Sunday, October 14, 2018

Trennipäevik 08.10.14.10.2018

41.nädal


Vahepeal on sügis ilusamaks muutunud. Ilusad kollased lehed langevad (ja mõtled, et peaks riisuma). Eriti ilus oli nädalavahetus. Sotsiaalmeedias oli Istagram ilusaid sügispilte täis ja mis seal salati, ka ise sai jalgadega lehtedes sahistatud. 
Kuigi uni on sel nädalal natukene kehvem olnud, eelkõige olnud probleeme uinumisega, siis üldjoontes on see ikka sinna kaheksa tunni juurde jäänud. Huvitav on kellal seda unegrafaikut vaadata, vahel annab ta hommikul ärgates mulle ühed andmed, aga siis varsti kohendab neid. Tööle läksin kolmel hommikul varakult ja siis kahel teisel päeval läks ka uni juba kella 6 ajal ära. Reedel katsetasin seda, et võtan ka siis homikusöögi kaasa, kui lähen tavalisel ajal tööle. Hommikut teevad teised niikuinii kohviringi, et siis mul aega süüa küll. Järgmine nädal hakkab jälle üks asendamine peale...
Sammudega on üks päev jäänud alla 100%, muidu täitsa tubli. Ma kohe üritan se rohkem ringi siiberadad, eriti tööl, et ei jääks liiga kauaks arvuti taha istuma. 

Esmaspäev - tegin ülakehapäeva jõusaalis (70min). Algselt oli plaan ringtreening, aga treener ei saanud poole 4ks tulla. Randmed on endiselt sellised kehvad.. tippe üritasin teha, aga sellest ei tulnud suurt midagi välja. Harjutusi oli siiski piisavalt ja trenn hea. Kõhule olen kogu aeg omaloomingut teinud, tegelikult peaks midagi paika panema (ja mul on ikkagi tunne, et tahaksin neid teiste harjutsute vahele poetada).

Teisipäev - trenniks oli kanuutamine Emajõel. Pühajärve matkamaratonilt olin selle auhinnaks saanud, kutsusin sõbranna kampa ja ei teadnud mida oodata. Mina tüürida ei oska, sõbranna esimest korda kanuus... Algus oli üsna keeruline. Sõbranna oli vist unustanud, et kardab ka vett. :) Esialgu läks palju energiat tema motiveerimise peale ja selle peale, et me ikka edasi saaks liikuda... sest ega see tüürimine kerge ole (minule). Läksime vastuvoolu ja lõpuks tuli pärast hästi välja. Suuna muutmiseks pidin mina siiski mõla teisele poole kanuud saama, sest mul see kanuu alla tõmbamine suunda küll ei vahetanud :/ . Eajõel oli hea harjutada, piisavalt lai. Kui ma kuskil väikesel jõel olen vahepela taga istunud, siis on kanuu vaid ühest servast teise käinud. Meie liikusime kuskil 55minutit ühes suunas, olime kuskil Jänese matkaraja kõrval, ja siis tagasi. Tagasi liikusime muidugi palju kiiremini, aga vool kiskus kogu aeg kuskile kaldasse ka. Kokku kanuutasime natukene alla 7km, keskmine pulss jäi alla saja. Vette ei kukkunud, riidu ei läinud, sõbranna oli ka rahul. Kohe, kui vestid ära andsime, hakkas ikka väga külm.

Kolmapäev - selline ringtreening, mida treener juhendas, harjutused kummigdega ja palliga, alaselg sai vatti (kurtsin, et nõrk teine). Täitsa mõnus oli. Trenn 70min.

