Viimane Pärlijõe pilt

Kodust

Kuigi hetkel tundub, et täna on selline kehvem päev, siis juba hommikul mõtlesin, et tahaksin kirjutada kodust. Kaks kuud tagasi oli ma kindel, et selle korteri kohta ei saa ma kunagi kodu öelda, sest see lihtsalt ei ole seda. Et see on koht, kus ma olen, olen ajutiselt. Lihtsalt ajutine elupaik. Sinna jõudes oli kõik nii tühi ja kõle. Võõras ja kauge. Või olin mina ise kõige tühjem. Ja kui õhtuks oli üks tuba kaste ja kotte täis, siis muutus see tunne veel tühjemaks. Nüüd ma seda tunnet enam nii hästi ei mäleta ja see ongi hea, sest osaliselt oli kõik justkui udus. Aga vaikselt oli vaja enda jaoks see koht hubasemaks muuta, et oleks vähemalt üks koht kus olla, kui kuskile pole minna ja kedagi näha ei taha. Ja nüüd nimetan ma seda kohta koduks. Sest täpselt just kodu see mulle hetkel ongi. Ühes tõelises kodus on kass ka, vot kassi veel hetkel ei ole, kass tuleb siis, kui mul on kodu, mille omanik ma olen. Endiselt on harjumatu veel see linnaosa ja maja, aga ma tunnen, et mul on koht, mille kohta saan öelda kodu. Ajutine kodu. Ja kõik ajutised asjad ei jää püsivaks. Elama sättisin end magamistuppa, sest kõik vajalik mahub sinna ja teeb olemise hubasemaks. Mul on lõpuks ometi aknalaual kurgid, tomatid, paprikad. Rõdul kasvavad salatid, till, herned, sibulad. Esimesed kurgid on juba valmis. Köögis on kohvimasin, mis teeb head kohvi, mingi rõõm peab ellu jääma. Kõlaritest kostub ikka vana tuttav Terminaator. Mul on voodikõrval viie aasta päevik-märkmik, kus on igal päeval üks küsimus ja igal aastal erinev vastus (?). Samuti on seal Inglikaardid. Mul on suur peegel, mis oli küll Jyskis kõige odavam, aga üle väga mitmete aastate näen ma end täispikkuses peeglist. Mul on sügavkülm, mille ostsin küll kasutatult, aga kuhu saan nüüd kõik eed marjad panna, mida korjamas käin. Minu ümber on nii palju toredaid ja häid inimesi, kes on olnud igati toeks ja abiks. Mul on mitmeid raamatuid, mida ma loen, mul on isegi põrandalamp, et oleks voodis hea lugeda. Mul on koht. See koht on Tartus. Ja Tartu on minu Kodu.

V Pärlijõe Tõukerattamaraton 25.06.2016

Nädalavahetusel toimus juba V Pärlijõe Tõukerattamaraton, minu jaoks oli tegu kolmanda tõukerattamaratoniga Sänna kandis. Selle kolme aasta jooksul on korraldajad pugenud südamesse, rääkimata sellest imeilusast loodusest ja armastusest tõukeratta vastu. Esimese aasta muljed võtsin kokku siin ja möödunud aasta omad siin. Mis seal salata, ootasin seda üritust väga, sest see lihtsalt on nii vahva. Kohale jõudes tervitasin korraldajat kohe kallistusega. Nad on nii toredad. Kogu see Lõuna-Eesti tõukerattaseltskond on nii tore ja vahva. 

Kuigi ma seda väga ootasin ja plaan oli tõesti võistlema minna, siis erilist ettevalmistust mul ei olnud. Tundub, et kevadel hakkas see ettevalmistusperiood rappa minema ja on nii ka edasi läinud. Samas ei saa öelda, et ma midagi pole teinud, sest sporti ma ju teen, lihtsalt.. ma oleksin tahtnud natukene süstemaatilisemalt valmistuda. Samas ma ise vean hommikuti lehti ja aeg-ajalt väsitab see veidi rohkem ära (või pigem see kilometraaž). Ja kui mõelda mu viimaste nädalate unegraafikule, siis tekib küsimus, mida ma öösel teen. :D Viimased 1,5 nädalat on ööunetunde umbes 3-5 ja mul ei ole unehäireid, und pole või läheb liiga vara ära. Jaanidel olid vabad päevad ja ma ikka ärkasin nii vara ja samas oli see nii mõnus, sest ees oli terve pikk päev. Laupäeva hommikul viskasin pärast leheringi veel kaheks tunniks magama ja see uni oli magus, aga jäi kahjuks lühikeseks. No mis seal ikka. 

Sel aastal läks nii toredasti, et lisaks õele sain kaasa ka ema ja tädi. Täitsa perekondlik üritus. Et kui keegi tahab teada, kus saa tõukeratast laenutada Rakveres või Tallinnas harjutamiseks, siis küsige julgelt, sets kogu infot Internetis üleval ei ole. Hakkasime umbes 9 paiku kahe autoga sõitma, minul oli kaasas veel maastikutõukekas, mida olin laenutanud nädalaks, et veidi harjutada.

