Tuesday, July 27, 2021

27072021

 Vihma hakkas sadama. Korraks oli müristamine ja äike, tugevad tuuleiilid ja tugevam vihm, siis kõik vaibus. Veidi hiljem hakkas aga sadama. Töölt koju tulles mõtlesin, et on küll +30 C välja, aga mitte üldse selline nagu oli mõni nädal tagasi.  Suvised päevad on omavahel segunenud. Mulle väga meeldib soe. Eriti need soojad õhtud ja hommikud. Juulis oli mul kaks nädalat puhkust ja sel ajal oli väljas üsna kuum. Peab tõdema, et välised toimetused jäid üsna tegemata, sest ei jaksanud õues olla ja ei soovi endale liiga teha. Aga nii pea kui on ilmad jahedamad ja ööd täitsa külmad (meil oli eelmie nädal ainult +6! kurgid ei kasva ju nii), siis tekib igatsus selle suvesooja vastu. Ma tahaksin kevadest sügiseni lihtsalt nautida ja kulgeda vastavalt loodusele. Ehk nii, et ei pea kuskile (tööle) kiirustama. Ärkad, naudid, puhkad, naudid, kulged... Vaatad loodust, jälgid, teed nii nagu terve maailm on valla (sest ongi ju). Mida rohkem päevatööl käia, seda rokem istub minus tunne, et see ei ole mulle, ma ei taha seda.. või äkki kolm päeva nädalas oleks maksimum. On nii palju muud. 

Tegelikult tahtsin ma kirjutada, kui palju nalja ja rõõmu tänane pärastlõuna tõi, Nii vabastav oli pisarateni naerda ja nautida seda maaelu. Töölt koju jõudes nägin naabrinaist ja rääkisin temaga juttu (nagu ikka). Ta on omamoodi nagu me kõik, aga minu meelest väga armas inimene, kes oskab kõiksugu asju teha. Mõned nädalad tagasi parandas ta mul vikati äraja teritas ka! Kui trimmerdad on tore (ja olen selle ära õppinud), siis vikatiga on mõnus siuh-säuh niita, samuti meenutab see mulle lapsepõve ja vanaisa, tahan neid mälestusi hoida.  Siis läks veel veidi aega mööda ja ta tõi mulle hoopis uue vikati, sest minu oma olevat liiga raske olnud (ja muudkui korrutab, et kui nõriks läheb, siis tema juurde teritama läheks). Ja täna siis küsisin, et mis ta selle heinaga teeb, mis ta on kogunud, et äkki saame kaupa teha. Saime jutule ja mõni aeg hiljem asusin aiakäru ja väikese hargiga teele. Ja oi kui südamest ta naeris, kui ta mind nägi. Et selle käruga ei saa midagi teha ja hargiga ka mitte. Vana käru oli meil liiga nadis seisus ja rohkem harke ma ka leidnud ei olnud.. natuken lühike too tõesti oli. Selle asemel, et mulle öelda, kust hein võtta ja minema tassida, tiris ta enda käru välja, võttis hargi ja läks ise heina kühveldama. See esimene kärutäis oli nii suur, et ma teadsin, et ju me sellega päris minu juurde ei jõua (sest vahepeal on mõned väga kitsad kohad ja oksad ees, võsast läbi minek..), aga ühel hetkel hakkasime minema ja see hein kukkus meil korduvalt käru pealt ära. Ja see oli lihtsalt nii lõbus. Meenus aeg, kui sai vanaisaga rabast heina toodud, aga siis oli meil hobune abis. Käruga oli ikka teine lugu. Aga nii me seda heina siis tirisime ja ise muudkui naersime. Kokku viisime viis kärutäit ja viimasega läks juba päris hästi. Ma olen nii tänulik, et oli nii lõbus, et on naabrinaine, kes oskab, aitab. 

