25. nädal, 2017

Trennipäevikut ei ilmu. Endal on tabel ikka täidetud, aga midagi erilist kirjutada ei ole. Võtsin puhkuselaine, sest õlg tahab paranemist ja ise vajan puhkust. Tööst on küll puhkus, aga üldiselt on ikka sees mingi tohutu väsimus, et ei jaksa ja ei taha midagi teha. Ainult magaks. 

Möödunud nädalasse jäi ka jaanipäev. Sportlikke kilomeetreid pole väga palju kirja panna, aga tõukerattaga sõitsin pigem pisitasa transpordina ning kogusin ka kilomeetreid jalutades. Selle jalutamisega oli ka nii, et ega eritilist tahtmist polnud välja minna, sest ilm on... no suvesooja ei ole, pidevalt puhub mingi tuul ja kogu aeg on oodata hoovihma... aga mõni päev tuli täitsa sinna 10km juurde ja mõnel päeval ei ühtegi kilomeetrit. 

Tõukeratas sai kiired jooksud alla ja see lausa lendab.. kui tuul ka tagant puhub. Vaikselt tuleb kuskilt sõitma hakata, aga ma ei tea ka. Järgmine võistlus on vähemalt minu lemmik - puhas asfalt, tõukad esimesest mäest üles ja edasi muudkui liugled. Järgmine nädal hakkan tõuksiga jälle tööl käima ja vaatan, mis see õlg teeb. Õlg oli taas peaaegu OK ja siis sirutasin ja pingutasin valesti, kui istusin autol ees kõrvalistmel ja proovisin midagi juhi tagant kätte saada. Rohkem polnudki vaja. 

Jaanitule ääres sai oldud päev varem ja päev hiljem. Jaanilaupäev oli täiesti kodune ja varajase unega, sest eelmise öö uni oli jäänud natukene lühikeseks. Läänemaal oli imeilus päikeseline ilm, õhtuks vaibus ka tuul. Hüpata sai Terminaatori saatel, rahvast oli palju ja konsert oli vägev. Hiljem oli tantsumuusika ja sai simmanil tantsu lüüa, kui jahe hakkas, siis sai lõkke juures sooja. Horisont oli kogu aeg oranž ja "kodu" poole sai kõndida siis, kui kuskil tõusis juba päike. Väga vahva oli.

Numpsik.

Terminaator @Lihula

Lihula lõke ja silmapiir.

Today is a brand new day.

Teine armas kutsu.

Laupäeval olime sõpradega Kabinas. Saime ka vihmasabina kaela, aga istusime ja grillisime õues, käisime saunas (naised said sauna alles kesköö paiku) ja kella 1 ajal süttasime vaevu jaanilõkked. vaevu, sest vahepeal oli korralikult ka vihma tulnud. Meil on nii mõnus seltskond, et oli taaskord väga vahva ja meeleolukas. 

Draakon läks kasti.

20062017

Puhkus! Mul on puhkus! Juba üle nädala aja. Aga möödunud nädal läks niimoodi linnulennul ja väga väsitavalt, et nüüd plaanin puhata ka. Puhkus algas imeliselt Tõrva ekstreemjooksult, oli tõesti imeilus suvepäev. Edasi saime veel korraliku suitsusauna ja tiigis ujumise ja päeva lõpus imetlesime ühte väga väikest beebitüdrukut. Numps! Esmaspäeval näitasin enda näo Virumaal ära, aga käik oli üsna kiire, ilm oli ka vastav. Öösel tuhnas sipelgapesades karu. Teisipäeva õhtul olid juba sõbrannad külas. Kolmapäeval käisin ise külapeal ja õhtul laululaval Termikat nautimas. Neljapäeval astusin läbi kolleegi juurest, kellel oli sünnipäev. Vahepeal koristasin. Reedel käis veel üks külaline armsa tüdrukutirtsuga, seejärel nautisin päikest ja õhtul veel üks. Väga vahva, aga väga väsitav. Laupäev tuli juba tõukerattamaratoniga ja õhtul käisin sõbranna pool, kes mu küüned korda tegi. Mais lakkis ta mu küüned geellakiga, kunagi mul ju oli, ilus ja mõnus, aga küüned kasvavad nii ruttu, et mind hakkab kiiresti häirima. Kuigi oli plaan, et rohkem lakkida ei lase, siis koju jõudsin ikka ilusate helelillade küüntega. Ja edasi on läinud rohkem koduse tähe all, lugedes, koristades ja asjatades. Mõnus. Und on palju. Täna ärkasin alles pärast kella 10 ja tegelikult oleks veel maganud. Vedelesin veel pikalt voodis, lugesin raamatut, jõin kohvi, kiitsin Draakonit hiire püürdmise eest ja lõpuks mõtlesin, et jalutan ka veidi. Ilm on vihmane (korralik lugemise ilm), aga samas soe. Linnas polnud aga midagi teha. Nüüd tagasi kodus ja puhkan ja pean aru. 

