Terve suvi ei ole telerist suurt midagi olnud, sarju polnud ka eriti vaadata, aga nüüd on sügis ja vaikselt on ka teleriga võimalik mõnda õhtut sisustada. Mina küll vaatan "Kartuleid ja apelsine" ning "Pilvede all", kuid Härra neist suurt ei hooli (loe: vaataks parem meie sarju). Küll aga juba neljapäeval hakkab "Laulu mu laulu", kus on sel hooajal ka minu lemmik - J.Kreem. See on selles suhtes tore saade, et nad lihtsalt laulavad ja räägivad, ei ole mingit žüriid ega hääletamist. Ja pühapäevast algab "Su nägu kõlab tuttavalt", kus need viimased asjad on küll olemas, aga laulavad, see on lõbus. Selline õhtune lõõgastus.
Homme on jälle selline tore päev, et teen tööl väikese ettekande. Ma ei ole seda mitu kuud teinud, nii et on päris hirmus, aga ma räägin ju ikkagi oma tööst ja seda ma ju ometi tunnen. Aga lisaks on vaja enne ka osakonda tutvustada ühele külalisele ja seda muidugi inglise keeles. Alles see oli, kui me referendiga mõtlesime, et peaks mingi kokkuvõtte valmis kirjutama, et saaksime sellest juhinduda, aga muidugi pole me suutnud seda teha. Küll aga olin tubli ja kirjutan nüüd kodus mõned spetsiifilisemad sõnad välja, mis eelmisel korral kuidagi meelde ei tulnud.
Eile oli tugev tuul ning selle külgtuule ja jooksuga sain endal selja ülevalt (trapets) kõik ikka väga "kinni". Katsudeski valus ja töökaaslane vaatas, et isegi "munad" tulid välja, kui ma veidi ette kummardusin . Aga hetkel on pipraplaastrid peal ja see tegi veidi paremaks, küll aga iga tund tekib vahepeal selline sügelus ja kihelus, et tahaks need ära tõmmata. Jalad on võrreldes eilsega paremas seisus ja ei valuta. Ausalt öeldes ei teagi, kas ma enne laupäeva mingit jooksu teen, sest nädal on kuidagi väga kiire. Homme käime ringtreeningus ja kolmapäeval on lühike Alma sprint kesklinnas.
Neljapäeval lähme Põhjakasse koolitusele! Mu lemmik! Tahaks veel igal pool koolitustel käia, aga mul on ju punktid täis ja keegi peab tööd ka tegema. Meil on isegi vedanud, et me reaalselt saamegi 60 täienduspunkti. Haiglas sain ju vaid 1 (8h) või heal juhul 2 (16h) koolitust aastas. Aga reaalselt käin ma rohkem, sest kogu see HCV (C hepatiit) on ravimifirma tehtud ja tasuta.. Koolitusele lähme ka alles pärastlõunal ning osa sellest on siis töövälisel ajal. Küll aga tahaks veel kovenretsidel käia.
Hiljuti oli vaja apteegist kraami. Muu hulgas ka D vitamiini (õli), planceta ampulle ja veel nipetnäpet. Aaa, keelepuhastajat otsisin (sellest teinekord pikemalt) ja leidsingi ühe interneti apteegi, kus küll ravimeid pole, aga neid pole mul vajagi. Pärnusse ma küll ise kohale ei läinud ja tellisin kauba Smartposti (järgmisel päeval oli kohal!), aga kogu kaup, mis ma tellisin, oli seal tunduvalt soodsam (kontrollisin ravimiinfost järgi) ja tuli ka siis soodsam, kui Smartposti juurde liitsin. Täiesti super!
Me üritame jälle Marantat kasvatada. Mitmeid aastaid tagasi (4 või 5) oli see taimeke siin nii rõõmus, kasvas mühinal, siis aga juhtus midagi ja enam ei kasvanud. Pärast seda me ikka ja jälle tõime seda endale siia küll maalt, küll ostsin poest, aga nii ilusaks ei läinud enam kordagi. Nüüd siis proovime jälle. Töölt tõin ühe nõgese (täpselt nime ei tea, aga selline punane, ei kõrveta, päikese käes läheb veel värvilisemaks), meil on see siin umbes juba kuu, aga ei kasva mühinal! Meil on veesooni siin ka üsna palju, aga milles asi täpselt on, seda küll ei tea.
Tuesday, September 30, 2014
Sunday, September 28, 2014
Trennipäevik 22.09.-28.09.2014
Külm ja kõle nädal.
Kilomeetrid 5 +5 + 17 (kuigi endomondo teist väidab) = 27km
Esmaspäev: puhkasin
Teisipäev: tööl lõuna ajal süvalihaste harjutused (7 harjutust, 3 ringi, üks harjutus 1min), õhtul jooks 5km (34min).
Kolmapäev: puhkapäev
Neljapäev: pidin minema Prorunner trenni, aga niii külm ja kõle oli, et ma ei tahtnud minna, aga tegin ise 5km (u 39min) tiiru. Emajõe ääres on nii ilus! Jalg andis tunda.
Reede: puhkepäev, jalutasin (läksin 10kjm ringile, aga vahepeal jõin üle tunni ajal Werneris kohvi ja kakod ning kokku tuli vaid 5km).
Laupäev: jalutasin, kui käisin linnas.
Pühapäev: Saadjärve Sügisjooks 17km (pigem 17,5km), millest kirjutasin eelmise postituse.
Hommikuvõimelmist tegin ka ja käisin ka perearstil, kes sugugi ei arva, et ma peaksin oma seljavaluga minema neuroloogile, vaid sinna, kus ma käin randmetega. Jahm. Mina sugugi ei taha nii arvata. Aga kolmapäeval ärkasin valuta.
PS: Arstile ma ikka lähen. Nkn pidin sügisel minema.
Kilomeetrid 5 +5 + 17 (kuigi endomondo teist väidab) = 27km
Esmaspäev: puhkasin
Teisipäev: tööl lõuna ajal süvalihaste harjutused (7 harjutust, 3 ringi, üks harjutus 1min), õhtul jooks 5km (34min).
Kolmapäev: puhkapäev
Neljapäev: pidin minema Prorunner trenni, aga niii külm ja kõle oli, et ma ei tahtnud minna, aga tegin ise 5km (u 39min) tiiru. Emajõe ääres on nii ilus! Jalg andis tunda.
Reede: puhkepäev, jalutasin (läksin 10kjm ringile, aga vahepeal jõin üle tunni ajal Werneris kohvi ja kakod ning kokku tuli vaid 5km).
Laupäev: jalutasin, kui käisin linnas.
Pühapäev: Saadjärve Sügisjooks 17km (pigem 17,5km), millest kirjutasin eelmise postituse.
Hommikuvõimelmist tegin ka ja käisin ka perearstil, kes sugugi ei arva, et ma peaksin oma seljavaluga minema neuroloogile, vaid sinna, kus ma käin randmetega. Jahm. Mina sugugi ei taha nii arvata. Aga kolmapäeval ärkasin valuta.
PS: Arstile ma ikka lähen. Nkn pidin sügisel minema.
Saadjärve Sügisjooks
Pikalt mõtlsin kas minna, sest kuue päeva pärast on poolmaraton, aga otsustasin, et lähen. Kui ma nüüd selle jooksu kokku võtan, siis ma ütlen lihtslt, et mul oli raske. Vaim ei olnud valmis ja keha oli väsinud, kuigi ma sel nädalal pole eriti jooksnudki, aga stress on stress. Mul on kilomeetrite aegur aske suvega võrrelda, sest endomondo arvates jooksin ma üle 18 kilomeetri ja kuigi esimesed kilomeetrid tunduvad õiged, siis lõpus tuli mingi nihe sisse. Alustasime veidi alla 6min/km. Alguses jooksime väikeses grupis, mina ja üks töökaaslane ees, teised meie taga. Juba see oli viga, sest kogu selle suure tuule saime me endale, oleksime pidanud noormehed ette suunama ja ise nende tuules jooksma. Teisel kilomeetril hakkas mul see parem jalg taas selle kummalise koha pealt valutama ja mul läks tempo aeglasemaks. Mingi aeg need noormehed vaatasid, et tempo on lagenud ja läksid mööda ja kiirendasid. Mina üritasin oma jalaga hakkama saada ja mõtlesin, et vajadusel saan joogipunktis venitada. Jalg aga andis järele ja kuskil 4.-5. kilomeetri peal enam ei valutanud, küll aga oli selline külgtuul, et ma mõtlesin, et lähen lendu. Ja see sama tuul oli ka ju eest ja teise külje pealt, tagant oli väga vähe. Ja siis ma tundsingi, et kuidagi raske on, samuti ei olnud sellist rõõmu nagu tavaliselt.
Enne esimest joogipunkti proovisin geeli ära. Veidi jõudu vist andis, sest sain töökaaslase peaaegu kätte, aga siis tuli pikk tõus ja ei saanudki. Seejärel jällöe pikk sirge külgtuulega, avhepeal veel pikk tõus. Teise geeli võtsin 3km enne lõppu ehk teises joogipunktis, ma ei tea, kas powerit tuli, aga sellest viimasest järsust künkast ma kõndisin (suvel ma jooksin, kui oli +30!). Ja umbes viimased 3km valutas mul vasak jalg.
Lõpetasin siis ajaga 2h2min ja mõned sekundid ka ilmselt. Ei tasu vist poolmaratonil tempohoidja sappa minna, kes jookseb 2h-ga?! Võib-olla ühe tunni peaks vastu, aga mitte rohkem.
Kui jooks sai läbi, siis ma sain aru, et mu parem jalg valutab ja on valus! See ei ole kunagi pärast jooksu valutanud. Venitasin ja trikitasin, nüüd määrisin, ma ei tea, mida teha :(
Ja pulss oli mul 180+ x' (okei, vahepeal oli ka 177x'-179x'). Vähemalt ma tean, et jõuan küll selle pulsiga joosta, aga aeg oleks võinud parem olla ja tulla.
Jääme siis laupäeva ootama!
tegelikult panin tulleka peale ja pea oli ka kaetud ja pool ajast ka kael.
Enne esimest joogipunkti proovisin geeli ära. Veidi jõudu vist andis, sest sain töökaaslase peaaegu kätte, aga siis tuli pikk tõus ja ei saanudki. Seejärel jällöe pikk sirge külgtuulega, avhepeal veel pikk tõus. Teise geeli võtsin 3km enne lõppu ehk teises joogipunktis, ma ei tea, kas powerit tuli, aga sellest viimasest järsust künkast ma kõndisin (suvel ma jooksin, kui oli +30!). Ja umbes viimased 3km valutas mul vasak jalg.
