Miks on tunne, et kui juuli saab läbi, siis on suvi ka läbi. Et nii vähe seda suve siis oligi. Minu jaoks on juuli läinud sõrmenipsuga. Kuigi kõik päevad on olnud ilusad ja head. Juuli esimesed ööd olid meil veel soojad ja sumedad, kuid kui kuumalaine kadus, ilm muutus, saabusid madalrõhkkonnad, siis tuli niiskus, rõskus ja jahedad või isegi külmad ööd. Varah ommikutel on termomeetrid näidanud 4-6 kraadi sooja (kesksuvel..).
Lühike pildipostitus, et mõned märksõnad saaks endalegi kirja..
Ma olen varemgi kirjutanud võõrastest kassidest, kes meie õuel käivad. Kõige rohkem vast ühest mustast kõutsist. Nüüd ei ole teda ca nädal näinud, aga juuli keskel oli ta igapäevane külaline.. ainult et ta ei tahtnud süüa, vaid lonkis Draakonil järel. Kui Draakon oli toas, siis istus ukse juures või akna all ja mjäugus. Kui Draakon oli õues, siis oli tema lähedal või kõrval. Kui Draakon kuskile liikus, siis läks järgi. Varasemalt on nad ka karvupidi kokku läinud, aga sel ajal mitte. Pigem olid sõbralikud. Kuigi tundus, et Draakon on vahepeal temast tüdinenud.
Nüüd on Draakon ca nädal meil tubasel režiimil olnud ja pole ka musta kassi näinud.
Pikemalt Draakonist ühe teise pildi all.
Juuli alguses oli üks peenar selline. Kes leiab porgandi ja herned?
Siis on veel redist, mis läks vaid õitsema (pikal päeval istutatud... nüüd võiks vast uuesti külvata).
Ja siis salatit. Natukene seda, mille ise külvasin.. ja siis see, mis end ise külvas.
Ja eelmise peenra pilt päev või kaks tagasi.
Ei kommenteeri
Ja teised peenrad õhtupäikeses.
Tundub, et mõnest nuikapsast ja kaalikast saab asja.
Herneid saab süüa.
Porgandit on vähe.
Salatit jagub.
Tilli on ka, sest kasvuhoones on till kõik ära õitsenud (ja külvab end taas).
See on ilmselt eilne pilt.
Draakon on siingi juba väga rõõmus.
Draakoni jaoks läks juuli nagu eelmine kuu. Veetis suurem osa päevast õues ja tuli ööseks tuppa magama.
Oli hilisõhtuid, kui teda pidi kaua kutsuma.
Üks kuni kolm ööd kui ta ei tulnudki.
Üks öö, kui ta kella 2 aeg uksest välja sai ja jooksu pani.
Nädala alguses, esmaspäeval, tuli ta ise enne kella 21 tuppa ja läks kohe pessa magama. Ei lasknud ennast häirida, kui tema aseme lähedla oli vaja tegutseda. Mul oli hea meel, et ta toas on. Midagi kahtlast ei märganud.
Aga tuli hommik ja ta ei tahtnudki õue. Loobus söögist. Otsis uue koha magamiseks. Lasksime tal olla. Sööma ei sundinud, aga süstlaga andsin vtt.
Kolmapäevaks oli seis sama. Magas, ei söönud, loid... Oli aeg loomaarsti poole pöörduda. Palavik.
Vett andsin jätkuvalt süstlaga, samuti segasin konservi sooja veega, tõmbasin seda süstlasse ja andsin ka seda. Ravina sai peale antibiootikumi ja NSAIDi. Viimase vastu polnud tal suurt midagi (ikka süstlaga), aga AB mõru maitse talle ei meeldinud ja esimese hooga oksendas selle välja. Õhtul käis 1x ise joomas.
Neljapäeval ei tundunud olukord veel eriti parem. AB manustamist jätkasin2x päevas ja seda rohkem välja ei oksendanud. Küll aga solvus ja pani alati jooksu. Jätkasin vee ja konservi-vee sisse andmist. Magas jätkuvalt. Vahepeal tundus juba rõõmsam. Üritas põgeneda ka (Abikaasa oli korra ukse lahti unustanud), aga saime kätte. Õhtul käis ise joomas.
Reedel tundus ta juba veidi kobedam. Julgesime ise veidi kodust ära olla ja tagasi jõudes tatsas ta juba mööda elamist ringi, oli ka ise söönud ja joonud. Juhuu. Kraadisin palavikku, mida enam polnud.
Ravimite manustamine veel jätkub. Tänaseks on nagu vana hea Draakon. Hoiab taas ligi. Ta tahaks ka väga õue, aga veel ei lase. Samas ta võtab üsna rahulikult seda toas olemist (ehk ei käi ukse juures mjäugumas ja kraapimas).
Eile avastasime uue pesa ja viimaste päevade munad. Eelmistes pesades oli vaid 1- 2muna ja kahtlustasin, et nad munevad kuskile mujale. Tahtsin ka ühte kohta vaadata, aga ei jõudnud. Abikaasa jõudis ette.