---

Suvine plaan on ikka see esik ära soojustada, aga pole mõtet ju vaid seest soojustada, kui pole tuuletõket. Niisiis püüan selle kohta uurida. Ja kui jõud tuleb, siis tõstan sealt asjad välja, et kui on aeg, siis saab vaadata, mis on põranda all, laeplaadi üleval, seina sees. 

---

Üks päev manööverdasin Volvoga natukene õnnetult ja esistange sai korraliku mõlgi. Täitsa koduhoovis, aga aimu sain sellest alles sihtpunkti jõudes. Niisiis kohe järgmisel päeval käisin ma mõnes töökojas asja uurimas ja sain üsna mitu väga erinevat pakkumist. Esimene töökohda, mida mulle ka kiideti, ütles, et läheb maksma u 300 eurot. Eks vaatasid ka, et loll naine ja pole tema auto ka veel, et saab küsida. :D Ma nii loll ei olnud, et ainult ühes kohas käisin. Järgmine kord oli sõbralikum ja sealt juba öeldi u 150eurot ja räägiti hoopis teist juttu. Aga vahepeal ilmnesid ka mõne tutvused. Üks kolleeg sai vahepeal suurema mõlgi välja ja edasi oli vaja vaid iluravi. Ja tutvuste kaudu saimegi korraliku iluravi koha ja auto jälle ilus. Ilusam kui enne, sest eelmise omaniku poolt oli esistangel üks kriim ja kuna terve see stange sai ülevärvitud, siis ongi nüüd ilusam. Aga votnhoovi mulle enam manööverdada ei meeldi. 

---

Ja nüüd kohe on jaanipäev. Esimene jaanipäev on Lihulas, seal on neljapäeval Jaanik ja eisneb Terminaator. Ja edasi sõpradega laupäeval kohe Tartu külje all. Teeme sauna ja mänge ja grillime ja oleme niisama toredad. Ja siis on mul veel nädala aega puhata ja raamatuid lugeda, vaikselt jõuan nädalate arvule järgi, aga oleks vist mõnda õhemat raamatut vaja. 

---

Oli siplegapesa. Nüüd on segadus.

Oli sipelgapesa ja puuskulptuur.

#terminaator #traffic

Draakon lille sees.

Kabinas.

Üks naabrikass.

Üks õhtu karlovas.

Üks Karlova Juss.

Trennipäevik 12.06.-18.06.2017 ja Pärlijõe Tõukerattamaraton

24.nädal

Esimene puhkusenädal. Kohati on tunne, et oma trennipäevikud võiksin ma lihtsalt puhkama saata :D sest süsteemset trenni ei ole ja teen nagu juhtub... ja tihti ei juhtugi. See vasak õlg ja bursiit on üks põhjustest. Nagu ma möödunud nädalal kirjutasin, siis oli see mul peaaegu korras, kui valu kaob, siis unustan ka... tuli see ekstreemjooks ja tuli jälle. Olin sellega terve möödunud nädala hädas, võtsin taas korralikult valuvaigistit ja määrisin ja hoidsin. See hoidmine tähendab ka seda, et trenni on raske teha - rahulikult saab tõuksiga sõita, aga kui väga intsensiivselt tõugata, siis on jälle väga valus ja paranemine võtab kauem aega. Laupäevaks sain selle jälle valuvabaks, aga eile läksin aiamaad kaevama! EI jõudnud eriti palju kaevata... ja käis see valus klõps ja edasi oli kaevamine natuke raske (aga kaevata oli vaja ja abilist polnud kuskilt võtta). Sellised lood. Ja magan ma ikka sellel vasakul küljel. 