Lõpetasin siis ajaga 2h2min ja mõned sekundid ka ilmselt. Ei tasu vist poolmaratonil tempohoidja sappa minna, kes jookseb 2h-ga?! Võib-olla ühe tunni peaks vastu, aga mitte rohkem.
Kui jooks sai läbi, siis ma sain aru, et mu parem jalg valutab ja on valus! See ei ole kunagi pärast jooksu valutanud. Venitasin ja trikitasin, nüüd määrisin, ma ei tea, mida teha :(
Ja pulss oli mul 180+ x' (okei, vahepeal oli ka 177x'-179x'). Vähemalt ma tean, et jõuan küll selle pulsiga joosta, aga aeg oleks võinud parem olla ja tulla.
Jääme siis laupäeva ootama!
Saturday, September 27, 2014
Banaanijäätis
Selle mõtte sain mõne aasta eest kuskilt blogist. Imelihtne ja väga maitsev. Lõikad banaanid tükkideks ja paned sügavkülma. Kui tükid on ära külmunud siis purustad need blenderi või saumiksriga, lisad kaneeli ja ongi valmis. Nagu jäätis, aga lihtsalt banaan.
Juuksed
Ma olen jälle tagasi oma juuste juures. Eile tegin tööpäeva lõpus juuksed lahti ning kaks kolleegi vaatasid ja väljendasid üllatust "nii paksud juuksed", ma ütlesin aitäh, mulle meeldivad mu juuksed ja tore ka kui teised kiidavad, aga oleksin endiselt tahtnud öelda, et pole mul midagi enam nii palju neid juukseid. Miks ma seda arvan? Sest ei ole ju! Ma ju saan aru, kui palju neid endiselt ära tuleb (ma usun, et veidi vähem kui kuu tagasi, aga siiski küllaltki palju. kodus on kõik kohad mu juuksed täis.)
Viimane kuu olen ma juuksed tööl ja kodus kinni pannud kahe sellise klambriga. Need samad klambrid on olnud mul aastaid, mul olid teist värvi ka ja varem ma võisin neli sellist juustesse panna ning ikka tulid need lahti, ei mhatunud klambrite vahele ära ja oli raske. Praegu ma panen need kaks klambrit pähe ja ma ei pea neid päeva jooksul isegi kohendama. Lühemad juuksed on ka juba nii pikad, et ulatuvad kinni ja pole mingit probleemi. Juuksed on kerged, ei tule lahti, seong ei vaju ära. Ma pole aastaid saanud neid klambreid kanda! Ja kuigi need klambrid mulle väga meeldivad, siis ma eelistaksin oma paksemaid juuksed. Rääkimata sellest, et kui hobusesaba teen, siis see on tunduvalt õhem ning juuksekumm läheb sinna aina rohkem kordi ümber. (PS: aga antud piltidel ei näe ma vähemalt seda punast tooni ega läiget :D)
Selle alljärgneva seonguga (kui punakas toon välja arvata, aga no valgus ka mõjutab). Juukseid oli palju, need olid kohevad ja jäid igale poole ette, patsis ka eriti ei püsinud, küll aga tulid ilusad lokid (antud hetkel oli Inglismaa tuul neid liiga palju sasinud :D). Ja kuigi ma olen käinud veel korduvalt juuksuris, siis ei ole ma päris sellist soengut enam saanud nagu ma tahtsin. Ja nüüd ma ei tahagi minna.
suvi 2013
juuksevärv 5+. soenguga olin ka rahul. tulid väikesed lokikesed. september 2013
Sellised lood.
Viimane kuu olen ma juuksed tööl ja kodus kinni pannud kahe sellise klambriga. Need samad klambrid on olnud mul aastaid, mul olid teist värvi ka ja varem ma võisin neli sellist juustesse panna ning ikka tulid need lahti, ei mhatunud klambrite vahele ära ja oli raske. Praegu ma panen need kaks klambrit pähe ja ma ei pea neid päeva jooksul isegi kohendama. Lühemad juuksed on ka juba nii pikad, et ulatuvad kinni ja pole mingit probleemi. Juuksed on kerged, ei tule lahti, seong ei vaju ära. Ma pole aastaid saanud neid klambreid kanda! Ja kuigi need klambrid mulle väga meeldivad, siis ma eelistaksin oma paksemaid juuksed. Rääkimata sellest, et kui hobusesaba teen, siis see on tunduvalt õhem ning juuksekumm läheb sinna aina rohkem kordi ümber. (PS: aga antud piltidel ei näe ma vähemalt seda punast tooni ega läiget :D)
Selle alljärgneva seonguga (kui punakas toon välja arvata, aga no valgus ka mõjutab). Juukseid oli palju, need olid kohevad ja jäid igale poole ette, patsis ka eriti ei püsinud, küll aga tulid ilusad lokid (antud hetkel oli Inglismaa tuul neid liiga palju sasinud :D). Ja kuigi ma olen käinud veel korduvalt juuksuris, siis ei ole ma päris sellist soengut enam saanud nagu ma tahtsin. Ja nüüd ma ei tahagi minna.
suvi 2013Sellised lood.
Wednesday, September 24, 2014
Ed Sheeran
Tulen üks päev koju ja Härra ütleb mulle, et meie lähme kontserdile E&K-ga ning piletidki juba olemas. Mina rõõmus, et oh kui tore, millisele kontserdile ja millal. Saan vastuseks, et veebruaris ja see on keset nädalat ja Tallinnas, aga ei alga vähemalt hilisõhtul. Ja kui Härra ütleb, et lähme Ed Sheerani kuulama, siis mina küsin, kes see on. :)
Tegelikult ma muusikat täitsa tean ja aeg-ajalt mängib meil kodus ka kontserdi video, aga no ma ei pannud nime ja muusikat kokku (nagu ikka).
Õppetund: poeskäik
Mul ei olnud plaanis täna sörki minna, sest jõudsin hiljem koju ja ilm oli küle, aga kell 19 mõtleisn ümber. Muuseas panin jope taskusse ka poe kliendikaardi ja pangakaardi, et ÄKKI viitsin ka poest läbi minna, kuigi erilist põhjust sinna minna ei olnud. Lõpetasingi oma kilomeetrid poe juures ja sain kokku ilusad 5km. Vaatasin poes ringi ja panin korvi üht ja teist, samuti ka ühe vahuveini. Kassas palusin ka kleidnikaardile kogunenud. Ja siis, kui ma maksma hakkasin, küsiti dokumenti. See ÜKS kord, kui ma lähen poodi kaks kätt taskus. Mul ei ole dokumendi küsimise vastu midagi ja see on täiesti õige tegu, ise olin süüdi, et rahakotti kaasa ei võtnud, aga loll olukord ikka. Ja mind ei häirinud see dokumendi küsimine ega see, et vahuvein poodi jäi, vaid see, et ta küsis dokumenti alles siis, kui mina maksma hakkasin. Minu meeles peab küsima seda enne, kui asi kassast läbi läheb või mis? Ja see polnud ka tore, et minu meelest maksid kohvioad tunduvalt vähem, kui see kassas pärast läbi löömist oli. Muidugi oleks võinud nendest loobuda, aga eks me proovisime need kallid oad siis ära.
Õppetund: võta dokument kaasa, sest sa näed alati noor ja ilus välja. :)
Õppetund2: kui midagi tundub uskumatult odav, siis aja näpuga järge, sest muidu võid saada vastu näppe.
Õppetund: võta dokument kaasa, sest sa näed alati noor ja ilus välja. :)
Õppetund2: kui midagi tundub uskumatult odav, siis aja näpuga järge, sest muidu võid saada vastu näppe.
Sunday, September 21, 2014
Sons of Anarchy
Sonsi hakkasime vaatama päris mitme aasta eest. Mäletan, et esimene osa oli päris hirmus, kuid vaatasin edasi, vahepeal pidin lihtsalt silmad kinni panema. Lõpuks ma vist harjusin ja kohati ei olnud nii hirmus ja õudne. Ja kuna Jack tahtis ju asju paremaks muuta, siis tundus, et kõik lähebki paremaks. Samas oli kõik juba liiga ilus, et tõsi olla ja kuues hooaeg lõppes sellega, et Gemma (Jacki ema) tappis külmavereliselt Tara (Jacki, kes selleks ajaks oli klubi president, naine). See oli võigas ja vastik. Tegi ta seda sellepärats, et arvas, et Tara andis klubi üles, tegelikult oli neil aga väga hea plaan, mis nüüd tema tõttu läbi kukkus ja kõik peapeale läks. Ja oli selge, et midagi enam paremaks minna ei saa.
7. hooaeg algas ja see, et Gemma süüdi oli, pole muidugi välja tulnud. Ta veeretas süü hoopis mõne teise grupi peale ja siis vaikselt "inimesed kaovad" (päris veriselt). Selle hooaja esimene osa oli nii hirmus, et ma otsustasin, et ei vaata seda enam. Lasen Härral endale kokkuvõtteid rääkida ja nii jääb kogu see hirmus asi ära, aga asjadega olen ikka kursis.
"Maal vanaema juures."
Ilm oli imeilus. Männimets süguseline. Mets täis seeni. Vaablased või vapsikud olid vallutanud linnupuuri. Korjasime hilist vaarikat (sain ikkagi vaarikaid külma! täna tegin Härrale muffineid vaarikatega). Korjasin saialille õisi ning nüüd kuivatan neid, et talvel teed teha. Pihlakad olid nii ilusad, aga endiselt ennustavad külma talve. Õunapuude alt ja otsast korjasime õunu, üks sort olevat mingi lambapea?!
Elavad ka veidi metsistunud kassid, kes on end kätte andnud vaid vanaemale. Üks oli teistest veidi julgem ja teda sain ka lähemalt pildistada, kuid päris kätte ikka ei saanud, sest ta oli väle. Aga oh kui armas!
Tahaks kirjutada "maal vanaema juures", aga ainult vanaema oli puudu.
Käisin posti toomas aka seenelkäik
Läksin eile posti tooma. Maal tähendab see seda, et tuleb veidi valutada. Vana postkast asus 700meetri kaugusel, läbi ilusa metsa. Aga teel vaatas vastu niii palju ilusaid seeni, et ma lausa pidin neid pildistama. Kõige rohkem nägin kärbseseeni ja muidugi pilvikuid. All vasakult teine on üks hiiglaslik mingisugune puravik!