Ja nädalavahetusel aitas ema kurke marineerida. Õigemini õpetas, sest mina tegin mõned abitööd ära, aga üldiselt vaatasin kõrvalt, kuidas tema seda teeb. Teadagi on ju kõigil oma retseptid. Esimesed purgid said juba keldrisse. Ja kui ma nüüd kõiki kurke ära ei söö, siis järgmised proovin juba ise teha. Minu meelest on oluline retseptid edasi anda. Ja mina kipun ikka sinnapoole, et tahan asju teha nagu minu ema teeb (nagu mina olen harjunud, kui et võtan mõne teise (nt ämma) retsepti üle.). Nii nagu ma piparkoogitaigent teen, seegi ema retsept, aga eks ma maitseainetega vist veidi kohendan. Ja ma olen tohutult suur kurgi sõber!

Siis kui viimasest vikatiga niitmisest oli möödas umbes 20a.

Selle käruga me täna toimetasime.
Nalja ja naeru.

Kurgid purki.






Friday, July 16, 2021

Raamatud juuni 2021

 Ma mõtlesin, et võib-olla peaks juuni ja juuli raamatud kokku panema, et äkki on siis ka miskit kirjutada. Aga hetkel juhib juuni kahe raamatuga.


  • "The missing sister" Lucinda Riley; 651lk; 09.06.2021 (e-raamat) ⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️
  • "Varjus" Sharon Sala; 264lk; 23.06.2021 ⭐️⭐️⭐️

(Võib sisaldada spoilereid.)
Ma vägav-äga ootasin seitsme õe (enda teada) viimast raamatut, et lõpuks saaks kogu loost aru, kes oli nende isa, kuidas ta nad leidis... Tuleb oodata järgmise aasta sügist, siis ilmub inglise keeles uus raamat. "The missing sister" lugesin inglise keeles ja kindle äpi kaudu telefonist. Kui ma teised selle sarja raamatud olen lugenud ja ühe päevaga, siis see venis. Inglise keeles oli natukene raske vedama saada, sest eks seal on selliseid ilukirjandulikke sõnade seadmisi, millest ma päris täpselt aru ei saa. Samuti oli minu jaoks kummaline lugeda ekraanilt. Lugemine jäi ka väga kiiresse perioodi, kui ma füüsiliselt lihtsalt ei jõudnud. Raamatule annan ikka viis punkti, minu lemmiksari. Mineviku pool oli tunduvalt tugevam kui olevik* (2009-2010?). Minu jaoks oli kummaline selle naise taga ajamine ümber maailma, aga veelgi kummalisem oli, et see naine nii väga kartis. Okei, ta jättis kodumaa aastaid tagasi, justnimelt aastaid, vahepeal on tulnud internet(!) ja muud võimalused (kas või saata kiri, helistada), et välja uurida, kas tema hirmuks on veel põhjust.. aga ei. Ei?? Minu jaoks oli ka üllatav, et seitsmes õde siis vanuse poolest nii erineb nendest ja et .. tema siis oli päris? Jäi piisavalt palju lünki. Iseenesest oli tore kõikdiest õdedest lugeda. Eesti keeles ilmub raamat aasta lõpus, siis plaanin uuesti lugeda. Ja ehk järgmine aasta siis kõik eelmised osad ka, kuigi viimase pean ilmselt jälle inglise keeles ette võtma, sest ma ei plaani seda üle poole aasta oodata. Kui raamat oli läbi, siis sain uudise, et Lucinda Riley on lahkunud. Rõõm, et ta nii palju raamatuid jõudis kirjutada. Ja kurb, et neid rohkem ei tule.
Teisele raamatule, "Varjus"; andsin kolm tärni, lugemine oli ladus, meentas nagu mingit armastusfilmi põnevikku, oleks ehk filmiks rohkem sobinud.

Ja rohkem ma lugenud ei ole. 

Thursday, July 8, 2021

Kodu Vol2

 21. novembri postituse lõpetasin lausega: 

Äkki ma järgmine kord kirjutan, kuidas siis nii läks, et juunis ütlesime, et soovime seda talukohta, aga ostsime alles septembri lõpus.