Ilm oli imeilus, aga palav ja aina palavamaks läks. Ei osanud valida riietust. Mida üldse teha? Mida selga? Mida jalga? Veepaak? Kuidas vesi külm püsiks? Prillid? Samal ajal olin ka autojuht ja ajasin juttu, et liiga palju mõelda ei saanud. Jõudsime üsna varakult, aga mitte esimeste seas. Võistluskeskus avati kell 10. Parkisime autod ära ja suundusime Kaugu Veski Puhkemaja poole. On alles ilus koht! Mina sain endale number 1, nii juhtub, kui armas korraldaja ütleb sulle, milall lõpuks registreerimine avati ja saad seda esimesena teha. Nii armas temast! Kui olin natukene seal kõndinud ja mõnda tuttavat tervitanud, siis ütles Imre, et ma saaksin tema rattaga sõita. Muidugi olin ma nõus, kuigi polnud seda sportlikumalt versiooni proovinudki. Käisin natuke harjutamas ja võtsin riski, et proovin ära. 

Sel aastal startis maraton (33km) kell 12:00 ja poolmaraton (18km) 12:30. Minu kokkuvõte oleks see, et kohe oli raske. :D Temperatuur oli 30 kraadi, lauspäike, tuult minimaalselt. Oh jah, korralik ekstreemsus. Minu eesmärgiks oli tulla kolme esimese naise sekka ja see oli endiselt reaalne. Alustasime sõitu koos ühe naisega ja üritasime koostööd, aga ühel hetkel jäi minu tempo talle alla ja lasin tal minna. Aga Footbike Eurocup'il plaanime teatevõistlusest osa võtta. Vahepeal jõudsin särgi ära võtta ja jäin sportrinnahoidja väele, oi kui palav oli. Veepaak oli kotiga seljas, selleta poleks ma hakkama saanud, kuigi selg kuumenes veelgi üle. Pärast ühte peatust ei pannud alumist klõpsu kinni ja siis käis vahepeal veidigi õhk läbi. Kogu aeg oleks tahtnud juua. Kohalikud elanikud olid mõned lisapeatused teinud külma veega, see oli nii mõnus. Nad viskasi vett pähe ja seljale ja kõhule, see oli külm, aga värskendav. 

Võrumaa Spordiliidu galerii

 Üldiselt oli tunne, et keha tahabki üle kuumeneda, sest tekkisid külmavärinad. Selle peale võtsin hoogu muidugi maha (tempo oli niigi aeglane) ja püüdsin võimalikult palju varju hoida ja jõin muudkui vett. Ja ootasin joogipeatusi. Oh, raske oli, nii raske.

Võrumaa Spordiliidu galerii

 Rada oli tunduvalt raskem kui möödunud aastal. Oli rohkem metsa, ikka päris metsa. Samas oli väga vahva. Lihtsalt nii palav oli, et polnud aega just ümbrust nautida. Isegi raba ääres sõitsime. Ja siis närisid meid parmud. Aga jah, raske oli, nii palav ja raske. 

Võrumaa Spordiliidu galerii

Pulss oli kogu aeg kõrge, ilmselt seal 180 juures või paar pügalat vähem, kuna Polar ei teinud kogu aeg koostööd, siis puudub mul korralik ülevaade. Aga ma tundsin, et see oli kõrge. 

Foto: Egle Paas

 Ma mäletan tervet rada, et oli raske. :D Tundub, et need ongi kogu emotsioonid. Eriti raske oli muidugi viimane mets, kus paljud lükkasid tõuksi käe kõrval, aga ma ikka üritasin. Paaril korral tahtis ratas ikka kinni jääda. Kõige vahvam oli esimene laskumine raja alguses, siis sain kiiruseks peaaegu 50km/h. 

Foto: Egle Paas

Mul on sellest üritusest nii positiivsed emotsioonid. Nii vahva oli. Toredad inimesed toredas kohas. Jah, rada oli raske, ilm oli karm, aga... mis südames, see teeb südame soojaks.

Foto: Egle Paas

Foto: Egle Paas

 Pärast sõitu oleks lihtsalt tahtnud vette hüpata ja seda tuligi teha. Saunas oli veeavarii ja nii pidi sauna asemel hoopis jõkke minema. Vesi oli jahutav ja mõnus! Sõidu lõpus sain aru küll, et ma ei suudaks niikuinii lavale minna, sest olen ülekuumenenud. 

Foto: Egle Paas

 Ja saingi II koha naiste seas. Olen rahul. Alati tahaks paremini, aga laupäeval oli see parim, mis suutsin. Mulle meeldib see väike armas seltskond. See personaalsem lähenemine. Et sain sinna kutsuda toredaid üritusi ja ehk sai veel keegi pisiku külge. Üks suve parimaid üritusi, ausõna.

Foto: Egle Paas

Kokkuvõte:

Distants: 33km

Aeg: 2h19min05sek (eelmine aasta oli 1h42min 28km)

Keskmine kiirus: 14,10km/h (linnas sõidan u 22km/h)

Max. kiirus: 49,30km/h

Keskmist pulssi ei saa kirjutada, sest ei lugenud õigesti (see ei olnud kindlasti 145x'). 

Aitäh korraldajatele ja toetajatele, kohalikele inimestele ja kamraadidele! 

