Aprill 2021 suplus

Ja ongi veel üks kuu läbi. See läks nagu siuh-säuh. Ma olen umbes 9 kuud igapäevaselt vees käinud. Wow. Ja on endiselt hetki, kui see on natukene raske, sest vesi on endiselt märg ja aeg-ajalt külm või jahe. Aga ikkagi on see tunne nii hea, kui veest välja tuled, annab uue hingamise. Ideaalis tahaksin seda kaks korda päevas teha, kui alustan (töö)päeva ja kui lõpetan. 

Eelmistel kuudel olen proovinud vahepeal juba märksõnu postitusse kirjutada, aga sel korral oli nii intensiivne kuu, et lisasin eile ja täna pildid ning alles täna teksti.. Nii palju kui meeles on. Ega ei mäleta küll, mis aprilli alguses oli.

Kõik need "lühikesed videoklipid" on ajaline kestvus foto. Ehk video tuleb 15x kiirendusega.

01.04.2021

Aprill algas tõelise kevadega.

Ja nii ilus sinimustvalge oli ka.

Järv oli veel jääs,

aga päike oli soe.

Päike oli kõrgemal.

01.04.2021

Tere aprill.

Vesi oli üsna jäine.

Külmem kui talvel.

02.04.2021

Siis kui ma ei õppinud, vaid riisusin ja

koristasin õues terve päeva.

Kenasti üle 23 000 sammu. 

Ja palju värsket õhku.

Õhtuks olin kutu.

Aga vesi oli hea.

02.04.2021

03.04.2021

Ilm läks külmaks uuesti. 

Eelmise päevaga ei saanud võrreldagi.

Külm ja kõle.

03.04.2021

Ja ujuda oleks saanud,

aga see vesi oli nii külm.

Ja kuna põhja pole all.

Ja üksi järve ääres, siis

pigem nii külmas vees purdest kaugemale ei lähe.

Abikaasa oli tööl, aga lubas, et kui soojemaks läheb, siis

tuleb tema ka. Ma ei ole veel aru saanud, et mis see soojem on.

03.04.2021

04.04.2021

Kõige selle ümber, 

mis toimub,

valin mina armastuse,

sest armastus on alati tugevam.

04.04.2021

Keset päeva ujuma ja siis koju sauna.

Hiljem vist õppisin.

05.04.2021

Üks tuuline päev.

Esmaspäev.

05.04.2021

Kui tuul telefoni pikali viskas.

Õnneks mitte vette.

Aga vette läksin ma ise.

06.04.2021

06.04.2021

Olin väag tänulik, et olin selle parka endale ostnud.

Ja pea sikka tavemüts ja sall ja kindad.

Ma ei karda enam külma.

Jahedam temperatuur on väga okei.

Ja terve olemine on loomulik.

Väem riideid kanda on okei.

Keha regaeerib nii, nagu meie ise endale räägime.

07.04.2021

Aprilli hommikud algasid Tartu ringiga esmaspäeviti ja kolmapäeviti.

Hommikusupluseni jõudsin üldiselt vaid reedeti, sest

siis tuli Tartu ring pärast päevatööd.

Muidu käisin õhtuti või päeval.

Märtsis olid kõik tööpäevad pikad,

aga aprillis sai üldiselt T ja N ikka hiljemalt kella 16ks koju.

07.04.2021

08.04.2021

Võtsin üle huga aja termomeetri kaasa, et teada, kui soe on vesi.

See näitas +7.

Ja seda see vesi kindlasti ei olnud.

Ei teagi täpselt, kuidas see rada sinna sisse sai.

Aga kui päike paistis, siis oli nii hea ja mõnus.

Ja meel puhkas.

Ja keha puhkas.

08.04.2021

On ju hoopis teine pilt, kuion päike.

09.04.2021

Reede hommik.

09.04.2021

Küm aga värskendav.

10.04.2021

Otsustasin järve äärde kõndida.

Päike paistis. 

Aga kui päike ära läks, siis oli jahe.

Teadsin, et umbes 5km sinna on (mööda maanteed)

ja nii oligi.

10.04.2021

Eriti värviline ei olnud..

10.04.2021

Ütlesin ABikaasale, et ma teeb bätmäni jooksu.

:D 

11.04.2021

Oli ühe väga armsa sõbranna sünnipäev

ja ilm oli nii ilus, et sai

õues koos jalutada ja kooki ka süüa.

Ja nende kodutiigis ujuda.

Panin termomeetri vette, et teada, mis see näitab..

Aga näitas liiga palju ja sinna vette see ka järgmisteks päevadeks jäi.