Keegi valgetest (või mitu) sulib ja nad munevad vähe.
Eile üritas Siim mind rünnata. Ma ei teinud tast väljagi, kui ta selja tagant lähenes. Kaks korda.
Ma olen veidi ehmunud ja üllatunud. Abikaasa ütleb, et tee kaks sammu tema poole ja ei ründa ta midagi.
Hiljuti oli ema külas, kes ütles, et Siim tahtis ka teda rünnata. Siis ma ütlesin, et pole võimalik.
Naabrinaine ütleb, et kukk vaatab teda jah imelikult ja on sellise näoga, et muutub kurjaks...
Ma ei oska seisukohta võtta.
Päev korraga.
Käisime Abikaasa vanavanemate juures.
Kaevasime paar tamme välja, et vähemalt üks meile istutada...
Elvas on selline tore kohvik nagu "Kooki tahad?".
Ja ühel hommikul ostsin sealt ahjukuumad kaneelikad.
Siis kui Abikaasa palus, et talle keedumuna teen, kui mul endal omeltt valmis on.
Ise läks ta poodi.
Võtsingi kapist kolm muna ja poti.
Koju jõudes ootas teda kolm muna potis ja ta asus keedumuna sööma...
Siis ta otsustas praemuna teha.
Preili Pisike ka pildil!
Mõnel päeval põõnab rohkem, mõnel päeval vähem.
Vahel olen jalutamas käinud. Suurematel teedel on nädalavahetusel nii palju liiklust, et tutvusin kruusateedega.
Leidsin peaaegu 5km ringi. Kõik põldude vahel.
Natukene hakkasid kõrvad valutama, kuigi ilm oli praktiliselt tuulevaikne.
Külmkapil on meenutus aastast 2016.
Kui 22. juulil käisime Tamulal sõitmas.
Väga vahva päev oli.
Meie olime ka tunduvalt nooremad.
Vahel peesitab Pisike niimoodi.
Teda ei häiri, et teisi see häirib..
Juuli alguse pilt minu kartulipõllust.
Juuli keskpaigaks olid meil uued korstnapitsid.
Tegelikult isegi veidi rohkem, sest mõlemad said katuse alt lammutatud ja lautod.
Pottsepa töid tellin ikka Kolded OÜ.
Juuli alguses tudus mulle, et kasvukas on džungel.
See polnud veel midagi..
Palun tuletage mulle järgmine aasta meelde, et ma istutaksin kurgid ühte ritta.
Ja püüaksin neid ka suunata.
Sel aastal nad lihtsalt viskasin kasvu ajal, kui ma polnud kodus...
ja nüüd lasen ma neil olla.
Kuid ca nädal tagasi avastasin, et sea kasvukas on keldriklest.
Oeh. Uues kasvukas. Kust ta tuli?!
Võtsi lehti ära, aga kõikjale ligi ei pääse ja kõiki lehti ju ära ei võta.
Eks tuleb saak nagu tuleb.
Nüüd saab avamaa kurki ka juba.
Ema käis külas. Tegi kurke sisse ja mahla kuumutas ka. Nii tore. Nüüd on vähemalt midagi keldris olemas.
Mõlemad tahaksin ise ka teha. Mahla kuumutamiseks on vaja lihtsalt marjad ära korjata. Kurkide jaoks oleks ka kurke vaja...
Üldiselt käis juulis väga palju külalisi. Kui kahe nädalaga saab pakk kohviube kokku, siis oli
kohvijoojaid tõesti palju.
Ise olime küllaltki kodused. Abikaasa sünnipäeval käisime Tartus pitsat söömas (kuskilt lähemalt ei saanud). Ostsime Siriuse pitsad ja sõime õues pitsapiknik. Mulle väga meeldib nende Caeseri pitsa.
Ühel hommikul kella 5 paiku.
Maasikad.
Ja lilled.
1.juulil panime telgi püsti ja läksime sinna magama.
Viimati magasin ma telgis 2017 juuli alguses ühe öö. Teist ööd ei tulnud, sest niiiii külm oli.
Tegu oli asutuse suvepäevadega.
Kuumalaine ajal on telgi magamine aga hoopis midagi muud.
Et õhk läbi käiks, siis me ei pannud ka katet peale.
Nii palju suminat ja hääli. Linnud ärkasid kella 3 paiku.
Ritsikate siristamine.
Kuumalaine ajal on need soojad ööd minu lemmikud.
Päriselt soojad ööd.
Ja ühte päikesetõusu nägin ma ka.
Tollel ööl jäi minu uni vaid 2,5h pikkuseks
ja järgmisel ööl ei maganud ma üldse.
Abikaasa uni jäi samuti lühikeseks, sest ajasin ta kell 2 üles.
Ja sõitsime kodust ära.
Üle väga pika aja olin öö kodust eemal.
Tegelikult lausa kolm ööd.