Juba üsna varsti toimub üks veidi kergema rajaga tõukerattamaraton Pühajärvel. Tulge vaatama. Ratta saab laenutada. Koht onilus. Seltskond tore. Kliki SIIN. 

Trennipäevik 20.06.-26.06.2016

* ikka 20.06.-26.06.2016

Jälle selline väga lühike kokkuvõte, sest just täpselt sellised mu nädalad on. Tegelikult tegin kahel hommikul ka veel harjutusi (nädala alguses), aga hästi ei mäleta, mis päevadel. Üldiselt ikka selline väsitav nädal, sest noh.. unetunde on kuidagi vähe, aga need kõnniringid algavad ju kell 4 hommikul. Lisaks olen 4 korda ujumas käinud.

Esmaspäev - tõuks 2,6km + 9,8km kulgemist seltskonnas. Hommikune kõnniring 10,1km.
Aktiivsus: 335%

Teisipäev - tõuks 7km 24min52sek ja tõuks 6km 24min51sek.  Hommikune kõnniring 7,44km. Õhtune kulgemine tõukerattaga 17,63km 1h02min30sek (avg 145).
Aktiivsus: 333%

Kolmapäev - hommikune kõnniring 8,1km, tõuks 11,5km 38min (avg 144x') ja tagasi 11,2km 50min  (avg 126x'?), lisaks jalutasin 2,5km (29min).
Aktiivsus: 401%

Neljapäev - pärast keskööd jalutasin juba 2,5km (35min, jäin vist unistama), hommikul lisandus 5,8km, tõuksiga 12km 44min31sek (avg 150x'), seejärel 6,3km 48min (vahepeal müttasin metsas), ja seejärel jälle 12km 42min25sek (avg 146x').
Aktiivsus: 413%

Reede - hommikul väike tõuksing 10,16km 39min36sek (avg 146x') ehk esimesed 6km sõitsin korralikult, seejärel lihtsalt kulgesin seltskonnas. Vahepeal jalutasin u 2km. Üritasin puhata.
Aktiivsus: 218%

Laupäev - hommikune kõnniring u 7km ja lõuna ajal Pärlijõe Tõukerattamaraton 33km, aga sellest pikem postitus.
Aktiivsus: Polariga jama ja kuna ma ühendasin arvutiga, siis nullis minu aktiivsuse ära, tean, et oli üle 300% kindlasti.

Pühapäev - puhkepäev, jalutasin 2,5km.
Aktiivsus:  hetkel 84%

Hommikused kõnniringid

Mai keskpaigas jõudsin järeldusele, et mul oleks vaja midagi lisaks põhitööle. Midagi sellist, mida saab teha põhitöö kõrvalt, mis ei võtaks enda alla kõiki õhtuid ja nädalavahetusi. Midagi, kus ei pea liiga palju inimestega suhtlema ja saba pigem üksi nokitseda. Ega eriti palju variante ei jäänudki, aga lõpuks mõtlesin, et miks mitte proovida lehekandlust ja just minu elupaiga lähistele ka kedagi otsiti. Täitsin ankeedi ära ja mõned päevad hiljem käisin kontoris vestlemas ja 1. juunil alustasin iseseisvalt lehekandlust. Kes mu põhitööd teab, võib ilmselt arvata, et ma olen püstihull, et kui lisatöö tahan, siis võiks minna haiglasse ja selle võtta. Aga mina ei taha öösel tööl olla, samuti tahan enda voodis magada ja ma ei taha töötada tundmatus osakonnas öövalveid tehes, kui ma pole kursis selle osakonna päevasetööga (minu südametunnistus ja kohusetundlikkus ei laseks). Ja samuti on igati vahva proovida midagi uut, siis saab ka teistest inimestest paremini aru. 

Enne iseseisvat tööd käisin neli päeva eelmise isikuga koos. Kõik tundus kiire ja lihtne, mõned asjad jäävad ju pähe ka. Läks täpselt nii, et esimestel päevadel oli mul puhkus ja sain asja väga rahulikult võtta. Harjuda. Nüüdseks olen selle kenasti põhitööga klappima saanud. Jah, kindlasti see väsitab, aga kõik on ka suhtumise küsimus ja alati saab ju varem magama minna. 

Nimelt ärkan ma hommikuti 3:45 ja hiljemalt kell 4 olen uksest väljas ja siirdun alguspunkti, kust saan lehed ja muu kraami. Ring ise on väike, kuskil 5km (+ minek alguspunkti ja tagasi)ja aega läheb kuskil 1,5h, aga oleneb küllaltki palju, kui kiiresti ise liikuda ja mis ilm on (vihmaga on tunduvalt raskem). Rklaamipäevadel tuleb kilomeetrike juurde ja aega võtab tunduvalt kauem, sest .. noh nii on. Mul juhtuski njii, et esimene iseseisev päev oli reklmaaipäev ja siis läksid küll asjad väga nihu. Hiljem on kõik ok, ainult vahel jõuab reklaam liiga hilja ja siis on vaja hiljem väike lisaring teha. 