Neljapäev - pool 4 läksin töölt ära ja bussiga koju, ei hakanud kõndima, kui buss sõidab... aga bussis hakkas nii halb, läksin veel sellega, mis pool Karlovat läbi sõidab. Süda hakkab läikima ka siis, kui slele otsabussiga koju lähen, aga too söidab ainult 12minutit, nüüd olin bussis 25minutit. Läksin paar peatust enne kodu maha ja kõndisin koju, aga ikka oli halb.. ja siis jäin magama kuskil tunniks. 
Olin pähe võtnud, et peaksin rohkem aeroobset trenni tegema ja nii läksin kell 7 jooksma. Tempo mõttes tegelikult sörkima, aga minule oli seda küll. Üle väga-väga pika aja oli mul samm kerge! Ma ei vadaanud ka kella ega pulssi, täitsa mõnus oli. Tegin ikka nii, et 2,5km edasi ja siis tagasi, sest praegu ma üle 5km joosta ei plaani. Pulss oli kõrge, tempo aeglane.. aga tuju hea. :)

Reede - jalapäev 80minutit. Trennis midagi muutnud ei ole.. kükkides suurendasin raskusi 2,5kg võrra. Aga mu raskused on ikka veel pisi-pisid. :)

Laupäev - käisime Virumaal sünnipäev. Tagasi sõites vahepeatus Äntu Valgejärves ja kiire suplus (sest SInijärve ääres olid jälle inimesed). Vahepeal jalutasin linnas.
Ja õhtul jooks 4km. 
Ja siis tuli veel koristamishoog.



Pühapäev - täna oli Sõprade Sõit. Mina ei läinud. Ja kui ise tõuksisin, siis oli päris kurb olla... ilm oli imeilus, ühed tõuksisõbrad läksid 100km sõitma, nägin neid... oli selline tunne, et tahaks ka... miks ei läinud? Oleks vaid septembris teadnud, et tuleb niiiii ilus ilm. Aga regamine oli soodushinnaga siis, kui oli väga kole ilm ja ma ei võtnud tõuks väljagi... ei kujutanud ette, et ma sellise ilmaga 100km sõidaksin, sest tegelikult olen hooaja lõpetanud. Vat siis. ja oktoobriks oli regamine 50eurot, mis on juba väga-väga kallis. Kusjuures eelmine aasta oli terve värk odavam...
Aga vat siis.
Ise tõuksisin kergelt 20km, tahtsin Türvandi ringi teha, aga selleks oli nõrkus (hommikust polnud söönud) ja janu (vett polnud kaasas, raha samuti mitte) liiga suur. Sõitsin 10km ja siis tagasi. Mõnus oli. Eriti see ilm. Tõuks 20km 1h10min, avg 139x'. 
Natukene riisusin õues, aga õhtuks on kastan uued lehed langetanud :/ Kõndisin ka. Päeval käisid külalised (eile tegin kooki, aga ise sõin oma putru).

Sunday, October 7, 2018

Trennipäevik 01.10.-07.10.2018

40. nädal

Jõusaalis lähevad trennid hästi, mõne harjutuse puhul olen raskust suurendanud või teine võimalus kordusi rohkem teinud. Aeroobse osaga on aga kehvasti. Selline ilm ei kutsu õue... Sel nädalal oli meil ka hooaja lõpupidu, kahjuks uue hooaja plaane ei saa jagada, sest läbirääkimised alles käivad. Loodame väga, et Tõuka lõpuni sari jätkub.



Esmaspäev - pärast tööd ruttu jõusaali ja ringtreening. Keskendusime süvalihastele, kere sai korralikult vatti. Kui mul reedest veel mingi valu tuharas oli, siis trenniga see kadus ja tulid mingid uued tunded. Trenn oli mõnus - 70 minutit.

Teisipäev - trennivaba. Kõndisin kosmeetiku juurde 3km.