Aga seal tigiikaldal oli nagu rannas. Soe ja mõnus.

ja üks puhkepäev* oli ka hea.

12.04.2021

Üks imeline päev.

12.04.2021

Sest õues oli +19

Vapustavalt soe.

Päike paitas.

Ja ujuda sai ka, sest vee pealmine kiht oli ikka juba soojem.

Nii mõnus.

13.04.2021

Kui Vaikses ei saanud ujuda..

... sest vandaalid olid lõhkumas käinud. 

Eelmisel õhtul oli see korras olnud.

Hommikul postitati sotsiaalmeediasse, et lõhutud.. 

Vald lubas uue teha.

13.04.2021

Niisiis kõndisin õhtul teise järve äärde.

Planeerisin nii, et Abikaasa õigeaegselt mööda sõidaks.

14.04.2021

Vajasin alternatiivne metsajärvele.

Läksin Verevisse. Ilm oli ilus ja vesi täitsa hea,

sai ujuda.

Aga kui oled metsas harjunud,

siis Verevi tundub selline alasti olek,

sest oled kõikidele näha, kes

mööda teed sõidavad.

Mina aga naudin väga seda vaikust ja privaatsust, mis

kuskil väiksemas ja varjulisemas kohas oleks.

15.04.2021

Vaade, mida nautisin möödunud suvel väga palju.

Järv, kus alustasin enda suplusi.

See on üks rohkete allikatega Arbi järv.

Tohutu tuul oli.

15.04.2021

16.04.2021

Üks reede.

Valisin Verevis natukene varjulisema poole.

17.04.2021

Üks hommikune ujumine.

Mis tegi seljale head ja ergutas.

Ülejäänud päeva möllasin õues.

Olin juba enne ka möllanud.

Ja kui üksi ühte kasti üritasin tõsta, siis tegin seljale haiget.

Ülejänud päeva tatsasin ringi, sest teadsin, et kui

ma pikali lähen, siis on püsti saamine natukene raske.

Oli palju okste korjamist ja tuli siis ikka põlvist alla lasta,

sest selg kummaradad ei lasknud.

18.04.2021

Vaade on ilus.

18.04.2021

Abikaasa ei tahtnud mind üldse järve äärde viia,

sest hommik oli seljale raske.

Veeretasin ennast voodist välja, siis oli meil veel väga madal voodi ka.

Lamasin pikalt nõelmatil.

Tagin harjutusi. Lasin selga määrida.

Ja mõtlesin ilusaid mõtteid.

Suplus oli väga kiire. Tuul oli tugev.

19.04.2021

Arbi järve rand. 

Selg oli nagu ta oli.

Vees oli nii hea,

aga kuna vesi ikkagi külm,

siis pikalt seal ei olnud.

Kohati oli selg nii valus, et raske oli.

Valus oli. Ei saanud autosse ega autost välja.

Ei suutnud ennast sirgelt hoida. 

Aga kodus oli hea, sest me olime uue voodi saanud.

Kui vaid uus madrats ka kohale jõuaks, sest käesolev liiga pehme.

20.04.2021

Kuidagi eriti valusaks läks see asi. 

Sain valuvaigistava süsti, mis leevendas.

Ja lasi kodus ka õppida.

Sest kuigi olin õppimisi planeerinud,

siis oli keeruline leida asendeid, mis laseks rahulikult olla.

21.04.2021

Nagu uuesti sündinud!

Ja eelmisel õhtul olin ka lambanaha selja alla pannud.

Ma olen lambanaha usku ka muide.

22.04.2021

Mul oli sünnipäev.

Ja nii tore oli eelmine õhtul kuulda, et sünnipäevasupluse

saan teha Vaikses.

22.04.2021

Ja niimoodi ma oma sünnipäeva alustasingi.

(okei, tegelt ma ärkaisn täiega vara ja tegin veel järgmiseks päevaks kooki

ja eelmisel õhtul olin poole 12ni küpsetanud ja ksüdaööl voodisse saanud

ja siis olin ka varakult ärganud, et sünnipäeval tööle õige kook kaasa saada,

sest napoleon tahab lihtsalt seismist).

Ja nii tore ja ilus sünnipäev oli.

Rahulik ja ilus.

22.04.2021

23.04.2021

Siis kui kevad jälle ära läks.

23.04.2021

Aga muidu oli reede väga tore.

Hea lühike päev.

Ja mõnus maitsev kook ootas õhtut. 

Sest ma tegin ikka rohkem kui kaks kooki või kaks tatrasalatit.