Hommikul vara on linn nii ilus ja vaikne. Ainult laupäeviti on rohkem liiklust, sest osad inimesed siirduvad alles peolt koju. Näen ilusaid kiisukesi. Ja mõned koerad hauguvad mu peale (ja ehmatavad mind seeläbi üsna tõsiselt). Ma saan iga hommik üle 7km liikuda, see äratab üles, tagasi jõudes on kõht tühi, jõuab süüa ja end tööle sättida. Ja hetkel see tõesti meeldib mulle. Minu plaan hõlmab küll ainult suvist aega, kui on valge ja soe (ja seda ütlesin sinna kohe minnes ka). 

Vot, et kui minu trennipäevikus on hommikused kõnniringid, siis see tähendab hoopis lehekandlust. 

220616

Väljas on nii mõnus ilm. Ka siis, kui vihma sajab, on mõnus. Vihm on ilus. Vihm puhastab. Möödunud reedel oli vaja pärast tööpäeva asju ajada, koju jõudes panin ikka kleidi selga ja võtsin isegi vihmavarju kaasa ning läksin välja. Vihmavarju vedasin niisama kaasas, vihma sadas, aga nii mõnus oli. Ja rahvast liikus tänavatel nii vähe. Jah, laupäevased tormituuled lõid küll kõiksuguplaanid segamini, aga ju oli ka seda siis vaja. Inimesed vist korjavad juba maasikaid. Sotsiaalmeedias on nii palju pilte metsmaasikatest. Tahan ka! Aga vot ei tea Tartu lähedal mitte ühtegi kohta. Täna helistan aga töökaaslasele ja küsin, millal saame aedmaasikale tulla. Mul on nüüd külmakirst, et on ka koht, kuhu marju panna! 

Nüüd kohe on tulemas kaks vaba päeva, mis on väga mõnus. Uni on nagu on, aga see mind ei häiri. Kui ma veel eelmine nädal olin tubli ja läksin ikka voodisse kella 21 ja 22 vahel, siis nüüd on see mitu tundi hilisemaks muutunud. Aga hommikuti ärkan endiselt vara ja see ei sega. Sest väljas on suvi. Olen viimastel päevadel õhtuti kogu aeg tõuksiga tiirutamas käinud, selline kulgemine rohkem, sest olen seda tutvustanud ka ühele töökaaslasele. Mõnus. Aga no seetõttu on mul näiteks kõik blogid lugemata ja Kirgede torm vaatamata. Õhtud lähevad lihtsalt nii kiiresti. Täna on lühem tööpäev ja saan hiljem sõbrannale külla minna. Tööle lähen küll autoga, et jõuaks hiljem teised asjad korda ajada ja käin kohe poes, aga hiljem sõbranna juurde lähen tõukerattaga, nii saab 2x11km trenni. Ennist meenus, et reedel viisin jalanõud parandusse, need peaks ka ära tooma, raamatukogust pean ühe raamatu võtma. Hetkel on mul järjekorras vist 5 raamatut.. eile mõtlesin korra, et peaks lugema, aga leidsin, et magama peaks rohkem. Küll puhkuse ajal loen. Varsti teeme tüdrukutega ühe spa-nädalavahetuse, seejärel on mul juba puhkus ja suvepäevad. 

Leidsin kapist ühe ammu ostetud liibuva kleidi. Korralikult pikk ja istub nüüd palju paremini kui varem. Kõik teised kleidid hindan aga üle ja mõtlen, mis nendega teha.. pean nõu ema ja õega ja vaatab, kes tahab mõnda kokku võtta ja millised pakin lihtsalt ära, et v-o kaalun mingi aeg taas 10kg rohkem. 

Aga juuksed on mul ilusad ja neid ei kavatse ma enam maha lõigata. Ainult mingi aeg peaks blondid triibud ära kaotama, sest otsad teeb see niii katki. Tahtsin üks päev varbaküüned ära lakkida, aga avastasin, et mul polegi enam ühtegi küünelakki. 

Eile oli vanaisa sünniaastapäev. 

Shanon - Suvi kestab veel

Ja nii on. :)
Vihm on ilus. Ja vihm on soe.

Trennipäevik 13.06.-19.06.2016

Esmaspäev - tõuksiga tööle 6,1km (21min18sek, avg 140x') ja õhtul tagasi  7km (26min14sek, pulsiandur pani segast). Hommikune "kõnniring" tuli 8,7km, õhtul jalutasin 2,5km.
Aktiivsus: 277%

Teisipäev - Hommikune "kõnniring" 8,3km. Tõuksiga tööle 6km (22min10sek, avg 150x') ja õhtul koju 11,2km (38min54sek, avg 134x').
Aktiivsus: 256%

Kolmapäev - Hommikune "kõnniring" 8,2km. Tõuksiga tööle 6km (19min09sek, pulsivööd polnud peal) ja tagasi 6km (19min28sek) ja hommikuse "kõnniringi" jätk tõuksiga 3,9km.
Aktiivsus: 201%

Neljapäev - Hommikune "kõnniring" 7,9km, hiljem oli sellele jätk 3,3km. Tööle läksin autoga.
Aktiivsus: 219%

Reede - Hommikune "kõnniring" 7,2km, tõuksiga tööle 7km (24min49sek) ja tagasi koju 6km (20min, avg 139x').
Aktiivsus: 382%