Vahepeal on olnud  talv ja kevad, hetkel juba südasuvi. Meie elame rõõmsalt maal ja toimetame nii nagu soovime (ja seejärel kuidas jõuame). Kiiret ei ole. Kõik on, kõik tuleb, kõik saab. Sel aastal on olnud esimene kevad aias ja nüüd esimene suvi. O olnud üllatusmomendid, kus midagi kasvab (või ei kasva), milline on muld, kui palju on musti sipelgaid, kui palju on erinevaid kahjureid... Nii tore oleks püsivalt märkmeid ja pilte teha. Märkmeid ei tee üldse (kuisiis vahel instagrammis ja see blogi o ka minu märkmik), pilte ikka teen, aga rohkem kassidest. Viimati tegin väikese video mai lõpus, kui kõik oli roheliseks läinud (isiklikuks tarbeks), nüüd kui mõnes kohas juba kõik kuivab, siis peaks ehk uue tegema. 

Vahepeal oli juuni keskpaik, 14.06.2020 võis olla seepäev, kui käisime seda talukohta vaatamas. (ma olen endiselt üsna üllatunud, et mul seda kalendris kirjas ei ole... kui ometi kõik muu on seal). Novembris ma ilmselt mainisin, et me ei olnud päris kindlad, kuidas meil pangaga läheb, sest mina olin vahetanud töökohta, mis võib tuua kaasa nõude, et pool aastat tuleks oodata. Abikaasa oli väga positiivselt meelestatud ja kindel, et probleemi ei tule, sest mina olen ju meedik ning kuigi piirangute järgselt oli riigis keeruline aeg, siis meedik ju ikka tööta ei jää, kui ta tahab tööd teha. Ma endiselt VÄGA kiidan meie laenuhaldurit (K. Lehtmem, SEB), sest ta tundis oma tööd, oskas pakkdua meile sobilikke lahendusi, tema silm säras, kui ta oma tööd tegi ja info liikus! 

Kui meieolime ühel laupäeval talu vaatamas käinud, siis enne esmaspäeva olin kirja teele saatnud (et leidsime koha, mida soovime, kuidas edasi..). Ta oli nii kiire, mind ta telefonitsi ei tabanud, sest olin tööl, aga helistas Abikaasale ja minule saatis meili, et tähtsad asjad oleks ka kirjas. Ehk tuli esitada laenutaotlus, selle kohaga sobis 10% sissemakse ja siis 10% Kredex (mis jättis meile vahendid vannitoa ehitamiseks), minu poolt oli vaja töölepingut ja bossi kirja, et puudub katseaeg, Abikaasa kirjutas vabas vormis, kui palju läheb vannitoa (ok tegelt on dušš ja wc) ehitus. Samuti oli vaja, et omanik teeks ehitisregistris asjad korda (kanalisatsioon, mitu tuba).  Lisaks oli ju teema, et krunt mõõdistatakse lahti... Reaalse laenutaotluse saime aga teha pärast uue palga laekumist ehk juuli esimese nädala lõpus. Saime väga positiivse noodi, et probleeme laenu saamisel ei tohiks olla, aga asjade ajamine võtab veidi aega. 

Selle jutuga läksime ka maakleri juurde, et seda kohta me soovime, aga taotluse saame esitada siis ja siis. Vahepeal käisime kohta ka teist korda vaatamas inimesega, kellelt oli plaan tellida vannitoa ehitus. Omanikud (või maakler) hakkas ajama asju, et krunt saaks lahti mõõdistatud, samuti et saaks korda need muudatused, mis on tehtud. Ja siis algaski kogu see venimine. Maa sai mõõdistatud, kuid dokumendid võtsid aega. Vallas olid ametnikud puhkusel, kui puhkuselt naasti, siis läks veel pea 2 nädalat ("jah see paber on mul kuskil siin laual, küll ma kunagi tegelen...". Juuli keskpaigas tellisime ise hindamisakti ja selle edastasin panka, aga meie haldur oli puhkusel ja asendaja... ?! oli asendaja, kellega ma rääkisin, pidin saatma mingid asjad, mida ma tegin ja siis oli vaikus, mitu nädalat vaikust, ma ei torkinud ka sest arvasin, et ongi komisjonis ja suve tõttu läheb lihtsalt aega. Lõpuks võtsin enda halduriga uuesti ühendust, sest tema oli puhkuselt tagasi ja siis selgus, et hindamisakti ei oldud üldse edastatud... ?! Ehk siis jäi kuskile toppama. Grh. Iseenesest ei oleks see midagi kiiremaks muutnud, sest endiselt toppas kõik uue kinnistu asjadega. 