Kui olin ajalehega tagasi jõudsin, siis olin võtnud ka mõned ilusad seened kaasa. Emale aga riisikad päris meeldisid, niisiis võtsin korvi ja läksin uuesti metsa. Poole tunniga sain pea terve korvi kuuseriisikaid ja ehk ka mõne porgandiriisika. Kukeseeni ei leidnud. Olid ka ilusad männiriisikad ja kaseriisikad, aga kuna neid peab kupatama, siis neid ma korjama ei hakanud. Ja sirmikuid korjaisn hiljem Härrale. Täna hommikul praadisimegi neid ja isegi mina sõin. Nagu ema ütles, et kui ei teaks, et seened, siis ei teakski. Maitses jah nagu miski muu, aga välja nägid nagu seened.
Nii et nüüd võin öelda, et olen sel aastal seenel käinud ja isegi seeni söönud.
Trennipäevik 15.09-21.09.2014
Viirushaigus sai seljatatud, jalavalu kadus ning nõnda kilomeetrite arv kasvas.
7 + 10 + u 7.90 + 5 = 29.9 km
Hommikuvõimlemine ka tööpäeva hommikuti, rohkem keskendun ikka seljale, sest see valu ei kao kuskile ja läheb vaid hullemaks. Mõtlesin, et saan ehk lihtsalt neuroloogile aja panna (alles hiljuti käisin), aga selgus, et lugu on juba lõpetatud ning vaja uut saatekirja, lisaks soovitas ta enne RÖ ära teha. Niisiis lähen teisipäeval pärast tööd perearstile.
Esmaspäev: puhkepäev
Teisipäev: ringtreening lõunapasui ajal tööl 45minutit. õhtul 7km u 53min fr 151
Kolmapäev: õhtul jooks 10km 1h10min15sek fr 157
Neljapäev: Prorunners trenn Tähtveres - sörk sinna 13min , soojendus 7min49sek, jooksuharjutused 20min32sek , 3 x 1,3km jooksu (ühel ringil oli 6 mäkketõusu kiirendustega + veel kaks kiirendus tasapinnal) 24min38sek, ringtreening 18min43sek, venitus 8min30sek, sörk koju 16min35sek. Kõige raskem osa oli minu jaoks see jooks tõusudega, sest minu tavaliselt rajal ju tõõuse praktiliselt polegi ja siis need joosta veel kiirendusega, jahm. Jooksuharjutustest jäid mul jalad ikka kangeks, aga mitte enam nii hullusti kui kahel eelmisel trennil.
Reede: puhkepäev
Laupäev: toimekas päev maal, müttasin metsas ja aiamaal.
Pühapäev: 5km 38min fr 148
Uuel nädalal võtan rahulikult. Teisipäeval tööl trenn, neljapäeval Prorunner trenn ja nv Saadjärve jooks. Vahepela teen ka mõne väikesema aeglase ringi. Ja lisaks vaatan, mis selle seljaga saab.
7 + 10 + u 7.90 + 5 = 29.9 km
Hommikuvõimlemine ka tööpäeva hommikuti, rohkem keskendun ikka seljale, sest see valu ei kao kuskile ja läheb vaid hullemaks. Mõtlesin, et saan ehk lihtsalt neuroloogile aja panna (alles hiljuti käisin), aga selgus, et lugu on juba lõpetatud ning vaja uut saatekirja, lisaks soovitas ta enne RÖ ära teha. Niisiis lähen teisipäeval pärast tööd perearstile.
Esmaspäev: puhkepäev
Teisipäev: ringtreening lõunapasui ajal tööl 45minutit. õhtul 7km u 53min fr 151
Kolmapäev: õhtul jooks 10km 1h10min15sek fr 157
Neljapäev: Prorunners trenn Tähtveres - sörk sinna 13min , soojendus 7min49sek, jooksuharjutused 20min32sek , 3 x 1,3km jooksu (ühel ringil oli 6 mäkketõusu kiirendustega + veel kaks kiirendus tasapinnal) 24min38sek, ringtreening 18min43sek, venitus 8min30sek, sörk koju 16min35sek. Kõige raskem osa oli minu jaoks see jooks tõusudega, sest minu tavaliselt rajal ju tõõuse praktiliselt polegi ja siis need joosta veel kiirendusega, jahm. Jooksuharjutustest jäid mul jalad ikka kangeks, aga mitte enam nii hullusti kui kahel eelmisel trennil.
Reede: puhkepäev
Laupäev: toimekas päev maal, müttasin metsas ja aiamaal.
Pühapäev: 5km 38min fr 148
Uuel nädalal võtan rahulikult. Teisipäeval tööl trenn, neljapäeval Prorunner trenn ja nv Saadjärve jooks. Vahepela teen ka mõne väikesema aeglase ringi. Ja lisaks vaatan, mis selle seljaga saab.
Tuesday, September 16, 2014
Alles (juba?) teisipäev
Natukene kurb on ärgata esmaspäeva hommikul mõttega, et oleks vaid reede. Mitte sellepärast, et mulle ei meeldiks või ma ei tahaks tööl käia. Samuti ei ole ma laisk ega teiste seljal elaja. Aga ma olen lihtsalt väsinud ja mitte kuidagi ei puhka end end öösel välja. Samuti ei lähe ma magama hilja, vaid üldiselt ikka enne kella 23, parimal juhul 22:30, aga alati ei tule ka kohe und, kuigi ma väga-väga väsinud olen. Kui ma kell 19 voodisse läheks, siis ma ilmselt jääksin ka magama ja uni oleks väga hea, aga õhtul tahaks ka kodus toimetada. Ma jõuan kella 17ks koju, alustan tavaliselt söögi tegemisega, panen tööle kohvimasina ja teen kaks tassi kohvi (st panen vett ja vajutan nupule), sest iga hetk tuleb ka Härra (ja see kohvi joomine on üks päeva parimaid hetki), teleri panen ka tööle, sets ühe silmaga jälgin "Kirgede tormi". Olenevalt toidust saab see valmis poole tunni pärast või tunduvalt hiljem, aga kui ma jooksma tahan minna, siis ma kohe süüa ei saa, sest muidu ei saa trenni teha (kell 20 on juba pime ju, nii et pean varem jooksma minema ja selleks ajaks juba koju jõudma). Pärast trenni pessu. Vaja veiid koristada, teha valmis ka järgmise päeva lõunasöök, koristada köök. Puhata, vaadata mingit sarja, vaadata blogid üle ja siis ongi kell juba 22. Mõni päev töötab pesumasin ka, aga pesu triikimist eelsiatn ma teha nädalavahetusel päevavalguse käes, sama lugu on suurema koristamisega. Mõni õhtu saan mõne sõbrannaga kokku või käin kohvikus, siis on koju jõudes juba praktliselt uneaeg ka käes. Ja kui ma nüüd varsti veel spordiklubis hakkan käima .... Aga tegelikult tahaks veidi käsitööga tegeleda (mu suvine projekt vajab lõpetamist), veidi nokitseda, korrastada retseptikaustikuid, korratsda paberikuhjasid (kastid arvutilaua kõrval ja ootavad sorteerimist), lugeda raamatut/ajakirja, õppida kümne sõrmega trükkimine ära, käia Härraga jalutamas, etc
Õhtune aeg lihtsalt läheb nii kiiresti, eriti siis, kui väljas on pime. Kui pimedaks läheb, siis mul on alati tunne, et nüüd peaks magama minema! PS: suvel kell 4 mul ärkamise tunnet ei ole ;).
Nädalavahetusi on ka kurb oodata, sest need mööduvad nii ruttu ja siis on vaja ka palju teha. Isegi kui ma üritan alati, et oleks see üks hommik, kui ma saan magada nii pikalt, kui ma parasjagu soovin, siis ikka ja alati tuleb midagi vahele või läheb uni varakult ära. Tuleval nädalavahetusel sõidan Pärnumaale, GoogleMaps ütleb, et ma sõidan sinna 3h26minutit, aga ma arvan, et tegelikult läheb mul rohkem, sest kindlasti teen mõne peatuse. Rääkisin just Härraga, et äkki peaksin minema reedel kohe pärast tööd ja jõuaksin peaaegu valges kohale. Esialgne plaan oli minna laupäeval ja startida kell 7 hommikul, AGA ma tahaks laupäeval ka koju tagasi jõuda. Paraku tundub väga väsitav ja vale see, et ma ühe päeva jooksul umbes 8h roolis olen ning suurem osa sellest võõrad teed, võõrad metsad. Reedel minnas san laupäeval magada ja laupäeva õhtul koju jõudes saan ka pühapäeva hommikul puhata. Tundub ju mõistlik?
Härra tervis hakkab lõpuks paranema. Hetkel vist palavikku enam pole, kurgupõletik annab ka järgi ja ise ta muutub ka rõõmsamaks.
Kokkuvõte veetarbimisest
Kahe nädala jooksul panin tööpäevadel oma veekruusid ja pudelid kirja.
1.09 3375ml
2.09 2500ml
3.09 2700ml
4.09 3750ml (-250ml?)
5.09 2500ml
8.09 2450ml
9.09 3150ml
10.09 1850ml + u 2liitrit teed!
11.09 2050ml + üle 1 liitri teed
12.09 2150ml
Lisaks 2-3 tassi kihvi päevas + 1 tass teed (kui haige olin, siis tunduvalt rohkem). Nagu näha on teise nädala numbrid väiksemad, aga kurgupõletik oma töö ja vesi tuli asendada teega. Aga üldiselt on näha, et numbrid jäävad sinna veidi alla 3000ml (keskmiselt 2,6l). Kui veel aktiivsem trenniaeg ka tuleb, siis ilmselt lähevad 3000ml kõrgemalt. Mõnel päeval oleks tahtnud rohkem ka juua, aga tööl pole alati aega ja õhtul kell 22 ei taha enam 750ml vett sisse juua, sest öösel tahaks siiski magada.
Ei, mu neerud ei valuta. Ma ei arva, et ma joon vett liiga palju. Ma joon piisavalt ja mõnel päeval isegi vähe. Joon nii palju, kui palju minu organism seda vajab.
1.09 3375ml
2.09 2500ml
3.09 2700ml
4.09 3750ml (-250ml?)
5.09 2500ml
8.09 2450ml
9.09 3150ml
10.09 1850ml + u 2liitrit teed!
11.09 2050ml + üle 1 liitri teed
12.09 2150ml
Lisaks 2-3 tassi kihvi päevas + 1 tass teed (kui haige olin, siis tunduvalt rohkem). Nagu näha on teise nädala numbrid väiksemad, aga kurgupõletik oma töö ja vesi tuli asendada teega. Aga üldiselt on näha, et numbrid jäävad sinna veidi alla 3000ml (keskmiselt 2,6l). Kui veel aktiivsem trenniaeg ka tuleb, siis ilmselt lähevad 3000ml kõrgemalt. Mõnel päeval oleks tahtnud rohkem ka juua, aga tööl pole alati aega ja õhtul kell 22 ei taha enam 750ml vett sisse juua, sest öösel tahaks siiski magada.