Laupäev - hommikune "kõnniring" 7,4km. Oli plaan tõuksida, aga ilm oli kergelt öeldes kohutav. Magasin öösel umbes 4h ja seetõttu tuli õhtul pärast kuut ka väsimus peale.
Aktiivsus: 233%

Pühapäev - hommikul läksime emaga tõuksima, kuigi sadas vihma. Tuli selline 18,8km (1,5h) minu jaoks väga rhaulikus kulgemises, aga ema tegi hea trenni enne Pärlijõge. Õhtul sai tõuksiga sõita umbes 22,2km (1,5h), vahepeal olin ka peaaegu tavalise ratta peal, sest tutvustasin tõuksi teisele inimesele. ;) Tore oli. Keskmine pulss oli 128x'.
Aktiivsus: 280%

Polari andmetel kokku tõukerattaga sõitu 100,2km, kõndimist 59,6km.

Sain maalt vanad 5kg hantlid. Nendega annab juba mingit trenni teha, pean lihtsalt mingi kava välja mõtlema (ehk kokku panema vanadest kavadest). Nii et sammuke kodustele treeningutele lähemal. Kui peaks hommikuti seda vaba aega olema, siis võiks kohe hommikuti teha, mõni päev jõuan ma "kõnniringilt" tagasi juba kella 6 ajal, aga teinekord alles veidi enne kella 7, kõik oleneb. Iseenesest oleks ju tore kohe täna alustada, aga ma hakkan üsna ära väsima.. und oli öösel umbes 3h ja siis läks lihtsalt ära.
See ülekoormus läks jalal üle. Tõuks tegi nii palju head! Super! Muidu ka tervise üle ei kurda.
Ja no kaalust... siis ma enam muud ei kuulegi, kui et mind ei olegi enam. Peegelpildi järgi ei saa ise aru, aga kaalunumber ja riided räägivad teist juttu. Aga mul pole sinna mitte midagi parata. Nüüd peaks küll see kaalulangus seisma jääma, sest ma ei tahaks, et see nr 5ga algab.. Iseenesest on siis suurepärane aeg ju lihast kasvatada.
Aga nüüd jälle tõuksima :)

"Trennipäevik" 06.06.-12.06.2016

Mul ei olegi midagi suurt kirjutada, sest ma pole pea midagi teinud. Kurtsin siin valu ja ülekoormust paremas sääres ja täpselt selle nahka see nädal läkski. 

Esmaspäev - hommikune "kõnniring" 7,6km. 

Aktiivsus: 154%

Teisipäev - hommikune "kõnniring" 7,6km. 

Aktiivsus: 181%

Kolmapäev - hommikune "kõnniring" 8,6km. 

Aktiivsus: 156%

Neljapäev - hommikune "kõnniring" 8,3km. 

Aktiivsus: 232%; õhtul üks inactivity stamp, kui sõbranna oli külas ja jutustasime.

Reede - hommikune "kõnniring" 7,2km. 

Aktiivsus: 184%

Laupäev - hommikune "kõnniring" 4km, sest vihma tõttu kasutasin "abivahendit". Ilm oli tõeliselt vihmane, aga ehk võttis see vihm selle tuleohu nüüd ära. Hommikul ei tahtnud nina väljas pista ja mõtlesin pikalt riietuse peale. Pakkisin kaasa ka vahetusriided ja ooteajaks vihmakeebi. Põlvas lõdistas sama palju kui Tartus. Lisaks toimus seal Eviko Suusarull 2016, mille raames oli ka Tõuke Üles 2016, mis oli selline vahva kutsetega üritus. Kahjuks peletas ilm ja miski veel mõned inimesed ära ja mitmed jätsid tulemata, kuigi olid oma tulekut varasemalt kinnitanud. Soojenduse ajal käisin ikka finiši juures ära... kohati tundus see tõus lihtsam, kui olin arvanud, aga see viimane nurk.. oh jah. tõukeratturid startisid suuarullise vahepeal. Eelsõitudes kõik eraldi 15sek vahedega. Minu esimene aeg 750m mäest üles oli 02:27.8. Seejärel selgus, et finaalini läheb umbes 2h aega ja mina veetsin selle aja sõbranna pool kohvi joomas. Sinna jõudes olid jalad läbimärjad, õnneks olid kaasas vahetussokid. Kindad läbimärjad, aga nendega polnud enam miskit teha. Sain sooja sisse ja tõuksisin Põlva kesklinna tagasi (palju lühemat teed kaudu, kui sõbranna poole minnes). Kuna naisi tuligi vähe kohale, siis olime ka kõik finaalis (muidu pidi 6 parimat edasi saama). Minul oli eelsõitudes parim aeg, nii võtsin koha ka tee paremas servas sisse. Ega teist korda just lihtsam ei olnud... alguses läks hästi, sain hiljem hea sammu eest kiita ka, aga selle viimase nuki peal tegin edasi pikka sammu ja nii minst mööda mindigi. Mäest üles peaks rohkem tippima. ;) Aga ma ei ole kurb. Ma võitsin teise koha, mis on väga hästi. Finaalis oli aeg 02:20.6. Vaatasin meeste finaali ka ära ja läksin uuesti kohvi jooma, sest autasustamiseni oli umbes 1,5h ja väljas sadas endiselt vihma. Kiidan ennast selle eest, et autos minuga ikka 1-2 paari kuivi jalanõusid kaasa sõidab, mida ma igapäevaselt ei kanna, samuti leidsin uued kuivad sokid (kotti olin pakkinud vaid ühe paari kuivi sokke). Nii sain jalad uuesti soojaks. Pärast autasustamist lippasin ruttu Tartu poole (või no sõitsin autoga). Mul oli plaan puhata ja raamatut lugeda, raamatu lugemisega alustasin ja siis hakkasin puhkama.. ärkasin 3h hiljem, et hambad ära pesta ja puhkasin edasi (et silmad kell 4 hommikul lahti teha ja hakata und otsima). 