Mäletan, kuidas juulis helistasin maaklerile ja küsisin, et millal me ükskord tehingusse saame minna, et kaua läheb. Tookord arvas ta, et augusti alguses ikka saab! Ma ei tea, kas ta ise ka seda uskus. Sest mõni nädal hiljem juba ütles, et eks vanad omanikud tahavad ikka saagi ka ära koristada jne. Et andis väga vastuolulisi lauseid ja meie temast eriti abi ei saanud. 12.08 ei olnud ERH ikka korras. 17.08 said need asjad korda ja sain edastada uute piiride protokolli. 18.08 sain postkasti positiivse otsuse kooskodulaenu tingimustega. 21.08 saime lepingu ülevaatamiseks. 28.08 teatas maakler, et kinnistuga seotud dokumendid on lõpuks edastatud, aga ei ei tea, millal need e-kinnistusraamatusse jõuavad. 18.09 (september) oli maakler öelnud, et uued piirid said korda, aga pank vatas, et kinnistusregistri kannet ei ole näha. See oli juba moment, kui maakler ei saanud vist ise ka suurt midagi aru, sest ta üritas öelda, et kõik on ju korras ja lõpuks ütles, et las pank vaatab nüüd, kas on korras... (minu jaoks olid pudru ja kapsad). 21.09 pakuti notariaegasid ja võtsime 29.09 (esimene vaba aeg), aga siispidi pank veel natuke kooskõlastama, sest kinnistu tuli 4 ruutu väiksem kui oli kirjas olnud. Vannitoa remondi tähtajaks jäi ikka 28.02, aga oli okei ka kuni 1 kuu hiljem. 23.09 olin aga pangale kirjutanud, et kinnistuga peaks nüüd küll kõik korras olema... ?! Teema oli kinnistusregistriosa numbris. Lõpuks selgus, et notaris sooviti need asjad koos korda ajada, et oleks üks käik (seda võiks nagu maakler teada?). Samal päeval, 23.09, saime veel lepingud allkirjastamiseks. KOntorisse ei pidanudki minema. 

Kõik käis läbi telefoni, emaili ja internetipanga.

29.09 läksime notarisse. Augusti lõpus olime uuesti talukohas käinud, et koos üle vaadata, mis jääb sinna ja mis viiakse ära. Mingi aeg suvel oli korraks tekkinud teema, et suurem osa küttepuid soovitakse ära viia, selle peale hakkasin ma lärmi lööma, sest kuulutuses oli, et need jäävad. Korduvalt sai mainitud, et soovime võimalikult kiiresti kolida. Ja kuna siin elas üks omanikest, vanem proua, kellel korter ka lähimas linnas ja kes veetis siin pigem suve, siis tundus, et see ei ole probleem, tal on kodu olemas (ja terve suvi oli aega sorteerida), aga mingi aeg andis maakler jälle kummalisi vastuseid. Mina olin planeerinud puhkuse järgmisse nädalasse, seetõttu ei tulnud kõne allagi, et peaksime kolimist veel ootama jääma. Uh. Aga kõik sai tehtud. 02.10 õhtul anti meile koht üle, viisime esimese bussitäie ja autotäie asju sinna. Ööseks sõitsime veel Tartusse, et järgmisel päeval uuesti masinad asju täis laadida ja siis oma koju sõita ja sinna jääda. 

Täna siin tunnen suurt täulikkust, et leidsime oma kodu möödunud aastal. Ja et kõik sai siis lõpuks tehtud ja aetud. Vahepeal on kinnisvarahinnad üsna korralikult muutunud. Mööda kinnisvaraportaale ma enam ei liigu (pole aega, pole vajadust), aga aeg-ajalt fb lükkab midagi ette. 

Mul on nii hea meel, et meil on siin oma kodu. Ja teeme täpelt nii nagu teeme ja millal teeme. 


suveöö

suvehommik


Tuesday, July 6, 2021

Juuni 2021 suplus

 Praeguse seisuga on see eelviimane kuukokkuvõte, sest ring hakkab täis saama. 

Taaskord oli ilus plaan kuu jooksul märksõnad mingi päeva kohta kirja panna, kuid ma ei jõudnud selleni. 