Kolmapäev - jõusaalis ülakeha. Pool 16 trenni minnes mõtlesin, et olen kindlasti üksi ja saan trenni ära teha. Kus sa sellega, terve jõusaal oli mehi täis ja nende seas siis treener, kes ise trenni tegi. Esimese asjana sain ikka rinnalt suruma minna ja edasi ka keegi kuskile ette ei jäänud (või mina neile), vaikselt läks saal tühjaks ja lõpuks sain kuskil 5-10minutit ka üksi olla. Enda kavast jätsin välua kummiga lõuatõmbed ja tipid, sest randmetega on viimasel ajal häda olnud ja mul polnud randmesidemeid kaasas. Tegin hoopis mõne teise harjutuse lisaks. Jäin rahule. Pole kunagi nii intensiivne kui jalapäev, aga no nii ongi.

Neljapäev - trenivaba. Kõndisin 2,6km poodi. 


Reede - jalapäev! Alustasin ikka teise blokiga ja siis läksin kükkide juurde. Kükkide juures annab tehnikat ikka parandada.. tagumik rohkem taha,s elg rohkem kumeraks. Mul on hea meel, kui keegi mõistlik parandab ja õpetab, sest ennast on ikka raske jälgida. Püüan väiksema raskusega rohkem harjutada. Alaselg on hetkel üsna nõrk. Sel korral polnudki nii raske pärast kükke kastile astumiste juurde naasta. 
Kokku mässasin 90minutit. Soojenduseks ikka mäkke kõnd, lõppu ka, lisaks venitused ja rullimist. Õhtul kuputasin. 
hommik.



Laupäev - Hooaja lõpupidu!
Kogunesime Leevi poe juures ja alustasime ka Raftimatka. Autojuhid viisid autod Süvahavva. Meil oli viis kuuekohalist rafti, mille vahel end ära jaotasime. Et kõik mahuks, siis kõige taha istus ka veel keegi - tüürimeheks. Lapsed võtsime täiskasvanute vahele. Minu jaoks esmakordne raftimatk ja vee Võhandul. 
Meie Kaaslasega sattusime teise kummipaati ja kui minema saime, siis esimesed olid juba kuskil kaugel. Natukene tegime tööd, siis jäime järgmisi ootama.. ja nii oli üsna palju. Kui teised liiga lähedale jõudsid, siis tegime rohkem tööd. Et võistlus ei ole, aga mööda ei taha lasta. :D Mõned (kärestikud) olid ka... vahva oli, aga kui oleksin paadis olnud kõikidega sellistega, kes pole kunagi varem sõitnud, siis oleks väga hirmus olnud, meil oli vähemalt kolm, kes olid käinud Võhandu maratonil ja raftiga, et nad teadsid, mida teevad ja kuidas juhendavad. Tüürimees oli väga tubli, mul hea meel, et keegi seal taga veel istus, muidu oleksin mina pidanud tüürima hakkama. :D Üldiselt sõitsime väga rahulikult ja lasime end voolul kanda. Üks vahepeatus oli, kus pidime ühe ülesande täitma ja seejärel oli veel kuskil 16min sõitu. Kokku sõitsime siis 8,4km 1h40min (ja suurem osa ajast me ei teinud tööd, sest tahtsime et teised silmapiiril oleks, et oleks toredam). Pärast pausi mõtlesime, et lähme siis lõpuni ära kiiremini. Siis hakkas kuskilt selg kiskuma, liigesed olid valusad ja tahtsin, et see läbi saaks. Üks liigutus juba pikka aega muutus kurnavaks. Sain aru, et Võhandu maratonile mina minema ei peaks, õnneks kadus ka isu ära (liigestega on üldse viimased nädalad väheke keeruline olnud).
Meil läks hästi. Kahes kärestikus said esimene ja viimane veidi märjaks, aga muidu oli kõik hea. Lõpetasime Süvahavval, tegime aknaga pilti ja varsti võtsime suuna puhkemaja poole. Arvasin, et see on lähedal, aga sõitsime tükk aega - Päikeseranna puhkemajja. 
Alustasime saunaga. Mõtlesin, et saab ka vette mindud, aga vot ei läinud. Külm hakkas. Aga saun oli mõnus! Ajakava läks veidi nihkesse, nii kella 19 alustati hooaja kokkuvõttega ja uute plaanidega. 2020 on plaanis Eestis MM teha, nii et on aeg treenima hakata ja jõuab liituda! Tõukerattaliit on lõuks valmis saanud liidu spordikoplektiga, mida saime katsuda ja vaadata. Kindlasti plaanin endale tellida. Kui see ametlikosa oli läbi, siis tegime kiirelt ka liidu koosoleku, sest nii palju liidu liikmeid oli kohal ja oli vaja valida uus juhatus. Kõik läks hästi ja üksmeelselt.
Sõime ja jõime ja jutustasime. Sel korral võtsime kõik toitu kaasa ja laud oli ikka lookas. Ja saime imehead torti, seda pildi näitan hiljem, kui ametlikud fotod käes. 
Ja ka sel aastal loositi välja ratas - kickbike race max 20'. Eelmine aasta võitsin ju mina fat maxi. Sel korral oli loosimine veidi erinev - nii palju hääli said, mitmel võistlused osalesid ja kui kõigil, siis üks lisahääl, lisaks pidid kohal olema. 
Kes võitis sel aastal? Nope, mitte mina (kui oleks minu nimi tulnud, sest sedelid ma ikkagi täitsin, siis oleksin pakkunud, et tõmban uue nime). Aga minu õde võitis! Aigar veel ütles pärast nime hõikamist, et see perekond oskab seda. :D Ja teised küsisid, et palju mul neid õdesid-vendi veel on, et mitu aastat nad ootama peavad oma võitu... Noh kolm ikka veel ;) Nii vahva! 

