätsesid ka mitte, täna sõin riisi ja rohkem ei taha, isegi kartulit ei taha, pastat ei taha, muna söön hommikul ja lõunaks ei taha, kurki tahan, aga head kurki enam pole, makrat eio taha, kodujuustu ei taha, keedetud/hautatud juurikaid ei taha... Aga selle mitte tahtmisega kasvab jällegi magusa isu, tegelikult ei kasva, aga magusat sööks, sest see mulle tegelikult maitseb. Kui keegi viimasel ajal tööle miskit toob, siis ma ikka võtan tükikese kooki, muidu ma seda ei teinud. Minu lõunaoode ja õhtuoode on täiesti paigast läinud, neid nagu polegi.


Homse lõuna pärast ma muretsema ei pea - söön midagi kerget (jogurt/õun) kella 12 ajal ja juba kell 13 ootab meid Põhjakas miskit huvitavat. Aga mida oma isutusega teha?



edit: tänane menüü - hommikul sõin 1 praemuna + üks munavalge, fazeri kaeraleivakese võiga, väikese jogurti ning jõin kohvi ja vett; oode jäi ära ning lõunaks sõin 3 spl pruuniriisi (keedetud) + 3 spl punaseid läätsesid (keedetud), juures oli veidi suitsuliha, Jassi seemneleiba ja ühe väikese jogurti; kella 3 paiku sõin õuna; kella 5 aeg sõin ühe banaani, sest kõht oli tühi, aga oli kiire linna; kella 6 ajal jõin kohvi ja sõin veel ühe Fazeri kaeraleivakese; kella 8 ajal jõin veel ühe kohvi ja sõin muffinit (tegelikult tuli ahjust lasanje, aga seda ma ei taha :( ). Ja nüüd on kell pool 10 ja mul on kõht tühi! Muidugi on kõht tühi, ma pole juba 10 tunni jooksul midagi korralikku söönud. Nii et nüüd söön ma õuna, joon vett ja teed.