Ma mõtlesin ükspäev pikalt, kuidas ma ei oska eesti keeles korrektseid lauseid moodustada. Kui ma öeldise õigesse kohta panen, on hästi, aga tihtilugu läheb seegi valesti.. rääkimata siis ülejäänud lauseosadest. Ilmselt mängib siin rolli sotsiaalmeedia ja erinevad messengerid, kus üritan võimalikult lühidalt info edasi anda, ei mõtle, kuidas lause õige ülesehitus on.. Ja see jääb külge. Muidu võiks mõelda ka mõne võõrkeele peale, aga hetkel ma ei vaata üldse telerit (juunis vaatasin 1x ühe osa Blacklisti Netflixist), ma ei kuula raadiot, ma ei loe uudiseid. Raamatuid loen hetkel vähe, aga aastate lõikes siiski palju, raamatutest võiks ju ometi korrektne lauseehitus külge jääda. Ei? 

Ja siis ma mõtlesin, et tahaksin (taas/jälle) õigesti ja ilusasti kirjutada. 

Ma ei oska öelda, miks ma tundsin, et tahan selle osa siia ette kirjutada, aga selline tunne tuli. Varem mõtlesin, et Rootsi aasta keeras mu keele tuksi, aga sealt tulles tegin ma tunduvalt ilusamaid lauseid.

Aga asume nüüd juuni juurde.

Käisin iga päev ujumas! (ei kõla vist üllatusena). Põhiliselt ikka Vaikne, sekka angodi, Elva paisjärv, Äntu Valgejärv ning rabas, Pärlijões ja meres käisin ka!


01.06.2021
Algas juuni. Minu mai puhkus (kui ma ei puhanud) oli lõppenud.
Ilmad muutusid uuesti ilusaks.

01.06.2021
Ja soe ilm tegi meele rõõmsaks.

02.06.2021
Kas näete milline suvesoojus on pildil?

02.06.2021
Nii mõnus.
Tööl oli hullumaja. (ja ma ei tööta hullumajas)


03.06.2021
Kui ma praegu neid pilte vaatan, siis saan aru,
et instagrami kvaliteet on kolinaga kukkunud. Kahju.
Aga sellised mõtted mul on,
et tahaksin olla kella viieses klubis, ärgata ja nautida,
eriti just suvel, kui on nii soe ja mõnus.
Praegu on reaalsus selline, et uni on magus, vajalik,
sest organism väsib õhtuks ära.

03.06.2021
Nagu näha, siis ma ei ole eriti see inimene,
kes 15 või20 või 30 minutit
enne tööpäeva algust sinna jõuab.
(aga vajadusel jõuan küll)

04.06.2021
Kõik on ühtlaselt roheline.
Ja ilus
Roheline on mu lemmik.
Aga Abikaasale ei meeldi üldse mu rohelised riided (mida on eriti vähe). 
Aga mina kannan ikka. Sest mulle meeldivad.

04.06.2021
Ja vahel on õhtuti õues nii soe ja mõnus,
et uni ei taha üldse tulla
(ega kell viis ära minna).

05.06.2021
Ja siis ma sõitsin Virumaale!
Ilm oli imeline.
Ja tahtsin meres ujuda. Päikeseloojangu paiku võtsin suuna Eru randa.
Oh kui ilus ja soe.


05.06.2021
Üksi seal ei olnud,
sest teisigi tuli, kes tahtsid
päikeseloojangut nautida.
Ainult sääsed häirisid.

05.06.2021
Aga vees sääski ei olnud.
Ja vesi oli +20!
Nii hea.
Ja see rand on üldse ilus ja mõnus
ja tavaliselt ka soe
(võrreldes Võsuga).

06.06.2021
Tagasi Tartumaale 
ja käisin ikka Äntu valgejärve ääres.
Kuigi seal oli päris palju rahvast.

06.06.2021
Ja vesi oli ju täitsa soe!
Koju ma (ja kodust Virumaale) ma läbi Tartu 
ei sõitnudki. Tartu teetööd sövad närvirakke,
ma läksin hoopis Tallinna mnt kaudu ja suundusin siis Jõgevale.
Kilometraaž tuli ehk veidi pikem,
aga ajakulu oli sama. 