:D

24.04.2021

Üks külm ujumine,

kui oleksin soovinud talvemütsi, aga seda polnud.

24.04.2021

25.04.2021

No on alles päike!

25.04.2021

26.04.2021

Kevadvihm on küll selline külm,

aga pärast seda tead,

et roih läheb roheliseks.

Ja pärast seda on ka lõket julgem teha.

26.04.2021

26.04.2021

Olin aru saanud, et see vana termomeeter tõesti ei tööta

ja ostsin uue.

Ja see tundus ka kahtlane.

Sest vesi ei olnud +9.

27.04.2021

Pulma-aastapäev.

Ei olnud varem sellisel päeval ujumas käinud,

aga nüüd võiks see omaette traditsioon olla

Kasvõi mulle

sest Abikaasa ütleb, et tema nii külma vette ei tule.

Metsa me sel aastal ei läinud,

sest ilm oli külm.

Aga kodus oli ka hea.

Ja õhtul õppisin.

28.04.2021

28.04.2021

28.04.2021

Nagu kui külm saab üks vesi kevadel olla?!

29.04.2021

29.04.2021

Siis kui hommikul maa valge oli.

Päeva peale läks ikka soojemaks.

Aga mina olin nii väsinud.

Olin tööl. Kodus õppisin ja väsisin ära.

Mõtlesin 10 minutitpuhata

ja ärkasin 1,5h hiljem.

Õppisin, käisin pead pesemas,

proovisin veel õppida..

ootasin Abikaasat koju,

kui tema kell 21 jõudis, 

siis pesin mina hambaid

ja paar minutit hiljem sai ta mulle voodis teki peale panna

ja head ööd soovida.

30.04.2021

Ometi ärkasin ka hommikul väsinuna

ja see ujumine veidi ergutas.

30.04.2021

Ja panin trikoo selga, 

sest mõned päevad tundus 

bikiinides kõhul ikka

eriti külm.

Sellega lõppes aprill.

Tuleb mai.

Ja uued värvid.

*kuivõrd mõne päeva pärast on eksamid, siis tõbasin juba märtsis sotsiaalsed kontaktid minimaalseks, et ma keskenduksin õppimisele ja vahepeal puhkaksin ka. Veebruar ja märts väsistasid oma tööpäevade ja koolitöödega väga ära. Ja sellised "lähme korra kohvile, jalutame" ei ole hetkel väga mulle, sest kui ma juba kodust linna lähen, siis tähendab, et ajan nii palju asju ära kui võimalik ehk olen ikka pool päeva või kauem kodust ära. Olukord riigis toetas minu õppimist. Aga näiteks see 22.04 oli väga vajalik puhkepäev, päike paistis ja õues oli nii hea.

Loodan, et kuupäevad kõik õiged said.

Ilusat lehekuud!

Paberpulm

Mis teha, kui see mu lemmikpilt ikka.

Kuigi siis veel sõrmuseid sõrmes polnud.

 

27.04.2019

Kahekesi päev. 

Digijoonistused tegi photolab äpp. 

See, mida instas ikka reklaamiti.

Kassielu maal

Sain just aru, et me oleme juba üle poole aasta maal elanud. Ohoo! MIna julgen küll öelda, et kassid on oma eluga rahul... üldiselt, sest on hetked, kui nad tahaksid rohkem õues olla ja just siis, kui nemad tahavad. Meie olema aga sellised lemmikuomanikud, et ei soovi oma pereliikmeid õue jätta, kui ise tööle või mujale kauemaks ära lähme. Seetõttu ei saa kassid alati siis õue, kui nad soovivad. Näiteks täna hommikul olid mõlemad väga kärsitud, sest eile oli ju imeline ilm olnud. Aga õue ma neid ei lasknud, sest olin varsti tööle minemas ja kogemus on näidanud, et kuigi ma võin kassikesi kutsuda, siis tuppa tulevad nad siis, kui nemad seda tahavad. Vahel tulevad ka päris ukse või akna lähedale, aga kui käe välja sirutad, siis on juba jooksu pannud. 