Ei, mu neerud ei valuta. Ma ei arva, et ma joon vett liiga palju. Ma joon piisavalt ja mõnel päeval isegi vähe. Joon nii palju, kui palju minu organism seda vajab.
Monday, September 15, 2014
Kirjutasin hiljuti spordiklubide hinnakirjadest. Ja oh seda üllatust... Alles hiljuti oli teemaks, et Aura tõstis hindasid. See pani hinnatõusu ka spordiklubidele. Minu lemmikus, Arenas, on nüüd kuukaart 47 eurot. 47 eurot! Eks kõigile see suur raha ei tundu, aga minule küll. Kui ostaksin kuue kuu pileti, siis oleks ühe kuu hinnaks 40 eurot. Päris kurvaks teeb. Hinnad muudkui kasvavad, aga palga kohta seda küll öelda ei saa.
Trennipäevik 08.09.-14.09.2014
Möödunud nädala märksõnaks on viirushaigus, mis end minu külge haakis ja kõik plaanid tuksi keeras. Positiivne on aga see, et see viirus oli praegu mitte kahe nädala pärast.
Kilomeetrid: 6 + 10 = 16km
Hommikuvõimlemine õnnestus kindlasti kahel päeval viiest, kolmapäeva ma ei mäleta, nädala lõpus ma ühel päeval tundsin end liiga halvasti ja ühel hommikul ärkasin tavapärasest 20 minutit hiljem.
Esmaspäev: õhtul 6km jooksu. Jalg ei valutanud! Avg fr 143.
Teisipäev: hommikul oli juba kurk valus, aga kuna olime töökaaslastega plaaneerinud trenniga alustamist, siis läksin ikka lõunapausi ajal trenni. Tegime 45minutit jõusaalis ringtreeningut. Kavas oli ka planguring (ehk kõik neli varianti) ja nii raske pole see vist kunagi olnud :D. Õhtul jooksutrenni ei läinud (see oli hea mõte!)
Kolmapäev: haige, väga halb oli olla juba.
Neljapäev: veel halvem enesetunne.
Reede: haige, aga enesetunne hakkas paranema, sest olin juba 24h kasutanud õiget ja sobilikumat rohtu.
Laupäev: taastumiseks ja kosumiseks, aga kurk oli veel valus. Jalutasin veidi üle 7km.
Pühapäev: lõpuks tervis korras! Päeval jalutasin/me veidi. Õhtul jooks 10km, avg fr 153. Kuigi päev oli soe, siis kella 18 ajal välja minnes hakkas mul isegi külm. Kiiret tempot ka teha ei tahtnud. Tammel püsisin mõned kilomeetrid, siis läksin Tammelinna ja läbi Veeriku koju. Oli hea!
Poolmaraton on kogu aeg nii kaugel olnud, aga nüüdseks on sinna vähem kui kolm nädalat. Täna oli Tallinnas maraton. Sõprade-tuttavate pildid on facebookis ja instagramis ning neid pilte vaadates, on endalgi tunne, et oleks võinud ju minna! Siis aga nägin just AK-st 10km starti ja ... ehm :D ligi 10 000 inimest alustas seda vist, et see tahtmine läks ruttu üle. Kuigi feeling võib olla väga hea, selline suuur rahvamass, liiklus seisab, kõik liiguvad, äge ... (mulle näiteks rattaralli ajal see küll hullult meeldib!), siis mina olen siiski veidi väiksemate üritustel osaleja. Aga ei tea, mida toob järgmine aasta. Ja kõik, kes enda valitud distantsi läbisid, on väga tublid!
Kilomeetrid: 6 + 10 = 16km
Hommikuvõimlemine õnnestus kindlasti kahel päeval viiest, kolmapäeva ma ei mäleta, nädala lõpus ma ühel päeval tundsin end liiga halvasti ja ühel hommikul ärkasin tavapärasest 20 minutit hiljem.
Esmaspäev: õhtul 6km jooksu. Jalg ei valutanud! Avg fr 143.
Teisipäev: hommikul oli juba kurk valus, aga kuna olime töökaaslastega plaaneerinud trenniga alustamist, siis läksin ikka lõunapausi ajal trenni. Tegime 45minutit jõusaalis ringtreeningut. Kavas oli ka planguring (ehk kõik neli varianti) ja nii raske pole see vist kunagi olnud :D. Õhtul jooksutrenni ei läinud (see oli hea mõte!)
Kolmapäev: haige, väga halb oli olla juba.
Neljapäev: veel halvem enesetunne.
Reede: haige, aga enesetunne hakkas paranema, sest olin juba 24h kasutanud õiget ja sobilikumat rohtu.
Laupäev: taastumiseks ja kosumiseks, aga kurk oli veel valus. Jalutasin veidi üle 7km.
Pühapäev: lõpuks tervis korras! Päeval jalutasin/me veidi. Õhtul jooks 10km, avg fr 153. Kuigi päev oli soe, siis kella 18 ajal välja minnes hakkas mul isegi külm. Kiiret tempot ka teha ei tahtnud. Tammel püsisin mõned kilomeetrid, siis läksin Tammelinna ja läbi Veeriku koju. Oli hea!
Poolmaraton on kogu aeg nii kaugel olnud, aga nüüdseks on sinna vähem kui kolm nädalat. Täna oli Tallinnas maraton. Sõprade-tuttavate pildid on facebookis ja instagramis ning neid pilte vaadates, on endalgi tunne, et oleks võinud ju minna! Siis aga nägin just AK-st 10km starti ja ... ehm :D ligi 10 000 inimest alustas seda vist, et see tahtmine läks ruttu üle. Kuigi feeling võib olla väga hea, selline suuur rahvamass, liiklus seisab, kõik liiguvad, äge ... (mulle näiteks rattaralli ajal see küll hullult meeldib!), siis mina olen siiski veidi väiksemate üritustel osaleja. Aga ei tea, mida toob järgmine aasta. Ja kõik, kes enda valitud distantsi läbisid, on väga tublid!
Sunday, September 14, 2014
Pühapäevased plaanid
Tänased plaanid olid ilusad. Magada seni kuni jätkub und. Süüa mõnusalt hommikust ja juua kohvi. Teha Prismas nädala poering ning jalutada värviliste lehtedega kaetud Toomel. Käia läbi ühelt sünnipäevalt. Teha koos süüa. Vaadata mõnda sarja või head filmi. Nautida pühapäeva.
Reaalsuses oli aga Härra mitmeid kordi öösel üleval ja üritas oma kurku midagi pihustada. Ärkas hommikul valusa kurgu peale ja hommikukohvi asendas sidruni-ingveri teega. Eriti jutukas ta ka pole, sest kurk on selleks liiga valus. Poeringi tegime küll ära, aga nüüd oleme tagasi kodus ja ma teen talle kannuga teed. Ostsime taruvaigus-aialille õli (aerosooli), kuigi Härra veel arvab, et see oli küll midagi ei aita, vaja on seda tinktuuri, aga ma ikka rahulikult selgitan, et tinktuur annaks mõne minutilisi hea tunde, kuid tegelikult kuivatab, õli aga niisutab ja pehmendab. Mis päev edasi toob, seda veel ei tea.
Lühidalt - aega läks, aga Härra sai ka minult viiruse, on õnnetu ning tunneb end üsna halvasti. : (
Reaalsuses oli aga Härra mitmeid kordi öösel üleval ja üritas oma kurku midagi pihustada. Ärkas hommikul valusa kurgu peale ja hommikukohvi asendas sidruni-ingveri teega. Eriti jutukas ta ka pole, sest kurk on selleks liiga valus. Poeringi tegime küll ära, aga nüüd oleme tagasi kodus ja ma teen talle kannuga teed. Ostsime taruvaigus-aialille õli (aerosooli), kuigi Härra veel arvab, et see oli küll midagi ei aita, vaja on seda tinktuuri, aga ma ikka rahulikult selgitan, et tinktuur annaks mõne minutilisi hea tunde, kuid tegelikult kuivatab, õli aga niisutab ja pehmendab. Mis päev edasi toob, seda veel ei tea.
Lühidalt - aega läks, aga Härra sai ka minult viiruse, on õnnetu ning tunneb end üsna halvasti. : (
Laupäev
Äratuskell helises kell 8. Härra ärkas pool 8, sest nohu oli temani jõudnud ja magamine polnud enam kuigi lihtne. Mina ärkasin veidi enne kella 9, sest Härra oli juba üleval ja mul polnud enam äratust vaja, ja vudisin ruttu kurku kuristama, sest jälle oli nii-nii valus. Veidi pärats 9 saatsin Härra maale, nunnutasin läbi akna naabrite kassi ja pool 10 alustasin koristamisega. Ma ei teinud mingit eriti suurt koristamist, võtsin tolmu, riiulitelt, panin asjad õigetesse kohtadesse, vahetasin jalanõude riiulil jalanõud välja, panin õhukesed jakid kappi peitu, sorteerisin salle, tolmuimegaja tõmbasin põrandad üle, puhastasin ja koristasin vannituba, pesin veel ühe masinatäie pesu, koristasin köögi ja sorteerisin asjad, mis koristamise käigus olin pannud voodi peale. Pärast kella 12 läksin linna poole. Õues tervitas mind ikka veel see armas kiisu. Jalutasin läbi Loitsukelleri ja otsisin sealt kahte asja, mida ei leidnud , aga ostsin teed.
Käisin läbi Kalevi poest, aga õnneks oli seal väga palju rahvast ja kommi ma ei ostnud. Jalutasin läbi Kaubamaja ja käisin turul, kust ostsin sealiha, kanakintsu ja kurki. Jalutasin korra taskusse ja sealt avaturule ning ostsin veel kurki ning poest komeeti. Jalutasin Zeppelini ja ostsin plekieemaldajat ning käisin Maximas ning ostsin leiba ja piima ning jäätist, sest kurk oli jälle valus. Hakkasin kodu poole jalutama, aga siis helistas õemees, sest meil õega oli vaja teha kaubavahetust. Hea inimene korjas mu linnast peale, sets kaup oli mul muidugi kodus. Mul oli selle üle ütlemata hea meel, sest taaskord olid mu kotid nii rasked, et ma ei tohiks neid kanda. Kodus kaalusin ära - 4,7kg ja 5,2kg. Kodus tegin süüa ja mõtlesin, et peaks veel veidi koristama. Hakkasin pesu triikima ning kuigi plaan ei olnud kõik ära triikida, siis seda ma siiski tegin. Jõudsin veel ühe osa oma sarja vaadata ja veidi uimerada ning tuligi Härra koju. Ei, jooksma ei läinud, aga homme!