Selle ujmisriietuse alumise osa värvi kohta ütleb Abikaasa roheline.
Aga ei ole roheline!
Sinakas-roheline on ju!
Ma ei tea, kas mul mõni pilt on sellest.


07.06.2021
Esmaspäev.
Tööle.
Enne tööd ujuma.

07.06.2021
Pats oli veel eilsest.

08.06.2021
Tegelikult on niiiii hea ujuda ja nautida sooja vett.
Kuid mõnel palaval päeval otsiks ja ootaks värskendust.
Varahommikul sealt järvest seda ka saab,
kuid mitte keset päeva või õhtul.
Ja kui ma juui alguses arvasin,et seal on palju rahvast,
siis ma ei teadnud, et kuu lõpus on veelgi rohkem.

09.06.2021

09.06.2021
Endiselt fännan pardikesi.
Paraku neid palke tiritakse kogu aeg purde juurde
ja lapsed mängivad nendega,
siis partidele neid ei jagu.

10.06.2021
Hommikud!

10.06.2021
Siis kui loodus õitses.
Mind ei häirinud.
Ja kui piisavalt kaugele ujuda, siis ei õitsenud ka.


11.06.2021
Tekkis järjekord,
aga õnneks on terve järv
ja kõik mahuvad vette.
Teine kord on mõni viisakas ja ootab metsa all, kuni keegi teine 
riideid vahetab ja end minekule seab.

11.06.2021
Arutasime teise suplejaga, kui soe see vesi on.
Me ei tahtnud uskuda, et ainult +20,5 C,
sest tunne oli hoopis teine.
Aga kes millega võrdleb eks? 
Meil oli võrdluseks talvine +4 C.

12.06.2021
Imeline hommik!
Ööuni jäi üsna lühikeseks,
sest kuigi olin väga väsinud
ja läksin varakult voodisse,
siis und ei tahtnud tulla.
Äratus oli 1.40 ja 10minutit hiljem
äratasin Abikaasa, et hakkame nüüd minema.
Pakkisin kaasa piknikukorvi
ja võtsime suuma Meenikunno poole.
Ma ei olnud seal varem käinud.
Ja ilus valge öö oli.
Ainult Otepää maanteel saime veidi tagurdada..


12.06.2012
Jalutasime vaatetorni.
Sõime seal hommikust.
Lootisn, et sealt näeb päikesetõusu,
aga tegelikult ei näinud.
Väljas oli juba valge.
Kappasime tagasi lauka äärde ja läksin ujuma.
Oh kui hea.
Kui soe.
Kui ilus.
Ja sai seal täiesti omaette olla.
Imeline!
Kui riided olid uuesti seljas, siis jõudsid lauka äärde järgmised ujujad.
Meie sõitsime koju. Võtsime tanklast kakaod, nägime autosid,
mis suundusid Võhandu maratonile,
jõudsime koju ja läksime tuttu.

13.06.2021
Ma ei mäleta, mis ma päev otsa tegin,
aga näed, ujuma jõudsin alles õhtul
Ilmselt lootsin ja ootasin, et rahvast oleks ka vähem.
Aga kui tegin sellise pildi,
siis järelikult ei olnud ma üksi.

Aga jah. Minu suhtlemisvajadus on üsna väike.
Kuivõrd minu töö nõuab nii palju inimestega suhtlemist,
siis selle kõrvalt ei jaksa ma anda energiat 
sellistesse suhtlemistesse,
mis mu tassi täidab (näiteks sõpradega inspireerivad vestlused).
Tööalane suhtlus mu tassi ei täida.
Ma tean seda. 

14.06.2021
Jälle oli rahvast.
Ja ikka juhtuvad sinna inimesed,
kes ei hoia korda
ja laaberdavad.

15.06.2021

15.06.2021
Ja kuna oli tuuline,
siis sai nautida omaette olemist.

16.06.2021
Täna, 06.07, tagasi avadates tundub, et ma pole
juba nädalaid ja kuid ühelgi varajasel hommikutunnil
ujumas käinud
(kas pool 8 just varajane hommikutund on, 
aga noh..)