Esmaspäev - sõitsin maale, terve päev sadas vihma! Õhtul käisin sõbrannal külas ja sõitsin ema tõuksiga kokku 6,5km. Emal ju Sport G4, aga vot kui harjumatu oli sellega üle tüki aja sõita, tallalaud oli ka kõrgemal. Rohkem ei sõitnudki, polnud ilma ja tervist. 

Teisipäev - õlg tegi väga tugevalt valu, sõitsin tagasi linna. 

Kolmapäev - Tegin tõuksiga 10,9km ühes suunas ja siis tagasi 10,9km. Ehk käisin linnast väljas sõbrannal külas. Minnes oli vastutuul ja tagasi sõites korralik küljetuul, väga suurt minekut ei olnud. 

Neljapäev - Ühendasin tõuksimise sõbranna juures käisimisega ehk kokku 10km, aga linnatänavatel.  Õhtul jalutamine 6km. Õhtul sai tõuks ka uued rehvid!

Reede -  Plaan oli lahtisõite teha enne maratoni, aga samas oli vaja ka rehve proovida, kas sobivad ja ega kuskilt vastu ei käi. Ilm oli imeilus ja nii võtsin suuna Kabina poole - läksin järve äärde lugema ja sõitsin siis 7,47km sinna ja koju 8,19km.  Sellisel pinnatud teel sõitis maastikurehv üsna hästi, aga et tallalaud oli kõrgemal.. raske oli. Natuke nägin päikest, ujumas ei käinud.

Laupäev  - VI Pärlijõe Tõukerattamaraton, minul IV. Naiste arvestuses II koht 30km ajaga 1h42min56sek. Tore seltskond, armsad korraldajad ja imeilus koht.
Startisin Tartust veidi pärast kella 9 hommikul. Jõudsin varakult kohale ja sain tõuksi kokku lappida ja asjad paika, selleks olid abilised ka. Ilm oli imeilus ja inimesed rõõmsad. Osalejaid vähem kui möödunud aastal, ei tea miks, aga eks nende kuupäevadega ole alati raske - lõpetamised ja kõik muud üritused. Teised pereliikmed jõudsid poole 12 aeg, tegime ühispilti ja minu start oligi pärast kella 12. Naisi palju ei osalenud, aga nii tasavägist asja pole mul varem olnud. 
Ilm kikus palavaks, aga õnneks mitte + 32C nagu möödunud aastal. Rehv oli hea, ratas hea, aga tööd peavad ikka jalad tegema. Kohe alguses on raske tõus, mis võtab võhmale, edasi tuleb ka hea langus, kus tuleb võtta viimast (55km/h). Rada oli tuttav, aga natukene erinev möödunud aastast, üks väga raske lõik oli välja jäetud ja RMK oli vahepeal väga ilusa metsatee teinud, kus oli hea sõita (varasemalt oli väga mudast alla puhta metsas). Maastiku kohta oli rada kiire! Lõpus ootas meid muidugi päris mets ka, aga noh.. mis seal ikka.
Pikalt olin ma naistes III koha pea, aga järgmine naine kohe kannul ja eesmine silmaga näha. Vahepeal oli peaaegu käes, aga vot ei olnud ka. Minu jaoks olid esimesed 15km raskemad, siis läks kergemaks. Pärast raba ala sain ma teise naise kätte ja olime mõnda aega koos, siis sain natukene eest ära, aga ei etadnud, kui kaugele minust oli jäänud veel järgmine naine. Õnneks oli joogipunkt, mis andis värskendust, enda vett kallasin pähe, et see veidi jahutaks ja enam polnud aega tagasi hoida ja mõelda. Kellal ma kklomeetreid praktiliselt ei vaadanudki, kogu aeg oli pulsi peal. See viimane mets võttis hoo korralikult maha, sest seal oli võimatu sõita, aga samas andis jõudu see, et olin ikka edasi pürginud, sest ma tõesti 25km sellest maratonist mõtlesin, kas suudan end üldse III koha peale sõita. 
Esimene naine võitis mind umbes minutiga ja kolmas naine kaotas minutiga. Kolmandaks sai naine, kes oli suurema osa teest siis hoopis IV. Ja esimene koht polnud varem meiega ühtegi maratoni sõitnud! Nii tubli naine, varjatud anded =).
Meestest võtis ka mees, kes polnud varem seda distantsi võitnud. Ja tavaline esikolmik oli hoopis teistugune. Samas on nii tore, et kõik põhisõitjad tulid ja Eestis kohal olid (elavad alaliselt Soomes) ja nii mõnigi ütles, et see on selle aasta esimene võistlus :D Ma loodan, et nad EMile ikka lähevad, tublid ja kiired mehed.
Lühikesedistantsi võitis välismaalane, üks venelane tuli Peterburist perega, tuli, nägi, võitis. Tubli! Tal oli mingi teise firma ratas. Kust nad infot said ja kuidas jõudsid? Ei tea. Ta oli ka esimene registreeruja olnud. Vaatasin piltidelt tema tehnikat, väga kõva. 