Kella küneks olime meie täiega väsinud.. juba enne tegelt. Torditüki võtsime koju ja suundusime ka ise ära. Eks paljud jäid ka ööseks, aga oma voodis on parem magada. Päev oli pikk ja koju oli ka tükk maad sõita. 
Meeleolukas päev!
Ja ilmaga nii vedas. Kui kodust välja läksime, siis ju aina sadas ja sadas ja ma rõõmustasin, et ma Tartus ühtegi kilomeetrit jooksma ei pea. Aga olime mõnikümmend kilomeetrit sõitnud, kui päike tuli välja ja oligi ilus sügis. Võhandul polnud ka tuult. Ilus oli!

Rõõmsad.
Süvahavva kollane aken... jap, pildi oleks pidanud teiselt poolt tegema :D

Võhandu

Ilus vaade

Rikkalik.



Pühapäev - magasin ja lugesin. Ja ilm oli kuiv, et läksin üle kahe nädala tõuksime - võtsin suuna Luunja poole. Kokku tuli 21km 1h11min. Keskmine kiirus 17,62km/h, selline ok. Laskumistel ma mingit asendit ei võtnud, sest selle ajaga läks juba pulss madalaks ja hakkas külm. Keskmine pulss 142 x'. Koju sain õigeaegselt, sest siis tibas juba vihma. 


numpsik.

kuidas sa loed niimoodi?

spordiselfi


Selline uni viimasel nädalal. Minu meelest väga eeskujulik. Tolle nädala laupäeval olime külas ja seetõttu sai siis suht hilja magama, aga kõik teised päevad on see üsna vara olnud. Minu voodis vähkremist see eriti ei väljenda, aga ka seda on olnud. Kui 8h ära magan, siis on enesetunne kohe palju parem. Ja eks väsingi õhtuks ära, sest päev on pikk olnud. 