Aga nad on vahvad! Pisike käis ka talvel väga rõõmsalt õues. Mõne krõbedama ilmaga olid tema käigud väga lühikesed, aga üldiselt on ta meil nii kohev ja rõõmus, et nautis väga talvel lumes hüppamist ja õues käimist. Kuna meil on kõrvalhooneid üsna palju, siis on kohti küll, kus peidus olla. Kui vannituba veel plaatimata oli, siis meeldis talle ka seal valvata.. sest äkki tuleb kuskilt mõni hiir! Kui Pisike hüppas rõõmsalt ka lumes ringi, siis lumisel ajal eelistas Draakon liikuda ikka seal, kus olid teerajad või olid kellegi jäljed, ta ei tahtnud üldse oma käpakesi lumiseks teha. Seetõttu lükkasime ka söögitoa akna alt lume ära, et kassid saaksid sealt rahulikult sisse hüpata. Draakoni õuevisiidid olid talvel ikka palju lühemad, vahel jooksis ainult veidi sisselükatud rajal, sai aru, et kuidagi külm on ning jooksis tuppa tagasi. Tema karvkate on ju tunduvalt lühem ja õhem kui Pisikesel. 

Draakoniga käisime vaktsineerimas detsembris. Temaga sai siis arstil käidud ka veidi varem, sest üks päev ta muudkui oksendas... vedasin ta muidugi arsti juurde. Kus oli kõik korras ja elu tuli sisse tagasi. Ostsin talle natukene teist toitu, püüdsin regulaarsemalt karvapallipastat anda (see talle kahjuks ei meeldi, Pisike nt sööb seda hea meelega... Draakonil ma panen selle süstlasse ja siis süstlaga suhu). Väikest kaalu seal kliinikus ei olnud (ei tundu loogiline... ), nii et arst kaalus ennast ja siis Draakoniga koos ja sai tema kaaluks ikka 3,9kg või 4kg. No enam-vähem nii nagu ta meil on ju, kuid ta on kaalunud ka üle nelja kilogrammi. Minu meelest ta on ikka kuidagi väikseks jäänud. Aeg-ajalt episoodid, kui tal väga isu ei ole. Esineb ka oksendamist, aga üldiselt ikka karvapallide tõttu. Ja samas, et ega ma vahel ei tea ka, kes oksendab, kui ise kodus ei ole. Pisike oksendab nii, et oksendab ja kõnnib edasi, täiesti suvalise koha peal. Draakon hakkab kurvalt mjäu tegema ja otsib kohta (leiab tavaliselt mõne vaiba) ja siis oksendab, nii et kui ma kodus olen, siis ma kuulen selle ära. Kui ei ole kodus, siis saab vaadata, kelle karvad seal sees on.

Pisikesega jõudsime plaanilisse kontrolli märtsis. Läksin teise loomakliinikusse. Tahtsin saata Abikaasa, sest Pisike tema nimel, aga ta arvas, et ma saan paremini hakkama. Pisike oli igasti tubli ja tragi, südant kuulati ka, hambaid vaadati, temal hambakivi praktiliselt pole (erinevalt Draakonist, kellel seda detsembris ikka oli... ja eemaldati ka. Tuleb talle, sest Draakon on konservi sõber... Pisike sööb ju krõbinaid ja toortoitu. Sai ostetud ka hambakivile mingit rohtu, (nagu mingi roheline hein..), aga kassid saavad aru, kui ma seda toidule piustan.). Küüsi kassidel enam ei lõika, sest neil on vaja puu otsa ronida. Pisike pidas end hästi üleval, süsti sai nii, et oli mul õlal. Kaal 4,1kg (vist). Pisikesele meeldib ka niisama transportpuuris magada (vahel teisi käpaga rünnata). Draakonil ja transportpuuril nii sõbralikud suhted pole. 

Ka Draakoniga sai märtsis arstil käidud. Ärkaisn üks hommik üles ja keegi oli päris korduvalt oksendanud, liivakasti koristades oli ka kõht korrast ära olnud. Draakon magas meil voodil, aga oli loid. Süüa-juua ei tahtnud, kui teda sülle proovisin võtta, siis pahandas, tundus, et tal on valus... Püüdsin talle süstlaga juua anda. Kui kliinik avati, siis helistasin sinna ja Abikaasa tõi kassi (sest mina olin vahepeal tööle läinud). Draakonil oli autos eluvaim sisse tulnud, sest ega ta autosõitu ei armasta. Kliikus üritas ka plehku panna ja ringi uudistada. Kaalamisel ja palpatsioonil oli kõik okei, täppverevalumeid, mis võiksid näriliste mürgist tekkida, ka ei olnud, limaskestad olid veel niisked ka, et tilka polnud vaja panna. Aga siis sai teda kaalutud ja Draakon kaalus vaid 3,6kg. Nii pisike! Hea oleks teada, mis oleks detsembris see täne kaal olnud, aga kuna väikeloomakaalu polnud, siis ei tea. Igal juhul on ta kaalus alla võtnud ja lausa 10%. See tegi mind murelikuks. Jah, jookseb küll rohkem ringi.. aga mitte nüüd nii palju. Seetõttu sai Draakonil ka vereproov võetud... seda küll mitte kohe, sest ta näitas oma Draakoni iseloomu ja arst jäi teist arsti ootama ja jättis kassi jälgimisele. Läksin talle lõuna ajal järgi ja viisin koju. Rohkem oksendanud ei olnud, oli saanud valuvaigistit ja iivelduse vastast rohtu, analüüside vastused saime paar tundi hiljem (analüsaator oli vahepeal katki) ja kõik oli korras. Järgmine päev oli Draakon jälle tema ise. Sõi ja jõi, jooksis ja mängis. Tema kaalulangus paneb mu vahepeal siiski mõtlema..