Pühapäev - Puhkus. kaevasin maad.

Fat max.

Fat max on loosiauhind, omanik selgub sügisel.

Võrumaa Spordiliidu galerii

Trennipäevik 05.06.-11.06.2017

23. nädal

Mitme päevase hilinemisega nädala kokkuvõte. Taaskord oli taastumisnädal ja pikad kilomeetrid jäid kuskile.. kadunuks. Ise ka ei tea kuidas. Pidevalt on ju pas mõte, et korralik trenn... aga siis läheb teisiti. Tööl oli hirmus kiire, sest alates eilsest olen ma puhkusel (jaaa, puhkusel!). Nädalavahetusel oli Tõrvas ülivahva. Puhkus algas hästi. Tänase seisuga on mul vasakus õlas bursiit tagasi (või lihstalt uue hoo sisse saanud), süüdi ikka ise - kui enam ei valutanud, siis valuravi jäi poolikuks ja uuesti meenus siis, kui oli juba natukene hilja. Nüüd siis jälle valuravi ja hoidmine, muud pole teha. Lisaks on tänase seisuga (tegelikult juba eilse seisuga) kõik lihaste kinnituskohad taaskord nii valusad, eriti sääred. Plaan oli küll massaaž enne maratoni, aga ... reede ei sobi, sest laupäeval juba võistlus, aga täna ei vedanud kuidagi välja. 

Esmaspäev - ringtreening 52minutit  ja absoluutselt ei mäleta. 

Teisipäev - tõuksiga tööle 7.09km ja koju 7km. Jalad olid päris lennukad.

Kolmapäev - tõuksiga tööle 7,14km ja koju 5,17km.

Neljapäev - tõuksiga ainult tööle 5km ja sain läbimärjaks. Märg olin juba Eedeni juures. Võistluste tõttu pole tagumist porilauda ja siis tuleb sealt kogu vesi täpselt jalanõud sisse kanna juurest... jalad lirtsusid tööle jõudes. :D Vahetusriided olid mul kaasas, jalanõudes vahetasin korduvalt pabereid, et need veidi kuivaks.

Reede -  kuna tõuksi jätisn neljapäeval tööle, siis läksin autoga ja olin tõuksiga tagasi 5km. Ja kuskile ma jälle tormasin. Aa.. kursaõdedega oli kohtumine ja see kestis päris kaua. Koju jalutasin 4,3km.

Laupäev - sai mõnusalt kella 9ni magada, korralikult putru süüa, asjad pakkida ja Tõrva poole sõita. Ilm oli imeilus, jaa, natukene palav jooksmise jaoks, aga mõnus vette minemiseks, sest ma ei kujutaks seda +2 ja püsiva vihmaga ette (sest selline ilm oli möödunud aastal Tõrva Ekstreemjooksul, tean, sest Kaaslane oli seal, minul oli samal ajal Põlvas Tõuak üles 2016). 

