Tegelikult päris nii ei saanud, et nädala alguses tuleb mõte ja nädala lõpul lendame Londonisse. Kindlasti saaks, kui piletihinnad rolli ei mängiks, aga reisi tegigi võimalikuks just odavad lennupiletid. Tulid piletid, sai Sõbrantsiga otsustatud, et meie nüüd lähme ja alles siis läksime ülemuste juurde ja küsisime selle ühe reede vabaks. Nimelt ei saa me üldiselt töölt ära olla, sest keegi peab tööd ka tegema, aga leidsime, et ühe reede ikka saab, kui kõik vajalik tehtud. Lõpuks kujunes nädal selliseks, et ülemusi polnud ka tööl. :D Mina olin saanud just ühe lisapuhkusepäeva, mis kasutusse läks, Sõbrants sai ka puhkusepäeva ja nii oli asi kindel.. aga ütlesime ka ausalt, et meil on piletid ostetud. :)
Grupivestluses hakkasime vaikselt planeerima, kõik ütlesid, mida nad tehaksid teha või näha, aga samas jäi väga palju lahtisi otsi. Ööbimispaiga leidisme Paddingtoni jaama lähedal, kusjuures kui majast välja tänavale läksin, siis oli üle tee maja, kus ööbisin kolm aastat tagasi! Niisiis oli see ümbrus minu jaoks üsna tuttav, polnud probleemi liikuda selle ja MArble Archi ja Hyde pargi ja Oxfordi tänava vahel. Mõned päevad enne reisi ostsime transpordi - läksime Lutonisse ja sealt saime Marble Archi Green Line'iga, tagasi sõitsime National Expressiga Stanstedi lennujaama. Lisaks ostsime turismibussipiletid, sest läksime ikkagi linna vaatama.
Läksime Riiast Wizz Air'iga, see startis reede hommikul kella 6 ajal! Bussidega head plaanid polnud, nii läksime Riia Lennujaama autoga. Algpunktist stardidi kell 23, linnast välja saime 30-40minutit hiljem. Sõitu alustas Sõbrants, mina kõrvalistmel, taga prooviti tududa. Tee oli kuiv. Aga oli pime ja võõras tee. Ja siis oli juba Läti teed. Vahepeal sai ka kütust võetud ja roheline kaart kindlustuse tõttu. Kuskil poolel teel läksin mina rooli, alguses polnud viga, aga lõpp läks ikka raskeks, aga siis oli ka öö... Õhtul olin proovinud magada, aga ju oli ärevus sees ja magamisest ei tulnud midagi välja.
Auto läks lennujaama lähedale parklasse, mis oli ka broneeritud, buss viis meid lennujaama, saime tualetis ära käia ja juba sai kontrollidest läbi minna. Värva ajuurde jõudes oli umbes tunnike lennuni aega ja üritasime kõik magada. Üks põhjus, miks ma eelistaksin Tallinna lennujaama, on see, et seal on mugavaid ja mõnusaid kohti, kus silm korraks kinni panna. Kuidagi me seal veidi magasime, minu silm läks veidi selgemaks küll. Lennukis panin kohe silmad uuesti kinni ja vist suurema osa ajast ka magasin, õnneks hoiti ka tuled kustus. Lutonisse jõudsime varem ja nii saime kohe kell 7 ka bussile, et jõudsime Londonisse üsna ruttu. Otsisime koha, kuhu saime kotid jätta, sest korterisse saime alles kell 14st. Seejärel oli kergem olla ja suundusime linna poole. Jalutasime Hyde pargis lossi poole ja vaatasime vahtkonna vahetust. Päris 2h me seal ei olnud, aga vahva oli. Üks mees oli seal nii äge! rahvast oli palju. Kui päike paistis, siis oli nii soe!
Nägime kirsipuud, mis õitses. Ja märtsikellukesi.
Turmispunkti jõudes saime kätte oma bussipiletid ja ostsime London Eye piletid (seal oli see 17£, Internetis oli kõige odavam vist 23£). Oli ka muusikali mõte, aga kui sooduspiletid olid 40£, siis see meie eelarvesse ei mahtunud. Nende muusikalide puhul, mida oleksime tahtnud näha. Ja siis saimegi juba bussiga sõitma minna! Ma arvan, et me võtsime punase marsruudi.. aga kui aus olla, siis ei mäleta ka enam!