16.06.2021
Unine.
Nii unine, et huuli ka ei värvinud.

17.06.2021
Populaarne Pangodi.
Vahel sõidame sealt, et vaadata, kui kaugel see 
teeremont on.
Tavaliselt ajab foor harja punaseks,
sest eimahu pähe loogika, miks peab mõlema foori taga seisma 6,5minutit?
(ok, tänase seisuga tean, et olen
ühe korra saanud teise foori alla nii, et see läks roheliseks,
aga üldiselt töötavad nad täiesti vastupidiselt)
Ja tol päeval oli nii, et Abikaasa oli autoga foori all ja mina kappasin mööda teed järve poole
jõudsin enne kui tema sealt foori tagant minema sai.

18.06.2021
Ilus reede hommik.

18.06.2021
Aga päev oli nii kiire. Tööl oli kiire,
siis oli Tartus kiire ja mitmeid koduvisiite.
Siis oli kolleegide külastus, et saada juhtnöörid asendusteks,
siis tulid külalised,
siis tuli kolleeg, et anda veel juhtnööre.
Ja siis oli nii palju emotsioone, et und ei tulnud,
aga järgmine hommik oli üsna varajane.

19.06.2021
Armas Pärlijõe.
Vga kosutav suplus pärast tõuksi.

19.06.2021

20.06.2021
Esimest korda ujumas Elva paisjärve ääres.
Tol päeval see jahe just ei olnud.
Aga kuna ma teistes järves ei käinud,
siis äkki nendega võrreldes ikka oli ka.
Aga ilus koht.


20.06.2021
Aga vesi liigub!

21.06.2021
Pangodi.
Asendasin kolleege, mis tegi mu tööpäeva üsna pikaks.
Sest lõpetasin selle Kastre vallas ja tulin sealt kuidagi kodu poole.
Järve ääres oli palju rahvast.

22.06.2021
Ja nii oligi. Vesi oli hea.
Ja kodus oli hea. Ja ise olin väsinud.

23.06.2021
Jaanilaupäev.
Päeval tuli vihma, mille üle ma väga rõõmustasin.
Ööseks läks Abikaasa tööle.
Päeval tegin mina tööd.
Õhtu veetsin kodus
Ja nagu näha,
siis käisin ujumas ka.
Mõnus udune oli.
Aga vesi nagu vannis. Nii soe.

24.06.2021
Minu poolest võiks iga kuu olla kaks sellist päeva, 
et sul on hea lühike töönädal.
Ja saab puhata.
Ja olla. 
Ja midagi muud teha.
Ja et need ikka nädala sees oleksid.


25.06.2021
Siis kui tuli veel vihma, mida ma nii väga ootasin
(sest keegi oli kaevu nveest nii tühajks kastnud, et torud ei saanud vett kätte,
kuigi vesi oli olemas).
Kuskil ka müristas.
Ja seetõttu oli vees käik üsna kiire, et kui äike tuleb,
siis ma sel hetkel vees ei oleks.
Kuigi äikesega on väga äge ujuda.
Siis...

26.06.2021
Mõnus.

27.06.2021
See on ikka nii tore paisjärv.
Sest vesi voolab ja üllatab.
Toob vahepeal pinnale külma vett jasiis satud
mingisse sooja kohta.
Mõnus.

28.06.2021
Siis kui ikka veel asendasin.
Ja päev oli pikk,
aga rõõmustasin, et jõudsin nii vara koju 
(ja et Tartust enne 18 välja sain, aga tegelikult
olin enda kolm koduvisiiti saanud lükata kolmapäeva peale,
mis tähendas, et visiite oli veidi vähem
ja saingi varem tulema)

28.06.2021
Vahepeal googeldasin kalkulaatorit, mis päevi 
loeks.
Ja 241 oligi juba 365st tehtud.

29.06.2021
Kogu jutt on pildil.
Ujusin mõnusalt üle järve ja tiirutasin keskel ka.
Suvi!

29.06.2021

30.06.2021
JA isegi Külitsesse jõudsin.
Tegelikult see jäi mulle lihtsalt teele,
sest käisin hommikul Tartus.

30.06.2021
Nii lõppes juuni.