Jõudsime tunnike enne starti kohale, saime materjali, vahetasime riided. Mina panin alguses pikad püksid, aga üsna ruttu vahetasin need lühikeste vastu, sest tõesti - oli soe, päikese käes lausa palav. Soojendus sai tehtud, aga erilisi ettevalmistusi ei teinud, minul oli väike hirm, et mis mind seal rajal küll ootab ja kuidas ma küll vette peaksin hüppama.. mina, kes ma suvelgi tükk aega kaldal passin, et mitte vees kiljuda.

Aga see oli NIII VAHVA!

Esimesed veetakistused olid juba u 300m pärast starti, vesi oli 1.60m sügav, et pidi ujumisliigutusi tegema, seejärle üle heinapallide saama, uuesti vette hüppama ja edasi jooksma. Ei mõelnud ma seal kaldal, kas hüppan.. lihtsalt hüppasin. Seejärel tulid päris järsud künkad ja mets, sain oma kamraadi kätte ja edasi läksime koos. Tuli pori ja muidu mülgast, tuli veel vett ja kallakust üles minemist, staadioni takistused ja suund kuskile karjääri poole, vahepeal oli veel pori ja muda ja vett (oi kui raske oli ühets mülkast välja saada ja seal polnud ühtegi fotograafi!), ronimisi ja turinimisi... Aga vette oli nnii hea minna, see jahutas. Kõige külmem oli üks jõgi, aga seal ei pidanud ujuma ka. Praegu lugesin ja sain kokku 8 veetakistust, päris palju. Tempo oli meil rahulik. Midagi ülirasket ei olnud, midagi väga ehmatavat ei olnud, kõik oli NII äge. Muidugi see rahulik tempo tegi ka head, ei kujuta ette, et oleks suure hooga kõik läbinud, siis oleks hinge ikka kinni võtnud. Kahjuks päris mudaseid pilte ei saanudki, päris lõpus pidi veel ujuma ja kui finiši poole liugu lasta, siis kasteti veel voolikutega suurem sodi maha :D 

Omaette ekstreemsus oli see, et koolis oli jääkülm dušš. Nii et keha korralikult puhtaks ei saanudki.

Aega kulus 1h14min.  Omajagu. Oli seda igati väärt. 

Tõrva Ekstreemjooks. Foto: Andrus Abel

Pühapäev - kõndisin 3,7km ja sõitsin tõuksiga 11km. Tahtsin rohkem sõita, aga jäin sellise vihma kätte, et igal pool hakkas kõik ujuma.. ja minu värskelt kuivaks saanud jalanõud oli taas läbimärjad. 

Trennipäevik 29.05.-04.06.2017

22.nädal

Keeruline nädal, sest esialgu läks tükk aega taastumiseks. Jalad olid puupakud (aga polnud ka kõige hullem), oli plaan küll venitada ja rullitada, aga see kadus kuskile ära. Plaanis oli ka esmaspäeval ülakehale veidi koormust anda, aga tegelikult olid needki korraliku koormuse saanud ja tööpäeva lõpuks oli enesetunne üsna kehv. Teisipäevaks olid jalalihased juba natukene paremad ja sealt läks lihaste osas vaid ülesmäge. Aga kolmapäeva ennelõunal tabas mind õlavalu, vasak õlg ehk tööd sain ma teha, aga mingit koormust see ei tahtnud. Õhtul mõtlesin, et küll kerele ikka saab trenni teha, aga ebamugav ja valus oli pea igas asendis... nii tõuksisin kuidagi koju (ka see oli natukene keeruline). Määrisin NSAIDi ja lootsin tervenemist, arvasin, et ehk magasin selle öösel ära. Neljapäeval polnud lugu eriti parem ja kohalik arst arvas, et see on ilmselt bursiit ehk limapauna põletik. Minu reaktsioon, et kuidaaas.. oli ju korras, ga doktor arvas, et ikkagi rattaralli tulemus. Peale valuravi, ikka NSAIDiga määrimine ja rahu-puhkus. Valuvaigistid tegid olukorra kohe paremaks. Trennid jätsin ma mõistagi ära ja andsingi rahu, täpselt nii palju kui sain. Eile kaevasin veidi ja tundsin, et teen liiga, siis andsin labida järgmisele üle ja tegin asju, millega liiga ei tee. Õhtul käisin lahtiõsitu tegemas, hirm oli, et mis olukord on... aga päris hea oli, mitte super hea, aga sõita sai. Ja nii ka täna, teatud asendid on ebamugavad ja valusad, aga püsivat valu ei ole. Ikka määrin ja võtan valuvaigisteid (et ikka kuur läbi teha) ja annan rahu. Tõukerattaga sõitmine väga palju ei koorma (kui just tõesti ülipikka distantsi sõitma ei lähe), aga kõiksugu ülakehatrennid võin rõõmsalt ära jätta. 