Käisin läbi Kalevi poest, aga õnneks oli seal väga palju rahvast ja kommi ma ei ostnud. Jalutasin läbi Kaubamaja ja käisin turul, kust ostsin sealiha, kanakintsu ja kurki. Jalutasin korra taskusse ja sealt avaturule ning ostsin veel kurki ning poest komeeti. Jalutasin Zeppelini ja ostsin plekieemaldajat ning käisin Maximas ning ostsin leiba ja piima ning jäätist, sest kurk oli jälle valus. Hakkasin kodu poole jalutama, aga siis helistas õemees, sest meil õega oli vaja teha kaubavahetust. Hea inimene korjas mu linnast peale, sets kaup oli mul muidugi kodus. Mul oli selle üle ütlemata hea meel, sest taaskord olid mu kotid nii rasked, et ma ei tohiks neid kanda. Kodus kaalusin ära - 4,7kg ja 5,2kg. Kodus tegin süüa ja mõtlesin, et peaks veel veidi koristama. Hakkasin pesu triikima ning kuigi plaan ei olnud kõik ära triikida, siis seda ma siiski tegin. Jõudsin veel ühe osa oma sarja vaadata ja veidi uimerada ning tuligi Härra koju. Ei, jooksma ei läinud, aga homme!
Friday, September 12, 2014
Nädala lõpuks..
tervis tagasi. :)
Mitte küll ideaalne ja mingeid jooksusamme ma täna ei tee (äkki homme juba?), aga enesetunne on juba talutav ja kurgu valulikkus on vähenenud. Päeval oli see juba nagu tavaline valus kurk. Astelpaju saialille õli tegi imesid ning ma kindlasti eelistan looduslikumaid variante. Kindlasti tegid osa töö ka soolveega kuristamine ja nina loputamine, tee joomine (sidrun+ingver), vee joomine, villane sall, soojad sokid, vait olemine ja madala profiili (et ma trenni ei kippunud) hoidmine. Täna hommikul oli mul veel selline kahtlasem tunne ja korraks käis peast läbi, kas olen selle kõhuviiruse endale saanud, aga siiski ei. :) (PS: kõhuviirus möllab ka siin lõunas juba mitu nädalat). Eile jõin ma kindlasti üle 2 liitri teed, täna juba vähem ja tundub, et edaspidi piirdun õhtuti oma paastuteega, sest mõneks ajaks olen teest veidi väsinud.
Nädalavahetuse veedan siiski kodus (st Tartus). Homme plaanin koristada (terve nädal olen praktiliselt vaid kööki koristanud), pesu triikida, linnas käia (turul), puhata, magada ja nautida nädalavahetust!
Ei tea kas järgmine nädal veel joosta ka oskan?!
Mitte küll ideaalne ja mingeid jooksusamme ma täna ei tee (äkki homme juba?), aga enesetunne on juba talutav ja kurgu valulikkus on vähenenud. Päeval oli see juba nagu tavaline valus kurk. Astelpaju saialille õli tegi imesid ning ma kindlasti eelistan looduslikumaid variante. Kindlasti tegid osa töö ka soolveega kuristamine ja nina loputamine, tee joomine (sidrun+ingver), vee joomine, villane sall, soojad sokid, vait olemine ja madala profiili (et ma trenni ei kippunud) hoidmine. Täna hommikul oli mul veel selline kahtlasem tunne ja korraks käis peast läbi, kas olen selle kõhuviiruse endale saanud, aga siiski ei. :) (PS: kõhuviirus möllab ka siin lõunas juba mitu nädalat). Eile jõin ma kindlasti üle 2 liitri teed, täna juba vähem ja tundub, et edaspidi piirdun õhtuti oma paastuteega, sest mõneks ajaks olen teest veidi väsinud.
Nädalavahetuse veedan siiski kodus (st Tartus). Homme plaanin koristada (terve nädal olen praktiliselt vaid kööki koristanud), pesu triikida, linnas käia (turul), puhata, magada ja nautida nädalavahetust!
Ei tea kas järgmine nädal veel joosta ka oskan?!
Thursday, September 11, 2014
Kurguviirusest
Nohu olen pmst seljatanud ja hingata on vähemalt hea. Küll aga on kurk läinud aina hullemaks. Öösel olen korduvalt üleval selle valu tõttu ja selline tunne on nagu ma oleks paar päeva tagasi mandliopilt koju saanud. Nii kohutavalt valus ja kriipiv. Ainus siis on võimalik neelatada, kui ma vett või teed ka alla neelan, sest muidu tulevad valust juba pisarad silma.
Lasin tööl ühel perearstil kurku vaadata ja ta ütles, et kurgukaared ja tagasein on ikka väga punased. Lisas, et praksises on see hetkel väga leviv viirus ja köha võib ka tulla, kui seda põletiku veidi väiksemaks ei saa.
Otsustasin, et käin lõuna ajal apteegis/poes ja ostan astelpaju-saialilleõli aerosooli, sest see pehmendab, aga ei kuivata. Kodus on meil taruvaiguga, aga minu jaoks seee liig ja ilmselt kuivatab ka (+ see pmst otsas).
Tööle võtsin kaasa sidrunit, ingverit, joon muudkui nendest teed ja vahepeal ka vett.
Teisipäeval ma trennis ei käinud, ei lähe ka täna. Loodan nädalavahetuseks enesetunde normaliseerida.
See on see, kui suvel, kui päike peaks organis end laadima, rabasin mina tööd. :(
Lasin tööl ühel perearstil kurku vaadata ja ta ütles, et kurgukaared ja tagasein on ikka väga punased. Lisas, et praksises on see hetkel väga leviv viirus ja köha võib ka tulla, kui seda põletiku veidi väiksemaks ei saa.
Otsustasin, et käin lõuna ajal apteegis/poes ja ostan astelpaju-saialilleõli aerosooli, sest see pehmendab, aga ei kuivata. Kodus on meil taruvaiguga, aga minu jaoks seee liig ja ilmselt kuivatab ka (+ see pmst otsas).
Tööle võtsin kaasa sidrunit, ingverit, joon muudkui nendest teed ja vahepeal ka vett.
Teisipäeval ma trennis ei käinud, ei lähe ka täna. Loodan nädalavahetuseks enesetunde normaliseerida.
See on see, kui suvel, kui päike peaks organis end laadima, rabasin mina tööd. :(
Wednesday, September 10, 2014
Toitudest Vol2
Maailmas on meeletult palju erinevaid, huvitavaid, maitsvaid toite, kuid meie oleme ikka oma vanade ja tuttavate juures. Esiteks sellepärast, et uute proovimine võtab aega (just pärast tööpäeva, kui tahaks võimalikult kiiresti süüa saada ja kindel olla, et see ka maitseb) ja teiseks sellepärast, et harjumustel on suur jõud. Juba mõnda aega toitun mina pigem toitumiskava järgi ja püüan seda ühendada meie igapäevaste toitudega, aga ikka tahaks tuua lauale midagi uut, maitsvat ja tervislikku. Härra on mul maalaps nagu minagi, aga meie toitumisharjumused on olnud küllaltki erinevad. Suuresti on see tulenenud ka sellest, et tema isa on hobikorras ka jahimees ja neil on kodus alati olnud laual ulukiliha. Mina aga sõin lapsepõlves sealiha, harvem lambaliha, aga oli perioode, kui liha polnudki, perioode kui toidulaua valik oli üldse kesina. Nii olen mina kasvanud selliste väga lihtsate toitude peal ja mul ei ole saanud neist kõrini. Näiteks sõime keedukartulit ja praadisime väikeseid lihatükke kõrvale, kastet me ei tahtnud ja siiani pole kaste minu jaoks vajalik, sest ma joon niikuinii väga tihti vett ja seetõttu ei tundu mulle toit kuiv (isegi kui paljud räägivad, et otse toidu kõrvale vett juua ei tohiks). Sõime tanuputru. Praekartulit. Lihtsalt keedetud /ja hiljem praetud makarone. Härral on olnud kastmeid vist alati kõrval ning kartulist on ta oma isu täis saanud (praegusel hetkel on tal tihti lõunasöögi kõrval kartul). Ma usun, et me mõlemad olema oma toitumishajrumusi muutnud, aga samuti ma arvan, et mina olen rohkem oma kursi tema poole viinud.
Hommikusöök:
4viljahelbe puder piima ja veega. Härra sööb seda pohla-õunamoosiga, harva võiga. Mina söön banaani või mõne moosiga.
Võileivad grillivahel Härrale (juustu ja vorstiga). Minule meeldib väga see lõhn, aga võikud ise mitte, kuigi ma vahel ühe ampsu ikka võtan.
Omlett kodujuustuga - seda sööme me mõlemad.
Mina söön veel jogurtit, muna, smuutisid, harvem võileiba ja pannkooki (pannkook on pigem pühapäevatoit).
Lõunasöök:
Härra käib päevapraade sööma (ja sööb sela üldjuhul kartuliisu jälle täis :D)
Mina võtan kodunt toidu kaasa. Ma ei ole juba üle aasta tööl söömas käinud. Kuigi mulle alguses seal toidud väga meeldisid, siis pärast möödunud aasta puhkust ma enam ei tahtnud minna. Toit oli hea ja odav, aga väga rasvane st õline ja see hakkaski mulle vastu. Nüüdseks olen oma koduse kraamiga nii ära harjunud, et ma üldse ei taha enam tööl sööma minna, kuigi hetkel on esmaspäeviit hernesepp ja seda ju nii väga tahaks.
Õhtusöök:
variandid, toitumiskavast ja selle toitudest hetkel ei räägi.
Valikus on 3 suppi: frikadellisupp (frikadellid teen ise), seda sööme väga harva, mind ka väga ei isuta; kanapüreesupp (kana, juurikad, puljong, merevaik); ja koorene lõhesupp, mida olen korduvalt maininud. Täiesti super hea oli ka kana-kukeseenesupp merevaiguga, AGA me sõime seda viimati märtsis lõpus ja mõned tunnid hiljem jõudis meie organismi üks kõhuviirus oksendamisega ja võite isegi arvata, kas me kumbki oleme tahtnud pärast haigust seda suppi süüa? Kukeseened on mul sügavkülmas olemas, et ÄKKI läheb see oksendamine meelest ära. (tol korral alles jäänud supi sai üks sõpbranna endale ja kiitis väga).