Tahaks kuidagi selle aeroobse trenni uuesti sisse saada. Peab vist ikka jooksma hakkama. Teisipäeval on kanuumatk, loodan, et ilm on kuiv. Muidu on trennid nagu ikka. 10 äeva pärast on tööl sisesõudmine, kas peaks osalema? Minu viimasest sõudmisest on möödas peaaegu aasta. Sel aastal võistleb iga asutus enda linnas ehk võimalik, et peab üksi sõudma... et kellega ma siis võistlen, kui kedagi kõrval pole? ja pärast seda 100m on ikka päris halb olla, sest pingutus on nii suur... ma kohe ei tea. Äkki homme teen soojenduseks sõudmist.

Wednesday, October 3, 2018

03102018


Olen viimased kaks päeva ärganud enne kella 6 ja olnud juba 6:40 tööl. Viimased aastad.. või viimased 10aastat? ei ole ma üldse hommikuinimene. Aga ma ei ole ka õhtu- või ööinimene. Pigem selline päevainimene. Ja vajadusel hommiku (selle peale mu Kaaslane nüüd naeraks, ta näeb väga hästi, kuidas mina kohe magama jään, kui tema on head-aega-musi ära teinud ja tööle läinud). Küll aga olen ma öelnud, et kui mua saaksin tööpäeva aega nihutada, siis pigem ma läheksin varem. Ja nüüd on võimalus, et ma saan seda teatud päevadel ära kasutada - nii vabanen töölt kell 15:30 (nagu tavaline reede, aga selle erinevusega, et töötunde on ikka 8h15min). 
Ja see annab mingitel päevadel motivatsiooni tööl käia. Igapäevaselt ma seda rakendada ei saa, sest esiteks sõltub see mu Kaaslase töögraafikust ja teiseks peab selleks mul kolleeg tööl olema, kes vajadusel asendab (nagu mina asendan igal teisel reedel teda). Ja kui ma mõtlen oma trennidele ja teistele plaanidele, siis on mõistlikud päevad teisipäev, kolmapäev, neljapäev. Reedeti on niigi lühem päev ja muidu ei jõuaks tööasju valmis ja esmaspäeviti on hetkel trenn kell 17. 
Eile kasutasin seda aega nii, et läksin kosmeetiku juurde, sain aja panna kella 16ks ja jõudsin hiljem bussile ja jõudsin ikka varem koju kui tavaliselt. Täna läksin trenni ja kui oleks koju edasi liikunud, siis oleksin pool 6 koju jõudnud. Minu jaoks on see 1-1,5h väga suur vahe!
Sellistel hommikutel ma kodus ei söö. Ärkamisest peaks toibuma ja selleks pole aega. Ühe kohvi joon küll. Praegu on kaks varianti, mida kaasa võtta. Üks on ikka vana hea smuuti! Aga mulle üldse ei meeldi, kui see natukene pikemalt seisma jääb... tahab kuidagi pruuniks minna (on see banaanist ja keefirist?). Ja teine variant, mida proovisin nüüd esimest korda - üleööpuder. Blogides ja mujal olen neid soovitusi ikka näinud, aga üldiselt olen harjunud, et puder on soe... Suvel sain kuskil auhinnaks ka natukene helbeid - Helen Helde helbed. Eile õhul avasin ühe, kus olid vist õunatükid ja kookos ja veel midagi. Panin neid, lisaks piima ja valgupulbrit. una valgupulber tegi jua magusaks, siis banaani ei lisanud. Kohupiima või jogurtit ei olnud. Kaneel ka muidugi. Hommikul lisasin linaseemneid. Ja täitsa maitsev oli! Lõpuks küll liiga magus, aga tuleb lihtsalt valgupulbrit vähem panna või proovida banaaniga. Igal juhul plaanin seda veel teha. Tööl võtsin kausikese arvuti juurde, vahepeal võtsin siis mõne ampsu. Jah, sööma peaks nii, et teiste asjadega ei tegele, aga selline aeglane söömine andis mõnusa täiskõhutunde ikka pikaks ajaks. 
Vahepeal oli soov rohkem suppe süüa. Sel kuul pole tööl ühtegi suppi, mis kõnetaks. Viiest supist on kolm suppi punased, siis üks veel seentega ja lõpus frikadellisupp... mis ei täida väga kõhtu. Praegu ei olegi mul homseks toitu kaasa võtta, et peaks ikkagi siis sööklas käima. 