Aktiivsus: 166%

Pühapäev - puhkepäev, jah, viimased unetunnid oli võib-olla rohkem ärkvel kui unes, aga mis teha, kui rütm on selline. Hommikul lugesin ühe raamatu läbi ja käisin turul - jalutasin 3,5km. 

Aktiivsus: veel 65%

Selline nädal. Täna jalutades ei olnud valust märkigi, mul on tunne, et tõukeratas tegi asja paremaks, aga eks homme varahommikul ole näha. Igal juhul nüüd ma tean, et kui ka annab tunda, siis tõukerattaga saan ikka sõita. Pärlijõe tõukerattamaratonini on vähem kui 2 nädalat!

Tõuka Üles 2016

Teooriat ma ju tean, et sellisel künkal peaks vaikselt tippima, aga ikka läksin pikema sammuga ja nii konkurent minust mööda läkski (aga võib-olla poleks ka tippimisest piisanud). Nii jäin mina täna teiseks võitsin mina täna teise koha. :)

Täna olin trossis juba hommikust peale. Ühest küljest juba töönädalast väsinud, sest midagi lihtsat ei ole olnud, samuti veel rütm sassis ja seegi väsitav. Ja siis see kõik muu. Aga kõige rohkem sellepärast, et mu parem jalg lihtsalt valutas ja valutas ja valutas. Paremal säärel hakkas mingi lihas (ma arvan, et lihas...) endast valuga märku andma vist esmaspäeval, mõtlesin, et läheb üle! Ilm oli külm ja mina väsinud, tööle läksin autoga. Pärast teisipäeva hommikust "kõnniringi" ei olnud olukord parem, kiskus hoopis valusamaks, määrisin hobusalviga ja mõtlesin, et läheb üle, tööle pidin niikuinii autoga minema. Päeva jooksul valu endast eriti märku ei andnud, sest mul on üsna palju istumist ja väiksemat liikumist. Kolmapäeval läks kõndimise ajal valu tugevamaks ja häirivamaks, tempo läks kohe aeglasemaks, samas niisama seistes polnud jälle viga midagi. Samuti ei seganud trepid. Ainult kõndimine. Tõmbasin säärele elastiku ümber ja tundus, et see toetas ja aitas veidi. Aga ei tahtnud liiga teha ja läksin taas autoga tööle. Ja oli täpselt sama, et tööl eriti tunda ei anna, sest ma liigun väga lühikest maad korraga. Määrisin veel salviga. Õhtul tundis jalg end päris hästi, aga neljapäeva hommikuse ringi ajal kordus sama jama. Ah, et mida ma teen seda "kõnniringi", kui jalg valus? No sest see on kohustus, mille ma olen hetkel endale võtnud ja ma ei saa seda ära jätta öeldes, et mul on jalal vist ülekoormus ja täna ei saa minna. Elastikuga oli tegelikult üsna hea. Tööle läksin jälle autoga, aga hiljem tegin ka poeringi ehk 2in1. Õhtuti ei ole ma midagi teinud, et jalga säästa. Täna hommikul see jalakene end nii hästi ei tundnud, tõmbasin taas elastiku peale, aga hakkas see säär endast üsna ruttu märku andma ja võttis tempo alla. No midagi ei oska teha. Ma olen seda mudinud ja määrinud, ma olen otsinud valupunkti, aga ma ei leia seda! Samas on vist kuskil lihases ja kiirgab veidi üles. Kisuks nagu siis veidi krampi, aga mitte päris. Lihtsalt kõndides järsku nii hirmus valu, mis seisma jäädes lihtsalt kaob. Pole vist küsimustki, et läksin ka täna autoga tööle, ise veel kurb, et ma pole sel nädalal tõuksima saanudki. Ja veel kurvem, sest homme on "Tõuka Üles 2016". Mossitasin siis koju jõudes edasi, aga mõtlesin, et pean proovima, kas saan tõukerattaga sõita või ei saa. Sest kui kohe kuidagi ei saa, siis ei ole ju mõtet homme Põlvasse minna. Üsna kartlikult läksin õue, sest ma ei tahtnud teada saada, et ma ei saa sõita. No et homme üks võistlus ja juba kahe nädala pärast järgmine, et kui ei saa, siis mis ma teen? Panin end soojalt riidesse ja alustasin vaikselt ja siis läks hoog kiiremaks ja kiiremaks. Ja jalg ei teinud mitte mingit valu! Seda valu poleks nagu olnudki. Päriselt ka! Meel läks kohe rõõmsamaks. Tegin siis rõõmsalt sellise 10km tiiru ehk väike soojendus homseks. Ilm oli mõnus ja rahvast ei olnud. Ja jalg lükkas vaid hoogu ja oli rõõmus. Super! 