Kartuliga: keedukartul (/hiljem praetud) mingi kastmega (strogonov, guljašš) või šnitsliga või ahjukartul kanaga + juustukaste. Vahel mõni ahjuroog, aga minule väga ei maitse. Mina pigem sööks praekartulit või hakklihakastmega, see aga Härra kõhtu ei täida.
Riis: Khmeli-sunelli maitseaine ning adžikaga + kana (retsepti ei suuda hetkel leida, pärit gruusiast, nägime kuskil telesaates). Aga see basmati riis on nii hea, et mian võin seda niisama keedetuna ka süüa. Kunagi keetsime ka riisi niisama ahjukana kõrvale, aga seda pole üle aasta teinud.
Pasta: meie lemmik on lintpasta+kana+kookospiim+chicken thai wok maitseaine + juurikad (aga mina kipun pastat kuskussiga asendama); farfalle või penne ning koorekaste kana või singi või suitsuvorstiga.
Ahjulõhe.
Suitsukana.
Suitsukala.
Salatid: Härra sööb kartulisalatit ning riisi-makrasalatit, mina esimest väga ei armasta, aga lemmik on hoopis tatrasalat.
Juustupirukas (mingite gruusiapäraste juustudega).
Pitsa (taigen on Jamie Oliveri järgi).
Liha (ehk eelnimetatud kastmed, šnitsel, kapsarull, liharull, liha taignas) sööb Härra meeldei ka lihtsalt leivaga (ehk kartulit ei taha). Talvisel perioodil teeme seapraadi ka ;).
Lasanje - Härra lemmik ilmselt. Tavaliselt teen terve plaadi, sest siis ta saab seda mitu päeva süüa. (mina seda taaskord viimasel ajal enam ei söö).
Ja ongi meie valikud. Kindlasti on midagi veel, aga hetkel ei meenu. Ja kuna mina söön ka meeleldi liha (õhtuti), aga üldjuhul on mul kõrval salat, siis on vaja midagi uut ka välja mõelda. Tahaks midagi uut, aga et ka Härra sööb ja kõhu ka täis saab (mereande me ei söö, rohkem suppe ka menüüsse ei tule, toit peaks olema ikka toitev ja midagi tugevamat Härrale, ained peaksid olema kergi kättesaadavad). Juurikaid ma vaikselt talle ikka taldrikule panen ja ta sööb ka need ära, aaga vajab veel harjutamist. ;)
Hommikusöök:
4viljahelbe puder piima ja veega. Härra sööb seda pohla-õunamoosiga, harva võiga. Mina söön banaani või mõne moosiga.
Võileivad grillivahel Härrale (juustu ja vorstiga). Minule meeldib väga see lõhn, aga võikud ise mitte, kuigi ma vahel ühe ampsu ikka võtan.
Omlett kodujuustuga - seda sööme me mõlemad.
Mina söön veel jogurtit, muna, smuutisid, harvem võileiba ja pannkooki (pannkook on pigem pühapäevatoit).
Lõunasöök:
Härra käib päevapraade sööma (ja sööb sela üldjuhul kartuliisu jälle täis :D)
Mina võtan kodunt toidu kaasa. Ma ei ole juba üle aasta tööl söömas käinud. Kuigi mulle alguses seal toidud väga meeldisid, siis pärast möödunud aasta puhkust ma enam ei tahtnud minna. Toit oli hea ja odav, aga väga rasvane st õline ja see hakkaski mulle vastu. Nüüdseks olen oma koduse kraamiga nii ära harjunud, et ma üldse ei taha enam tööl sööma minna, kuigi hetkel on esmaspäeviit hernesepp ja seda ju nii väga tahaks.
Õhtusöök:
variandid, toitumiskavast ja selle toitudest hetkel ei räägi.
Valikus on 3 suppi: frikadellisupp (frikadellid teen ise), seda sööme väga harva, mind ka väga ei isuta; kanapüreesupp (kana, juurikad, puljong, merevaik); ja koorene lõhesupp, mida olen korduvalt maininud. Täiesti super hea oli ka kana-kukeseenesupp merevaiguga, AGA me sõime seda viimati märtsis lõpus ja mõned tunnid hiljem jõudis meie organismi üks kõhuviirus oksendamisega ja võite isegi arvata, kas me kumbki oleme tahtnud pärast haigust seda suppi süüa? Kukeseened on mul sügavkülmas olemas, et ÄKKI läheb see oksendamine meelest ära. (tol korral alles jäänud supi sai üks sõpbranna endale ja kiitis väga).
Kartuliga: keedukartul (/hiljem praetud) mingi kastmega (strogonov, guljašš) või šnitsliga või ahjukartul kanaga + juustukaste. Vahel mõni ahjuroog, aga minule väga ei maitse. Mina pigem sööks praekartulit või hakklihakastmega, see aga Härra kõhtu ei täida.
Riis: Khmeli-sunelli maitseaine ning adžikaga + kana (retsepti ei suuda hetkel leida, pärit gruusiast, nägime kuskil telesaates). Aga see basmati riis on nii hea, et mian võin seda niisama keedetuna ka süüa. Kunagi keetsime ka riisi niisama ahjukana kõrvale, aga seda pole üle aasta teinud.
Pasta: meie lemmik on lintpasta+kana+kookospiim+chicken thai wok maitseaine + juurikad (aga mina kipun pastat kuskussiga asendama); farfalle või penne ning koorekaste kana või singi või suitsuvorstiga.
Ahjulõhe.
Suitsukana.
Suitsukala.
Salatid: Härra sööb kartulisalatit ning riisi-makrasalatit, mina esimest väga ei armasta, aga lemmik on hoopis tatrasalat.
Juustupirukas (mingite gruusiapäraste juustudega).
Pitsa (taigen on Jamie Oliveri järgi).
Liha (ehk eelnimetatud kastmed, šnitsel, kapsarull, liharull, liha taignas) sööb Härra meeldei ka lihtsalt leivaga (ehk kartulit ei taha). Talvisel perioodil teeme seapraadi ka ;).
Lasanje - Härra lemmik ilmselt. Tavaliselt teen terve plaadi, sest siis ta saab seda mitu päeva süüa. (mina seda taaskord viimasel ajal enam ei söö).
Ja ongi meie valikud. Kindlasti on midagi veel, aga hetkel ei meenu. Ja kuna mina söön ka meeleldi liha (õhtuti), aga üldjuhul on mul kõrval salat, siis on vaja midagi uut ka välja mõelda. Tahaks midagi uut, aga et ka Härra sööb ja kõhu ka täis saab (mereande me ei söö, rohkem suppe ka menüüsse ei tule, toit peaks olema ikka toitev ja midagi tugevamat Härrale, ained peaksid olema kergi kättesaadavad). Juurikaid ma vaikselt talle ikka taldrikule panen ja ta sööb ka need ära, aaga vajab veel harjutamist. ;)
Ootan ideid ja mõtteid.
Tuesday, September 9, 2014
#78 Värvilised lehed
Sügis oma tuhandeta värvidega. Vahtrad on juba nõnda ilusaks läinud, et varsti võib minna ilusaid sügispilte tegema. Sügis ei ole mu lemmikaastaaeg, see on mu lemmikaastaaegadest kõige lemmikum.
Hetkel on meil korteris üks kuradipuu, mis ootab oma transporti Võrumaale, selle lehedki on ilusad punased.
Viirus murrab
Ärkasin hommikul valusa kurguga. Päeva jooksul hakkas nina jooksma ning aevastanud olen ma kindlasti rohkem kui 20 korda. Kurgus kraabib endiselt. Nüüd olen kodus ja siin hakkab nina vaikselt kinni minema ehk tuleb see halvem enesetunne. No kust ma selle nüüd siis sain? Eile käisin rõõmsalt vudimas. Aknad jätsime lahti, sest siis on mõnusalt jahe ja värske õhk. Aga ju siis hüppas mõni viirus ka sealt sisse. Tööl on teisigi selliseid kahtlaseid. Möödunud hooajal oli mul ehk 2x sellist päris nohu. Kui ma väljas jooksmas käin, siis nohisen niikuinii alati.
Aga mul on mõte see viirus ja kurguvalu ruttu seljatada. Nina ja kael on juba Mirra jalakreemiga ära määritud, joon teed ingverit on vaja), pihustan kurku taruvaiku, panen villasedsokid jalga (:D neid kannan ma juba mitu nädalat) ja üritan täna mitte trenni minna (hetkel sajab vihma nii et vast ma ei lähe ka...?).
Tööl alustasime lõunaste treeingutega. Vaatame, mis homme käed teevad.
Monday, September 8, 2014
Jorss ja huligaan.
Liiklusest plaanin ma eraldi kirjutada, aga tänast ehmatust tahan ma jagada.
Sõidan mina Aardla poolt koju mööda Võru tänavat. Plaanis oli mul surnuaia juurest Raudteejänavale jõuda, aga unustasin selle, sest koju sõidan Võru tänavat mööda ja viimasel hetkel ei tahtnud jobu olla ega teisi ehamtada ja püsisin paremal real. Võru tänaval on pärast Sõbra Maximat ristmi, kus kohtuvad Vaba-Kastani-Võru. Reastusin vasakpöördeks vasakusse ritta ja jäin rohelist foori ootama. Minu ees oli kaks jalgratturit. Juba enne kui linna poolt for punaseks läks, ei olnud liiklejaid sealt tulemas. Meie foor läks roheliseks, ratturid tegid pöörde ja hakkasin mina pööret tegema.
Järgmisel hetkel kihutab mu auto eest üks väikekabuik läbi. Tuli eikuskilt, kihutas (kindlasti rohkem kui 50km/h), sõitsin punase fooriga ristmikule ja mind üldse ei näinud.
Mul jättis küla süda löögi vahele. See oli sentimeetrite küsimus, et ma oleks mingi jorsiga kokkupõrganud, kes seadusi ei tunnista ja ringi ka ei vaata.
Muidugi teen mina ka liikluses apse. Just APSE, ma ei tunne end alati veel kindlalt (no ma olen ju veidi üle kahe aasta vaid sõitnud ka), agano selline jopski ja jorss ma küll ei ole, et punasega ristmikule kihutan ja teisi liiklejaid üldse ei vaata.