Vahepela tutvunad veel musta külakassiga. Naabritelt olen kuulnud, et koduta kass. Selline pikajalgne süsimust. Vaikselt vist suhted paranevad. Ja kui paranevad, siis ma tahaksin et see kass oleks saanud nii ussirohu kui ka puugikirburohu...

Vahel on Abikaasaga mõni vestlus lemmikloomadest:

Mina Abikaasale: vaata, nii armas kass, me võiksime talle kodu pakkuda. Mis sa arvad, kui meil üks kass veel oleks?

Abikaasa: Me ei võta praegu ühtegi kassi juurde. Meil juba on kaks kassi.

---

Mina Abikaasale: Sellel mustal kassil pole kodu, naabrid rääkisid.

Abikaasa: Me võime talle siis ju süüa anda, kui ta meie kassidega läbi saab.

--

Ja nii ma seda kassikest vaikselt meelitan. Magab ta üsna tihti meil kuuri all vanade autoistmete peal.. Annan talle seal krõbinaid. 

Hiired. Mõlemad kassid püüavad hiiri. Peab tõdema, et Draakon tahab nad ka ära süüa ja ilmselt sööb ka. Pisike on aga tõeline kütt ja siis mängija. (ja minul hakkab hiirtest kahju). Viimasel ajal tuleb ta hiirtega hoopis kuskilt naabrite maja juurest (kas meie juures juba kõik otsas :D). Ja siis hakkab temaga mängima. Suuremad hiird saavad püügi ajal ilmselt rohkem viga, sest nendega ta väga mängida ei saa. Kuid pisemad hiired hüppavad talle vahepeal laka sisse ja siis ta otsib neid taga. Kui võimalik, siis ma olen Pisikese tuppa ära viinud, et sai hiire kätte ja nii ongi (see on loodus), aga mulle seda mängimist ei meeldi vaadata. Vahepeal oli nende lemmik küttimispaik põld, aga see künti nüüd üles. Lindusid ei ole neid püüdmas näinud, aga eks jälgivad ja jutustavad.

Mõned soovitavad meil kassid nüüd õue elule jätta, et ei ole ju vaja neid enam tuppa. Meie siiski oma pereliikmeid õua jätta ei soovi. Ja me teame, et nad tahavad tuppa ka.. sest nad endiselt ei käia kuskil peenras kui liivakastis ja süüa tahavad ka. Nädalavahetusel tulevadki vaheepeal korraks tuppa, teevad liivakasti ja söögikausi tiiru ära, ning jooksevad jälle õue. 

Siin on natukenenäha, mida Draakon punasest kohvrist arvas.

Nad mõlemad magavad sellel.

Ja teritavad küüsi.

Aga ega mul polegi hetkel soovi reisida.

Kass kapist.

See oli äge lebo asend.

Sauna katusel.

Pisike hüppas toas õlale ja no eks lähme siis koos sauna juurde.

Ma viisin pesu pesema.

Ja ta ei hüpanud vahepeal õlalt maha.

Sõitis taksot.

Sauna ust avades muutus õlg järskukergeks ja 

kass oli kadunud.

Aga ta ei hüpanud maha.

Keerasin ringi ja Pisike rippus ühe käpaga veerenni küljes. 

Aitas ta siis katusele.

Käis oma käigud ära ja tuli õlale tagasi

ja kõndisime tagasi elumaja juurde.

Sügavkülma otsas on pappkast.

Seal meeldib ka neile magada.

Ja vahel käppadega rünnata.

Siin on Draakoni olemine natukene närb.

Ja käpp on veel kinni,

sest sealt võeti verd.

Karvad kasvavad alles tagasi.

Pisike õunapuu otsas.

Ühel päeval riisusin õues väga palju.

Vahepela istus Pisike ka õlal.

Leia pildilt hiir.

Pisike joob kasemahla.

Numpsik.