Ma ise paneks sellele ikka diagnoosiks mingi ülekoormuse, aga tundub, et see lihas töötab kõndimisel, aga tõukamine jätab külmaks. Ja see on imetore! Ma ei saa küll hommikusi "kõnniringe" ära jätta, aga ma saan tõukerattaga anda sellele lihasele kenasti puhkust ja ise rõõmsam olla, sest tõukeratas on tõeline teraapia. 

Ka Rakverest saab nüüd suuri tõukerattaid - Virumaa Teataja artikkel, Rix-Ratas rattapood.  

Sünnipäevalilled

See viimane.

Ja kass.

Sünnipäevast juba hulk aega möödas. Sain ilusaid lilli. Mul oli väga hea meel, et inimesed austasid minu soovi, et ma ei taha magusat. Jaa, šokolaadi toodi, aga ikka sellist 85% ja veel suurema kakaosisaldusega. Või hoopis pähkleid. Ja lilli. Lilli. Lilled olid nii ilusad. Mõned püsisid päris nädala aega (ja võib-olla kauemgi..). 

Trennipäevik 30.05.- 5.06.2016

Käesolev nädal pidi olema puhke- ja taastumisnädal rattarallist. Tõuksimise mõttes oligi, aga jalad said kõndimisega sellist vatti, et jahm.

Esmaspäev - mitte midagi ei teinud! Puhkepäev, isegi tööle pidin autoga minema ja jalgadel oli selle üle vaid hea meel. Reietagumised olid kergelt öeldes pinges ja oli tunne, et lihased ei veni üldse. Kas ma pärast rallit tegin venitusi või midagi? Eiii! Nii rumal oskangi olla. Õhtul üritasin lihaseid veidi rullida sellistes asendites, milles ma olla saan, et randmetele liiga ei tee.
Aktiivsus: 47% (üsna hea selle kohta, et ma midagi ei teinud)

Teisipäev - hommikul tõuksiga tööle 6km (21min55sek, avg 141x') ja pärast tööd tagasi 6km (25min56sek, avg 121x'). Liikumine oli väga vaevaline, ma olin üsna üllatunud, et tööle siiski nii kiiresti jõudsin, tagasi läksin veel rahulikumalt. Lihased oleks nagu poole lühemad, ei saanud ei tõugata ega seda poolkükki teha.
Lõuna ajal oli jõusaalis süvalihaste ja kõhulihaste treening 45min soojendusega. Kõhulihased andsid veel laupäevalgi endast märku.
Aktiivsus: 142%

Kolmapäev - hakkasin pihta mu kõndimine, mida tuli päeva peale kokku 23km! Seda kokku seitsmes erinevas osas, esimene oli kõige pikem (üle 10km), seejärel mõned lühemad distantsid 2-3km vahel, vahepeal pea 5 km (vahepeal oli 10kg lisaraskust puusal või kõhul) ja siis veel õhtul veel 1 +1. Oi mu jalad olid väsinud. Sellega ma ei olnud arvestanud. Lisaks oli baleriinadest saanud villid kanna alla, sest need jalanõud on täiesti kontsavabad ja seetõttu ei ole minu jalale kõige sobilikumad.
Õhtul kinos oles üks inactivity stamp.
Aktiivsus: 318%

Neljapäev - järgmine kõndimise päev, aga õnneks veidi tagasihoidlikum, kokku siiski 16km ja väljas oli ikka üsna palav.
Ennelõunal kohtumisel olles üks inactivity stamp.
Aktiivsus: 171%

Reede - jälle kõndisin, aga taaskord tagasihoidlikumalt, lisaks oli kavas veel spordipäev. Kõik see 14km tuli kokku juba ennelõunasel ajal. Spordipäeval sai proovida disc golfi, nooleviset ja 4kg topispalliga pidi mingeid asju maha saama (aga palli tuli visata kahe käega üle pea ja põrkega). Ilmselt selle esimesega tegin ma käele veidi liiga, mõnda aega andis ranne tunda, aga nüüd annab veel lihas ka. Minu randmele see mäng ei sobi, liigutused on kiired ja ei sobi mulle. Meile üritati ka õiget tehnikat õpetada, aga eks see kõik tuleb harjutamisega. Tore oli ikka. Lisaks sai esimene ujumine tehtud, vesi oli üsna külm.
Aktiivsus: 260%

Laupäev - jälle kõndisin plaanitust rohkem ehk umbes 12km. Aga õhtul oli ilm tuulevaikne ja siis tegin ka tiiru tõuksiga: 9,5 km (32min35sek.. ja pulsiandur ilmselt ei töötanud). Alguses oli üsna hea minek, aga siis tekkis mingi valupunkt vasakus tuharalihases ja võtsin sammu kohe lühemaks ja tagasihoidlikumaks. Hiljem veel rullisin veidi, et ehk läheb üle.
Aktiivsus: 302%