Trennides läheb üldiselt hästi. Muidugi kaal langes enne jõusaaliga alustamist palju paremini st langes. See on ainult number. Jõusaalil on teised eesmärgid. :)


Foto: K. L.

Monday, October 1, 2018

Draakon 3!


Mu punane Draakon!
Täna on see imeilus päev kui Draakonil sai päris oma kodus kaks aastat täis. Ehk kiisu sai kolme aastaseks. 
1.10.2016 tuli Draakon koju... aga õigem oleks isegi öelda, et kaks aastat tagasi tegi tema ühets korterist tõelise kodu. Ja jätkas seda uues kodus. Ja tulevikus jätkab majas. 

A house is not a home without a cat. 

 Mis viimase aastaga muutunud on? Kõik on sama, samas on iga päev erinev. Minu jaoks on kass pereliige ja nii algusest lõpuni. Aastaga on Draakon saanud veidi vanemaks, aga tema püttused ja vembud pole muutunud. Kui vaibad on paremini kuskil all kini, siis on ned õhtuks vähem rullis. Ikak ja jälle tulevad tal tuiskamishood ja ta lendab ühest toast teise ja teeb hüppeid. Tema lemmikohaks on aknalauad ja kõrvaltoas on seal ka tema pesa. Nii saab ta vaadata välja, vaadata linnukesi ja teha mjäu, kui me ukse juures oleme. Teistest akendest käib ta vaatamas linnukesi ja kassikese. Ma endiselt ei tea, mida ta teeb päev otsa, kui meie tööl olema, kuid ma arvan, et ta magab... sest vaibad jõuab ta rulli minutiga ajada, ei pea terve päev ringi trallima. 
Minu lemmikud on õhtud, kui on aeg voodisse minna. Siis tuleb ka Draakonil mingi läheduse vajadus ja tuleb astub mööda kõhtu, tahab pai ja sügamist ja siis sätib end kuskile jalgade juurde voodi äärde. Väga harva sätib ta end kõrgemale või päris kõhule/seljale/jalale. On öid, kui ta püsibki seal. Ja hommikul tuleb uuesti nurruma. Ja siis on öid, kui ta ärkab ja hakkab ringi trallima. Suvise kuumalaine ajal jäi ta enda pessa magama, ilmselt oli voodis liiga palav. Ja sel ajal ta üldse magas palju isegi temal oli palav. Ahju otsas pole ta ammu käinud... aga kaugelt ikka vaatab. Küll aga on ta selgeks saanud, kus saab küüsi teritada, ta muidugi võiks seda seal tihedamalt teha. 
Samal aja on ta ka pirtsakamaks muutunud. Kui tal liivakastis on mingid junnid, siis ta ei taha sinna astuda ja hakkab otsima teise variante. Mõned üllatused on ikka ette tulnud. See on väga huvitav, sest ma ei ole aru saanud, kuidas ja miks see probleem tekkis. Eks näis. Muidu on tubli, triksis, traksis. 



Jänkuga,



Magas nii armsalt käpp põse all.

Nii tundub päris pikk kiisuke.

Vahepeal kallistab ma kraapimiskohta. 

Suvine poos.

Enda territooriumi ees.

Õhtune asend. 

Ta toob nii palju rõõmu ja teeb südame nii soojaks. Ja vahel toob muret ka - siis kui on õues kuskil põõsa all ja ei anna end kätte. Milline elu enne teda oli... Ei mäleta, ei tea. Ja polegi oluline. Mitte mina ei võtnud endale kassi, vaid kass tuli minu juurde. Draakon valis endale kodu. Ja ta tuli täpselt õigel ajal. 

💚💚💚💚💚