Sõidan mina Aardla poolt koju mööda Võru tänavat. Plaanis oli mul surnuaia juurest Raudteejänavale jõuda, aga unustasin selle, sest koju sõidan Võru tänavat mööda ja viimasel hetkel ei tahtnud jobu olla ega teisi ehamtada ja püsisin paremal real. Võru tänaval on pärast Sõbra Maximat ristmi, kus kohtuvad Vaba-Kastani-Võru. Reastusin vasakpöördeks vasakusse ritta ja jäin rohelist foori ootama. Minu ees oli kaks jalgratturit. Juba enne kui linna poolt for punaseks läks, ei olnud liiklejaid sealt tulemas. Meie foor läks roheliseks, ratturid tegid pöörde ja hakkasin mina pööret tegema.
Järgmisel hetkel kihutab mu auto eest üks väikekabuik läbi. Tuli eikuskilt, kihutas (kindlasti rohkem kui 50km/h), sõitsin punase fooriga ristmikule ja mind üldse ei näinud.
Mul jättis küla süda löögi vahele. See oli sentimeetrite küsimus, et ma oleks mingi jorsiga kokkupõrganud, kes seadusi ei tunnista ja ringi ka ei vaata.
Muidugi teen mina ka liikluses apse. Just APSE, ma ei tunne end alati veel kindlalt (no ma olen ju veidi üle kahe aasta vaid sõitnud ka), agano selline jopski ja jorss ma küll ei ole, et punasega ristmikule kihutan ja teisi liiklejaid üldse ei vaata.
Sunday, September 7, 2014
Trennipäevik 01.09.-07.09.2014
Sarnaselt eelmisele nädalale on ka sel nädalal mind kibutanud see valus jalg jooksu ajal ja kohati ka alaseljavalud (mitte nii tugevad, et peaksin käe sirutama valuvaigisti järele).
kilomeetrid: 3 + 4.7 + 10 + 4 = 21,7km ehk veidi parem kui nädal enne, aga kui vaadata, et vähem kui kuu pärast pean ma enam-vähem sama palju jooksma ÜHE päevaga, siis ma ei hüppa just rõõmust.
Rattaga ei sõitnud, ratas nüüd maal. Hommikuvõimlemine endiselt 5x nädalas tööpäeva hommikuti. Jooksutrenni ei jõudnud. Ringtreening ka ei õnnestunud.
Esmaspäeb - 3km (21min) hoolimata sellest, et jalaga oli probleeme, mõtlesin, et proovin veel. Nagu näha, siis üle kolme kilomeetri ei õnnestunud proovida, liiga valus oli!
Teisipäev - puhkepäev. Tegelikult tahtsin jooksutrenni minnam, aga pidin pärast tööd Võrru sõitma ja sealt bussiga tagasi tulema. Koju jõudes oli kell liiga palju. Kirjutasim Viljarile (Prorunner treener) ja küsisin nõu, mida jalaga teha ja miks see mul üldse valutab. Ka tema ütles, et esimest korda kuuleb, et kellelegi hakkab jalg sellise koha pealt valutama (tekib juba tunne, et tegu psüühikaga?!). Soovitas kompressioonpõlvikuid proovida ja need on mul nüüd olemas. Valu need ära ei vtõtnud, aga joosta on ikkagi hea. :)
kui kellegi on ideid jagada, siis ootan rõõmuga.
Kolmapäev - nn puhkepäev, sest käisin pärast tööd jällegi Võrus.
Neljapäev - 4.70km (33min) Läksin uuele katsele! Katse eriti pikalt ei kestnud. Kusjuures tööl pidime minema ringtreeningusse, aga olin unustanud treenerile öelda, et me nüüd homme/täna tuleks ja kui ma seda 5min enne trenni algust mainisin, siis ei sobinud hästi. Lükkasime siis alguse teisipäevale. Ja siis tahtsin minna Prorunner trenni Tammele. Jõudsin Tammele ja sain aru, et täna toimub trenn Tähtveres! (ma jätsin trenniinf lugemata).
Reede - puhkepäev.
Laupäev - 10km (1h13min18sek) Olin kodukandis ja õhtul otsustasin minna karjääriteedele jooksma, need mu lemmikud ju. Üllatav oli see, et juba esimese kilomeetri ajal tuli tuttav valu (tavaliselt saan ühe kilomeetri probleemideta ära joosta). Tgin peatuse ja üritasin venitada. Jooksin 3km ära ja venitasin veel. Ja siis sain edasi vudida ja valu kadus. Pikemaid ja kiiremaid samme väga teha ei saanud (ja ei jõudnud ka!) ning pulss oli u 166 (kuigi kilomeetri aeg oli seal 7+minutit). Aga vudisin selle siis aeglasemalt, väiksemate sammudega ja valuta lõpuni ja olin rõõmus.
Pühapäev - 4km (24min38sek). Esimene kilomeetrer läks mõnusa hooga ja tundus, et täna on see päev, kui joosta 10km alla ühe tunni, aga juba teisel kilomeetril hoog vaibus ja jäin seisma, et jalgu üritada venitada, et saaks veel joosta. Täna siis valu päris ära kadunud, aga väga hull ka ei olnud. Pulss avg 160x', max 170x'.
PS: ma loen küll oma naljakaid lauseid ja mõtlen, et kuidas ma küll sellise lauseehituse olen kokku suutnud panna, aga vot parandada ka ei oska. Oleks vaja vist uuesti põhikool läbi käia vms, et nendest välismaa mõjutustest (mis oli 7 aastat tagasi!) lahti saada. :)
kilomeetrid: 3 + 4.7 + 10 + 4 = 21,7km ehk veidi parem kui nädal enne, aga kui vaadata, et vähem kui kuu pärast pean ma enam-vähem sama palju jooksma ÜHE päevaga, siis ma ei hüppa just rõõmust.
Rattaga ei sõitnud, ratas nüüd maal. Hommikuvõimlemine endiselt 5x nädalas tööpäeva hommikuti. Jooksutrenni ei jõudnud. Ringtreening ka ei õnnestunud.
Esmaspäeb - 3km (21min) hoolimata sellest, et jalaga oli probleeme, mõtlesin, et proovin veel. Nagu näha, siis üle kolme kilomeetri ei õnnestunud proovida, liiga valus oli!
Teisipäev - puhkepäev. Tegelikult tahtsin jooksutrenni minnam, aga pidin pärast tööd Võrru sõitma ja sealt bussiga tagasi tulema. Koju jõudes oli kell liiga palju. Kirjutasim Viljarile (Prorunner treener) ja küsisin nõu, mida jalaga teha ja miks see mul üldse valutab. Ka tema ütles, et esimest korda kuuleb, et kellelegi hakkab jalg sellise koha pealt valutama (tekib juba tunne, et tegu psüühikaga?!). Soovitas kompressioonpõlvikuid proovida ja need on mul nüüd olemas. Valu need ära ei vtõtnud, aga joosta on ikkagi hea. :)
kui kellegi on ideid jagada, siis ootan rõõmuga.
Kolmapäev - nn puhkepäev, sest käisin pärast tööd jällegi Võrus.
Neljapäev - 4.70km (33min) Läksin uuele katsele! Katse eriti pikalt ei kestnud. Kusjuures tööl pidime minema ringtreeningusse, aga olin unustanud treenerile öelda, et me nüüd homme/täna tuleks ja kui ma seda 5min enne trenni algust mainisin, siis ei sobinud hästi. Lükkasime siis alguse teisipäevale. Ja siis tahtsin minna Prorunner trenni Tammele. Jõudsin Tammele ja sain aru, et täna toimub trenn Tähtveres! (ma jätsin trenniinf lugemata).
Reede - puhkepäev.
Laupäev - 10km (1h13min18sek) Olin kodukandis ja õhtul otsustasin minna karjääriteedele jooksma, need mu lemmikud ju. Üllatav oli see, et juba esimese kilomeetri ajal tuli tuttav valu (tavaliselt saan ühe kilomeetri probleemideta ära joosta). Tgin peatuse ja üritasin venitada. Jooksin 3km ära ja venitasin veel. Ja siis sain edasi vudida ja valu kadus. Pikemaid ja kiiremaid samme väga teha ei saanud (ja ei jõudnud ka!) ning pulss oli u 166 (kuigi kilomeetri aeg oli seal 7+minutit). Aga vudisin selle siis aeglasemalt, väiksemate sammudega ja valuta lõpuni ja olin rõõmus.
Pühapäev - 4km (24min38sek). Esimene kilomeetrer läks mõnusa hooga ja tundus, et täna on see päev, kui joosta 10km alla ühe tunni, aga juba teisel kilomeetril hoog vaibus ja jäin seisma, et jalgu üritada venitada, et saaks veel joosta. Täna siis valu päris ära kadunud, aga väga hull ka ei olnud. Pulss avg 160x', max 170x'.
PS: ma loen küll oma naljakaid lauseid ja mõtlen, et kuidas ma küll sellise lauseehituse olen kokku suutnud panna, aga vot parandada ka ei oska. Oleks vaja vist uuesti põhikool läbi käia vms, et nendest välismaa mõjutustest (mis oli 7 aastat tagasi!) lahti saada. :)
Thursday, September 4, 2014
Niisama juttu.
Meil on aias vist täpselt nii palju parkimiskohti kui on kortereid (see on igati loogiline), aga paljudel on peres kaks autot ja pargitakse aia taha mõlemale poole. Nüüd aga on raudtee poolele tekkinud kaks elektriautode laadimispunkti. Linna maa ja teeb, mis tahab, aga miks just sinna? Eile oli veel üks seal, aga täna juba kaks ehk neli parkimiskohta. Minu lemmikparkimiskoht, tagurdad veidi välja ja juba sõidadki. Teisele poole pargin, siis on see tagurdamine selline, et enne veendu et ega kolmest suunast ühtegi autot ei tule, aga hommikusel ajal ei ole see sugugi nii lihtne. Peba mõtlema, kuhu ma talvel üldse parkima hakkan.
Nädalapäevad on kiirelt möödunud. Kunagi mainisin, et autol on vaja esiamordid ära vahetada ja võtsimegi selle ette. Õigemine mina palusin, et ta helistaks, tema helistas ja autot oodati teisipäeva õhtuks Võru lähedale. Mõtlesime mitmeid plaane, kuidas auto sinna saada, kuidas mina koju saan, kas minna kahe autoga, kas paluda Härra isa, mind veidi sõidutada või Härra sõpra või mida üldse teha. Aga auto ma tahtsin just sinna viia. Oli juba plaan kahe autoga minna, aga palusin Härral uurida, kuhu kanti töökoja omanik ise sõidab (oleksin ju kohale jõudnud poole kuueks ja nii hilja ta enam ei tööta). Selgus aga suurepärane plaan, et sõida autoga Võrru ja annan selle seal temale üle. Eriti super oli see, et ta elab bussijaama taga ja ma sain kohe bussile joosta. Ja eile sõitsin bussiga Võrru ja sain auto sealt kätte. Super! Head inimesed. :)
Sõitsin mingi tundmatu bussifirmaga (ise arvasin, et Taisto on nime vahetanud?), mis läks Tallinnasse ja teisel päeval tuli sealt, kiirliin. Võrust Tartusse makasin 5 eurot ja sõitsime läbi Põlva sama kaua kui sõidab buss otse Tartusse. Võrru sõites, aga sain pileti 3.50 euroga (täispilet oli 4 eurot, mul oli meeles noorepiletit küsida).