Pühapäev - mõtlesin, et kui uni liiga vara ära läheb, siis teek tõuksiga väikese ringi, kuigi muidu on puhkepäev! Esimene uni läks ära kell 4, aga olin kannatlik ja ootasin, et uni tagasi tuli, lõpuks tuligi, aga üsna katkendlikult. Poole 8 aeg tundus asi juba lootusetu ja veidi enne 8 olin juba väljas. Ilm oli tunduvalt jahedam ja tuulisem kui õhtul. Ideaalis oleks rahulikud 10km teinud, aga tuule tõttu oli pool ringi üsna raske ja siis juba meenus, et tuleb hommikul liha ära küpsetada ja nii pidi ring lühemaks jääma. Tagasihoidlikult siis tõuksiga 6km (21min55sek, avg 140x'). Eilne valupunkti eriti ei tundnud. Õhtul oleks ilmselt parem sõita, et tuul vaibub, aga ei tea, mis ajal tagasi linna jõuame ja ilmselt kell siis juba liiga palju (ehk minul uneaeg).
Aktiivsus: ?? (kell 8.45 hommikul 46%)

Kui kaalu vaadata, siis oleks praegu ideaalne aeg hakata aktiivsemalt taas jõutrenniga tegelema, aga kas mul on selleks kodustes tingimustest tahtmist, jõudu ja vahendeid?

Lõpuks tuli ka vihm

03.06.16

Selle kolme vaba päeva jooksul päevitama ei jõudnud, aga loodan, et ringi liikudes sai veidi jumet. Täna oli aga spordipäev ja ilm imeline. Nüüd olen randiline ja kohati väga punane. Väljas olles ei saanud ise sellest arugi. Aftersuni ka ei ole, aga kreemitasin end siis lihtsalt sisse. Aga sai tehtud ka esimene ujumine. Lapsed olid selleks ajaks kalda juures kogu soga üles tuuseldanud ja tuli ka piisavalt külma vett, nii võttis üleni vette minek päris pikalt aega, aga sai lõpuks ka tiiruke ujutud ja vesi läks aina mõnusamaks (ja ilmselt oli nahale hea leevendus). Eriti sportlikud me seekord ei teinud, aga alad, mida tegime, ei tulnud ka eriti hästi välja, samuti ei tahtnud sinna väga pikaks ajaks jääda.

Täna käisin raamatukogus, viimase raamatu lõpetasin hommikul, selline imelik oli. Nüüd ootab neli uut ja päeva peale sain ka teate, et üks järjekorraraamat ootab mind ka raamatukogus, eks jalutan homme läbi, sest lähen niikuinii turule.

---

04.06.16

Eile tekkis väga järsku tunne, et nüüd olen väga väsinud. Nii pugesin ruttu teki alla ja jäingi vist magama. Ärkasin ikka enne äratust ja uni muutus rahutuks. Aga tegin enda hommikuse ringi ära ja pugesin uuesti teki alla ja käin lõpuks magama. Uuesti ärkamine oli palju raskem. Hetkel on suvised plaanid sellised, et päevad hakkavadki väga vara ja seetõttu lõppevad ka vara (muidu jääb unest väheks), aga täpselt sellest ehk teinekord. 

Tundub, et täna on väljas ka õhku ja tuult, kuigi sooja näitab hetkel vaid +15. Üks klassiõde pidi mingi aeg korra Tartus olema, nii on võimalus kohtuda. Hiljem tahaks sõbrannadega kaltsukaringi teha, sest seda pole teinud väga kaua. Mitte et ma midagi spetsiifilist otsiks, aga äkki leiab midagi. Otsin ka nt diivani- ja tugikoolikatteid. Naisteka kapipeolt sain ma ühe kleidi ka, mis pikkusel sobib tööle minemiseks ja kui seda selga proovisin, siis ei olnud veel suur. Kallima raha eest seda ostnud ei oleks. Värv ka huvitav.

Jalad on nii väsinud. Ometi peaks täna õhtupoolikul ka tõuksima, sest juba nädala pärast on võistlused, aga ma tunnen, et ei ole valmis. Ilmselt järgmise nädala lõpus lähen kahel päeval autoga tööle, et jalgu veidi säästa. Homme on päris puhkepäev. Teeme sõpradega väikese Tripi Lõuna-Eestis ja käime ka üle piiri Lätis. 

Mai kokkuvõtted 2016

Ikka Endomondo, kus pisipiltidelt näha, mis trenn oli.

Polari kella järgi.

Veel Polarist.

Kokku lausa 10 inactivity märki, AGA 2. mai (x3) olin koolitusel ehk istusin, istusin.. 11. (x1) ja 12. (x2) mail tegime juhatajaga palju arvutitööd ja istusime ja istusime. 17. mail (x1)lugesin voodis raamatut, 20. mail (x2) oli üks ilmselt tööl, teine õhtul lugedes, ja 27. mai (x1)  oli töökaaslastega istumine ja ilmselt istusingi ja jutustasin.

Rattal kokku 455,2 km
Kõnd/jalutamine kokku 134,1 km.
Aktiivset aega kokku 8 päeva ja 16 tundi.
Trenniaega kokku 2 päeva ja 16 tundi.