Esmaspäev - vaevalised 5,2km tõuksiga tööle ja 5km koju. 

Teisipäev - tõuksiga 5,2km tööle ja koju juba pikema ringiga - 7km. 

Kolmapäev - tõukerattaga tööle 7,1km, koju 5,2km.  30min jaurasin jõusaalis ka ja mõned harjutused tegin, aga päris trenniks seda ei nimetaks. 

Neljapäev - 5,2km tõuksiga tööle ja 5,1km koju. 

Õhtul puhkasin trenni asemel, käisime kinos piraate vaatamas. 

Reede -  puhkus. Ilm oli ka kole.

Laupäev - hommikupoolikul aiatööd ja pärastlõunal tõuksiga 10,5km lahtisõitu (37min). Ja proovisin ka enda uut kella. Sõites sain aru, et tuharal ikka mõned valusad kohad ja pikka äkilist sammu oli natukene ohtlik teha, proovisin teha pausi ja venitada... aga ei osanud. KOduteel oli see üsna valus ja tulek oli aeglane. Samas sain kinnitust, et jalad on tublid. 

Pühapäev - toimus Tõuka üles 2017, mis oli ühes suusarullitajatega Põlvas, Eviko avaetapp. Meenutasin möödunud aastat, kui väljas oli +2C, sadas päev otsa vihma ja tuul tegi ka liiga... prr. Olin täiesti unustanud, et eelsõidud on meil üksi. Naisi oli meestest vähem nagu ikka.

Eelsõit 700m mäkektõusu - 2:20.06 (ehk nagu minu möödunud aasta finaaliaeg)

Finaal 700m mäkketõusu - 2:11.06

Ja sellega sain I koha naiste põhiarvestuses (ja naiste üldarvestuses). 

Kiireim mees oli soomalne, kes tõukas end üles 1:32ga, uskumatu, nende minek oli ikka vapustav. 

Alguses on tunne, et mis see väike mäkketõus siis ära ei ole... ja pool distantsi ongi igati OK, aga siis läheb alles raskeks. Aga tehtud sai ja tunne on hea. Aeg ju u 9sek parem kui 2016 (ja ärme seda siis ainult parema ilma kaela lükka :D).

Järgmise võistluseni on kaks nädalat. Aga järgmine laupäev lähem hüppame natuke mudas või miskit - Tõrva Ekstreemjooks. ;)

Soomlase tõuksil on mõlemad rehvid suuuured.

Polari kokkuvõtteid enam ei tule, sest õpin vaikselt Garmini kella tundma. Uuel nädalal näis, mida nende andmetest siis võtan.

:)

Mai 2017 trenn ja liikumine

Mai 2017 kokku:

Kõnd/jalutamine:  42,5km (oi kui vähe)

Jooksmine: 7,0 km

Tõukeratas: 359,7km (ihii)

Sisetrennid: 6x jõusaal/ringtreening/vms

Inacitivity stamps: kokku seitseteist (17)!.

Summary

7 days 22 hours active time tracked

405981 steps counted

249.05 km measured in steps

72129 kilocalories burned

17 inactivity stamps'

Nüüd aga san sõbraks Garmini Vivaactive kellaga.