Sõitsime ja otsisime kohta, kus süüa. Lõpuks läksime tõesti Fish&Chips'i... aga jahm. Ei kiida. :) Tatsasime üsna palju jala. Lõpuks läksime korterikaartide järgi ja korteri juurde saime takosga (sõitsime 2minutit :D). Tuba oli ilus, aga keldrikorrusel. Meie eestlased pole vist keldrikorrusega harjunud, et no valgust ei paistnud, aken oli, aga see oli selline nagu oli.
Panime asjad ära, aga sinna ei jäänud, sest muidu oleks kõik kohe magama jäänud. Läksime uuesti välja, aga vahepeal oli hakanud vihma sadama.. mõtlesime seal, kas lähme šoppama või lähme London Eye juurde. Valisime esimese variandi, et sellega siis ühele poole saada ehk võtsime suuna Primarki poole, mul teisi soove polnud.
Muidugi oli seal üsna hullumaja... aga olime kannatlikud. Tahtsin spordisokke ja mingeid pükse, muud soove polnud. Oleks ehk pesu ka vaadanud, aga vot ei viitsinud proovida. Minule sobivaid kleite ei näinud. Järjekordade tõttu ikka aega läks, aga lõpuks olime kõik rahul, ka teised kaks, kes midagi osta ei tahtnud, leidsid endale midagi ja ei põgenenud kuskile.
Tuttavast kohast sai leitud ka toidupood... ikka selline pisi, aga no midagi. Vett ja midagi hommikuks. Pidin seal jogurtite juures lolliks minema, seal on endiselt see vähese rasvasisaldustega toodete värk... et kreeka jogurt, aga rasva 0%! Mis kreeka jogurt see on? :D Ma vaatasin sv sisaldust ja vangutasin vaid pead.. lõpuks leidsin midagi, mida ostsutasin proovida. Eks see toitumine oli juba metsa poole läinud. ;)
Kui tagasi korteris olime pärast kella 20, siis sai söödud, pesus käidud.. panin pea padjale ja magasin. Ärkasin järgmine hommik. Oli hea uni ja väga vajalik, sest selleks ajaks olin pikalt üleval olnud. Seda lennukiund ei pea päris uneks, see oli selline suikumine.
Linnatiiru alustasime ikka turismibussiga. Ilm oli veidi vihmane, aga ilmateade lubas, et pärastlõunal ei saja. Meie bussis oli nii tore giid, et tõeline lust oli seal olla. Ta rääkis sellist head inglise keelt, mida bussigiidilt ka ootaks. Ühel hetkel otsustasime punasele marsruudile ümber istuda. Seejärel läksime jõekruiisile. Ilm oli läinud ilusaks, taevas selgeks. Taidlesime London Eye ümbruses, otsisime söögikohta. Vaatasime Big Ben'i, küsisime politseinikelt, kust asuvad pubid, et sööma minna. Seal toimus mingi demonstratsioon Trumpi asjus, nii oli rahvast palju, politseinikke palju ja kõiksugu huvitavaid riietusi. Rahvas oli rahumeelne, pigem purjus. Söögikoha leidsime, aga mitte pubi. Pärast seda suundusime London Eye järjekorda, mis liikus üllatavalt kiiresti. Ja kui oligi pime, siis saime ka meie vaaterattale vaadet nautima. Edasi läksime meie Sõbrantsiga Draakonit otsima ja teised lootsid bussiga koju jõuda. Aga viimane turismibuss oli juba ära läinud. Meie kappasime siis mööda linna, abiks oli Here kaardid, mis ka Internetita üsna hästi töötasid. Jõudsime tuttavasse pika, käisime veel Primarkist läbi ja jõudsime üsna väsinuna koju. Läksime teise väiksesse toidupoodi ka, aga seal oli valik veel kesisem... aga ostsime tööle võiküpsist.