Eile sain töökaaslasega linna ja mul oli veidi aega ja kõht tühi. Niisis suundusin Yo Jogurtisse, mulle maitseb see. Tavaliselt võtan naturaalse jogurti (ma tegelikult ei käi seal üldse tihti), lisandiks halvaa ja šokolaad. Ja kunagi ammu tegin sinna püsikliendi konto ka. Eile sis öeldi mulle, et mul on 2.50 eurot boonust ja kas soovin kasutada. Muidugi soovisin! Nii siis maksin oma paraja portsu ning kahe lisandi ning latte eest alla ühe euro. Mulle sobib!
Täna feilisin kahe trenniga, aga sellest kirjutan pühapäeval.
Mõtlesin, et ratta peaks maale ära viima. Jah, viimased kaks päeva on imeilus kevadilm (ilma kevade lõhnata). Suvel lähed välja on päike soe, hakkab palav. Kevadel lähevad välja on päike mõnusalt soe. Sügisel lähed välja on jahe, päike ei soojenda. Talvel ei tahagi välja minna üleriieteta.
Homme sõidan Virumaale. Ootan ilusat ilma.
edit: juustest ka natukene. Otsin mõni aeg tagasi apteegist platsenta ekstraki ampullid. Mul oli vahepeal tunne, et olukord on paremaks läinud ja juukseid ei tule enam nii palju ära, aga täna tundus, et ma kujutasin seda ette. Muidugi on kirjas, et seda ekstrakti peaks panema juustesse ülepäeva, aga mul jääb vahepeal ka 3 päeva vahele. Selle peanahale saamine pole ka eriti lihtne.
Wednesday, September 3, 2014
#77 Uus sarjade hooaeg
Kuigi üksikuid sarju jookseb ka suvel, siis lõpuks ometi on see aeg käes, kui tulevad uued hooajad!
Lisaks välismaistele sarjadele, vaatan ma ka kahte eestimaist sarja - Pilvede all ning Kartulid ja apelsinid. Ning esimene nendest algab juba täna (PS: ma tõesti mõtlesin, et Piret lõpuks leidis mehe, saavad lapsed ja elavad õnnelikud edasi, aga tundub, et päris nii ei läinudki).
Lisaks välismaistele sarjadele, vaatan ma ka kahte eestimaist sarja - Pilvede all ning Kartulid ja apelsinid. Ning esimene nendest algab juba täna (PS: ma tõesti mõtlesin, et Piret lõpuks leidis mehe, saavad lapsed ja elavad õnnelikud edasi, aga tundub, et päris nii ei läinudki).
Sons of Anarchy - 09.sept 7. hooaeg
The Blacklist - 22.sept 2. hooaeg
Resurrection - 28.sept 2. hooaeg
The Vampire Diaries - 2.okt 2014 6. hooaeg
Supernatural - 7.okt 10. hooaeg
Arrow - 8.okt 2014 3. hooaeg
The 100 - 22.okt 2. hooaeg
Grimm - 24.okt 4. hooaeg
Mentalist - 7. hooaeg - ??
Beauty and the Beast - 2015?? 3. hooaeg
Switched at Birth - 2015?? 4. hooaeg
Falling Skies - 2015? 5. hooaeg
Under the Dome - 2.hooaeg lõppeb 22.09
Kurb on see, et kui kuupäevasi uurisin, siis sain teada, et Almost Human ja Revolution kändseldati ära.
Vee joomisest
Ma ikka aeg-ajalt mõtlen, et KUI palju ma seda vett päeva jooksul ära joon. Mitmeid kordi olen tahtnud annused kirja panna, aga lõpuks olen ikka unustanud. Aga nüüd kahe päeva numbrid:
Esmaspäev: (mõtlesin, et jõin väga vähe, sest tööl oli külm ja siis külma vett väga ei tahtnud)
hommikul 250ml, ennelõunal tööl 625ml, pärastlõunal tööl 1125 ml, õhtul kodus 750ml + 500ml = kokku 3050ml (lisaks jõin 1 tassi teed, 2 tassi kohvi (1 hommikul, 1 õhtul)). Ja ma arvasin, et ma jõin vähe vett.
Teisipäev (täna):
hommikul enne tööle minekut 750ml, ennelõunal tööl 500ml, lõuna ajal 250ml, pärastlõunal 500ml, õhtul kodus 750ml = kokku 2750ml. Oleks ehk rohkemgi joonud, aga vahepeal oli 2,5h periood, kui sõitsin autoga + bussiga ja kuna wc võimalust ei olnud, siis vett ka ei joonud, kuigi oleksin tahtnud. lisaks jõin 3 tassi kohvi (1 hommikul, 2 õhtul).
Püüan ka homme, ülehomme, reedel numbrid kirja panna.
PS: mõõtsin tööl enda kruusi mahult ära - 250ml.
Kui palju sina päevas vett jood?
Esmaspäev: (mõtlesin, et jõin väga vähe, sest tööl oli külm ja siis külma vett väga ei tahtnud)
hommikul 250ml, ennelõunal tööl 625ml, pärastlõunal tööl 1125 ml, õhtul kodus 750ml + 500ml = kokku 3050ml (lisaks jõin 1 tassi teed, 2 tassi kohvi (1 hommikul, 1 õhtul)). Ja ma arvasin, et ma jõin vähe vett.
Teisipäev (täna):
hommikul enne tööle minekut 750ml, ennelõunal tööl 500ml, lõuna ajal 250ml, pärastlõunal 500ml, õhtul kodus 750ml = kokku 2750ml. Oleks ehk rohkemgi joonud, aga vahepeal oli 2,5h periood, kui sõitsin autoga + bussiga ja kuna wc võimalust ei olnud, siis vett ka ei joonud, kuigi oleksin tahtnud. lisaks jõin 3 tassi kohvi (1 hommikul, 2 õhtul).
Püüan ka homme, ülehomme, reedel numbrid kirja panna.
PS: mõõtsin tööl enda kruusi mahult ära - 250ml.
Kui palju sina päevas vett jood?
#76 (Aja)kiri postkastis
Küll oli tore, kui 10 aastat tagasi sai veel suvisel ajal sõbrannadega kirjutatud, nii vahva oli postkastist kiri leida! Kui nüüd postkastist kirja leian, siis tavaliselt on see mingi teade kaardi kehtivuse lõppemise kohta (kuigi need tulevad mulle üldiselt kõik emaili peale), aga vahel saatis ka vanaema kaardi. Praeguseks leiangi postkastist "igapäevaseid ajalehti Selveritl, Maximalt, Rimilt, Konsumilt jne" (ma vaatan ka neid, sest aeg-ajalt otsin midagi sooduspakkumiste alt (nt kohvioad)), vahel tuleb ka mõni pakiteade ja kord kuus tuleb mulle ajakiri!
Juba mõned aastad loen ma Tervis Plussi. Esialgu kinkis mulle aastatellimuse Härra ema, seejärel kingiti minu pere poolt ja nüüdseks tellin ise. Paljud meedikud ei salli selliseid tervise ajakirju, sest nn lihtinimesed (antud juhul siis inimesed, kes pole meditsiini õppinud) loevad sealt midagi, leiavad endal sümptomid ja jooksevad perearsti juurde. Ma ei ole veel kohanud arsti, kes tahaks kuulda "ma lugesin, et .... ja seetõttu ma arvan, et ....".
Aga minule see ajakiri meeldib. Meeldib see, et kord kuus ma leian enda postkastist midagi, mida ma õhtuks prügikasti ei viska. Meeldib, et saan võtta selle hetke ja seda lugeda. Mina olen sealt küll igasuguseid huvitavaid fakte ja mõtteid saanud. Ja rahvatervisets räägib ka (ravimtaimed).
PS. kirjutage mulle lihtkiri, kirjutan vastu ka :)
Tuesday, September 2, 2014
#75 Astelpaju(marjad)
Juba kolmandat aastat käisin Härra sõbra maal astelpajumarju korjamas. Põõsad on suhteliselt metsistunud, kõrged, sest maatükk on mõned aastad tagasi ostetud ja astepajud olid enne seda pikalt hooldamata. Aga korjamist see ei sega. Möödunud aastatel toimus korjamine vihmastel ilmadel, aga sel aastal suutsime valida päikselised ilmad.
Pühapäeval (eile) käisin ühe sõbrannaga. Koht ise asub Puhjast veidi edasi ehk umbes 30 minutit autosõitu. Alguses läks ladusalt, aga mida rohkem me torgata saime, seda valusamaks muutus. Lõpuks võtsime oksi ka. Ja siis saingi mina ühe sellise valutorke parema käe nimetissõrme, et .. no väga valus oli. Õnneks olimegi lõpetanud ja sõitsime Tartu poole tagasi. Nägin, et mu sõrmes on tükike puitu, üsna sügavam, sõrm valutas ja pulseeris. Kodus läks mul tunnike, et see sealt nõelaga kätte saada. Praegugi veel valus, loomulik põletik, aga mäda ei ole. Trükkida on veidi ebamugav.
Täna läksime pärast tööpäeva Härraga, et korjata ka veidi tema emale, minu emale ja õele. Küll see korjamine on ikka vaevarikas ja aeganõudev. Marjad on sel aastal õnneks küllatki suured.
Mina panen astelpajumarjad sügavkülm (suhkruta!) (oh kuidas mulle need kotikesed meeldivad!). Hoidiseid ma ei tee ning põhjuseid olen varem maininud. Härra ema on ikka mahla ja moosi teinud ja see on tõesti väga hea! Aga sel aastal tundub, et ta ei tee. Talvel saan mina neist kooki teha, aga suurem osa läheb ilmselt smuutide sisse. Mõnusad hapukad vitamiinipommid.
Okste küljest (pildil) on veel korjamata. Sellega tegelen homme. Kahjuks pole sügavkülmas ruumi, et neid okstega sinna panna, aga muidu seda tehakse küll.
Subscribe to:
Posts (Atom)