Lühidalt toitumisest

Ma olen viimased nädalad üsna pikalt mõelnud, mida praegusel võistlushooajal oma toitumisega teha. Ma ei ole olnud sugugi nii LCHF, kui ma tahtsin olla. Aga selleks, et selle toitumisega saada ka võistlustel maksimumi, on vaja olla nn vormis, organismil läheb tükk aega, et võistlustel õigesti toimima hakata ja ... mul ei ole seda aega. Asi läks rohkem untsu seal märtsi alguses, kui oli Fitness 5, sest viimased päevad enne seda oli toitumine väga kontrolli all, aga lisaks ka vee joomine. Aga pärast kaalumist sai süüa ja sel hetkel oli kõht nii tühi, samuti ei sobinud sellisel hetkel energia saamiseks rasv, sest energiat oli kohe vaja. Pärast seda läksid ka jõusaalitreeingud lappama ja tuli üldse üks korralik seisak. Ise võin siit järeldada, et minule ei sobi selline üleliigne kontroll ja enese piiramine. Tolle võistluse puhul jäi ettevalmistus lihtsalt nii lühikese perioodi peale, et .. et oli väga raske, samas ma nägin ka tulemusi. Ja on kurb, et hiljem tuli seisak ja see vorm kadus. Treeneriga on meil ka plaan järgmiseks aastaks, et korralik varajane ettevalmistus, siis näeb enda arengut ja võimekust palju paremini. Mina olen üsna lahtise mõtlemisega, sest mõtteid teisigi, aga kui tõukerattahooaeg läbi, siis muidugi lähen ma jõusaali. Aga see oli vaid sissejuhatus. 

Mõtlesin kaua, mida teha ja jõudsin selleni, et eile hommikul tegin endale neljaviljahelvestest putru, mida sõin banaaniga. Väga maitsev tuli! Millal ma viimati endale putru tegin? See võis olla 2,5 aastat tagasi. Ja banaaniga on puder väga hea. Täna lisasin kaneeli ka. Natukene vajab pudru tegemine harjumist, sest mulle meeldib natukene vedelam variant.. ja kui need helbe dotsas, siis ostan oma lemmikuid (hetkel kasutan neid, mis sain Maijooksult). Ehk siis süsivesikud. Jah. Nii ongi. Hetkel on plaan selline, et minu menüüsse tulevad tagasi nn kasulikumad süsivesikud, just nt teravili. Poest sai ostetud ka tatart, mida me ei ole ka ammuilma söönud. Käesolevalt ei ole plaanis hakata sööma pastat või riisi, neid lihstalt ei taha, ei tahtnud juba enne LCHF-iga alustamist. Karutliga on nii, et püüan hoiduda, sest see tärklis teeb liigestele liiga, aga värsket kartulit kavatsen vahepeal ka süüa. Suvel on oodata ka marju ja puuvilju. Võileibade sõber ma ei ole, aga vahepeal ise leiba küpsetada, see kõlab hästi. Mis mind veel ootab, seda ma ei teagi. 

Aga kindlasti see ei tähenda, et ma plaanin hakata sööma kooke, šokolaadi, komme...  ei-ei. Üldse mitte. Lihtsalt lisan selliseid kiudaineterikkaid asju menüüsse ja vaatan, kuidas võistlustel läheb. Võib-olla mõne nädala pärast on mul hoopis teine tunne, ma ei tea seda. Üldiselt olen ma ikka liha + salat sõber. Praegu on ju grillihooaeg, küll on hea enda õues grillida. Ja kui õigel ajal poodi minna, sisi võib selle lihapoolise väga kergesti kätte saada. 

Kui ma küpsetan, siis teen endale ikka tervisilikke variante ja püüan jahust/suhkrust hoiduda, teistele olen ma niigi alati tavaliselt küpsetanud - näiteks hetkel kerkib pärmitaigen, sest hommikul kurdeti, et ma pole nii ammu küpsetanud... ;)

Ma olen vaikselt totmatit hakanud sööma! Kui ma juba mõne aasta olen seda söönud salatis, aga nii, et rohkem ikka kurki ja väikesed tomatitütkid kuskile ära peidetud.. siis nüüd võib tomnatit ja kurki täitsa pooleks olla ja ma saan tomati täisa iseseisvalt ka suhu pista! Väikesed arengud. Ja toorvoristikesi olen hakanud sööma. Päris head teised.

Sellised lood täna.
Hoidke pühapäevaks pöialt... ja enne seda vajan tervist. :)