Pühapäeva hommikul läks mul uni poole 8 ajal ära, kuid vedelesin voodis edasi. Sõime, pakkisime asjad ja läksime turismibussile, et veel ühe värviga üks tiir sõita. Tuur pidi olema 34min, mis sobis meie ajagraafikusse, aga tuuril selgus, et vahepeal on 25min pausi, sest on alg- ja lõpp-peatus. Olime natukene mures, sest meie bussipiletid said läbi. Bussijuht meid välja ei visanud. Ja kui tagasi jõudsime, siis järgmises peatuses saime ka veel bussile. Otsisime söögikoha ja siis oli plaan veel muffineid osta - neid õigeid. Mina olin hommikul juba midagi ostnud.
Buss lennujaama pidi minema Marble Arch-ist. Leidsime mingi toreda poe, kust üks tahtis kooki osta ja mina oleks veel ühe muffini Eestisse ostnud. Selline fäänsi koht. Ja meie ees oli kaks inimest... Ja kell tiksus ja kell tiksus. ja neil oli seal nii kaua aega ja aega... Kamraad palus lõpuks kedagi teist seal, et meil on niiiii kiire, kohe läheb buss, et kas me saaks ruttu-ruttu. Ma ei tea, mis see ruttu-ruttu seal kohalike jaoks tähendab, aga see küll kiire ei olnud. :D :D Pakkis muidugi ka karpi ja tahtis ikka lipsukese peale teha, aga me ei lasknud... Bussi väljumiseni oli vähem kui 10min ja me panime jooksu.
Jõudsime peatusesse, aga miski ajas mind segadusse. Kust ma olin võtnud, et buss sealt väljub? Sest ma 3 aastat tagasi sain sealt bussilt maha, kui Stanstedist tulime... Bussilt maha... Bussile läksime mujalt. Sõidusuunad. Ehm, naised, need asjad ei klapi.
Nägime hkm.. teisel pool teed.. hkm ühte National Expressi bussi ja otsustasime sinna joosta. Jooksime siis üle 4 või 5 sõidurea, ronisime üle aia, jooksime üle murulapi, ronisime uuesti üle aia, jooksime uuesti üle 4-5 sõidusuuna. Aga sellel bussil oli kirjas hoopis Luton Airport. Ei sobinud. Küsisime juhilt, kust meie buss läheb ja ta ütles meile Oxford Street. Ei osanud muud teha, kui jälle jooksu panna. Esimestel võimalustel jooksime üle sõiduteede, vahapeal pidime ka kannatamatult ootama, et autode tulv peatuks. Jooksime, aga ise ka ei teadnud kuhu. Vahepeal jõudis meile see sama Lutoni buss kõrvale ja bussijuht näitas, et otse edasi ja vasakule. Jooksime edasi, kuni ta ühel hetkel näitas, et jääge nüüd seisma. Oligi nagu meie peatus. Aga kell ei olnud enam 1.43PM, oli hoopis 4 minutit rohkem. Keegi ootas seal veel, kes esimese hooga ütles, et meie buss pole läinud, siis ütles, et on läinud... Me mõtlesime plaani, et uuele bussile saame ehk küll, aga piletid ei kehti, kas bussis saaks kaardiga maksta, kas meil on sularaha vaja, kas jõuame lennujaama õigeaegselt.
Ma olin juba minemas sularaha välja võtma ja siis tuli meie buss! Meie buss, mis hilines 7-8 minutit. Juhuuu!!
Lennujaamas oli nii, et pidime veidi aega ootama, et värav teada saada, aga kui see info tuli ja väravani jõudsime, siis algas juba lennukile minek. Magamine oli raske, sest tuled särasid näkku, aga suurema osa ajast hoidsin silmi ikkagi kinni. Riias tellisime parkla bussi järgi. Statoilist saime kohvi ja sõitsime tagasi kodupoole. Enne Valkat jäin ma lõpuks magama ja ärkasin Küllitses.
Väljas oli külm.
Draakon oli rõõmus. Jutustas minuga nii kaua ja ei tahtnud magama jääda. Hommikul oli tubli ja ei lasknud mul äratuskella ignoreerida.
Vahva oli. :)
Pildid on segamini.
 |
| Miks visatakse sinna kõrvaklapid? |
Tänan!
